3-24-2338/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märtsil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2338

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30. juuli 2024. a

relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristin

Annsoo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17. aprillil 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur väljastas 23. oktoobril 2019

Xle relvaloa nr DL50003795 kehtivusega 9. augustini 2024. Relvaloa alusel oli

kaebajal õigus enese ja vara kaitseks vallata vintraudset püstolit (R-61, kaliiber 9×18,

nr C2567).

2. Kaebaja esitas 8. mail 2024 PPA-le relvaloa pikendamise taotluse.

3-24-2338

3. PPA keeldus 30. juuli 2024. a otsusega nr 4.2-1/6876-1 kaebajale relvaloa

väljastamisest relvaseaduse (RelvS) § 41 lg 7 alusel.

3.1.

Siseministri 18. märtsi 2015. määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded ja

läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ § 7 lg 8 järgi tuli kaebajal

laskekatse käigus käskluse peale 15 sekundi jooksul relv laadida ja teha kolm lasku,

millest kaks pidid tabama märkelehte.

3.2.

Kaebaja ei sooritanud laskekatset. 14. juunil 2024 ei õnnestunud kaebajal

laskekatset sooritada, kuna ta pani relva ohutuks tehes korduvalt sõrme päästikule.

Uuel katsel 5. juulil 2024 ei mahtunud kaebaja ettenähtud aega (15 sekundit). Tema

laskekatse aeg oli 19,05 sekundit. Viimasel katsel 26. juulil 2024 oli laskekatse

soorituse aeg samuti liiga pikk: 16,85 sekundit. Ka rikkus kaebaja relva käsitsemise

ohutusnõuet: relva ohutuks tehes ei eraldanud ta salve relvast.

3.3.

Iga relvaomanik peab oskama käsitseda oma relvaloale märgitud liiki relva

(määruse nr 13 § 8 lg 2). Ebapädeva relvaomaniku käes on relv ohu allikas. Nii nagu

jahiga või laskespordiga tegelevad relvaomanikud regulaarselt oma oskusi tõendavad,

peavad ka enese ja vara kaitseks relvaloa taotlenud inimesed näitama, et nende relva

käsitsemise oskus on säilinud. On inimlikult arusaadav, et esimene sooritus võib

ebaõnnestuda. Sellisel juhul antakse võimalus korduvaks katseks.

3.4.

Kaebaja on olnud relvaomanik alates 1992. a-st. Tal peaks olema piisavalt

oskuseid. Kaebaja on saanud küllalt aega harjutada ja valmistuda. Tema põrumised

laskekatsetel näitavad, et tal pole oskusi.

3.5.

RelvS-is ega määruses pole laskekatsetele arvule piiri seatud. See ei tähenda

siiski, et laskekatsel saaks käia piiramatu arv kordi. PPA võimaldab relvaloa

pikendamise taotlejale kolm laskekatset. PPA lahendab relvaloa taotluse kahe kuu

jooksul. Haldusmenetlus peab olema läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2). Seetõttu tuleb seada katsete arvule piir.

3.6.

Kaebaja tulirelv ja laskemoon on alates 26. juulist 2024 hoiul PPA Põhja

prefektuuris. RelvS § 44 lg 6 kohaselt on kaebajal kohustus relv ja laskemoon kolme

kuu jooksul võõrandada või alustada võõrandamist. Kohustuse mittetäitmise korral on

PPA-l õigus relv ja laskemoon RelvS § 44 lg 8 alusel sundvõõrandada.

4. Kaebaja esitas 15. augustil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

PPA 30. juuli 2024. a otsuse tühistada.

Seaduses pole piiratud, mitu korda võib relvaloa pikendamisel laskekatset teha. Ka veebilehel

politsei.ee ei ole laskekatsete arvu piirangut märgitud. Selgitatud on, et „kui laskekatse eba-

õnnestus, saad seda korrata vastavalt eksamigraafikule“. Ka laskekatse tegemise ajalist piiri

15 sekundit ei ole politsei kodulehel selgitatud. Sellest kuulis kaebaja alles laskekatse

sooritamise alguses. Kaebaja leiab, et tema õigusi on oluliselt piiratud ja rikutud.

5. PPA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Vastuse järgi jääb

PPA vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste juurde. PPA lisas järgmist.

5.1.

RelvS § 41 lg 5 kohaselt peab relvaloa pikendamise taotluse esitama vähemalt

kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist. RelvS § 35 lg 1 sätestab, et PPA vaatab

relvaloa taotluse läbi kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest. Nende kahe

sätte koosmõjust tuleneb, et ka relvaloa pikendamise taotluse peab PPA läbi vaatama

kahe kuu jooksul selle esitamisest.

2(4)

3-24-2338

5.2.

Kui pikendatakse sellise relvaloa kehtivust, millel on märgitud relva

kasutamise otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab

taotleja sooritama relva käsitsemise katse (RelvS § 41 lg 7). Relva käsitsemise katse

ehk laskekatse sooritamise tingimused on sätestatud siseministri määruse nr 13 §-s 7.

5.3.

Määruse nr 13 § 7 lg 3 kohaselt toimub laskekatse kahes osas. Esimeses osas

kontrollitakse eksamineeritava oskusi relva käsitsemisel õpperelvaga või laadimata

relvaga. Relva käsitsemise tingimused on seejuures toodud sama paragrahvi lg-s 31.

Kui eksamineeritav ei käsitse relva õigesti, teeb seda ebakindlalt või rikub

ohutusnõudeid, laskekatse lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks (§ 7 lg 4).

5.4.

Laskekatse teine osa toimub, kui esimene osa on nõuetekohaselt sooritatud.

Laskekatse teine osa on tulejoonelt laskmine seda liiki relvast, mida eksamineeritav

soovib soetada või mille kandmise luba ta taotleb. Kui laskekatse teises osas tehakse

ohtlikke vigu ja relva oskamatu käsitsemisega luuakse tulejoonel ohtlik olukord, katse

lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks (määruse nr 13 § 7 lg 6). Laskekatse käigus

tuleb käskluse peale 15 sekundi jooksul relv laadida ja teha kolm lasku, millest kaks

peavad tabama märklehte (samas, lg 8).

5.5.

Lisaks tehnilisele ebaõnnestumisele rikkus kaebaja korduvalt ohutusnõudeid.

See kinnitab, et tal pole vajalikke oskusi ja teadmisi. Iga relvaomanik peab suutma

oma relva ohutult käsitseda ja sellega sihtmärki tabada. Ebapädeva relvaomaniku käes

on relv ohtlik.

5.6.

Kaebajale võimaldati kolm laskekatset, mis kõik ebaõnnestusid kaebajast

tulenevatel asjaoludel. Kaebaja ei ole vaidlustanud katsete tulemusi määruse nr 13 § 9

alusel. Kaebajale ei võimaldatud rohkem lisakatseid, sest seaduses ettenähtud

kahekuuline menetluse tähtaeg oli juba ületatud. Järgmine katse ei oleks seega

mahtunud ettenähtud menetlusaega. See, et kaebajale võimaldati kolm laskekatset, oli

juba PPA vastutulek. Tegelikult oleks pidanud menetluse lõpetama ja keelduva otsuse

tegema pärast teist laskekatset, hiljemalt 7. juulil 2024. Kaebajale kolmanda katse

võimaldamine oli juba menetluslik viga.

5.7.

Isegi, kui PPA otsuses on põhjendamisvigu, ei muuda see otsust õigusvastaseks

(HMS § 58). Olenemata põhjendustest tugines PPA otsus õigetele faktilistele

asjaoludele. Ka asjaolude uuel hindamisel jõuaks PPA ilmselgelt sama otsuseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Relvaloa võib väljastada inimesele, kes on sooritanud eksami, mis hõlmab ka relva

käsitsemise katset (RelvS § 35 lg 6). Relvaluba pikendatakse loa omaja taotlusel alusel (RelvS

§ 41 lg 1 esimene lause). Kui pikendatakse sellise relvaloa kehtivust, millel on märgitud relva

otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab taotleja sooritama RelvS

§ 35 lg-s 6 nimetatud relva käsitsemise katse. Katse abil tõendab taotleja oma oskust tulirelva

ohutult käsitseda.

7. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja laskekatse ebaõnnestus kolmel korral. Kaebaja tugineb

kaebuses kahele väitele. Esmalt on kaebaja jaoks arusaamatu, kust tuleneb laskekatse

sooritamisele ajaline piir 15 sekundit. PPA selgitas oma vastuses õigesti, et see tuleneb sise-

ministri määruse nr 13 § 7 lg-st 8. Määrav pole see, kas see info oli kättesaadav ka PPA

veebilehel. Kaebajal oli võimalik tutvuda laskekatse tingimustega määruses, mis on avaldatud

Riigi Teataja veebilehel.

3(4)

3-24-2338

8. Teiseks leiab kaebaja, et PPA oleks pidanud andma talle veel võimalusi katset sooritada.

Vastustaja selgitas õigesti, et laskekatsete arvu piirab see, et relvaloa pikendamise taotlus

tuleb ametil läbi vaadata kahe kuu jooksul. Relvaloa menetlus tuleb PPA-l läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Menetluse üksikasjad, mis pole paika pandud

seaduse või määrusega, määrab PPA seejuures kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1).

Laskekatse läbimise nõude eesmärgiks on teha kindlaks taotleja suutlikkus talle usaldatud

relva kui suurema ohu allikat ohutult käsitleda. PPA on põhjendatult leidnud, et kuna kaebaja

kolme proovimisega laskekatset ei läbinud, ei vastanud tema oskused relvaomanikult

nõutavatele.

9. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et PPA otsus keelduda kaebaja relvaloa pikendamisest oli

põhjendatud ja õiguspärane. Kaebus jääb rahuldamata.

10. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA pole

taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad

seega nende endi kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)