2-25-514/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-514

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

H. P. hagi Pärnumaa Jahimeeste Liidu vastu

15.10.2024 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: H. P., isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes

Toodu

Kostja: Pärnumaa Jahimeeste Liit,

registrikood

80073875

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margit

Lahevee

Kirjalik menetlus, TsMS § 440 lg 1 järgi kostja

õigeksvõtul põhinev otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H. P. hagi Pärnumaa Jahimeeste Liidu vastu 15.10.2024 üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada Pärnumaa Jahimeeste Liidu 15.10.2024 üldkoosoleku otsuse tühisus.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1640 eurot ning mõista

nimetatud summa Pärnumaa Jahimeeste Liidult H. P. kasuks välja.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

2-25-514

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja esitas kohtule 10.01.2025 hagi kostja vastu 15.10.2024 üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamise nõudes. Hageja on alates 2001 aastast kostja liige ning on olnud

vahemikus 18.05.2015 - 27.05.2019 ka kostja juhatuse liige. Hagi kohaselt sai H. P.-le

teatavaks asjaolu, et Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatus korraldas mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 221 sätestatud vormis üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise ja vahemikus

05.10.2024-15.10.2024 oli kostja liikmetele antud võimalus eelnevalt edastatud otsuse

eelnõu osas seisukoht esitada. Teatavaks saanud asjaolude kohaselt otsustas üldkoosolek

hageja põhikirja muutmise ning väidetud 770-st liikmest edastas seisukoha 499 liiget. Ei

eelnõud ega protokolli kostja hagejale ei edastanud ning hageja sai nendest teadlikuks

juhuslikult teiste kostja liikmete kaudu. Hageja pöördus antud küsimuses ka kostja poole

ja palus tunnistada üldkoosoleku otsuse tühisust ning korraldada uus üldkoosoleku otsuse

vastuvõtmine selliselt, et oleks kaasatud kõik kostja liikmed. Kostja teavitas hagejale

seepeale, et vastab 30 päeva jooksul, mis tähendaks kaebetähtaja möödumist, seega ei

jätnud kostja hagejale ka muud võimalust kui pöörduda kaebetähtaja jooksul hagiga

kohtusse. Hageja esitas 12.03.2025 menetluskulude nimekirja ning palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja esitas 10.02.2025 vastuse hagile kus märgib, et tunnustab tema vastu esitatud nõuet

ehk võtab hagi õigeks. Kostja on nõus korraldama uue üldkoosoleku. Kostja esitas

10.03.2025 menetluskulude nimekirja ning palub jätta menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel hageja kanda.

3. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

4. Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise

võimalus tuleneb TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise

võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja

esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise

tuvastamise vastu õiguslik huvi. Vastavalt MTÜS § 221 lg 1 on liikmetel õigus vastu võtta

otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata, kui mittetulundusühingu põhikiri ei näe ette

teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt saadab juhatus käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele,

määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus

tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul

notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise

korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses

sätestatud muul juhul. Tühine on üldkoosoleku otsus ka vastuolu korral heade kommetega.

MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude

aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

2-25-514

5. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 3 on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi

õigeks võtta). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole hageja nõuet vaidlustanud ja on hagi

õigeks võtnud, on võimalik hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS §

440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava

osata. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus

teeb otsuse põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal

algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

6. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle

kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe

õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks.

8. Kohtu hinnangul kostja võttis küll hagi kohe vastuses hagiavaldusele õigeks, kuid kostja

andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb jätta menetluskulud kostja

kanda.

9. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 420 eurot ja esindajakulud 1220 eurot (koos km). Riigilõiv on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Riigilõiv on kohtu seisukohalt vajalik ja põhjendatud

menetluskulu.

TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust,

sõltumata kostjate vastuväidetest või nende esitamata jätmisest. Hageja esindaja osutab

õigusabi 200 eurot tunnis + km. Hageja esindajal kulus käesolevas asjas kliendiga

nõupidamisele ja materjalidega tutvumisele 1 tund ning hagiavalduse koostamisele ja

esitamisele 4 tundi, s.o kokku 5 tundi. Seega on hageja esindaja õigusabiga seotud kulud

kokku 1220 eurot (koos km). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ja kogu

menetluskulu on kantud käesolevas tsiviilasjas. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on

kohtu hinnangul olnud vajalikud ja põhjendatud ning vastavad tehtud

menetlustoimingutele ja mahule.

Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada hageja menetluskulud 1640 eurot.

10. Kuna kohus jätab menetluskulud kostja kanda, jäävad kostja menetluskulud tema endi

kanda ning kohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

11. Vastavalt TsMS § 178 lg 1, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Sama § lg 4 kohaselt, menetluskulude

2-25-514

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik