3-24-3026/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3026

Haldusasi

H.W kahju hüvitamise kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja H.W

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Agu Rillo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse H.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2025. a

määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

2. Jätta H.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. veebruari

2025. a määrus muutmata.

3. Jätta H.W riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Määruse

resolutsiooni

punkt 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.W esitas 4. novembril 2024 (täiendatud 8. novembril 2024) Tallinna Halduskohtule

kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.

3-24-3026

2. Kaebusele on lisatud Tallinna Vangla 28. oktoobri 2024. a vastus nr 5-37/24/113-2,

millest nähtuvalt taotles kaebaja vanglalt kahju eest hüvitist 8870 eurot. Kaebaja taotles

varalise kahju hüvitamist nelja margi eest (5,20 eurot). Kaebaja taotles mittevaralise kahju

eest hüvitist järgmiste toimingute eest:

1) 30. septembril 2023 kell 11.37 peahaavaga meditsiinilise abi mitteosutamine;

2) 29. septembri 2023 öösel vanglaametnik poolt kambris kinni hoidmine ja meediku

mittekutsumine;

3) 4. juulist kuni 9. juulini 2024 vigastuste mittefikseerimine ja meditsiinilise abi

mitteosutamine;

4) 11. juulist kuni 12. juulini 2024 neli tundi meediku ootamine (tervisekontrolli

mittetegemine ja 11. juulist kuni 12. juulini 2024 meedikute kohale mitteilmumine 10 x

kutsumise peale);

5) vaimse tervise õe vastuvõttude mittetoimumine (alates 15. aprillist 2024 nelja kuu

vältel);

6) tahvelarvuti mittevõimaldamine ühel korral juulikuus;

7) juulikuus tuttavatele ja 12. juulil 2024 advokaat A. Ratnikovile helistamise

takistamine.

3. Kaebaja selgitas 4. detsembri 2024. a vastuses Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2024.

a käiguta jätmise määrusele, et tervisekahju eest nõuab ta 8870 euro hüvitamist ning rikutud

kirjamarkide eest 5,20 euro hüvitamist. Kaebaja märkis, et taotleb hüvitist kõigi Tallinna

Vangla ja ametnike toimingutega tekitatud kahjude eest, mis on kirja pandud dokumenti nr 1-

24/2-2/4814 ja mis tuleb välja nõuda vanglalt.

4. Kaebaja esitas 4. detsembril 2024 riigi õigusabi taotluse, mille kohus jättis 4. detsembri

2024. a määrusega rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 5. veebruari 2025. a määrusega varalise kahju

hüvitamiseks esitatud kaebuse (resolutsiooni p 1) ja mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud

kaebuse määruse p-des 7-10 käsitletud osas (resolutsiooni p 2). Ülejäänud kaebuse osas tegi

halduskohus Tallinna Vanglale kohtunõude ning selgitas, et määruse punktis 11 nimetatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõuetega seoses teeb kohus edasised menetlustoimingud pärast

Tallinna Vangla poolt kohtunõude täitmist ja määruse jõustumist kaebuse osalise tagastamise

osas.

Varalise kahju hüvitamise nõue

6. Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive väheintensiivne, sest kaitstava hüve väärtus ei

ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 ls 2). Praegusel juhul palub kaebaja hüvitada 4 kirjamargi

väärtuse 5,20 eurot. Sellise kaebuse rahuldamise korral oleks kaebaja saadav kasu

ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusmõistmisega seotud kuludega. Lisaks ei ole asja

materjalidest tulenevalt varalise kahju nõude rahuldamine tõenäoline. Vangla vastusest

kahjunõudele nähtub, et kaebaja nõue võib olla seotud sündmusega, mil vangla tagastas

kaebajale erakirjad, kuna kaebaja üritas nende saatmiseks kasutada temale vangla poolt

ametikirjade saatmiseks väljastatud ümbrikke. Vangla on õigesti selgitanud, et vangla

väljastab kinnipeetavatele vangla kulul ümbrikke üksnes ametikirjade saatmiseks Tallinna

Vangla kodukorra p-s 14.1.5 nimetatud adressaatidele ning selles loetelus märkimata isikutele

saadetakse kirjad kinnipeetava kulul. Vangla on seega põhjendatult jätnud kaebaja erakirjad

välja saatmata. Kuna vangla kinnitusel sai kaebaja kirjad koos markidega tagasi, ei ole vangla

põhjustanud kaebajale hüvitamisele kuuluvat varalist kahju.

2(6)

3-24-3026

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue seonduvalt 29. septembrist kuni

30. septembrini 2023 kambris kinni hoidmise ja meditsiinilise abi mitteosutamisega

7. Vangla vastusest nähtuvalt on kaebaja juba varasemalt esitanud kahjunõude seoses

meedik X ja vanglaametnik Y tegevusega 29. septembrist kuni 30. septembrini 2023 (s.o

peavigastusega kambris hoidmine ja meditsiinilise abi mitteosutamine) ning Tallinna Vangla

direktor jättis 30. novembri 2023. a vastusega nr 5-37/24/80-2 sellekohase taotluse

rahuldamata. Kaebaja on pöördunud vastava nõudega ka kohtusse haldusasjas nr 3-23-2751,

mille kohta on halduskohus 9. detsembril 2024 teinud otsuse. Kaebaja esitatud

apellatsioonkaebus on 23. jaanuaril 2025 menetlusse võetud. Tallinna Vangla tagastas

eeltoodut arvestades kaebaja taotluse vastavas osas õiguspäraselt. Kuna kaebaja on juba

varem kaebuse sama nõudega samal alusel kohtule esitanud ja kaebus on kohtu menetluses,

tuli kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue seonduvalt vanglaametnik C tegevusega

8. Tallinna Vangla tagastas selle nõude osas kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt.

Vangla vastusest nähtuvalt on kaebaja juba varem vanglale esitanud vastuvõtuüksuse

peaspetsialist C puudutavas osas 12. juulil 2024 nr-ga 5-37/24/90-3 registreeritud kahjunõude,

milles ta nõudis muu hulgas hüvitist seoses C poolt ümbrike mitte andmisega ning märtsis ja

aprillis erakõnede tegemise mittevõimaldamise eest. Tallinna Vangla direktor jättis 16.

septembri 2024. a vastusega nr 5-37/24/90-6 rahuldamata H.W kahju hüvitamise taotluse, sh

C tegevust puudutavas osas. Olukorras, kus vangla on kaebaja taotluse õigesti tagastanud, tuli

lugeda, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus

vastavas osas kuulus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses ühel korral tahvelarvuti mittevõimaldamisega

9. Vangla vastusest kahjunõudele nähtuvalt avaldas kaebaja 19. juulil 2024 soovi samal

päeval kasutada tahvelarvutit. Ametnikud selgitasid kaebajale, et kuna tal on eelnevalt olnud

probleeme tahvelarvuti kasutamisega (sh lõhkumisega), siis seda talle kambrisse ei väljastata,

kuid tal on võimalus minna arvutiruumi arvutit kasutama. Seega ei jätnud vangla kaebajat

ilma võimalusest kasutada arvutit. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda talle

meelepärasel ajal tahvelarvuti kasutamist oma kambris. Kaebajale oli tagatud arvuti

kasutamise võimalus arvutiruumis – selliselt oli ühelt poolt tagatud kaebajale võimalus arvuti

kasutamiseks ning teisalt hoitud ära vangla vara hävinemise oht. Eeltoodut arvestades oleks

kaebajale seoses tahvelarvuti kambrisse väljastamata jätmisega rahalise hüvitise

väljamõistmine välistatud. Kohus tagastas selle nõude osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel.

Mittevaralise kahju nõue seoses juulikuus tuttavatele ja 12. juulil 2024 advokaat A.

Ratnikovile helistamise takistamisega

10. Tallinna Vangla vastuses toodud andmetel paiknes kaebaja 2024. a juulikuus V-hoone

eraldatud lukustatud kambris VLU-04. V-hoone telefoni kasutamise graafiku kohaselt saavad

lukustatud kambrites paiknevad kinnipeetavad helistada teisipäeviti. H.W telefonikõnede

väljavõttest nähtuvalt sai ta juulikuus helistada 01., 02., 03. 04., 05., 08., 09., 10., 11., 12., 15.,

16., 17., 18., 22., 23., 24., 25., 26., 29, 30. ja 31. kuupäevadel. Seega on kaebajal võimaldatud

teha kõnesid isegi ettenähtust sagedamini (sh erinevatel tööpäevadel). Ka on vangla välja

toonud, et kaebaja on helistanud advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners kontaktnumbrile 10.

ja 15. juulil. Kaebajale on seega helistamisvõimalus olnud piisavalt tagatud ja ning rahalise

3(6)

3-24-3026

hüvitise väljamõistmine oleks eeltoodut arvestades välistatud. Kohus tagastas selle nõude osas

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja esitas 5. veebruaril 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, mida

täiendas 20. veebruaril 2025 ja 21. veebruaril 2025. Ringkonnakohus tõlgendab

määruskaebust selliselt, et kaebaja taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2

tühistamist ning asja tagasi saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks

tagastatud osas. Samuti taotleb kaebaja riigi õigusabi määramist.

11.1. Kaebaja nõuab 5,20 euro suuruse varalise kahju hüvitamist seoses nelja kirjamargi

rikkumisega. See nõue on osa kahjunõudest, mistõttu see liidetakse 8870 euro suurusele

nõudele. Kogu kahjunõude summa on 18 100 eurot, millele liidetakse 11 900 eurot, s.o kokku

30 000 eurot.

11.2. Kaebaja muudab kaebuse eset ja nõuab kokku 30 000 euro suurust kahjuhüvitist, mis

seisneb varalise kahju hüvitises 18 100 eurot ja mittevaralise kahju hüvitises 11 900 eurot.

Seega on kaebajale põhjustatud varaline kahju suurem kui 1000 eurot.

11.3. Kui kaebajale 19. juulil 2024 tahvelarvuti kasutamist ei võimaldatud, ei selgitatud talle

seda, et tal on võimalus minna arvutiruumi arvutit kasutama, vaid öeldi, et kui ta valvureid

kurjalt vaatab, teda arvutiruumi ei viida. Kaebajale ei tagatud arvuti kasutamise võimalust

arvutiruumis, mistõttu on kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud. Lisaks lõi F kaebajat

raudust avades uksega vastu pead, kui kaebaja soovis tahvelarvutit, mille tagajärjel kaebaja jäi

seina ja ukse vahele ning sai pähe muhu. Kaebajale on põhjustatud sõrmeluumurde, ukse

avamisega hematoome käsivartele ning peavigastus, millega on talle tekitatud mittevaralist ja

varalist kahju.

11.4. Kaebaja kirjeldab 20. veebruari 2025. a määruskaebuse täienduses kriminaalasja

nr 1-21-2344 menetluses toimunut ja leiab, et kohtuotsus on ebaõiglane. Kaebaja palub anda

talle menetlusabi ja loobuda riigilõivudest. Kaebaja palub mitte tema kahjunõuet tagasi lükata,

kuna see oleks ebaõiglane, sest kohus on seni olnud erapoolik.

11.5. Kaebaja palub 21. veebruari 2025. a määruskaebuse täienduses tühistada Agu Rillo

volikiri, kuna viimane esitas selles haldusasjas ebaõige dokumendi. Praegune haldusasi ei ole

seotud 8870 eurose kahjunõudega. Tallinna Vanglal puudub õigus kaebaja loata teda

puudutavaid meditsiiniandmeid töödelda. Terviseandmete muutmise ja töötlemise eest taotleb

kaebaja vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitist 50 000 eurot. Kaebaja on lisanud

vanglale esitatud kaebuse teksti, mis on pealkirjastatud järgmiselt „Vaidlustan käskkirja ja

nõuan välja 8870€ eurot kahjunõudena - kahjunõude kujunemine:“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

13. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

4(6)

3-24-3026

14. Halduskohus on õigesti tagastanud kaebaja varalise kahju hüvitamise kaebuse seoses

kirjamarkidega, kuna vangla kinnitusel sai kaebaja kirjad koos markidega tagasi ning seetõttu

ei ole vangla põhjustanud kaebajale hüvitamisele kuuluvat varalist kahju. Mittevaralise kahju

hüvitamise nõue seonduvalt 29. septembrist kuni 30. septembrini 2023 kambris kinni

hoidmise ja meditsiinilise abi mitteosutamisega on samuti korrektselt tagastatud, kuna

Tallinna Vangla direktor jättis 30. novembri 2023. a vastusega nr 5-37/24/80-2 sellekohase

taotluse rahuldamata. Kaebaja on pöördunud vastava nõudega kohtusse haldusasjas nr 3-23-

2751. Halduskohus on selles asjas 9. detsembril 2024 teinud otsuse ja ringkonnakohus on

kaebaja esitatud apellatsioonkaebuse 23. jaanuaril 2025 menetlusse võtnud. Seetõttu kuulus

kaebus selles osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Seoses vanglaametnik C

tegevusest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõudega on halduskohus samuti õigesti

leidnud, et olukorras, kus vangla on kaebaja taotluse õigesti tagastanud, tuleb lugeda, et

kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus kuulus

vastavas osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus on korrektselt leidnud,

et mittevaralise kahju hüvitamise nõue seonduvalt vanglaametnik C tegevusega on vangla

poolt õigesti tagastatud. Seetõttu tuli lugeda, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus vastavas osas kuulus tagastamisele HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel. Kuna kaebajale oli tagatud arvuti kasutamise võimalus arvutiruumis, oleks

eeltoodut arvestades kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine välistatud seoses tahvelarvuti

kambrisse väljastamata jätmisega. Kaebajale on helistamisvõimalus, teiste hulgas advokaat

A. Ratnikovile, olnud piisavalt tagatud ning rahalise hüvitise väljamõistmine oleks eeltoodut

arvestades välistatud. Seega ka selle nõude osas on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud.

15. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et markide osas puudub õigusvastane tegu, kuna

kirjad jäeti vale blanketi tõttu õigesti saatmata.

16. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale sobival ajal tahvelarvuti kasutamist.

Vangla vara kaitsmise eesmärgil ei olnud põhjendamatu võimaldada suhelda arvutiruumis

oleva arvuti teel. Kaebaja küll väidab, et talle ei pakutud arvutiruumi kasutamise võimalust,

kuid vangla sõnul kaebaja ärritus selle pakkumise peale ja hakkas karjuma. Samas märgib

kaebaja siiski ka ise, et arvutiruumis arvuti kasutamisest oli juttu, mille peale kaebaja hakkas

protestima. Seega on kaebaja keeldunud arvutiruumis arvuti kasutamisest, mis oleks

võimaldanud tal endaga seotud kohtuasjadega tegeleda. Kaebaja pole tahvelarvuti kasutamise

võimaldamisest keeldumise kohta kaebuse esitamisel märkinud, et tema suhtes kasutati

vägivalda. Kaebaja väited, mis puudutavad tahvelarvuti kasutamise ja advokaadile helistamise

võimaldamisest keeldumise episoode ning nendega seoses tema suhtes vägivalla tarvitamist

teadmata kuupäevadel, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei ole määruskaebuse

esemeks.

17. Kaebaja taotlus tühistada Tallinna Vangla esindaja A. Rillo volikiri, jääb tähelepanuta.

Puudub alus kahelda vastustajat esindava isiku õiguses menetlustoiminguid teha.

18. Ringkonnakohus ei analüüsi halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuses

kaebaja avaldust suurendada kahju hüvitamise nõuet. Asjakohased pole kriminaalasja nr 1-21-

2344 menetlust puudutavad etteheited ning väited meditsiiniandmete ebaseaduslikust

töötlemisest.

19. Kuivõrd kaebuse tagastamine oli õiguspärane, jätab ringkonnakohus rahuldamata

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (vt HKMS § 111 lg-d 1–3; RÕS § 7 lg 1 p 5).

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

5(6)

3-24-3026

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)