2-24-13572/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedalates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
Legislator headnote
AI generated2-24-13572/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-13572
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtuasja number
2-24-13572
Määruse tegemise aeg ja koht
18. märts 2025, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
T L-K hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Kohtuistungi toimumise aeg
11. märts 2025
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
T L-K (ik XXX)
Kostja:
A K (ik XXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta T L-K hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes läbivaatamata.
2. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses T L-K kanda.
3. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast
alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on T L-K hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtul ei ole
vaatamata mõistlikele pingutustele olnud võimalik kostja asukohta tuvastada ega kostjale
kohtu dokumente kätte anda.
Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressiks märgitud XXX, rahvastukuregistris puudub
kostjal elukoha aadress alates 05.12.2024, kostja elukoha eelmine aadress oli märgitud XXX
(samuti hageja aadress).
1(3)
2-24-13572
Kohus edastas kohtu dokumendid aadressile XXX. Kohtu dokumendid tagastati märkega ei
viibinud kohal (06.11.2024), sugulaste sõnul elab kostja aadressil XXX. Kostja isa elukohas
XXX kohtu dokumente kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Kostja isa teatas 07.02.2025,
et kostja elab XXX (hageja aadress). Kostjal endal kinnisvara puudub. Aadressilt XXX
tagastati dokumendid 11.03.2025 märkega, et kostja ei viibinud kohal, tema telefon ei tööta.
Tsiviilasjas nr 2-24-115571 on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond teinud kindlaks, et
makseettepanekut võlgnikule A K kätte toimetada elektroonilistele aadressidele 26.04.2024,
02.05.2024 ja 07.05.2024 ei õnnestunud, aadressilt XXX 02.07.2024 tagastatud, 16.05.2024
saadetud teavitus e-posti aadressidel - vastus puudub. Makseettepanek oli 16.05.2024
saadetud postiaadressile XXX, mis oli tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Varasemas
menetluses võlgniku abikaasa kinnitas 01.04.2024, et võlgnik ei ela enam aadressil XXX.
Kinnistusraamatu andmetel on XXX korteriomanik Narva linn. Varasemas menetluses
vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja
Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud. 05.04.2024, et A K kasutab telefoninumbrit XXX.
Võlgnik kinnitas 05.04.2024 telefoni teel, et hetkel viibib ta Narva linnas, kuid oma täpset
elukoha aadressi keeldus ta teatamast, dokumentidest ei ole huvitatud, aadressi ei soovinud
avaldada.
Käesoleva tsiviilasja menetluses proovis kohus 07.11.2024 kohtu dokumente kostjale kätte
toimetada PPA vahendusel, kuid kättetoimetamine ei õnnestunud, PPA teatas, et Aleksei
Kuznetsovile ei õnnestanud edastada dokumendid, kuna ta keeldub politseiga kontakti
saamast, ei vasta kõnedele (katkestab kohe, kui näeb PPA telefoni numbrit). PPA tagastas
kohtu dokumendid kohtule.
Töötamise registri (TÖR) päringu kohaselt oli kostja viimane töökoht kuni 31.01.2025 D OÜ-
s lammutustöölisena, töötamise asukohaga XXX viljakuivatis. Kostja viimane tööandja kohtu
päringule kostja andmete kohta ei vastanud.
Hageja kohtuistungil 11.03.2025 kostja täpset asu- või elukohta, kuhu kohus saaks kohtukutse
ja isiklikult istungile ilmumise määruse kostjale kätte toimetada, nimetada ei osanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja, leiab, et hagi tuleb jätta
läbivaatamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 393 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt, kui kohus
on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning
toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale
kätte. Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks kostja kohustuse
hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata. Lähtuvalt TsMS § 346 lg 2 kohustab
maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud
juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Seega peab kohus abielu
lahutamise asjas lisaks hagiavalduse ja selle lisade kostjale kättetoimetamise ka kostja
isiklikult ära kuulama.
Kohus on seisukohal, et ilma hagiavaldust kostjale kätte toimetamata ei ole võimalik hagi
menetleda. Kostjale peab olema teatavaks tehtud hagi esitamine tema vastu ja hagiavalduse
sisu ning kostjal peab olema võimalus esitada hagile vastuväiteid. Nimetatud tingimusi ei ole
võimalik täita, kuna kostjale ei ole võimalik hagiavaldust kätte toimetata. Samuti ei ole kohtul
võimalik kostjat abielu lahutamise osas ära kuulata.
2(3)
2-24-13572
Kohtul ei õnnestunud hagiavaldust, kohtukutset ega isiklikult kohtuistungile kohustamise
määrust kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, kuna kostja asukoht on teadmata.
Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid kostja võimaliku asukoha kohta ning kohtul endal ei
olnud vaatamata mõistlikele pingutustele võimalik neid andmeid ka ise leida,
TsMS § 423 lg 1 p 8 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu
nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad
kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele
pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.
Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse,
kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi
vaatamata. Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal
esitada kohtule andmed kostja tegeliku asu- või elukoha kohta, et kohus saaks kostjale kohtu
dokumendid kätte toimetada ja kostja ära kuulata.
TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu
menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses
sama hagieseme üle kohtusse.
Menetluskulud
Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse
läbivaatamata /---/. Kohus jättis hagi läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies
ulatuses hageja kanda.
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning kostja ei osalenud
kohtumenetluses, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist
menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu
tagastamist. TsMS § 150 lg 4 ja lg 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi
viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest
riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema
korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle
aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Digitaalne allkiri
Aarne Lõhmus
Kohtunik
3(3)