2-21-9422/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-9422

Tsiviilasi

Tarvo Truia hagi Tiit Niilo vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7591 eurot 4 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024. a otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Tarvo Truia apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18. veebruari 2025. a kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

Tarvo

Truia

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) Tiit Niilo (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Raul Kartsep

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. märtsi 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Tarvo Truia kanda.

3. Määrata kindlaks Tiit Niilo apellatsiooniastme hüvitatavate menetluskulude

suurus ning mõista Tarvo Truialt Tiit Niilo kasuks menetluskulude katteks välja

1326 eurot.

4. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Tarvo Truial tasuda Tiit Niilole

viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Määrata, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb otsuse resoutsiooni p-s 3 märgitud

menetluskulud hüvitada Tiit Niilole 1100 euro ulatuses kohtu deposiitkontolt,

kandes selle summa Advokaadibüroo Sorainen OÜ kliendikontole nr

EE862200221021510387 (Swedbank AS).

6. Mõista Tarvo Truialt riigituludesse välja riigilõiv 665 eurot, mille tasumisest

Tarvo Truia oli Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2024. a määrusega vabastatud.

Tarvo Truia peab selle kohustuse täitma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse

jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamisel tuleb Tarvo Truial tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tarvo Truia (hageja) esitas 10. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi Tiit Niilo (kostja) vastu,

milles palus kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama artiklis "Nopri talu lüpsja lugu:

töötad ja töötad, aga võlg peremehe ees kasvab" ja "Kuuuurija" 9. novembril 2020 eetris

olnud saates hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed järgmiselt:



kohustada kostjat esitama veebiportaali väljaandjale www.postimees.ee alljärgneva

sisuga tekst: "Tiit Niilo avaldas Tarvo Truia kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid.

Käesoleval veebilehel avaldati 2 novembril 2020 artikkel, milles sisaldus minu väide,

et Tarvo Truia on kõigile võlgu ja Tarvo Truia võlg ulatub minu ees 8100 euroni.

Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väidetel puudus igasugune faktiline alus

ning väited, et Tarvo Truia on kõigile võlgu ja tema võlg minu ees ulatub 8100 euroni

olid tõele mittevastavad ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged

andmed ümber. Tiit Niilo";



kohustada kostjat esitama saate "Kuuuurija" väljaandjale alljärgneva sisuga teksti:

"Tiit Niilo avaldas Tarvo Truia kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. 9. novembril

2020 eetris olnud "Kuuuurija" saates avaldati minu poolt esitatud küsimus, "Kas on

mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?", milles sisaldus faktiväide justkui oleks

Tarvo Truia kõigile võlgu. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väitel puudus

igasugune faktiline alus ning väide, et Tarvo Truia on kõigile võlgu oli tõele

mittevastav ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber.

Tiit Niilo";



kohustada kostjat esitama veebiportaali www.postimees.ee väljaandjale taotluse

ümberlükkava artikli avaldamiseks ülalmärgitud tekstiga samal veebilehel, kus oli

avaldatud esialgne artikkel. Taotluses tuleb märkida, et artikli pealkiri peab olema

samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema

võrreldavalt tähelepanu köitev;



kohustada kostjat esitama saate "Kuuuurija" väljaandjale taotlus ümberlükkava

videolõigu avaldamiseks saates "Kuuuurija" resolutsioonis punktis 4. märgitud

tekstiga. Taotluses tuleb märkida, et saade, milles avaldatakse resolutsioonis punktis 4

märgitud tekst, peab olema eetris "Kuuuurija" tavapärasel eetriajal ning saade peab

olema järelvaadatav.

Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel, varalise kahju hüvitise 288 eurot ning viivse mittevaralise ja varalise

kahju hüvitistelt alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 2. oktoobril 2020 ajalehes Postimees, et hageja võlg on

hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni. Samuti on kostja avaldanud, et "Tarvo on kõigile

võlgu". Lisaks on kostja 9. novembri 2020. a saates "Kuuuurija" avaldanud hageja suunal:

"Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?".

Kostja avaldatust jääb mulje, justkui oleks hageja võlgu väga paljudele inimestele. Hagejalt

on kostja kasuks Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-112679 välja mõistetud 6400

eurot, mitte 8100 eurot. Hageja ei ole kõigile võlgu, samuti ei ole ta võlgu paljudele isikutele.

Kostja põhjustas hagejale solvamisega mittevaralist kahju – see pani hagejat halvasti ja

alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hagejat mainet ebakohasel viisil.

Hagejale tekkinud mainekahju ja kostja süü on suur. Hageja nõuab mittevaralise kahju

hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja hinnangul on õiglaseks hüvitiseks 3500 eurot.

Samuti on hagejal tekkinud varaline kahju, mis seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes 288

eurot. Hageja nõuab ka faktiväidete ümberlükkamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata.

Kostja ei ole hagis nimetatud väiteid avaldanud. Ajakirjanik saatis artikli kostjale

ülevaatamiseks. Sellest artiklist ei nähtunud vaidlusaluseid väiteid. Ilmunud artiklis sisaldusid

need väited, mille ümberlükkamist hageja soovib.

Kui leida, et kostja on vaidlusalused väited avalikustanud, siis on need faktiväidetena tõesed

või väärtushinnangutena kohased. Hageja on ise avalikustanud saates "Kuuuurija", et tema

võlad kostja eest ulatuvad 8000 euroni. Kostja ei saa laimata hagejat tõese faktiväitega, mille

hageja ise avalikustas. Kostja esitas Postimehe ajakirjanikule Exceli tabeli, kuhu oli ta

märkinud hagejale väljastatud võlad ja pakutud teenused. Kostja on tabelit viimati muutnud

2015. aastal. Ajakirjanik oleks pidanud talle saadetud andmeid kontrollima ning täiendama

kostja väidet selliselt, et võlg ulatus 2015. aasta seisuga lausa 8100 euroni. Asjaolu, et

hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 6400 eurot (piirmäär maksekäsu kiirmenetluses), ei

tähenda, et hageja tegelik võlg poleks suurem.

Väide "Tarvo on kõigile võlgu" on väärtushinnang, sest mõistlik lugeja mõistab, et "kõigile"

tähendab ülekantud tähenduses paljusid isikuid. Kostja avaldas ajakirjanikule, et hageja on

võlgu veel 11 isikule. Olukorras, kus hageja on juba üle viie aasta kostjale võlgu ja lisaks veel

kohalikus kogukonnas 11 isikule, on põhjendatud väärtushinnang ja kunstlik liialdus

ajakirjanduses, et hageja on kõigile võlgu.

Ka saates "Kuuuurija" hageja suunal avaldatud küsimus on väärtushinnang. Tuleb arvestada,

et hageja ise helistas saatejuhile korduvalt ning soovis vabatahtlikult avalikkuse eest oma

võlgadest rääkida. Hageja esitas ise valeväiteid kostja suhtes. Kui pidada seda küsimust

faktiväiteks, siis on see tõene väide.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 28. märtsi 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 3500 eurot 52

senti koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus

määras, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt hüvitada kostjale

menetluskulud summas 3500 eurot 52 senti ning kanda nimetatud summa Advokaadibüroo

Sorainen OÜ kliendikontole.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning mittevaralise

ja varalise kahju hüvitamiseks.

Hageja tugineb sellele, et kostja avaldas 2. oktoobri 2020 ajalehes Postimees, et hageja võlg

on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni. Samuti on kostja avaldanud, et "Tarvo on kõigile

võlgu". Lisaks on kostja 9. novembri 2020. a saates "Kuuuurija" avaldanud hageja suunal:

"Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?" (vt Duo Media Networks OÜ 1.

juunil 2023 esitatud saate "Kuuuurija" episood).

VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see

tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046

ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii

VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad, et tegemist on avaldamisega ehk selleks, et kostja

vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja olema ebakohase

väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks.

VÕS § 1047 lg 4 võimaldab lisaks kahju hüvitamisele nõuda ka andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Viidatud sätte järgi saab kannata

nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need

avaldati. VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid

meediaväljaandele, kuid sellelt isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist

meediaväljaande ees. Seega, kui isik avaldas midagi meedia kaudu, vastutab ta avaldatu ees.

Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või

võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle

tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Isiku kohta mistahes

andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on

väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav.

Mittevaralise kahju nõude puhul peab hageja tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute

avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuleb

mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada,

selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus.

Hageja kohta avaldatu "hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni" on faktiväide.

Selliselt saab kontrollida, kas hageja võlg kostja ees on tõepoolest 8100 eurot. Samuti on

faktiväide hageja kohta avaldatu "Tarvo on kõigile võlgu". Mõistlik isik saab väitest aru

selliselt, et hageja küll ei saa olla kõigile võlgu, kuid on võlgu paljudele isikutele. Kohtu

hinnangul saab kontrollida, kas hageja on paljudele isikutele võlgu. Hageja suunal esitatud

küsimus "Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?" on aga väärtushinnang.

Tegemist on subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja hinnangu

põhjendatust, s.o kas kostjal oli mõistlik õigustus hageja kohta sellist hinnangut anda.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on saates "Kuuuurija" esitanud hageja suunal küsimuse

"Kas on mõni inimene, kellele sa võlgu ei ole, Tarvo?". Seega on kostja nimetatud

väärtushinnangu avaldajaks.

Poolte vahel on aga vaidlus selles, kas kostja on avaldanud faktiväite "hageja võlg on hoopis

suurem, ulatudes 8100 euroni" ja väärtushinnangu "kostja on kõigile võlgu". Kostja on

kohtule esitanud artikli, mille temale saatis ülevaatamiseks Postimehe ajakirjanik. Sellest ei

nähtu lauset "kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni". Samuti ei nähtu artiklist kostja

tsitaati "Tarvo on kõigile võlgu".

Hageja on kohtule esitanud Postimees Grupp AS-i vastuse hageja päringule koos ajakirjaniku

vastusega. Ajakirjanik on selgitanud, et tugines väite "kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100

euroni" avaldamisel kostja saadetud Exceli tabelile, millest nähtuvalt on hageja võlgnevus

kostja ees 8102 eurot. Kostja poolt ajakirjanikule esitatud tabel kajastas hageja võlgnevust

2015. aasta seisuga. Tuleb arvestada, et ajakirjalik küsis kostjalt informatsiooni tema ja ta

endise töötaja konflikti kohta. Kostja ei ole isik, kes igapäevaselt ajakirjandusega suhtleks.

Kostja ei saanud teada, mida ajakirjanik tema saadetud tabelist tuletab ja kuidas seda

informatsiooni kajastab. Ajakirjanik ei ole kostja väidet täpselt kajastanud ning kuna kostja

ülevaatamiseks saadetud artiklis ei olnud väidet "kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni",

ei saanud kostja juhtida ajakirjaniku tähelepanu asjaolule, et tabel kajastas 2015. aasta

võlgnevusi. Küsimust, kas hagejal oli kostja eest 2015. aastal võlgnevus 8100 eurot, ei ole

vajalik analüüsida, sest artiklis on kajastatud väide, justkui oleks hagejal kostja ees võlgnevus

artikli ilmumise ajal. Kostja ei ole hageja kohta avaldanud väidet: "kelle sõnul ulatub võlg

lausa 8100 euroni".

Juhul kui kostjat isegi saaks pidada nimetatud väite avaldajaks, siis ei ole tegemist ebaõige

faktiväitega, kuna hageja on ise saates "Kuuuurija" avaldanud, et tema võlgnevus kostja ees

on ca 7000–8000 eurot. Juhul kui pidada avaldatud ebaõigeks, ei oleks tegemist hageja au

teotamisega. Iga ebaõige faktiväide ei tähenda iseenesest veel hageja õiguste rikkumist (au

teotamist) ega too kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Kohtule ei ole selge,

kuidas võiks hageja au teotada ebaõige väide selle kohta, et tema võlgnevus kostja ees on

8100 eurot (tegelikkuses oli võlg 6400 eurot).

Ajakirjanik on selgitanud, et tugines väite "Tarvo on kõigile võlgu" avaldamisel enda ja

kostja vahel toimunud telefonivestlusele, kus kostja talle viidatud väite avaldas. Seda, et

tegemist on kostja sõnadega, kinnitab ajakirjaniku selgituste kohaselt ka kostja saadetud e-

kiri, kus kostja saatis talle nimekirja 11 isikust, kellele tema väitel hageja võlgu on, ning kes

on kostja sõnade kohaselt vaid "killuke Tarvo võlausaldajatest". Ajakirjanik ei ole kostja

väidet täpselt kajastanud. Ajakirjanik ei ole märkinud, et kostja väitel on hageja võlgu 11

isikule ning see on vaid killuke hageja võlausaldajatest. Kuivõrd kostjale ülevaatamiseks

saadetud artiklis ei olnud ka väidet "Tarvo on kõigile võlgu", ei saanud kostja juhtida

ajakirjaniku tähelepanu asjaolule, et tema ei ole seda väitnud. Eelneva tõttu leiab kohus, et

kostja ei ole hageja kohta avaldanud väidet: "Tarvo on kõigile võlgu".

Kostja poolt 9. novembri 2020. a saates "Kuuuurija" hageja suunal avaldatu "Kas on mõni

inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?" on väärtushinnang. Seega tuleb kostjal mittevaralise

kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (selgitada või võimalusel

tõendada) väärtushinnangu kohasus. Kohus leidis, et kostja on selgitanud ja ka tõendanud

väärtushinnangu kohasuse. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Hageja ise

soovis avalikkuse ees oma probleemidest (võlgadest) rääkida. Kostja on kohtule esitanud

teiste võlausaldajate kinnitused selle kohta, et hagejal on ka nende ees võlgnevused. Kuna

võlausaldajate kinnitustel on võlgnevused tekkinud aastatel 2019–2020. aastatel, hõlmavad

need saate "Kuuuurija" ilmumise aega. Hageja on ka ise saatejuhi K. Lusti küsimusele selle

kohta, et kas tal on veel võlgnevusi, vastanud, et on ikka. Vaidluse lahendamiseks on oluline,

et kostjale teadaolevalt olid hagejal võlgnevused ka teiste võlausaldajate (kohalike elanike ja

äriühingute) ees. Ei ole vajalik tuvastada, millised olid hageja täpsed kohustused teiste

võlausaldajate ees.

Hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei olnud faktiväidete "kelle sõnul ulatub võlg 8100

euroni" ja "Tarvo on kõigile võlgu" avaldaja, samuti on kostja tõendanud väärtushinnangu

"Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?" kohasuse.

Kohtueelsete õigusabikulude nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3

alusel. Samas ei ole kostja kohustust rikkunud, mistõttu jättis kohus ka hageja varalise kahju

hüvitamise nõude rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.

Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud, mille ümbervaatamine võiks viia asja

teisele otsustusele, mis võiks lõppeda hagejale edukalt. Kohus jättis tuvastamata, kuidas asjas

vaidlusaluseid võlasummasid käsitleti. Samuti tuleks uurida kuidas ja mille alusel on hageja

suhtes läbi viidud maksekäsu kiirmenetlus ning seda kas hageja on tunnistanud oma võla

olemasolu või mitte. Saates "Kuuuurija" oli jutt sellest, et hageja ei võlgne kostjale midagi,

kuigi viimane on esitanud tema vastu rahalisi nõuded. Kohus ei ole täheldanud seda, et hageja

vastu on esitatud ebaõigeid väited, mis puudutavad nii ajakirjanikule helistamist kui ka

väidetavatest võlgadest rääkimist.

Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ise ei ole võlga kostja ees tunnistanud. Hageja on väitnud,

et tema ei ole võlgu olnud 7000–8000 eurot, nagu on väitnud kostja, märkides, et hageja ise

on võlga tunnistanud.

Kohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et ta on püüdnud kohtus selgeks teha, et

kostja on teda solvanud valeväidete esitamisega selle kohta, et ka kohalikus kogukonnas on

hagejal mitmeid võlausaldajaid ja ta on võlglane. Selline väide on alusetu ja laimava

iseloomuga ja ebaõigete andmete esitamine, tegemist on ebaõige faktiväitega.

Kohus on nõustunud kostjaga selles, et hageja ise on soovinud avalikkuse ees oma võlgadest

rääkida. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja eesmärk "Kuuuurija" poole

pöördumisel oli rääkida saates kostja poolt tekitatud ebaõiglusest.

Kohtus on olnud arutusel ka see, et hageja pidas lihaveiste karja ning vajas selles töös abi ning

kostja aitas hagejat põllutööde tegemisel oma tehnika ja töömeestega, kuid arveid selle eest

hageja ei esitanud, kuigi hageja seda mitu korda soovis. See samas ei tähenda, et hageja jäi

võlgu. Hagejat on nimetatud alusetult avalikkuse ees võlglaseks. Kostja esitas hageja kohta

mittevastavaid faktiväiteid, millega on rikkus hageja meeleolu ja kahjustas hageja head

mainet, milles tulenevad ka hagis esitatud nõuded.

Hageja on tasunud kogu kostjale mõeldud tasu tehtud tööde eest kostja abikaasa Virve Niilo

arvele (märkides selgituseks "laen reisiks") ja ei ole "Kuuuurija" saates väitnud, et ta on

kostjale võlgu 7000–8000 eurot. Kohus on kohtuotsuse p-10 märkinud ebaõigesti, et hageja

on võlga tunnistanud "Kuuuurija" saates. Tõepoolest on maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi

2-19-112679) hagejalt välja mõistetud 6400 eurot kostja kasuks, kuid see on toimunud

tagaselja ning hageja ei ole saanud selles asjas omapoolseid vastuväiteid esitada.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja suhtes toimunud maksekäsu kiirmenetlus on lõppenud varasema jõustunud

kohtulahendiga. Hageja väited selle kohta, et tuleks uurida, kuidas ja mille alusel on viidud

läbi maksekäsu kiirmenetlus, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Maakohtu tuvastatu põhjal ei saa olla kahtlust selles, hageja on olnud kostjale võlgu ning

hageja on ise oma võlga avalikult tunnistanud. Apellatsioonkaebuse vastupidised väited on

tõendamata ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Kostja ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Maakohtu otsusest (p 13) nähtub, et kostja on

kohtule esitanud teiste võlausaldajate kinnitused selle kohta, et hagejal on ka nende ees

võlgnevused. Samuti möönis hageja ise "Kuuuurija" saates, et tal on võlgnevused ka teiste

isikute ees.

Isegi kui ringkonnakohus hindaks hageja taotlusel apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolud

ümber (millega kostja ei nõustu), on maakohus otsuses ammendavalt selgitanud, miks ei oleks

jätkuvalt ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise ning varalise kahju hüvitamise

eeldused täidetud. Järelikult on apellatsioonkaebus perspektiivitu ning tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse

põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

7.1. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning otsustanud

nende põhjal, mis asjaolud on tuvastatud. Maakohus on oma järeldusi otsuses nõuetekohaselt

(TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud, vastates mh poolte väidetele faktiliste asjaolude

kohta. Hageja nõuete lahendamiseks ei pidanud maakohus tuvastama, kuidas viidi kostja

avalduse alusel läbi maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas 2-19-112679, sh kas makseettepanek

toimetati hagejale kätte jms. Hagejal olnuks võimalik oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks

1. augustil 2019 tsiviilasjas 2-19-112679 tehtud maksekäsk TsMS §-s 4891 sätestatud korras

vaidlustada 15 päeva jooksul maksekäsu kättesaamisest. Seda võlgniku õigust on maksekäsu

tekstis (I kd, tl 17 pöördel) ka selgitatud. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja

oleks maksekäsu vaidlustanud. Tsiviilasjas 2-19-112679 tehtud lahend (maksekäsk), millega

hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 6400 eurot, on jõustunud. Hageja ei ole ka vastupidist

väitnud.

7.2. Hageja väitel jättis maakohus tähelepanuta, et hageja ise ei ole võlga tunnistanud.

Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt tasus hageja kõik võlad kostja abikaasale, märkides

selgituses "laen reisiks" ega pole tunnistanud "Kuuuurija" saates võlgade olemasolu.

Maakohus on vaidlustatud otsuse p-des 10 ja 13 järeldanud, et hageja ise on saates

“Kuuuurija“ avaldanud, et tema võlgnevus kostja ees on ca 7000 – 8000 eurot ning et hageja

on veel võlgnevusi. Ringkonnakohtu hinnangul on need järeldused kooskõlas asja

materjalidega. Apellatsioonimenetluses ei ole kõnealuste asjaolude kohta uusi tõendeid

esitatud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja abikaasale ülalviidatud makseid

teinud ning selle asjaolu kohta on esitatud ka tõendid (I kd, tl 133, 135, 137 ja 139), kuid

nendest maksetest ei saa järeldada, et rohkem kohustusi hagejal kostja ees ei ole. Enamik

viidatud maksetest on tehtud enne tsiviilasjas 2-19-112679 toimunud maksekäsu

kiirmenetlust.

7.3. Hageja hinnangul jättis kohus tähelepanuta, et kostja on avaldanud laimavaid ebaõigeid

faktiväiteid selle kohta, et hagejal on kohalikus kogukonnas mitmeid võlausaldajaid ja ta on

võlglane. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale.

7.4. Hageja arvates jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta, et hageja eesmärk "Kuuuurija"

poole pöördumisel oli rääkida saates kostja poolt tekitatud ebaõiglusest. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna ka need väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kostja vastu esitatud

nõuete lahendamisel ei ole tähtsust sellel, millistel motiividel hageja "Kuuuurija" saate

tegijate poole pöördus. Tähtsust omab see, mida kostja saates mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas (vt nt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36).

8. Maakohus on hageja varalise kahju nõude osas õigesti leidnud, et kohustuse rikkumisega

tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise

saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Täidetud peavad olema kahju

hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st

vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Ringkonnakohus

märgib, et vaidluse eset puudutavas osas puudub poolte vahel lepinguline suhe ning hageja

kõnealuse nõude aluseks võiks olla VÕS § 1043, mitte VÕS § 115 lg 1. Samas on maakohus

kokkuvõttes õigesti leidnud, et hageja varalise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei

ole hageja suhtes õigusvastaselt käitunud ega hageja õigusi rikkunud.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

10. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse.

10.1. Kostja 18. veebruaril 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on kostja

menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 2370 eurot (käibemaksuta), millele lisandub kostja

esindaja ringkonnakohtu istungil osalemise kulu vastavalt istungi tegelikule kestusele.

Menetluskulud koosnevad õigusabiteenuse kulust ning kostja esindaja vandeadvokaat R.

Kartsepa sõidukulust Tallinnast Tartusse ja tagasi. Kostjale on õigusabi osutanud

vandeadvokaat R. Kartsep 5,6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 240 eurot ja jurist S. Pärn 3,9

tunni ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot. Jurist S. Pärn on aidanud valmistada ette

menetlusdokumente, säästes advokaadist esindaja poolt asjale kulutatavat aega. Kostja palub

hüvitada vandeadvokaat R. Kartsepa ülalviidatud sõidukulu nelja tunni ulatuses advokaadi

tunnihinna alusel koefitsiendiga 0,5 ehk kokku 480 eurot.

Kostja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

Kostja õigusabikulude eest on tasunud kolmas isik (Nopri Talumeierei OÜ), kes on

käibemaksukohustuslane. Sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma

käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

10.2. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.

10.3. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo

03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja

ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja

menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p

25).

Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja vandeadvokaat R. Kartsepa toimingutest ei ole

nimekirjas märgitud mahus (1,5 tundi) vajalik menetluskulude nimekirja koostamine ja

kohtule esitamine. Ringkonnakohtu hinnangul on selle toimingu mõistlik ajakulu 0,8 tundi.

Muud nimekirjas märgitud vandeadvokaat R. Kartsepa toimingud apellatsioonimenetluses on

asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1

tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu istung 18. veebruaril 2025 kestis 28

minutit. Esindaja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik.

Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu 240 eurot (käibemaksuta) ei

ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.

10.4. Jurist S. Pärna kulu ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluses

ei ole üldjuhul peetud menetluskuludena hüvitatavaks õigusabile tehtud kulusid, mis ei ole

seotud esindamisega.

Riigikohus on siiski leidnud, et tsiviilasjades peab iseenesest olema võimalik, et hüvitatavaks

loetakse lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei

ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on

menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga,

kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult

vähendanud. Seejuures ei ole välistatud võimalus, et büroo madalama tunnihinnaga töötaja

toetab kõrgema tunnihinnaga töötajat abistavate või ettevalmistavate toimingute tegemisel.

Samas saab kohus mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul,

kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja

kasutamine oli vajalik. Ilma sellise selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid

menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid

tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505/94, p 16). Kostja viidatud halduskohtumenetluse praktika ei ole

eelmärgitut arvestades asjakohane.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt põhjendanud, miks oli mitme esindaja

kasutamine asjas vajalik, ning juristi kasutamise menetluskulusid tervikuna vähendav mõju ei

ole asja materjalide põhjal ka ilmselge. Kuna asi ei ole mahukas ega ka õiguslikult keerukas,

ei ole jurist S. Pärna toimingud (lisaks R. Kartsepa toimingutele) vajalikud ning

kokkuvõtlikult seega suurendavad kostja menetluskulusid.

10.5. Kostja on palunud hüvitada ka esindaja R. Kartsepa ringkonnakohtu istungile ja tagasi

sõidule kulunud aja (Tallinn-Tartu-Tallinn), lähtudes 50% esindaja tunnitasust.

Ringkonnakohtu hinnangul saab seda ajakulu hüvitada vaid osaliselt. Riigikohtu 12. juuni

2013. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 tulenevalt ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega

§ 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja

sõidule kulunud aja eest. Riigikohus on hilisemas praktikas pidanud võimalikuks kohaldada

lepingulise esindaja poolt sõidule kulutatud aja eest makstava tasu hüvitamisele analoogia

korras Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord" (kord) paragrahvi 151 (RKTKm 29.09.2021, 2-14-

63261/149, p 12). Kostja esindaja osutab õigusabiteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo

kaudu. Kohtuistung toimus Tartu kohtumajas (Veski tn 32, Tartu). Tallinna ja Tartu vahemaa

on ühte suunda arvestades 180 kilomeetrit. Sellest lähtuvalt kuulub korra § 151 p 4 kohaldades

esindaja ajakulu hüvitamisele 30 euro ulatuses (käibemaksuta).

Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et praegune tsiviilasi ei ole mahukas esitatud

dokumentide osas ega keeruline õigusküsimustes ning apellatsiooniastmes olnuks otstarbekas

ja efektiivne asja lahendamine kirjalikus menetluses. Samas on hageja (apellant) soovinud

asja lahendamist kohtuistungil, mistõttu ei olnud ringkonnakohtul TsMS § 647 lg-st 1

tulenevalt võimalik asja kirjalikus menetluses lahendada. Kostja esindajal olnuks soovi korral

võimalik osaleda ringkonnakohtu istungil virtuaalruumi vahendusel (TsMS § 350 lg 1), mis

oleks aidanud esindaja sõidukulude tekkimist vältida. Virtuaalruumi vahendusel osalemise

võimalust on kohus esindajale saadetud kohtukutses ka selgitanud. Asja materjalidest ei

nähtu, et kostja esindaja oleks soovinud seda võimalust kasutada.

10.6. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks apellatsiooniastmes 1326 eurot [5,4 (4,9+0,5) × 240 + 30] ning mõistab selle

summa hagejalt kostja kasuks välja.

10.7. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10.8. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2024. a määrusele on hageja andnud

kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Viidatud määruse kohaselt olid kostja

eeldatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses 1100 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja

oli tasunud kostja poolt maakohtu menetluskulude eest tagatist 99 euro 48 sendi võrra

maakohtu poolt kokkuvõttes põhjendatuks peetud menetluskulude suurusest enam, nõudis

ringkonnakohus hagejalt täiendavat tagatist 1000 eurot 52 senti. Hageja on tasunud kostja

eeldatavate apellatsiooniastme menetluskulude katteks kohtu deposiiti täiendava tagatise

1000 eurot 52 senti. Tagatis on tasutud Roland Triua arvelduskontolt. Kostja on taotlenud

määrata, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt hüvitada kostjale

menetluskulud 1100 euro ulatuses ning kanda see raha kostjat esindava advokaadibüroo

kliendikontole. Ringkonnakohus käsitleb kostja seda taotlust TsMS § 445 lg 1 kohase otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena. Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab, et

otsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiidis olev menetluskulude summa (1100 eurot) kanda

kostjat esindava advokaadibüroo kontole.

11. Ringkonnakohus on 28. juuni 2024. a määrusega andnud hagejale menetlusabi

apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks ning vabastanud hageja apellatsioonkaebuse

esitamisel kaebuse eest 665 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Hagi rahuldamata jätmise tõttu

tuleb nimetatud riigilõiv mõista TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse välja. Raha

riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (hageja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15

päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)