2-24-17171/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17171

Tsiviilasi

Osaühingu Total Services (likvideerimisel) avaldus

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Osaühing Total Services

(likvideerimisel) (registrikood 10931449), seaduslik

esindaja likvideerija H. T.

Ajutine pankrotihaldur: X.S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Osaühingu Total Services (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Osaühingu Total Services

(likvideerimisel) kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Määrata Osaühingu Total Services (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks

likvideerija H. T. (xxxxxxxxxxx).

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise halduri X.S-i tasuks 427 eurot (käibemaksuga), mis välja mõista

Osaühingult Total Services (likvideerimisel) ajutise halduri X.S-i kasuks.

6. Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda Osaühingule

Total Services (likvideerimisel) menetlusabi ajutise halduri tasu 427 euro hüvitamiseks.

Tasu kanda Osaühingule Advokaadibüroo X.S ja Partnerid (konto nr

EE442200221013636295), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Total Services (avaldaja, võlgnik) esitas 13. novembril 2024 Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt suri xxxxxxxxxxxx juhatuse liige ning äriühing oli juhatuseta kuni

likvideerija ülesandeid asus alates 1. veebruarist 2024 täitma H. T. . Kuna juhatuse liige on

surnud, ei ole olnud likvideerijal võimalust saada informatsiooni täpsema tegevuse osas.

Samuti ei ole likvideerijal olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Likvideerija on

tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja registriosakonna poolt pärast juhatuse liikme surma

tehtud majandusaasta aruande esitamata jätmise eest tehtud trahve ei ole võimalik tasuda.

Äriregister on määranud trahvid situatsioonis, kus võlgnikul puudus seaduslik esindaja.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus nimetas 20. novembri 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks X.S-i

(ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas

käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole ning kohustusi on 886 eurot 70 senti. Äriühingu

tegevus katkes juhatuse liikme surmaga xxxxxxxxxxxxxxxxx. Tema kui füüsilise isiku suhtes

oli kuulutas Pärnu Maakohus 14. juunil 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3089 ka välja

pankroti, mis lõppes 4. aprilli 2024. a määrusega. Äriühingu ainuosanik on samuti

pankrotiseisus. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks ei

ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid juhatuse liikme surm. Võimalusi

vara tagasivõitmiseks ajutise halduri andmeil ei ole.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 427 eurot (käibemaksuga).

4. Maakohus määras 23. jaanuari 2025. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

5. Maksejõuetuse teenistus ei esita 14. märtsi 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada

võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

7. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks (võlgnikul vara ei ole ning kohustusi on 886 eurot 70 senti),

samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine

oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise

tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik

maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

8. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks

mõistliku tähtaja. Kohus tegi 14. veebruaril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku

esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse

teenistus ei esita 14. märtsi 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

9. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku

dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud

avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning

töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 350 (käibemaksuta).

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 2 tundi 30 minutit.

Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete

mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema

kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

11.1.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole,

mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb,

käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.

11.2.

Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 427 eurot (käibemaksuga).

11.3.

Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub,

rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks

menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra.

12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik