2-24-133922/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-133922

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi SL vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

641,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659),

lepinguline esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo kaudu

Sigrid Rahkema

Kostja SL (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista SLlt Elisa Eesti AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 433,01 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 106,11 eurot perioodi 19.01.2024-29.01.2025 eest

määras 0,065% päevas.

3. Mõista SLlt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis alates 30.01.2025 kuni põhinõude

433,01 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud S Li kanda.

5. Määrata Elisa Eesti AS-i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 235

eurot (175 eurot riigilõiv + 40 eurot õigusabikulud + 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu), mis mõista S Llt Elisa

Eesti AS-i kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on Sa L kohustatud tasuma Elisa Eesti AS-ile

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 12.

1(3)

10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Käesoleva tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte

01.03.2025. Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole

kuni käesoleva ajani hagivastust esitanud. Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel

põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase

lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus

hoiatas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel

võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesolev tagaseljaotsus on vormistatud

kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend

tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1).

Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu

2(3)

20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ülepaisutatud. Hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu (TsMS § 175 lg 1).

Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-115-13, p 14)

pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus

võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud.

Tegemist on hageja lepingulise esindaja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis

esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt

muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad

nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide

komplekteerimine võimalik poole tunniga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest

osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu

kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude

loovutamist tõendav dokument. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse

kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr

2-22-15592, p 60). Maakohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Samuti

on põhjendamatu hagi koostamisele kulunud 2 tundi. Kohtu hinnangul on sellise hagi puhul

mõistlikuks ajakuluks, mida vastaspoolelt välja nõuda 0,5 tund. Eeltoodust tulenevalt

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 40

eurot (ei sisalda ega lisandu käibemaksu).

Hageja menetluskulud kokku on 235 eurot (175 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot + 40 eurot õigusabikulud). Kohtute

infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses (TsMS §

4842). Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

3(3)