3-25-246/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-246

Haldusasi

Telinekataja

AS

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.01.2025 otsuse vaidlustusasjas

nr 251-24/283470 tühistamise ja Sihtasutuse Eesti

Kontsert 09.12.2024 otsuste osalise tühistamise nõudes

Menetlus riigihangete

vaidlustuskomisjonis

Telinekataja AS vaidlustus Sihtasutuse Eesti Kontsert

09.12.2024 otsuste kehtetuks tunnistamiseks EVENT

CENTER OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise kohta

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – Telinekataja AS, esindaja

vandeadvokaat Britta Oltjer

Vastustaja (hankija) – Sihtasutus Eesti Kontsert,

esindajad vandeadvokaat

Kadri Härginen ja

vandeadvokaat Mario Sõrm

Kolmas isik – EVENT CENTER OÜ, esindaja Priit

Kala

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Telinekataja AS kaebus rahuldamata.

2. Mõista Telinekataja AS-ilt vastustaja Sihtasutus Eesti Kontsert kasuks

menetluskulud 1066 eurot ja kolmanda isiku EVENT CENTER OÜ kasuks

menetluskulud 1350 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10

päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.03.2025. Kui

apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil,

eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

3-25-246

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Eesti Kontsert (hankija) avaldas 20.08.2024 teate riigihanke viitenumbriga 283470

„Sihtasutus Eesti Kontsert Saaremaa Ooperipäevad 2025-2027 aasta hange ooperimaja ehituseks

vajalike tarvikute rendiks koos paigalduse ja teisaldusega“ (viitenumber 283470) algatamise kohta.

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 29.11.2024 ja tähtajaks esitasid pakkumused nii Telinekataja

AS kui ka EVENT CENTER OÜ.

3. Hankija tunnistas 09.12.2024 otsusega esitatud pakkumused (kokku 3 pakkumust, sh ka

Telinekataja AS ja EVENT CENTER OÜ pakkumus) vastavaks. Samas dokumendis tehtud otsusega

tunnistati EVENT CENTER OÜ pakkumus edukaks, samuti kvalifitseeris hankija EVENT CENTER

OÜ eduka pakkujana ja jättis ta pärast hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrolli

hankemenetlusest kõrvaldamata.

4. Telinekataja AS esitas 19.12.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija

09.12.2024 otsusele osas, millega hankija tunnistas EVENT CENTER OÜ pakkumuse edukaks,

kvalifitseeris EVENT CENTER OÜ eduka pakkujana. Telinekataja AS asus vaides seisukohale, et

EVENT CENTER OÜ esitas riigihankes mittevastava pakkumuse, sest pakkumuses esitatud joonised

ei olnud kooskõlas standardiga EN 17879:2023. Sellest tulenevalt ei ole õige EVENT CENTER OÜ

isiku pakkumuse vastavaks ega ka edukaks tunnistamise otsus (ning otsuste loogilise järgnevuse

põhimõttest tulenevalt kuuluvad tühistamisele ka hankija otsused kvalifitseerimise ja kõrvaldamata

jätmise osas).

5. 20.01.2025 tegi VAKO otsuse, millega jättis vaidlustuse rahuldamata. VAKO asus oma otsuses

kokkuvõtvalt seisukohale, et riigihanke tingimused ei seadnud pakkumuse koosseisus jooniste

esitamisel kohustust, et need oleks pidanud olema kooskõlas standardiga EN 17879:2023. Seetõttu

puudus hankijal kohustus jooniste vastavust kontrollida ning ka VAKO-l seeläbi volitus jooniste

võrdlust või analüüsi vastavuse osas läbi viia.

6. Telinekataja AS esitas 30.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.01.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 251-24/283470 ja Sihtasutuse Eesti Kontsert

09.12.2024 otsuste tühistamist.

7. Kohus võttis 03.02.2025 menetlusse Telinekataja AS-i (kaebaja) kaebuse riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.01.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 251-24/283470 tühistamiseks ja Sihtasutuse

Eesti Kontsert 09.12.2024 otsuste tühistamiseks EVENT CENTER OÜ pakkumuse edukaks ja

vastavaks tunnistamise osas. Kohus tunnistas vastustajaks Sihtasutuse Eesti Kontsert ja kaasas

kolmanda isikuna EVENT CENTER OÜ. Kohus määras kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses

ja kohtuotsus avalikult teatavaks tegemise aja.

8. Vastustaja esitas 10.02.2025 vastuse kaebusele. 03.03.2025 esitas kaebaja vastustaja vastuse kohta

oma seisukoha.

9. Kolmas isik EVENT CENTER OÜ esitas kohtule seisukohad 07.03.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Kaebaja hinnangul jõudis VAKO oma 20.01.2025 otsuses nr 251-24/283470 väärale järeldusele,

et riigihankes ei rakendunud pakkumusele vastavustingimusena hankija poolt kinnitatud standardi EN

17879:2023(2024) nõuded. Riigihankes oli kehtestatud kohustuslik standardi vastavuse nõue ja

kolmanda isiku pakkumuse vastavust tuleb menetluse käigus seeläbi ka sisuliselt hinnata.

10.1. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) osaks on muuhulgas hankedokument, tehniline kirjeldus

ja lepingu näidis (vt RHAD p 1.3.). Riigihankes tuli pakkumuse esitamise koosseisus esitada

2(12)

3-25-246

hangitava ooperimaja joonised. Vastav kohustus tulenes RHAD lisast 1, tehnilise kirjelduse p-s 2.8

ette nähtud nõudest esitada „kasutavate lavade ja tribüünide tehnilised spetsifikatsioonid“ ja p-st 2.9,

mis nägi ette, et esitada tuleb „saali ja lava joonised ühe tervikuna koos mõõtudega“. Samuti kehtestas

vastavustingimuse p 7 pakkujatele kohustuse esitada „Autocadi saali plaan koos mõõtudega koos

raskuste ja vaiade märgitud paigalduskohtadega ja muude vajalike detailidega.“.

10.2. Ooperimaja on avaliku ürituse ehitis, millele on standardiga EN 17879:2023 kehtestatud

turvanõuded. Ooperimaja struktuurile kehtiva standardi olemasolu pidi olema teada kõigile

vastavas valdkonnas tegutsevatele mõistlikele ja kogenud pakkujatele.

10.2.1. Kaebaja esitas pakkumuse koosseisus nõutavate joonistele kohalduvate nõuete osas

hankijale 16.10.2024 küsimuse (eRHR 894089): „Tere. Lisa-2 Hankelepingu projekti punkt

3.1.3 kohustub Pakkujat järgima kõiki kehtivaid standardeid. 2024 aastal kinnitati Euroopas

uus ürituste ehitiste standard: EN 17879:2024 "Event structures. Safety requirements". Selle

kohaselt tuleb varasematel aastatel kasutatud SOP-i ooperimaja projekt ajakohastada vastavalt

suurematele ilmastikukoormustele - EN 17879:2024 "Event structures. Safety requirements"

punkt 5.3.5.2. Antud projekti puhul tähendab see suuremat ballasti kogust ja katuse

tugitellinguid tuleb tugevdada. Küsimused: Kas Hankija on teadlik uutest standarditest? Kas

Pakkuja peab neid arvestama pakkumuse koostamisel? Kuidas on tagatud järelvalve eeltoodud

uute standardite üle?”.

10.2.2. Hankija vastas kaebaja küsimusele 19.10.2024 järgnevalt: “Muudame hanke uuele

standardile. Jah peab arvestama.”.

10.3. Kaebaja poolt eRHR-is esitatud küsimuses viidatud hankelepingu tingimuste p 3.1.3 ei

täpsusta standardite loetelu, mistõttu iga mõistlik pakkuja pidi nii viidatud lepingu tingimust,

kui ka küsimust tõlgendama viisil, et tegemist oli pakkumuse esitamise hetkel (ja suure

tõenäosusega ka hankelepingu sõlmimise hetkel) kehtiva standardiga. Sellise tõlgenduse korral

puudub ka vajadus standardi konkreetse versiooni eraldi nimetamiseks RHADi dokumentides

või lepingus. Hankija vastusest: „jah, peab arvestama.“ ei ole võimalik kuidagi teisiti aru saada

– tegemist ei ole hanke tingimuste muutmisega lubamatul viisil (küsimuste-vastuste kaudu) või

hankija lubadusega hanke tingimusi muuta ilma seda tegemata. Standard EN 17879:2023 kehtis

juba riigihankes vaikimisi tingimusena (kuna oli sel hetkel kehtiv standardi versioon) ja hankija

vastus on vaid kinnitus, et see nii on ja sellest tuleb ooperimaja jooniste esitamisel ka lähtuda.

10.4. Lisaks rõhutab kaebaja, et VAKO otsuse p-s 13 toodud järeldus, milles nenditakse, et

hankija vastusest ei nähtu „kes peab arvestama, millega peab arvestama ning millal peab

arvestama“, on selges vastuolus ka hankija enda seisukohaga. Hankija on neid asjaolusid

selgitanud oma 30.12.2024 VAKO-le esitatud vastuse leheküljel 1. Nii on hankija rõhutanud, et

hanke tingimustes on nõutud Euroopa Liidu standardi EN 17879:2023 nõuete täitmist. Lisaks

on hankija välja toonud, et: „Hankija kehtestas kõrgemad nõuded, võrreldes varasemate

hangetega, seoses suurenenud ohutusnõuetega. Kõik hankes osalejad, sealhulgas Event Center

OÜ, on tingimustega nõustunud ja kinnitanud nende täitmist.“ Samuti nähtub hankija vastusest:

„Event Center OÜ on kinnitanud, et täidab katuse ja tellingute tootjafirma Wilhelm Layher

GmbH & Co KG tehnilisi juhiseid ning järgib standardit EN 17879:2024.“.

10.5. Seega on nii hankija kui ka pakkujad olnud algusest peale seisukohal, et kõnesoleva

standardi järgimine on pakkumuse esitamisel kohustuslik ja sellest tuleb juhinduda. Seetõttu ei

ole asjakohane VAKO järeldus, et hankija eRHR-is esitatud selgitus võis tähendada, et:

„pakkujad peavad nimetatud standardit arvestama pakkumuse maksumuse kalkuleerimisel“.

Veelgi enam, hankija väidete kohaselt on kolmas isik ka ise hankijale kinnitanud, et järgib

viidatud standardist tulenevaid nõudeid oma pakkumuse esitamisel.

3(12)

3-25-246

10.6. VAKO käsitlus standardi kohaldatavusest (vt otsuse p 10) on seejuures ka ebaloogiline,

kuna pakkujal ei ole tööde teostamisel võimalik mitte kuidagi järgida standardist EN

17879:2023 tulenevaid nõudeid, kui neid ei ole juba järgitud pakkumuse koosseisus esitatud

tehnilises spetsifikatsioonis ja saali ning lava joonistel. Jääb arusaamatuks millise loogika alusel

esitab pakkuja hankesse joonised, mis on koostatud eelnevalt kehtinud regulatsiooni alusel ja

mis ei arvesta hankija poolt viidatud suurendatud ohutusnõudeid, kui tegelikult hakkab pakkuja

täitma hankelepingut hoopis uute, vaidlusalusele standardile vastavate jooniste alusel.

Eeltoodust tulenevalt on VAKO seisukoht, et hankija ei pidanud standardile vastavust

pakkumuste esitamisel kontrollima, ebaõige.

11. Kaebaja selgitas oma 19.12.2024 vaidlustuses VAKO-le, et vaidlustuse aluseks on kaebaja

põhjendatud kahtlus, et kolmas isik on kasutanud pakkumuse esitamisel kaebaja intellektuaalset

omandit/oskusteavet. Kaebaja kahtlused on seotud ühe kaebaja töötaja asumisega tööle

kolmanda isiku juurde. Olukorras, kus kolmas isik kasutas selleks kaebaja (varasemaid)

jooniseid, on nimetatud joonised hankes kehtestatud tingimusi arvestades mittevastavad, kuna

enne kõnesolevat riigihanget jõustunud uue standardi EN 17879:2023 nõuded on ooperimajale

rakenduvate turvanõuete osas oluliselt rangemad.

11.1. Kaebaja esitas oma 19.12.2024 vaidlustuse koosseisus VAKO-le oma varasemate

Sihtasutuse Eesti Kontsert ooperimaja püstitamise hangetel osalemisel kasutatud joonised

(vaidlustuse lisad 2-1 ja 2-2, nn „vanad joonised“), millest nähtub:

11.1.1. Maaühenduste ballasti hulk on alla standardis nr EN17879:2023 ette nähtud nõudeid.

Varasem (nn vanade jooniste) ballastikogus 26 000 kg ei ole standardi kohaselt turvalisuse

tagamiseks enam piisav. Kaebaja pakkumuse joonisel on ballasti koguseks standardi EN

17879:2023 nõudeid täitev ligikaudu 163 000 kg.

11.1.2. Katuse kandekonstruktsioonide diagonaalsidemete hulk on ebapiisav. Kaebaja

pakkumuses esitatud plaanidel on standardi EN 17879:2023 nõuete kohaselt ooperimaja

konstruktsiooni jäikust mitmes kohas oluliselt tugevdatud diagonaalsidemete lisamisega (vt nt

vaidlustuse lisa 2-2, 2021. aasta joonise veerg D-D vs vaidlustuse lisa 3-1, 2024. aasta joonise

alumine parempoolne vaade, 2021. aasta versioonis on 6 vertikaalset tugevdatud tellingurida,

2024. aasta plaanil on neid 8).

11.1.3. Lava tugevdused on standardi EN 17879:2023 nõuete kohaselt ebapiisavad. Vaidlustaja

lisatud 2024. aasta pakkumuse plaanidel on oluliselt rohkem diagonaalsidemeid (võrgustik on

juba visuaalselt tihedam, vt vaidlustuse lisa 2-1 plaan A-A „stage“ vs vaidlustuse lisa 3-3

„section A-A“).

11.1.4. Kolmanda isiku poolt kasutatud joonistel (eeldusel, et tegemist on kaebaja vanade

joonistega) on puudusi veelgi, kuid kõigi puuduste täpne väljatoomine ei ole vanade jooniste

mittevastavuse tõendamise seisukohalt oluline – juba üks kirjeldatud puudustest on piisav, et

kolmanda isiku pakkumus oleks mittevastav.

12. Kaebajal ei ole endal võimalik kolmanda isiku pakkumuse ja selle lisadega tutvuda, kuna

kolmas isik peab neid dokumente oma ärisaladuseks. Seetõttu ei ole neid ka kaebajale avaldatud

(vt VAKO otsuse p 8). Eelkirjeldatud asjaoludel palub kaebaja kohtul tutvuda kolmanda isiku

pakkumusega ning muuhulgas sellega, kas kolmas isik on kasutanud pakkumuse esitamiseks

kaebaja nn vanu riigihanke 283470 tingimustele mittevastavaid jooniseid, mis kaebaja on

esitanud VAKO vaidlustuses lisadena 2.1-2.2. Kui kolmanda isiku esitatud joonised on oma

detailides kaebuse p-s 3.2.4.-3.2.6. viidatud asjaoludega (s.o. tihendatud püstsõrestike arv,

nende tihedus, ballasti kogus joonisel) identsed, ei ole kolmanda isiku pakkumus vastav hanke

tingimustele, kuna vastavatel joonistel kujutatud ooperimaja konstruktsiooni tugevus ei ole

standardi EN 17879:2023 ja riigihanke 283470 nõuete kohaselt piisav (ega saa seeläbi olla ka

4(12)

3-25-246

vastav). Kaebaja esitab arusaadavuse huvides kaebuse lisana erialase asjatundja kokkuvõtte

standardi nõuetest, millele kolmanda isiku pakkumus kaebaja hinnangul ei vasta.

13. Seisukohas vastustaja vastusele märkis kaebaja kokkuvõtvalt:

13.1. Väide, mille kohaselt ei pidanud pakkumuse koosseisus esitatavad joonised vastama

standardi EN 17879:2023 nõuetele, on ainetu. Sellisel juhul muutub kogu nõutav jooniste osa

pakkumusest sisutuks, kuna vastavusnõue on täidetav ka selliste jooniste esitamisega, mis ei

vasta nö „reaalsusele“ ja kavandatava ooperimaja tegelikele nõuetele. Pakkujad ei saa

pakkumuse esitamisel lähtuda sellisest tõlgendusest, et hankija soovitav dokument ei pea

vastama pakutava teenuse sisule ja võib olla näiteks taandatud ebamõistlikult lihtsakoelise

joonistuse tasemele.

13.2. Standard EN 17879:2023 kehtis hankele seetõttu, et see oli sel hetkel hangitavat teenust

(s.o. ooperimaja püstitamine) reguleeriv ehitusstandard. Hankija väited, et hankedokumendi

muutmine ei olnud vaidlusalusel juhul kooskõlas RHS § 46 lg-ga 3 on väärad. Tegemist on

RHS § 46 lg 3 mõttes igati lubatava selgitusega (st hankija ei muutnud seeläbi RHAD-i sisu).

Standard EN 17879:2023 kehtis hankele seetõttu, et see oli sel hetkel hangitavat teenust (s.o.

ooperimaja püstitamine) reguleeriv ehitusstandard. Asjaolu, et hankija on viidanud

teabevahetuses, et „muudame hanke uuele standardile“, ei tähenda, et hankija pidi RHAD-i

muutma (mida ta ei teinud), vaid seda, et pakkujatel tuli pakkumuse koostamisel juhinduda

kehtivast vastava valdkonna standardist EN 17879:2023. Hankija vastusest ei ole võimalik

järeldada, et standard pakkumuste esitamisel ei rakendunud (veelkord – hankija on otsesõnu

öelnud, et sellega peab arvestama).

Vastustaja Sihtasutus Eesti Kontsert seisukohad

14. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni 20.01.2025 otsus vaidlustusasjas 251-24/283470 muutmata. Kaebaja leiab,

et vastustaja otsused on õiguspärased.

15. Vastustaja leiab, et halduskohtumenetluses peaks menetlema sisult sama vaidlust, mis oli

vaidlustusmenetluses ja kui vaidlustaja nt ei pidanud RHS § 191 lg-s 1 sätestatud nn vaidlustuse

täiendamise ajaraamidest kinni, siis ei peaks uutel nõuetel, asjaoludel või taotlustel põhinevat

vaidlust üldjuhul lahendama ka halduskohtumenetluses. Vastustajale nähtub, et vaidlustuse

keskne argument oli sisuliselt see, et pakkujad pidid pakkumuse vastavustingimusena lähtuma

standardist EN 17879:2024. Kaebusest nähtub, et kaebaja etteheide on suuresti sama, kuid

hankijale heidetakse ette, et vastustaja ei kontrollinud, kas kolmanda isiku joonised vastasid

hoopistükkis standardile EN 17879:2023. Teisisõnu ei ole vaidlustus ja kaebus järjekindlad

selles osas, millisele standardile mittevastavust kolmanda isiku jooniste osas siis lõppastmes ette

heidetakse.

15.1. Vastustajale arusaadavalt ei omistanud VAKO oma otsuses sellele määravat tähendust ega

asunud lahkama, kas vaidlustaja on erinevatele standarditele viidates vaidlustust laiendanud,

kuna sellel polnud VAKO arvates vaidluse lahendamisel tähtsust. Seda lihtsakoelisel põhjusel,

et sõltumata standardist, millele kaebaja viitas, ei olnud nende kummagi järgimine pakkumuse

vastavuse tingimus.

15.2. Vastustaja hinnangul ei ole sellel asjaolul ka praegu määravat tähendust, kuna ka vaidlus

halduskohtumenetluses laheneb suure tõenäosusega lähtudes põhimõttelisest küsimusest, kas

mistahes kaebaja viidatud standardi järgimine oli pakkumuse vastavuse tingimus või ei olnud.

Olgu see standard siis EN 17879:2024 või EN 17879:2023.

16. Vastustaja leiab, et kummagi kaebaja viidatud standardi järgimine polnud pakkumuse

vastavuse tingimus.

5(12)

3-25-246

16.1. Riigihanke tingimused jagunevad laias laastus vastavustingimusteks, kvalifitseerimise

tingimusteks, hindamiskriteeriumiteks, kõrvaldamise alusteks ja hankelepingu tingimusteks. Nii

vaidlustusest kui ka kaebusest nähtub, et kaebaja on omavahel segamini ajanud tingimuse

pakkumuse vastavusele ja tingimuse hankelepingu täitmisele (hankelepingu tingimuse).

Pakkumuse vastavuse tingimuse ja hankelepingu täitmise tingimuse erinevus kitsalt

hankemenetluse ning hankija otsuste vaatest seisneb selles, et hankelepingu täitmise tingimusi

hankija hankemenetluse käigus ei kontrolli, kuna need tingimused on suunatud hankelepingu

täitmisele. Hankelepingu täitmise kontroll toimub pärast hankelepingu sõlmimist, st olukorras,

mil hankemenetlus on hankelepingu sõlmimisega RHS § 73 lg 3 p 1 alusel lõppenud.

16.2. Pakkumuse vastavuse tingimused on aga sellised tingimused, mida hankija kontrollib

hankemenetluse kestel pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis, lähtudes nõuetest, mille on

RHAD-s selleks puhuks seadnud. Enamasti on vastavustingimuse täitmiseks RHAD-s ette

nähtud konkreetne viis, kuidas pakkuja peab selle täitma ja sageli väljendub täitmise viis ka

tõendusmaterjali või kinnituse määratlemises ja nende esitamise nõudes. Kui seadus ei sätesta

teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude

kindlakstegemiseks tõendeid (RKHKo 3-19-1464, p 16). Pärast seda, kui hankija on tingimuse

täitmist kontrollinud, teeb hankija RHAD-s seatud tingimusest ja pakkumuses esitatust lähtudes

RHS § 114 lg 1 alusel otsuse, mille tulem saab RHS § 114 lg 2 alusel olla kas pakkumuse

vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine.

16.3. Selleks, et mõista, mis liiki tingimusega on praegusel juhul tegemist, tuleb esmalt lähtuda

selle esitusest ja asetusest RHAD süsteemis.

16.3.1. Hankelepingu p 3.1.3 tingimus on esitatud vaieldamatult nii, et selle sõnastusest saab

järeldada üksnes üht – tingimus on seatud tööde teostamisele. Kui tingimus on seatud tööde

teostamisele, siis saabki see olemuslikult olla hankelepingu täitmise tingimus, mitte aga

pakkumuse vastavustingimus, vastupidiselt sellele, mida väidab kaebaja.

16.3.2. Selle kasuks, et hankelepingu p 3.1.3 on hankelepingu täitmise tingimus, räägib seegi, et

tingimus on esitatud hankelepingu projektis (riigihangete registris esitatud faili pealkirjas kui

lepingu näidises ja dokumendi lisas 2 kui hankelepingu projekt), mitte aga üheski muus RHAD-

s.

16.4. Kui asuda hankelepingu täitmise tingimusi nii tõlgendama, nagu kaebaja, siis tuleks sama

tõlgenduse kiiluvees asuda pakkumuse vastavuse tingimusena tõlgendama nt ka muid lepingus

sätestatud pakkuja kohustusi, kasvõi p-s 3.1.1 sätestatud pakkuja kohustust rentida vastustajale

lava, saal, tribüünid ja muu vajalik inventar. Selline tõlgendus tähendaks, et lava, saal, tribüünid

ja muu vajalik inventar tuleks justkui tarnida pakkumuse esitamise hetkeks. See ei oleks ju aga

ühegi mõõdupuu kohaselt mõistlik tõlgendus.

16.5. Vastustajale analoogselt on kaebaja viidatud tingimusi mõistetud ka VAKO vaidlustatud

otsuses, mille p-s 10 märgib VaKo, et: Hankelepingu p-is 3.1.3 esitatud nõue on otsesõnu

suunatud üksnes tööde teostamisele – Tööde teostamisel järgitakse [---], seega on ilmselgelt

tegemist nõudega hankelepingu täitmisele, mitte nõudega pakkumusele.

16.6. Seega ei ole kaebaja viidatud hankelepingu p-s 3.1.3 sätestatud tingimus vormiliselt ega ka

funktsionaalselt pakkumuse vastavuse tingimus, millega tegelikult võiks kogu see vaidlus ka

lõppastmes päädida. (a) Hankija teabevahetuses antud selgituse kaudu ei teki pakkumuse

vastavuse tingimusi.

16.7. Kaebaja on tegelikult ka ise aru saanud, et tema viidatud hankelepingu p 3.1.3 ei ole

pakkumuse vastavuse tingimus oma olemuselt ega sisult. Selle „puuduse“ kõrvaldamiseks on

kaebaja asunud argumenteerima, et hankelepingu p 3.1.3 „muutus“ hankija poolt riigihangete

6(12)

3-25-246

registri teabevahetuses antud selgituse kaudu kuidagi iseeneslikult vastavustingimuseks. See ei

ole õige ega saa olla õige ei sisuliselt ega vormiliselt.

16.7.1. VAKO on õigesti täheldanud otsuse p-s 13, ei võimalda RHS § 46 lg 3 teine lause

selgituste kaudu RHAD-d muuta (VAKO 251-24/283470, p 13). Seega, kui hankija selgitusel

oleks mingil põhjusel olnudki selline mõju, nagu väidab kaebaja (millega vastustaja ei nõustu),

siis saanuks hankija selgituse sisust pakkumuse vastavuse tingimus üksnes siis, kui hankija

oleks sellise vastavustingimuse RHAD-s seadnud. Midagi sellist hankija aga ei teinud ja

menetlusosaliste vahel selles küsimuses vaidlust pole.

16.7.2. Kaebaja eksib ka sisulisest küljest hankija selgituse tõlgendamisega. Kui vaadelda

kaebaja esitatud päringu sõnastust, siis on sellestki ilmne, et kaebaja viitab ise hankelepingu

projekti p-le 3.1.3 ja standarditele, mis on asjakohased just ooperimaja rajamisel ning uurib, kas

tema väidetavaid standarditega tuleb arvestada pakkumuse koostamisel. Hankija vastus, et

nende standarditega tuleb arvestada, on mõistetav kontekstis, milles kaebaja küsimuse tõstatas

ning kuidas hankija oli hanke süsteemselt koostanud. Vastustaja oli riigihanke tingimused üles

seadnud nõnda, et standardite järgimine oli hankelepingu täitmise küsimus, mis on asjakohane

hankelepingu täitmisel igal aastal, mil ooperimaja rajatakse. Nii on ka riigihange üles ehitatud

viisil, et hankelepingu täitja peab ooperimaja rajama kolmel aastal – 2025, 2026 ja 2027.

16.7.3. See tähendab, et mistahes standardite järgimine saabki olemuselt olla hankelepingu

täitmisel tõusetuv küsimus, kuivõrd nt 2027. aastal ooperimaja rajamisel võib täitjal lasuda juba

õigusaktidest tulenev kohustus järgida ooperimaja rajamisel ja inventari tarnimisel standardeid

ja eeskirju, mida hankemenetluse korraldamise ajal ei olnud. Seega ei tekkinud ega saanudki

hankija vastusega tekkida mingit vastavustingimust, mille vastu oleks kolmas isik saanud oma

pakkumuses eksida.

17. Eeltoodust lähtudes saab järeldada üksnes seda, et kuna kaebaja väidetud pakkumuse

vastavuse tingimust, mille vastu saanuks kolmas isik eksida, seatud ei olnud, siis ei saa kaebaja

kolmanda isiku pakkumuse vastavuse üle kaebuses esitatud asjaoludel ka vaielda.

18. Kaebaja hinnangul tingib ainuüksi juba eelnev tagajärje, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Seetõttu puudub kohtul ka vajadus ja põhjus asuda pakkujate esitatud ooperimajade jooniseid

kontrollima ja omavahel kõrvutama ega teostama mistahes muid kaebaja nõutud toiminguid või

kontrollima kaebaja mistahes muid oletusi, kuna sellest kaebuse saatus ei sõltuks.

Kolmanda isiku seisukohad

19. Kolmas isik on seisukohal, et VAKO otsus on õiguspärane. VAKO asus oma otsuses

põhjendatult ja sisuliselt õigele seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-s

esitatud tingimustele ning hankija poolt kolmanda isiku pakkumust vastavaks ja edukaks

tunnistavad hankija otsused on kooskõlas RHS-i sätete ja RHAD-ga.

20. Kaebuse keskseks väiteks on jätkuvalt, et kaebaja arvates pidanuks TK p-ides 2.8., 2.9. ja

Autocad tingimuses nimetatud dokumendid vastama pakkumuse esitamise hetkel standardile

EN 17879:2024 või EN 17879:2023.

21. RHAD-st sellist nõuet pakkumuse esitamise hetke seisuga TK p-ides 2.8., 2.9. ja Autocad

tingimuses nimetatud dokumentidele ei tulene.

21.1. Kolmanda isiku hinnangul on VAKO leidnud oma otsuses õigesti, et hankija ei ole

RHAD-s kehtestanud kohustust esitada pakkumuses andmeid, mis näitaksid mingitest

standarditest, sh vaidluse all olevatest standarditest EN 17879:2024 ega ka EN 17879:2023

lähtumist. VAKO põhjendas õigustatult, et mistahes võimalikke asjakohaseid standardeid tuleb

järgida hankelepingu täitmisel (st. tööde teostamisel), mitte pakkumuses esitatavates

dokumentides, mistõttu ei pidanud hankija pakkumuste vastavuse kontrolli raames kontrollima

7(12)

3-25-246

pakkumuste vastavust kõnesolevatele standarditele. Seda põhjusel, et kaebaja poolt viidatud

konkreetseid standardeid EN 17879:2024 ega ka EN 17879:2023 ei ole RHAD-is üldse

nimetatud ning sõna „standard“ on üldse kasutatud vaid kolmel korral ning kaebaja poolt

osundatud HD lisa 2 „Hankelepingu projekt“ (edaspidi hankeleping) p-is 3.1.3. käib sõnaselgelt

hankelepingu täitmise ja tööde teostamise kohta.

21.2. Kaebaja proovib tuletada sellist tingimust hankelepingu p-ist 3.1.3. Kuna kõnesolev säte

sisaldub hankelepingus ja osundab sõnaselgelt kohustuslikule järgimisele seoses tööde

teostamisega („tööde teostamisel järgitaks“), siis ei saaks sellest sättest tulenevad mistahes

tingimused olla riigihankes pakkumuse esitamise hetkel pakkumusele kehtivad

vastavustingimused, vaid maksimaalselt tulevikutingimus mida tuleb täita hankelepingu

täitmisel. Tulevikku (hankelepingu sõlmimise järgsesse perioodi) suunatud tingimus ei pea

olema täidetud pakkumuse esitamise hetke seisuga ning hankelepingu täitmise tingimuste

järgimist ei tule hinnata hankelepingu sõlmimise hetkel.

21.3. Nii VAKO- kui kohtupraktikas on juurdunud põhimõte, et pakkumust on lubatav

mittevastavana tagasi lükata üksnes siis, kui vastavustingimustena käsitletav asjaomane

tagasilükkamise alus on sõnaselgelt sätestatud RHAD-s. Vastupidine oleks ilmses vastuolus

muuhulgas RHS § 3 p-idest 1 ja 2 tuleneva läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise printsiipidega.

Keelatud on hankemenetlusest ettevõtja kõrvaldamine selliste nõuete täitmata jätmise tagajärjel,

mis ei tulene selgesõnaliselt riigihanke alusdokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest,

vaid selle õiguse või nende dokumentide tõlgendamisest vastava liikmesriigi haldusasutuse või

kohtute poolt.

22. Samuti on korrektne VAKO seisukoht, et ka oma RHR-is 19.10.2024 antud vastusega ei ole

hankija ette näinud nõuet, et pakkumuses esitatu dokumendid peaksid vastama või nendest

peaks nähtuma vastavus vaidluse all olevatele standarditele EN 17879:2024 ega ka EN

17879:2023, kuna selle nõude tuletamine üksnes sellest hankija 19.10.2024 vastusest oleks

vastuolus RHS § 46 lg-ga 3.

23. Kaebaja on proovinud esitada veel ka käsitlusi väidetavalt kolmanda isiku pakkumuse

koosseisus olevate dokumentide väitetavast mittevastavusest esmalt standardile EN 17879:2024

ja hilinenult standardile EN 17879:2023, kuid need on sisulises plaanis täiesti ainetud. Nagu

eespool juba selgitatud, siis on vastavad kaebaja etteheited väidetavatest kolmanda isiku

pakkumuse mittevastavusest üleüldse asjassepuutumatud, siis on need ka sisulises plaanis

kaebaja poolt detailides sisustamata ja paljasõnalised. Selliselt on tegemist üksnes kaebaja

spekulatsioonide ja subjektiivse arusaamisega asjadest. Vastavate järelduste tegemine üksnes

dokumentide visuaalsel vaatlusel ei ole isegi printsiibis võimalik. Igasugused ballasti,

kandekonstruktsioonide, tugevduste jms. vajaduste tuvastamine eeldab inseneriarvutusi, milles

lähtutakse konkreetsetest kasutatavate materjalide ja detailide parameetritest jms. Kaebaja ei ole

viidanud mitte ühelegi standardi konkreetsele nõudele, millest üldse tulenevad ka kaebaja väited

tema poolt tema subjektiivses arusaamises kirjeldatud nõuetest.

24. Lisaks leiab kolmas isik, et tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited, mis puudutavad

intellektuaalomandi vargust, kuna see küsimus ei kuulu VAKO ega halduskohtu pädevusse. Ka

kaebaja RHAD suunaline kriitika kehtestatud vastavustingimuste sisutuse osas tuleb jätta samuti

tähelepanuta, kuna RHAD-d ei ole kaebaja tähtaegselt vaidlustanud ning ta on selle võimaluse

käesolevaks hetkeks minetanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

25. Käesolevas asjas on Telinekataja AS (kaebaja) vaidlustanud Sihtasutuse Eesti Kontsert

(hankija, vastustaja) 09.12.2024 otsuse osas, millega hankija tunnistas edukaks EVENT

CENTER OÜ (kolmas isik) pakkumuse ning kvalifitseeris EVENT CENTER OÜ eduka

8(12)

3-25-246

pakkujana riigihankes viitenumbriga 283470 „Sihtasutus Eesti Kontsert Saaremaa

Ooperipäevad 2025-2027 aasta hange ooperimaja ehituseks vajalike tarvikute rendiks koos

paigalduse ja teisaldusega“. Samuti on kaebaja vaidlustanud Riigihangete vaidlustuskomisjoni

(VAKO) 20.01.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 251-24/283470, millega VAKO jättis

Telinekataja AS-i vaidlustuse rahuldamata.

26. Kokkuvõtvalt on menetlusosaliste vahel vaidlus selles, kas hankija otsus kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õigusvastane seetõttu, et kaebaja hinnangul ei ole

kolmanda isiku pakkumuses (TK p-ide 2.8 ja 2.9 ning Autocad tingimuse kohaselt esitatud

osades) arvestatud standarditega EN 17879:2023 või EN 17879:2024, millega RHAD-i kohaselt

tuli pakkumuses arvestada. VAKO leidis vaidlustatavas otsuses, et riigihanke tingimused ei

seadnud pakkumuse koosseisus jooniste esitamisel sellist kohustust, mille kohaselt joonised

oleks pidanud olema kooskõlas eelnimetatud standarditega. Seetõttu puudus hankijal kohustus

jooniste vastavust kontrollida ning ka VAKO-l seeläbi volitus jooniste võrdlust või analüüsi

vastavuse osas läbi viia.

27. Halduskohtus on kaebaja väideteks esmalt see, et VAKO jättis õigusvastaselt hindamata

kaebaja väited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse kohta, leides, et sellist analüüsi ei ole

vaja läbi viia, kuna vaidlusaluses hankes ei rakendunud pakkumusele vastavustingimusena

konkreetse standardi (EN 17879:2023 või EN 17879:2024) nõuet. Teiseks on kaebaja

seisukohal, et kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav, sest selles toodud joonised ei vasta suure

tõenäosusega standardi EN 17879:2024 nõuetele mitmes osas (näiteks tihendatud püstsõrestike

arv, nende tihedus, ballasti kogus joonisel). Kaebaja põhjendab oma kahtlust sellega, et kolmas

isik võib olla kasutanud pakkumuse esitamisel kaebaja intellektuaalset omandit/oskusteavet ehk

kaebaja jooniseid varasemas hankes. Kaebaja kahtlused on seotud ühe kaebaja töötaja

asumisega tööle kolmanda isiku juurde. Olukorras, kus kolmas isik kasutas selleks kaebaja

(varasemaid) jooniseid, on nimetatud joonised hankes kehtestatud tingimusi arvestades

mittevastavad, kuna enne kõnesolevat riigihanget jõustunud uue standardi EN 17879:2024

nõuded on ooperimajale rakenduvate turvanõuete osas oluliselt rangemad. Kaebaja taotleb

seega, et kohus hindaks, kas kolmas isik on kasutanud pakkumuse esitamiseks kaebaja nn vanu

riigihanke 283470 tingimustele mittevastavaid jooniseid. Kui kolmanda isiku esitatud joonised

on oma detailides kaebuses viidatud asjaoludega identsed, ei ole kolmanda isiku pakkumus

vastav hanke tingimustele, kuna vastavatel joonistel kujutatud ooperimaja konstruktsiooni

tugevus ei ole standardi ja riigihanke 283470 nõuete kohaselt piisav (ega saa seeläbi olla ka

vastav).

28. Tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asja materjalidega, leian, et vaidlustatud

Sihtasutuse Eesti Kontsert otsus ning VAKO otsus on õiguspärased ja kaebuse rahuldamiseks ei

ole alust. VAKO on põhjendatult leidnud, et kaebaja osundatud standardit ei olnud hankes

kajastatud vastavustingimusena, mistõttu ei olnud ei hankijal ega VAKO-l vajadust kontrollida,

kas kaebaja poolt osundatud kolmanda isiku joonised vastavad eelmisele või muutunud

(uuendatud) standardile. Nõustun VAKO otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

siinkohal üksipulgi korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2).

29. Pakkumuste vastavuse kontrollimist reguleerib riigihangete seaduse (RHS) § 114. Selle

paragrahvi lõikest 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi juhul, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud

selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega on pakkumuse mittevastavaks

tunnistamise eelduseks, et on olemas pakkumuse vastavuse tingimus, millele pakkumus ei vasta.

30. VAKO on oma otsuse punktis 10 märkinud, et viide sõnale „standard“ sisaldub RHAD-s

üldse kokku vaid kolmel juhul: 1) vastavustingimuses, osas „Samaväärsus“, viitega RHS §-i 88

9(12)

3-25-246

sõnastusele; 2) TK jaotises „Samaväärsuse tingimused“, viitega RHS §-i 88 sõnastusele ning 3)

hankelepingu p-is 3.1.33 sõnastuses: „Tööde teostamisel järgitaks kõiki tööohutus-,

töötervishoiu, tuleohutuse-, ohutustehnika- ja töösisekorra nõudeid, samuti kõiki teisi

asjakohaseid kehtestatud ehitusseadustikust ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid

nõudeid ja standardeid ning välditakse kahju tekkimist Eesti Kontserti või kolmandate isikute

elule, tervisele varale ja keskkonnale.“

30.1. Viidatust kahel esimesel juhul on tegemist RHS § 88 lg 6 sätestatud nõude täitmisega,

mille eesmärgiks on see, et hanketingimusi ei kitsendataks nt mõne konkreetse ametiasutuse

poolt antava kutsetunnistuse või kehtestatud standardiga nii, et näiteks teise riigi samaväärset

pädevustunnistust või standardit ei arvestata ning seeläbi saaks konkurents põhjendamatult

piiratud.

30.2. Kolmandal juhul on viide standardile hankelepingus, seejuures on tegemist üldise viitega

ning hankelepingus ei täpsustata, milliseid konkreetseid nõudeid või standardeid on igal

erineval juhul (nt tööohutuse või ehitusseadustikust tulenevad nõuded ja standardid) silmas

peetud. Seega võib seda lepingu sätet mõista selliselt, et tööde teostaja peab järgima tööde

teostamise ajal kehtivaid nõudeid kuid sellest ei tulene, et ka pakkumuses endas peab olema

viidatud konkreetsetele standarditele või nõuetele. Selliste konkreetsete standardite ette

nägemine vastavustingimustes võib olla ka raskendatud, kuivõrd hange hõlmab endast mitmel

erineval aastal ooperimaja ehituseks vajalike tööde teostamist. Seega saab põhjendatuks pidada

lepingutingimust, mis kohustab töövõtjat iga konkreetse töö teostamise ajal järgima kehtivaid

nõudeid. Pakkuja majanduslikuks riskiks on siinjuures see, et nõuete muutumise korral peab ta

arvestama võimalusega, et ehitustegevuse kulud suurenevad.

30.3. Muid viiteid mistahes standarditele RHAD, sh TK ei sisalda. Seega ei saanud hankija ka

nõuda, et pakkumuses esitatud joonised vastaksid mingile konkreetsele standardile. Möönan, et

selles osas võinuks RHAD nt käesoleval juhul püstitatavale ooperimaja suhtes esitatud tehniliste

nõuete osas olla konkreetsem, kuid nagu VAKO on õigesti märkinud, ei ole vaidlus RHAD-i

üle, sealhulgas selle üle, millised tingimused hankija oleks pidanud RHAD-is kehtestama,

hankemenetluse praeguses staadiumis enam võimalik.

30.4. Eeltoodust tulenevalt on VAKO minu hinnangul õigesti leidnud, et siinses asjas ei ole

hankija RHAD-is kehtestanud kohustust esitada pakkumuses andmeid, mis näitaksid mingitest

standarditest, sh vaidluse all olevatest standarditest EN 17879:2023 ja/või EN 17879:2024

lähtumist. Seega ei olnud hankijal ega ka VAKO-l vajadust pakkumuse vastavust neile

standarditele hinnata ning seda ei ole vajalik teha ka halduskohtus.

31. Vastupidist ei saa järeldada ka hankemenetluse käigus hankija poolt teabevahetuse käigus

esitatud vastusest kaebaja küsimusele.

31.1. Kaebaja esitas 16.10.2024 hankijale riigihangete registris järgmise küsimuse:

„Hankelepingu projekti punkt 3.1.3 kohustub Pakkujat järgima kõiki kehtivaid standardeid.

2024 aastal kinnitati Euroopas uus ürituste ehitiste standard: EN 17879:2024 "Event

structures. Safety requirements". Selle kohaselt tuleb varasematel aastatel kasutatud SOP-i

ooperimaja projekt ajakohastada vastavalt suurematele ilmastikukoormustele - EN 17879:2024

"Event structures. Safety requirements" punkt 5.3.5.2. Antud projekti puhul tähendab see

suuremat ballasti kogust ja katuse tugitellinguid tuleb tugevdada.

Küsimused:

Kas Hankija on teadlik uutest standarditest?

Kas Pakkuja peab neid arvestama pakkumuse koostamisel?

Kuidas on tagatud järelvalve eeltoodud uute standardite üle?“

10(12)

3-25-246

31.2. Hankija vastas 19.10.2024: „Muudame hanke uuele standardile. Jah peab arvestama.“

31.3. VAKO on põhjendatult leidnud, et hankija 19.10.2024 vastusega ei saanud hankija

kehtestada, et standardi EN 17879:2024 (või standardi EN 17879-2023) nõuded on lisaks

hankelepingu täitmisele kohustuslikud ka pakkumuses esitatud dokumentides. Hankija sellist

lakoonilist vastust on keeruline mõista, kuid vähemasti ei saa seda tõlgendada selliselt, et alates

sellest vastusest tuleks kõigil pakkumuse esitajatel pakkumuses mingitest konkreetsetest

standarditest juhinduda või neile viidata. Sellise nõude sai hankija kehtestada vaid RHAD

muutmisega, kuid sellekohaseid muudatusi hankija RHAD-s ei teinud. VAKO viitab õigesti, et

vastupidine olukord oleks vastuolus RHS § 46 lg-ga 3, mille kohaselt riigihanke

alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi

sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba

esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu.

Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke

alusdokumente muuta. Seega ei saa hankija 19.10.2024 vastust tõlgendada vastavustingimustes

täiendava nõude kehtestamisena.

32. Eeltoodu alusel leian kokkuvõtvalt, et kaebuses toodud seisukohad ei anna alust vaidlustatud

otsuste tühistamiseks, kuivõrd hankes ei olnud vastavustingimustena ette nähtud kaebaja poolt

viidatud standarditele viitamist või nendele standarditele vastavate jooniste esitamist. Seega ei

pidanud hankija kontrollima kolmanda isiku pakkumuse vastavust neile. Samal põhjusel on

VAKO jätnud põhjendatult vaidlustusmenetluse käigus need küsimused kõrvale. Seega jääb

kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega

tema enda kanda. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu HKMS § 108 lg 1 poolele.

34. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).

Kohus määras 03.02.2025 määruses täiendavate seisukohtade, sh menetluskulusid puudutavate

dokumentide esitamise tähtajaks 03.03.2025, kohus pikendas kolmandale isikule antud tähtaega

kuni 07.03.2025.

35. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude

väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav

(RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).

36. Vastustaja palus jätta kaebaja kaebus rahuldamata ja taotles kohtumenetlusega kantud

menetluskuludena õigusabikulude välja mõistmist kaebajalt. Vastustaja esitatud arvest (dtl 399)

nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku 8,2 tundi, keskmise tunnihinnaga 130 eurot.

Menetluskulude nimekirja (dtl 397-398) kohaselt hõlmab teenus asja materjalidega tutvumist ja

analüüsi, kaebusele vastuse koostamist ja esitamist ning menetluskulude nimekirja koostamist ja

esitamist. Pean esitatud kulusid põhjendatuks ja mõistlikuks. Kuna otsus on tehtud kaebaja

kahjuks mõistan kaebajalt vastustaja kasuks välja lepingulise esindajate tasu summas 1066 eurot

ilma käibemaksuta (vastustaja on selliselt ka oma taotluses märkinud). Käesolevat vaidlust ei

saa pidada selliseks vaidluseks, mis seondub vastustaja põhitegevusega, mille puhul

haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine on pigem erandlik. Vastustaja missiooniks

11(12)

3-25-246

on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi kõikjal Eestis ja aidata muusikutel jõuda laiema

publikuni. Vastustaja põhitegevuseks on muuhulgas kontsertide korraldamine, kuid mitte

otseselt riigihangete korraldamine.

37. Kolmas isik EVENT CENTER OÜ oli menetlusse kaasatud vastustaja poolel. Kolmas isik

palus jätta kaebaja kaebuse rahuldamata ja taotles kohtumenetlusega kantud menetluskuludena

õigusabikulude välja mõistmist kaebajalt. Kolmanda isiku esitatud arvest ja spetsifikatsioonist

(dtl 423-424) nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku 7 tundi 30 minutit, tunnihinnaga 180

eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi teenus hõlmab kaebusega ja kaebaja täiendava seisukohaga

tutvumist ja analüüsi, kaebuse läbitöötamist, kaebusele vastuse koostamist, vastuse kliendiga

kooskõlastamist ja kohtule esitamist ning menetluskulude nimekirja koostamist ja esitamist.

Pean esitatud kulusid üldiselt põhjendatuks ja mõistlikuks. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku

kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 7 tunni 30 minuti eest summas 1350 eurot ilma

käibemaksuta, vastavalt kolmanda isiku taotluses märgitule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

12(12)