2-24-122668/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt E. E.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu Mõista kostjalt E. E.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu
Legislator headnote
AI generated2-24-122668/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt E. E.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu Mõista kostjalt E. E.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. märts 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-122668
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group osaühingu hagi E. E. vastu võla
nõudes
Tsiviilasja hind
457.89 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood
10746479);
hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse
Õigusbüroo osaühing, e-post XXX);
kostja E. E. (isikukood XXX, e-post XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Mõista kostjalt E. E.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu
(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 329.72 eurot, sissenõudmiskulud 30
eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 57.78 eurot.
3. Mõista kostjalt E. E.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu
(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 18.07.2024 kuni põhinõude
summas 329.72 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Jätta menetluskulud E. E. (isikukood XXX) kanda.
5. Mõista kostjalt E. E.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu
(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 360 eurot, millest 140 eurot on
riigilõiv, 200 eurot on õigusabikulud ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse
avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu.
2-24-122668
6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal E. E. ’il (isikukood
XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxxx,
viitenumbriga 717316663.
Edasikaebamise kord
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel
lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1. Aktiva Finance Group osaühing esitas 12.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 17.06.2024 võlgnikule makseettepaneku,
mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 03.07.2024
kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus
04.07.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda
hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.
Hageja esitas 17.07.2024 hagiavalduse E. E. ’i vastu, millega hageja palub kostjalt välja
mõista põhivõlg 329.72 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivised 57.78 eurot, viivised alates 18.07.2024 kuni põhinõude summas 329.72 eurot
täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, riigilõiv 140 eurot,
õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse
jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113
lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja E AS vahel 30.06.2022 sõlmitud
liitumisleping xxxx, 30.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping seadme Huawei
Watch GT2 46mm Classic Edition ostmiseks, 14.09.2022 sõlmitud osamaksetega vara
müügileping seadme Huawei FreeBuds ostmiseks. Sama numbriga seotud liitumislepingu
alusel sõlmiti 14.09.2022 Mobiil-ID leping. Kostja kasutas E AS teenuseid nende eest
tasumata, mistõttu öeldi lepingud 27.12.2022 üles. E AS loovutas 01.03.2024 kostja
vastased nõuded hagejale.
09.09.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta.
2-24-122668
20.09.2024 täpsustas hageja hagiavaldust.
Harju Maakohus võttis 13.01.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas
kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide
kättetoimetamisest.
13.01.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314¹ lg 1-3 alusel 26.02.2025.
Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
seadusele.
VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise
vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb
võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi
poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike
teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §
232 lg 1 kohaselt.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on
tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta
esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse seisukoha.
TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta
kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on
rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §
405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest
kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku
või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus
täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale
apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata
jätmise tagajärgi.
Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale
esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-24-122668
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud
ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja
mõista põhivõlgnevus 329.72 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivised 57.78 eurot ja viivis alates 18.07.2024 kuni põhinõude summas 329.72 eurot
täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka
siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist (TsMS § 174 lg 2).
6. Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja
kanda.
Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku
140 eurot ja õigusabikulud 358 eurot.
Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud
riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 75
eurot, ehk kokku 140 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva
tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja
mõista.
Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,
mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu
määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud
keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev
tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus
põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise
esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja
2-24-122668
reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.
Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on
põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (140+20+200) 360 eurot.
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud
juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude
kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda
hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates.
TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse
täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse
viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled
esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded
täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud
osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr
EE147700771000526428 viitenumbriga 717316663.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik