2-24-124421/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124421

Tsiviilasi

aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P O vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

610.20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806);

hageja lepinguline esindaja M Š (PlusPlus Legal

osaühing, e-post: xxx);

kostja P O (isikukood xxx, e-post: xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt P O’lt (isikukood xxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 253 eurot ja sissenõudmiskulud 25

eurot.

3. Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagi P O (isikukood xxx)

vastu rahuldamata osas, milles PlusPlus Capital (registrikood 11919806) palub

mõista välja intressi 79.20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 253 eurot.

4. Jätta menetluskulud 54% ulatuses aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806) kanda ja 46% ulatuses P O (isikukood xxx) kanda.

5. Mõista kostjalt P O’lt (isikukood xxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks välja menetluskulud 46% ulatuses, s.o summas

201.94 eurot.

2-24-124421

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal P O’l (isikukood

xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 02.07.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 27.08.2024

kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 10.09.2024 hagiavalduse P O vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 253 eurot, intressid 79.20 eurot, viivised 253 eurot,

riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja kulud summas 427 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx OÜ vahel 01.10.2021 sõlmitud

krediidilimiidi leping nr. xxx, mille alusel on kostjale väljastatud laenu 500 eurot. Kuna

kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx OÜ lepingu 09.02.2022

üles ning loovutas kostja vastase nõude aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Pärast nõude

loovutamist hagejale tasus kostja perioodil 25.11.2022 - 20.10.2023 kokku 247 eurot

põhinõude katteks.

Harju Maakohus võttis 25.02.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud edasiandmiseks TsMS § 322 alusel

25.02.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-24-124421

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);

2-24-124421



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele on võimalik maksimaalne kohustuste osakaal

sissetulekutest 60%. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulekuks 1109 eurot.

Pensioniregistri järgi oli kostja sissetulek 390 eurot. Kostja pidi 10.11.2021 tasuma

kreeditorile 34 eurot, 10.12.2021 27.44 eurot ja edaspidi osamakse suurus pidi vähenema.

Esimese osamakse suurus moodustas 8,7% kostja sissetulekust ja teine osamakse oli 7,04%

kostja sissetulekust. Kliendi puhul kohustused vastavat määra ei ületanud ning tema

sissetulek oli piisav täitmaks minimaalse sissetuleku nõuet tootetingimustes kehtestatule.

Krediidiandja peab kostja andmeid kontrollima tuginedes krediidiandja iseseisvalt

kättesaadavale teabele, ning, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks, tuginema tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Käesoleval juhul

ei tekkinud kreeditoril kahtlust kostja esitatud andmete õigsuses. Seega pidas kreeditor

päringutele automaatvastustena kogutud teavet ja kostja enda poolt esitatud teavet piisavaks

laenuotsuse tegemiseks. Kreeditor arvestas kostja finantskohustusena kostja laenutaotluses

märgitud andmeid ehk 0 eurot. Lisaks arvestas kreeditor, et pärast kõigi finantskohustuste

tasumist jäi kostjale minimaalne majapidamiskulude määr 233.57 eurot, mis oli

Statistikaameti andmetel 2021.a elatusmiinimumi määr. Kostjale jäi kaks korda

elatusmiinimumist suurem vabaraha. Kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu

sõlmimist ca 7-8% tema igakuisest sissetulekust.

Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud

laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel

laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida ei saa

lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Krediidiandja ei esitanud ka täiendavaid küsimusi seoses kostja sissetulekuga, mis oli

taotlusel märgitus ligi 3 korda väiksem. Krediidiandja on majapidamiskulude puhul

kasutanud üldkohaldatavat määra, kuid pole kontrollitud, kas kostja kulud vastavad

krediidiandja kasutatavale määrale. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb

enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

2-24-124421

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama.

Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõue põhjendatud, kuna VÕS §-s 94 sätestatud määr

oli 0% kuni 31.12.2022. Hagiavalduse kohaselt on viivisemäär võrdne lepingujärgse

intressimääraga, seega ei ole hageja viivisenõue põhjendatud. Kuna lepingu kehtivuse ajal

ühtegi tagasimakset ei tehtud on leping kehtivalt üles öeldud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 253 eurot ja

sissenõudmiskulud 25 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja intressi 79.20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 253

eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

6. Hageja nõude suurus kokku oli 610.20 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja põhivõla 253

eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 46%.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 54% ulatuses hageja kanda ning 46%

ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on

tasutud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot. Hageja esindaja on osutanud

õigusteenust tunnihinnaga 122 eurot tunnis (koos käibemaksuga).

2-24-124421

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub menetluskulude

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 110 eurot ehk kokku

175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus

leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust

ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist

vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni

ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (2 x 122) 244 eurot käibemaksuga.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+20+244) 439 eurot, millest kostja

kanda jääb 46% ehk 201.94 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik