2-22-17836/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-17836

Tsiviilasi

Kelli Kõlari avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsuõiguse

määramiseks

ja

märkuse

kandmiseks kinnistusraamatusse

Menetlustoiming

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kelli Kõlari määruskaebus

Aavo Puuritsa ning Kell ja Mägi OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kelli Kõlar

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Meelis Leis

Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud):

Aavo Puurits

(puudutatud isik I, isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Erki Vabamets

Kell ja Mägi OÜ (puudutatud isik IV, registrikood

16498462), seaduslik esindaja Erki Vabamets

Puudutatud isikud maakohtu menetluses:

Otepää Vallavalitsus (puudutatud isik II, registrikood

75001566)

Mirell Jakobson (puudutatud isik III, isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Enn Mõttus (puudutatud isik V, isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Suusakeskuste AS (puudutatud isik VI, registrikood

10211494)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. detsembri 2024 määrus Kelli Kõlari menetluskulude

suuruse kindlaks määramise ja puudutatud isikutelt I ja IV välja mõistmise osas. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega määrata Kelli Kõlari menetluskulude suuruseks

10 653,92 eurot ja mõista Aavo Puuritsalt ja Kell ja Mägi OÜ-lt välja Kelli Kõlari

kasuks menetluskulud kummaltki 37,5% ulatuses 3995,22 eurot. Ülejäänud osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

2. Kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1.

Rahuldada Kelli Kõlari taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt

ja määrata Kelli Kõlari menetluskulude suuruseks 10 653,92 eurot.

2.2.

Mõista Aavo Puuritsalt välja Kelli Kõlari kasuks menetluskulud 37,5%

ulatuses, s.o 3995,22 eurot.

2.3.

Mõista Kell ja Mägi OÜ-lt välja Kelli Kõlari kasuks menetluskulud 37,5%

ulatuses, s.o 3995,22 eurot.

2.4.

Ülejäänud Kelli Kõlari menetluskulud jäävad tema enda kanda.

2.5.

Välja mõista Aavo Puuritsalt ning Kell ja Mägi OÜ-lt Kelli Kõlari kasuks viivis

välja mõistetud menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kelli Kõlari määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Aavo Puuritsa ja Kell ja Mägi OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 178 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kelli Kõlar (avaldaja) esitas 25. novembril 2022 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus

määrata avaldajale kuuluvale XXXXXX kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

Maakohus rahuldas 7. juunil 2024 avaldaja avalduse ja määras avaldaja kinnistule juurdepääsu üle

Aavo Puuritsale (puudutatud isik I) kuuluva XXXXXXX kinnistu, Kell ja Mägi OÜ-le (puudutatud

isik IV) kuuluva XXXXXXX kinnistu ja Mirell Jakobsonile kuuluva XXXXXXX kinnistu.

2. Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2024 määrusega jäeti avaldaja menetluskulud 25% ulatuses

tema enda ning 75% ulatuses võrdsetes osades puudutatud isikute I ja IV kanda. Määrus on

jõustunud.

3. Avaldaja taotles maakohtult määrata kindlaks tema menetluskulud koos käibemaksuga kokku 13

484,56 eurot (sh riigilõiv 380 eurot) ja see puudutatud isikutelt I ja IV välja mõista. Avaldaja ei ole

käibemaksukohuslane ja ei saa seega sisendkäibemaksu maha arvata.

4. Maakohus määras 13. detsembril 2024 kindlaks avaldaja menetluskulude suuruse. Maakohus

rahuldas osaliselt avaldaja taotluse ja määras avaldaja menetluskulude suuruseks 9444,92 eurot.

Maakohus mõistis puudutatud isikult I välja avaldaja kasuks menetluskulud 3541,845 eurot ja

puudutatud isikult IV 3541,845 eurot. Ülejäänud 25% osas ehk 2361,23 eurot jättis maakohus

avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

Avaldaja 23. aprillil 2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema

menetluskulud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluste ning määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõivudest 380 eurot ning õigusabikuludest ja transpordikulust koos käibemaksuga 13 484,56

eurot. Aastatel 2022-2023 osutati avaldajale õigusabi 55,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot, millele

lisandus sel perioodil käibemaks määraga 20%, seega on õigusabikulu aastatel 2022–2023

1,2x130x55,5=8658 eurot. Lisandub transpordikulu 1,2x36,8=44,16 eurot. Aastal 2024 osutati

avaldajale õigusabi 24,5 tundi tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandus käibemaks määraga 22%,

seega on õigusabikulu 2024. aastal 1,22x160x24,5=4782,40 eurot.

Maakohtu hinnangul on avaldaja tasutud riigilõiv 380 eurot vajalik ja põhjendatud kulu.

Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku saab pidada

põhjendatuks avaldaja esindaja tunnihinda 130 eurot (lisandub käibemaks) aastatel 2022–2023 ja

160 eurot (lisandub käibemaks) alates aastast 2024.

Õigusabile kulunud aega hinnates leidis maakohus, et põhjendatud ajakulu on väiksem, kui avaldaja

menetluskulude nimekirjas esitatud. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu aastatel 2022–

2023 tehtud toimingute eest 37,25 tundi (55,5-18,25). Tunnihinnaga 130 eurot, teeb see summaks

4842,5 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 968,5 eurot, kokku 5811 eurot. Põhjendatud

ajakulu 2024 tehtud toimingute eest on 16,5 tundi (24,5-8). Tunnihinnaga 160 eurot, teeb see

summaks 2640 eurot, lisandub käibemaks 22 % ehk 580,80 eurot, kokku 3220,80 eurot. Õigusabile

kulunud summa on kokku 9031,8 eurot koos käibemaksuga.

Avaldaja esindaja sõidukulu on põhjendatud ja vajalik, kuid mitte määras 0,4 eurot/km. Avaldaja ei

ole esitanud kohtule sõidukulusid tõendavaid dokumente. Riigi õigusabi osutamisega kaasnevad

sõidukulud hüvitatakse vastavalt justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kehtestatud korrale

(edaspidi Kord) määraga 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Sõidukulude hüvitamist reguleerib

mh korra § 17 lg 2, mille kohaselt, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist eelviidatud

hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad

dokumendid. Seetõttu ei ole alust ka lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel rakendada

kõrgemat määra kui 0,3 eurot/km. Maakohus pidas lepingulise esindaja põhjendatud sõidukuluks

seoses menetlustoimingust osavõtuga 33,12 eurot (2x46 km x 0,3 eurot, lisandub käibemaks).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Avaldaja esitas 30. detsembril 2024 maakohtu 13. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse.

Avaldaja palub kohtul tühistada maakohtu 13. detsembri 2024 määrus osas, millega jäeti avaldaja

menetluskulud osaliselt kindlaks määramata ning kindlaks määrata täiendavalt avaldaja

menetluskulud 2022. ja 2023. aastal 18,25x130x1,2=2847 eurot ning paikvaatlusega seotud

transpordikulu 11,04 eurot. 2024. aasta osas palub avaldaja lugeda täiendavalt põhjendatuks

menetluskulud 8x160x1,22=1561,60 eurot. Kokku palub avaldaja kohtul kindlaks määrata

täiendavalt menetluskulu 4419,64 eurot (2847+11,04+1561,60) ning sellest 75% puudutatud

isikutelt I ja IV välja mõista järgnevalt: puudutatud isikult I 37,5% ulatuses 1657,37 eurot ning

puudutatud isikult IV 37,5% ulatuses 1657,37 eurot.

Avaldaja leiab, et menetluskulude jaotusprintsiibi rakendamisel on juba puudutatud isikutele I ja IV

oluliselt vastu tuldud, sest 25% avaldaja kuludest on jäetud avaldaja enda kanda. Seetõttu polnud

õige ja õiglane teha maakohtu poolt avaldaja kuludest veelkordselt ulatuslikku ja põhjendamatut

kärbet. Tegemist on kolm aastat menetletud dokumentaalselt mahuka tsiviilasjaga.

Tähelepanuväärne on, et tsiviilasja menetleti kahel korral II kohtuastmes ning selle määruskaebuse

menetlus on kolmas menetlus II kohtuastmes.

Maakohus on määruse punktis 17 leidnud, et kui esindaja poolt on sõidukulud dokumentaalselt

tõendamata, siis ei ole alust ka lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamisel rakendada kõrgemat

määra kui 0,3 eurot/km. Avaldaja sellega ei nõustu. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus

menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama. Konkreetsel juhul pole maakohus avaldaja esindaja sõidukulude

dokumentaalset tõendamist nõudnud.

Kuigi avaldaja on taotlenud hüvitist 2x46x0,4x1,2=44,16 eurot maakohtu poolt kindlaks määratud

33,12 euro asemel, katab avaldaja taotletud vahe 11,04 eurot (44,16-33,12) hüvitis sõidule kulutatud

aja eest. Vastavalt justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi

õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p-le 1 kui riigi õigusabi osutamise

koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo

kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi

jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele,

arvestades ühte suunda 15 eurot, kui vahemaa on 41–50 kilomeetrit. Seega on võimalik hüvitada

sõidule kulutatud aeg 30 euro ulatuses, sest ühe suuna kilometraaž on 46. Avaldaja taotletud

transpordikulu 11,04 eurot ei ületa sõidule kulutatud aja hüvitist, mistõttu olnuks maakohtul paslik

kindlaks määrata avaldaja transpordikulu hüvitis 44,16 eurot, mitte 33,12 eurot.

Puudutatud isikute määruskaebuse palus avaldaja jätta rahuldamata.

6. Puudutatud isikud I ja IV esitasid 30. detsembril 2024 maakohtu 13. detsembri 2024 määruse

peale ühise määruskaebuse. Puudutatud isikud paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega määrata avaldaja põhjendatud menetluskulude suuruseks 7982,12 eurot ja mõista

puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja 2993,295 eurot ning puudutatud isikult IV 2993,295

eurot.

Puudutatud isikud I ja IV nõustuvad maakohtu määruse punktis 15 toodud põhjendustega ning

maakohtu poolt juba vähendatud ajakuluga. Samas leiavad puudutatud isikud I ja IV, et kohus

oleks pidanud vähendama ka muid kulusid.

Puudutatud isikute I ja IV hinnangul on põhjendatud ajakulu aastatel 2022-2023 kokku 29,75 tundi

(55,5 (avaldaja märgitud ajakulu) – 18,25 (maakohtu vähendatud osa) – 7,5 (määruskaebuses

märgitud osa). Tunnihinnaga 130 eurot, teeb see summaks 3867,50 eurot (29,75x130), millele

lisandub käibemaks 20% ehk 773,50 eurot, kokku 4641 eurot.

Põhjendatud ajakulu 2024. aasta toimingute eest on 15 tundi (24 (avaldaja märgitud ajakulu) – 8

(maakohtu vähendatud osa) – 1,5 (määruskaebuses märgitud osa). Tunnihinnaga 160 eurot, teeb see

summaks 2400 eurot, lisandub käibemaks 22% ehk 528 eurot, kokku 2928 eurot.

Puudutatud isikud I ja IV ei ole avaldaja määruskaebuse osas seisukohta avaldanud.

7. Maakohus leidis, et määruskaebustes esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust

määruskaebuseid rahuldada ning TsMS § 663 lg 5 kohaselt edastas määruskaebused 28. jaanuaril

2025 Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu

määrust tuleb TsMS § 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel muuta avaldaja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise ja puudutatud isikutelt I ja IV selle kulu avaldaja kasuks välja mõistmise osas.

Maakohus teeb asjas uue määruse, millega määrab avaldaja menetluskulude põhjendatud suuruseks

10 653,92 eurot ja mõistab kummaltki puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetuskulud

37,5% ulatuses ehk 3995,22 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Puudutatud

isikute I ja IV määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Vastavalt ringkonnakohtu 9. septembri 2024 määrusele jäeti avaldaja menetluskulud 25%

ulatuses tema enda ja 75% ulatuses võrdsetes osades puudutatud isikute I ja IV kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes.

10. Nii avaldaja kui ka puudutatud isikud I ja IV on vaidlustanud maakohtu määruse õigusabikulude

suuruse osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust ka transpordikulu suuruse osas.

Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise otsustamisel. Riigikohus

on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). TsMS § 175 lg 1 eesmärk on, et esindajakulud hüvitatakse

üksnes mõistlikus, vajalikus ja vastaspoolele ettenähtavas ulatuses.

11. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kuivõrd menetluskulude jaotamisel on 25%

avaldaja menetluskuludest jäetud avaldaja kanda, siis on sellega puudutatud isikutele oluliselt vastu

tuldud ja maakohus ei oleks pidanud avaldaja menetluskulude põhjendatust üldse hindama ja

kulusid vähendama. Menetluskulude jaotamisel kohus avaldaja menetluskulude põhjendatust ei

hinnanud, mistõttu pidi maakohus seda hindama praeguses menetluses.

12. Maakohus ei ole tsiviilasja keerukust eraldi hinnanud. Maakohus märkis üksnes seda, et

arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku saab õigusabi osutamise tunnihinda

(130 eurot ja 160 eurot, lisandub käibemaks) pidada põhjendatuks.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja jaoks oli menetlus algfaasis keskmisest keerukam, sest

maakohus keeldus põhjendamatult tema avaldust menetlemast ja avaldaja pidi avalduse menetlusse

võtmiseks esitama määruskaebuse ringkonnakohtule. Ka esialgse õiguskaitse saamine õnnestus

avaldajal alles kolmandal korral. Maakohus ei ole nimetatud asjaoluga õigusabikulude vajalikkuse

hindamisel määruse p-des 15c ja 15d piisavalt arvestanud. Samas ei saa üksnes viidatud asjaolude

tõttu pidada asja tervikuna keskmisest keerukamaks. Pärast asja menetlusse võtmist lahendati asi

sisuliselt ikkagi maakohtus ja ringkonnakohtus on vaieldud üksnes menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise osas (käesolev menetlus).

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis diskretsiooni kohaldamisel ja avaldaja

menetluskulude põhjendatuse hindamisel maakohtu määruse p-des 15c, 15d, 15e ja 15f.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kõik kulutused õigusabile, mis olid seotud avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamisega ja 22. veebruari 2023 esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisega on põhjendatud ja vajalikud (maakohtu määruse p-d 15c ja 15d).

Ringkonnakohus suurendab selles osas avaldaja põhjendatud õigusabikulu suurust 4,25h + 1,75h =

6h ulatuses hinnaga 130 eurot/h, mis teeb kokku 936 eurot (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohus suurendab avaldaja põhjendatud õigusabikulu suurust ka seoses taotluse

koostamisega vaatlusprotokolli parandamiseks 1h osas ja paikvaatluse ettevalmistamise ajakulu

osas 0,75h (maakohtu määruse p-d 15e ja 15f). Ringkonnakohus märgib, et juurdepääsu määramise

asjades on vaatlus väga oluline menetlustoiming asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks

ning asja õiglaseks lahendamiseks. Ka seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht piirata

avaldaja selle menetlustoiminguga seotud õigusabi kulusid. Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et

vaatluseks peab esindaja valmistuma. Kulu on põhjendatud vaatamata sellele, et menetluskulude

nimekirja kohaselt tutvus esindaja paikvaatluse läbiviimiseks ka eelneval päeval asja materjalidega

1,25h jooksul, millise kulu luges maakohus põhjendatuks. Kuivõrd vaatluse korraldamine

protokollitakse ja protokolli kantakse ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused (TsMS § 291

lg 5), siis ei saa pidada avaldaja tähelepanekuid vaatlusprotokolli kohta põhjendamata kuluks ja

seda sõltumata sellest, kas seadusega on ettenähtud menetlusosalisele võimalus taotleda

vaatlusprotokolli parandamist. Arvestades 6. novembri 2023 menetlusdokumendi mahtu (1 lk) on

selle koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg 1h. Ringkonnakohus suurendab seetõttu avaldaja

põhjendatud õigusabi kulu suurust 1h+0,75h=1,75h ulatuses hinnaga 130 eurot/h, mis teeb kokku

273 eurot (koos käibemaksuga).

Kokku suurendab ringkonnakohus maakohtu määratud avaldaja põhjendatud õigusabikulu suurust

7,75 h ehk 1209 euro (koos käibemaksuga) võrra.

14. Ülejäänud osas (sh maakohtu määruse p-d 15a, 15b, 15g, 15h) nõustub ringkonnakohus

maakohtu põhjenduste ja järeldustega kogumis. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile

tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega

iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Seega võis maakohus hinnata, kas

hageja esindaja toimingute ajakulu vastab maa- ja ringkonnakohtus tsiviilasja keerukusele ja

mahule tervikuna.

Maakohus ei ole teinud lisaks käesoleva määruse p-s 13 väljatoodule muid kaalutlusvigu hageja

õigusabi kogukulu põhjendatuse hindamisel. Põhjendatud ei ole avaldaja väide, et maakohus lähtus

kulude kärpimisel eeskätt menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Avaldaja 23. aprilli 2024

menetluskulude nimekirjas on märgitud ajakuluna mitmeid dokumentidega tutvumisi ja

dokumentide komplekteerimisi, mis ei olnud otseselt seotud ühegi menetlusdokumendi

koostamisega. Ringkonnakohtu arvates saavad sellised menetlustoimingud vastaspoolelt

väljamõistetavad olla üksnes piiratud ulatuses, sest nende ettenähtavus ja suurus ei sõltu niivõrd

menetluse keerukusest ja mahust, kuivõrd esindaja ja kliendi omavahelistest kokkulepetest.

Maakohus on sellest põhimõttest ka lähtunud.

Vastuseks avaldaja määruskaebuse väidetele maakohtu määruse p 15h osas märgib ringkonnakohus,

et maakohus ei ole põhjendatult arvestanud õigusabikulu suuruse hindamisel menetlusdokumendi

lisade mahtu. Avaldaja esitatud näite puhul (menetlusdokumendi pikkus koos lisadega on 65 lk) on

lisaks ka 26 lk pikk dokument (ehituse eelprojekti seletuskiri), mis ei peaks avaldama iseseisvat

mõju põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu suurusele. Avaldaja ei ole tõendanud, et lisade

komplekteerimine ületas oluliselt tavapärast ajakulu selliseks tegevuseks. Seetõttu ei tule

menetlusdokumentide mahu hindamisel lisade arvu ja mahuga täiendavalt (lisaks maakohtu

väljamõistetule) arvestada.

15. Avaldaja taotles 23. aprilli 2024 menetluskulude nimekirjas (II kd lk 116) transpordikulu

hüvitamist arvestusega 1,2 x 36,8 = 44,16 eurot teekonnal Tartu – Otepää – Tartu. Menetlusosalised

ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis Justiitsministri 26. juuli 2016

määrusega nr 16 kinnitatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra §

17 lg 2 esimese lause alusel transpordikuluna välja 33,12 eurot (arvestusega 2x46 km x 0,3 eurot,

lisandub käibemaks). Maakohus on õigesti märkinud, et suurema kulu välja mõistmiseks oleks

avaldajal tulnud kooskõlas Korra § 17 lg 2 teise lausega esitada kohtule kulu suurust tõendavad

dokumendid. Menetlusosalise õigus neid dokumente esitada ei pane kohtule kohustust neid

dokumente menetlusosaliselt nõuda. Selline kohtu kohustus ei tulene ka TsMS § 176 lg-st 6, nagu

avaldaja ekslikult leiab. Avaldaja ei ole transpordikulu suurust tõendavaid dokumente esitanud ka

koos määruskaebusega. Seega ei saa ringkonnakohus rahuldada avaldaja määruskaebust ka

transpordikulu suurendamise osas.

16. Avaldaja leiab, et tema transpordikulu saaks kohus osaliselt rahuldada Korra § 151 lg 1 p 1

alusel, käsitledes kulu 11,04 euro ulatuses sõidule kulunud esindaja ajakuluna. Ringkonnakohus

märgib, et sõidukulu (transpordikulu) ja sõidule kulunud esindaja aja kulu on erinevad kulu liigid,

mis kuuluvad rahuldamisele erineval õiguslikul alusel ja mis tuleb seetõttu menetluskulude

nimekirjas ka eraldi esile tuua. Menetluskulude nimekirjas ei ole avaldaja sõidule kulunud aja

hüvitamist taotlenud.

Seega on avaldaja etteheited maakohtule seoses transpordikulu osalise välja mõistmata jätmisega ka

sel alusel põhjendamatud.

17. Puudutatud isikud I ja IV taotlevad määruskaebuses avaldaja õigusabikulude vähendamist.

Kaebuses vaidlustatakse üksnes maakohtu diskretsiooni, muud etteheited maakohtule puuduvad.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on osas, milles see jääb muutmata, seaduslik ja

põhjendatud ning puudutatud isikute I ja IV väited määruskaebuses ei anna alust avaldaja

põhjendatud menetluskulude vähendamiseks, maakohtu määruse muutmiseks ja puudutatud isikute

määruskaebuse rahuldamiseks.

18. Kokkuvõtvalt hindab ringkonnakohus avaldaja põhjendatud menetluskulu suuruseks kokku 10

653,92 eurot, millest tasutud riigilõivud 380 eurot, õigusabikulu 10 240,80 eurot ja transpordikulu

33,12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kindlaks määratud avaldaja õigusabikulude suurus vastab

tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna.

Kummagi kostja kanda jääb sellest kulust 37,5 % ehk 3995,22 eurot, mis tuleb puudutatud isikutelt

I ja IV avaldaja kasuks välja mõista.

19. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)