2-22-17934/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

17.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17934

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus V.N-i vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.06.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.N-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu, välismaa registrikood

110051834), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik V.N (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Fränk Valdmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 30.06.2023. a määrus muutmata.

2. Jätta V.N-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud V.N-i kanda.

4. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu) menetluskulude hüvitamise taotlus ning määrata AB “Lietuvos

draudimas“ menetluskulude rahaliseks suuruseks 206 eurot (ilma

käibemaksuta). Mõista AB “Lietuvos draudimas“ määruskaebemenetluse kulud

206 eurot V.N-ilt AB “Lietuvos draudimas“ (AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu) kasuks välja.

5. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb V.N-il tasuda

menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

2-22-17934

määras viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse p-de 1–3 peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates

Riigikohtule määruskaebuse. Määruse p-d 4 ja 5 ei ole vaidlustatavad (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas 29.11.2022 Pärnu Maakohtule avalduse

V.N-i (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste saamiseks. Avaldaja palus

mõista puudutatud isikult välja põhivõla 2267 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14,41

eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates avalduse esitamisest kuni

põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning mõista

need välja koos seadusjärgses määras viivisega.

1.1.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri

asukohaga XXX, Saaremaa. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu nr 674592889. Kindlustusvõtjaks on C.M. Kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 15.07.2022 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt

tekkisid korteris asukohaga XXX, Saaremaa veekahjustused. Kahjuteate kohaselt jooksis

kahjustada saanud korteri WC ja vannitoa laest alla vesi. Kahjustada sai WC seina- ja

laekattematerjal ning vannitoa sein. Kindlustusandja lisas avaldusele fotod korteri

kahjustustest. Avaldaja tegi kahjuteate alusel päringu korteriühistule. Korteriühistult saadud

vastuse kohaselt on veekahju saanud alguse korterist nr YY. Eistes OÜ tegi hinnapakkumise

korteri nr XX remonditööde kohta. Avaldaja leidis, et hinnapakkumises esitatud

remonditööde maksumus (1931 eurot) on mõistlik ning selles näidatud kulud olid

veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks vajalikud. Eistes OÜ parandas korteri XX

kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve 1731 eurot. Remondiarve oli

hinnapakkumisest 200 euro võrra väiksem, sest omavastutuse osa 200 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale korteri remondikulud 1731 eurot.

Korteri remondi ajal vajas kindlustusvõtja oma perele ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas

kindlustusvõtjale ajutise elukoha üürikulu 936 eurot. Kokkuvõttes hüvitas avaldaja

korteriomanikule 2267 euro ulatuses kulusid. Avaldaja esitas puudutatud isikule

kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude, paludes kahju hüvitada hiljemalt 31.10.2022.

Puudutatud isik ei vastanud avaldaja kahjunõudele.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik ei vaidlusta, et veekahju sai alguse tema korterist, kuid see ei

tähenda, et tema vastutab kahju eest. Avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Ei ole välistatud, et

2-22-17934

kahju sai alguse millestki, mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu. Kahju ulatus on

tõendamata. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada

kahjustatud korteris veeavarii tagajärjel tekkinud kahju suurust ja ulatust. Avaldaja esitatud

piltide alusel ei ole sellest võimalik aru saada. Kahju likvideerimise maksumus on

ülemäärane (Eistes OÜ hinnapakkumine). Avaldaja on esitanud ainult ühe remonditööde

hinnapakkumise. Eistes OÜ hinnapakkumises esitatud kulud on ülepaisutatud ega vasta

kahju tegelikule suurusele. Eistes OÜ ei ole usaldusväärne ettevõte. Arusaamatu on, millele

tuginedes on avaldaja arvestanud ajutise elukoha üürikulu 936 eurot. Puudutatud isikul on

sõlmitud vastutuskindlustuse leping Salva Kindlustus AS-iga, mistõttu tema ise ei pea

kannatanule kahju hüvitama. Kuna avaldaja ei ole Salva Kindlustusele kahjutoimikut

esitanud, ei ole Salva Kindlustus nõus kahju hüvitama.

3. Maakohus jättis 02.03.2023. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku taotluse jätta

avaldus läbi vaatamata ning kaasata 3. isikuna menetlusse Salva Kindlustuse AS.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja 2267 eurot (põhivõlg) ning avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

14,41 eurot, samuti edasiulatuva viivise põhivõlalt alates avalduse esitamisest kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning määras need

rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks koos seadusjärgses

määras viivisega välja menetluskulud 1120 eurot (50 eurot riigilõiv ning õigusabikulud 1070

eurot.

4.1.

Maakohus tuvastas menetluses järgmist:

- Avaldaja on kindlustusandja (kindlustustegevuse seadus (KindlTS § 2 lg 3), kes hüvitas

kindlustuslepingu alusel kahjustada saanud korteriomandi XXX, Saaremaa, remondikulu

1731 eurot ning ajutise elukoha üürikulu 936 eurot;

- puudutatud isik on korteriomandi YYY, Saaremaa (registriosa nr YYYYY) omanik;

- veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, kui tualetipoti keraamilisse loputuskasti

tekkis pragu (vt kohtuistungi protokoll tlk 91 jj);

- puudutatud isik vastutab kahju tekkimise eest;

- veekahju kannatas alumine korter, s.o korter XX.

4.2.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kahju suurus on nõuetekohaselt tõendatud ning kas

remondi teostanud ettevõttel oli vastav pädevus.

4.3.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt läks kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku

vastu üle kindlustusandjale (võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1). Maakohtu hinnangul on

kahju kannatanud korteri omanikul (kelle nõue läks avaldajale üle) puudutatud isiku vastu

VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. Nõude eeldused on järgmised:

korteriomanik on kohustust rikkunud ning vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg

1); kannatanud korteri omanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

2-22-17934

4.4.

Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole väitnud, et kahju tekkis mõnel muul

põhjusel, kui katkise WC-poti loputuskasti tõttu. WC pott asub korteriomandi eriomandi

piirides ning tegu ei ole korteriomanike kaasomandi esemega. Eriomandi eseme korrasoleku

eest vastutab korteri omanik. Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks

järeldada, et kohustuse rikkumine oli vabandatav, seega vastutab puudutatud isik kohustuse

rikkumise eest.

4.5.

Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldaja esitatud Eistes OÜ hinnapakkumine on kahju

suuruse tõendamiseks piisav või oleks avaldaja pidanud lisaks võtma veel võrdlevaid

hinnapakkumisi teistelt remondiettevõtetelt. Maakohus leidis, et avaldaja esitatud Eistes OÜ

hinnapakkumine on kahju kõrvaldamiseks vajalike mõistlike kulude (VÕS § 132 lg 3)

tõendamiseks kohane dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272

mõttes. Kahjustuse ulatuse kindlakstegemiseks konkreetse kahjujuhtumi puhul ei ole

võrreldavad hinnapakkumised vajalikud. Äriregistrist nähtuvalt on Eistes OÜ teinud

remonttöid oma põhitegevusalana (elamute ja mitteeluhoonete ehitus) ja maakohtule ei ole

esitatud tõendeid ettevõtte pädevuse puudumise kohta. Remondiettevõtte pädevus ei ole

kahju suuruse hindamisel oluline.

4.6.

Maakohus leidis, et korteri nr XX omanikule kahju tekkimine on tõendatud

järgmisega:

1) 15.07.2022 kahjuteatega, mille kohaselt korteri nr XX WC ja vannitoa laest jooksis

vesi alla ja WC seina- ja laekattematerjal ning vannitoa sein (paneelplaadid) said

kahjustada;

2) fotodega WC-st, millest nähtuvad lae- ja seinapaneelide ning torupüstaku

veekahjustused;

3) Eistes OÜ 16.08.2022 XXX korteri remonditööde hinnapakkumisega 1931 eurot, mis

koosneb järgmistest töödest: vana materjali eemaldamine seinast ja laest 160 eurot;

vana materjali utiliseerimine 115 eurot; 100 mm kivivill 134 eurot, seinapaneel

Nordhome MDF T-G 355 eurot, OSB-3 plaat 200,45 eurot, hööveldatud liist 75

eurot, tolmutõkke kileuks 16,63 eurot, ehituspapp 7,95 eurot, ehituskile 26,97;

transport 100 eurot ja ehitusteenus 740 eurot;

4) Eistes OÜ 25.09.2022 esitatud arvega nr 1002 suurusega 1731 eurot;

5) avaldaja 06.10.2022 maksekorraldusega Eistes OÜ-le (omavastutus 200 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda – vt kodukindlustuse poliis);

6) korteri remonttööde ajal ajavahemikul 17.09–30.09.2022 kasutas korteri nr XX

omanik oma perega ajutist elukohta, mille üür oli kokku 936 eurot;

7) avaldaja 14.09.2022 teostatud maksekorraldusega korteriomanikule ajutise elukoha

üürikulu 936 eurot hüvitamise kohta.

Maakohus leidis, et nimetatud tõendid on korteris nr XX kahju tekkimise tõendamiseks

piisavad. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeriket olnud, s.o vett ei oleks katkisest

WC-poti loputuskastist põrandale ja sealt edasi alumise korruse korterisse voolanud, ei oleks

korteri nr XX omanikule kahju tekkinud. Seega on rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos

ning VÕS § 115 lg-st 1 tulenevad kahjunõude eeldused on täidetud.

2-22-17934

4.7.

Korteris nr XX said kahjustada WC seina- ja laekatte materjal ning vannitoa sein.

Eistes OÜ hinnapakkumises märgitud tööd olid seotud seina ja lae taastamisega. Puudutatud

isik ei ole tõendanud, et hinnapakkumises märgitud tööd ja materjalikulu ei olnud vajalikud

või et neid oleks saanud teha odavamalt. Varasema olukorra taastamise maksumus oli 1931

eurot. Avaldajale esitati arve 1731 eurot (1931 eurot miinus omavastutus 200 eurot). Korteri

parandamise ajal vajas kindlustusvõtja oma perele kaheks nädalaks ajutist elukohta, mille

üürikulu oli 936 eurot. Maakohus leidis, et tegemist oli vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et üürikulu on ülemäärane ega vasta turuhinnale. Avaldaja

hüvitas kahju kannatanud korteri omanikule üürikorteri kulu. Seega on avaldaja hüvitanud

kahju kokku 2267 euro (1731+936) ulatuses ning taotleb selle hüvitamist puudutatud isikult.

4.8.

Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga, et kahjunõude esitamine on vastuolus

hea usu põhimõttega või et kindlustusandja tegevus ei olnud mõistlik. Puudutatud isik ei ole

välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu ega esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et puudutatud

isikul oli alust arvata, et tema vastu avaldust ei esitata. Kindlustuslepingu (sh

vastutuskindlustuse) olemasolu ei vabasta korteriomanikku kahju hüvitamise kohustusest

ega välista tema vastu kahjunõude esitamist. Avaldajale on koos kahjunõudega saadetud

nõude aluseks olevad dokumendid. Avaldajal on kindlustusandjana lepingust tulenevad

kohustused kindlustusvõtja ees. Kuna puudutatud isikul ei ole avaldajaga kindlustuslepingut,

ei ole avaldajal puudutatud isiku ees ka kohustusi. Puudutatud isiku etteheited avaldaja

käitumise kohta kahjunõude esitamisel on alusetud ja asjakohatud.

4.9.

Puudutatud isik ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid kahjuhüvitist

vähendada (VÕS § 140).

4.10.

Maakohus rahuldas avaldaja kahjunõude, samuti sissenõutavaks muutunud viivise ja

edasiulatuva viivise nõude, kuna puudutatud isik jättis kahjuhüvitise tähtaegselt tasumata

Kahjunõue muutus alates 01.11.2022 sissenõutavaks ning viivis põhivõlalt ajavahemiku

01.11.2022–29.11.2022 eest on 14,41 eurot.

4.11.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt puudutatud isiku kanda.

Maakohus määras avaldaja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Avaldaja lepingulise esindaja

teenuste osutamise ajakulu oli menetluskulude nimekirja kohaselt 8 tundi 55 minutit ning

tunnitasu 120 eurot. Maakohus leidis, et nii toimingute ajakulu kui tunnitasu on põhjendatud

ning vastab turuhinnale. Seega on avaldaja põhjendatud menetluskulud kokku 1120 eurot

(lepingulise esindaja tasu 1070 eurot ning riigilõiv 50 eurot). Maakohus mõistis

menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning

teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt vähendada

väljamõistetud kahjuhüvitist VÕS § 140 alusel. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

5.1.

Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et pooled vaidlevad

üksnes kahju suuruse ja kahju nõuetekohase tõendamise üle ning selle üle, kas remondi

teostanud ettevõte oli pädev remonti tegema. Puudutatud isiku hinnangul vaidlevad pooled

ka kahju ulatuse üle, mis on puudutatud isiku hinnangul tõendamata. Avaldaja esitatud

tõenditest nähtuvad üksnes lae- ja seinapaneelide kahjustused, kuid hinnapakkumisest

2-22-17934

nähtub, et kahju likvideerimiseks tuli välja vahetada ka kivivill (kogus 4 pakki,

hinnapakkumise 3. kulurida), OSB-3 plaat (5 tk) jne. OSB-d plaadi kogusest lähtudes (5

plaati – 15,625 m2) oli seda materjali rohkem kui kahjustatud ala ulatus, mis oli puudutatud

isiku hinnangul 4-5m2. Seega on ehitusteenuse maksumus vaieldav. Kui materjali ei saanud

kuluda hinnapakkumises näidatud mahus, ei ole vastava materjali paigaldamise kulu

põhjendatud. Maakohus on jätnud kahju ulatuse tuvastamata ning avaldaja ei ole esitanud

selle tuvastamiseks vajalikke tõendeid. Samuti ei ole esitatud tõendeid teostatud tööde kohta.

Avaldaja ei ole käitunud heauskselt, kuna on kahju aluseks võtnud esimese hinnapakkumise

ning pidanud seda põhjendatuks ilma alternatiivseid hinnapakkumisi kaalumata. Menetluses

on esitatud fotod üksnes tekkinud kahjust mitte teostatud töödest.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele avaldaja seisukohta.

7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

10. Maakohus on avaldaja nõude õigesti kvalifitseerinud VÕS § 115 lg 1 järgi ning

selgitanud puudutatud isikule kahjunõude eeldusi (vt RKTKm 09.03.2022 2-19-9543/48, p

15). Maakohus on selgitanud puudutatud isikule korteriomandiga seotud kohustusi (KrtS §

31 lg 1 p 1) ning vaidlusaluste asjaolude tõendamiskoormist (TsMS § 230 lg 1). Maakohus

ei ole eksinud tõendite hindamisel ning poolte esitatu alusel otsustuse tegemisel. Asjas on

tõendatud, et puudutatud isiku korteriomandile nr XX tekkis korterist nr YY lähtuva

veelekke tõttu kahju, mille tagajärjel said puudutatud isiku korteri WC ja vannitoa lagi ning

sein kahjustada.

11. Määruskaebuses esitas puudutatud isik vastuväited kahju ulatuse tõendatuse kohta

leides, et hinnapakkumises toodud materjalide kogus ning teostatud tööde maht ei vasta

tekkinud kahjule ning on seetõttu ülemäärane. Puudutatud isik leiab, et maakohus ei ole

kahju ulatust tuvastanud ning avaldaja tõendid ei ole kahju ulatuse tuvastamiseks piisavad.

11.1.

Kolleegiumi hinnangul ei anna puudutatud isiku vastuväited alust avaldaja hüvitatud

kahju ulatuses kahelda. Kahju ulatuse tõendamiseks on avaldaja esitanud fotod kahjustatud

korteri osadest ning remonditööde hinnapakkumise, milles on teostatavad tööd kulude lõikes

loetletud. Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku vastuväitega, et ühe hinnapakkumise alusel

ei saa kahju ulatust tõendatuks lugeda. Puudutatud isik ei ole oma vastuväidete

tõendamiseks esitanud võrdlevaid hinnapakkumisi remonditööde mahu ja selleks vajalike

materjalide mahtude kohta, millest nähtuks, et remonditöödeks vajalikke materjalide mahud

on väiksemad ning et hinnapakkumise alusel teostatud tööd olid osaliselt põhjendamata.

Seega on puudutatud isiku väited paljasõnalised. Avaldaja ei pidanud välja selgitama, kui

suures koguses ja milliseid ehitusmaterjale oli remonditööks vaja (OSB-d plaadi kogus ja

2-22-17934

kivivilla kasutamine). Ehitusmaterjalide hinnad varieeruvad. Avaldaja sai hinnata

kahjuhüvitise suuruse põhjendatust ja vajalikkust kindlustusvõtja esitatud fotode,

hinnapakkumise ning üürikulu alusel. Avaldajal tuli hinnata, kas esitatud hinnapakkumises

toodud hinnad ja tööde mahud on korteri seisukorra taastamiseks mõistlikud ja vajalikud.

Kolleegium ei nõustu puudutatud isikuga, et võrdlevate hinnapakkumiste küsimata ning

kaalumata jätmine on hea usu vastane käitumine.

11.2.

Kokkuvõttes on avaldaja kahjunõude kujunemine ja suurus tõendatud ning

puudutatud isiku väited ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Puudutatud isik ei ole

esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel,

mistõttu maakohus jättis selle taotluse põhjendatult rahuldamata.

11.3.

Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole alust maakohtu määruse tühistamiseks ning

määruskaebus tuleb rahuldamata jätta.

Menetluskulud

12. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1

alusel puudutatud isiku kanda. Praegusel juhul on maakohus avaldaja menetluskulud

rahaliselt kindlaks määranud, mistõttu määrab ka ringkonnakohus menetluskulude jaotusest

lähtudes kindlaks avaldaja menetluskulud.

13. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14. Avaldaja esitas määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja, milles

palub hüvitada menetluskulud 206 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli avaldaja

lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Avaldajale osutati määruskaebemenetluses õigusabi

1 tunni 43 minuti ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnes avaldaja lepingulise

esindaja õigusabi järgmistest toimingutest: maakohtu 30.06.2023. a määrusega tutvumine

(20 minutit; määruskaebusega tutvumine (5 minutit), 02.08.2023. a kohtumäärusega

tutvumine (5 minutit), määruskaebuse uue terviktekstiga tutvumine (15 minutit),

23.08.2023. a seisukoha koostamine (50 minutit) ning menetluskulude nimekirja koostamine

(10 minutit). Avaldaja palus menetluskulud välja mõista koos seadusjärgses määras

viivisega (VÕS) § 113 lg 1 teine lause).

15. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ajakulu on

dokumentide sisu ja mahtu ning menetluse asjaolusid arvestades tervikuna põhjendatud,

samuti on põhjendatud õigusteenuse osutamise tunnihind. Seega määrab ringkonnakohus

avaldaja menetluskulude suuruseks 206 eurot ning määrab, et menetluskulude tasumisega

viivitamise korral kohustub puudutatud isik tasuma menetluskuludelt seadusjärgses määras

viivist ((VÕS) § 113 lg 1 teine lause).

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus määrati kindlaks.

2-22-17934

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt