2-23-11773/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. märts 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-11773

Tsiviilasi

U.J H. hagi P.G vastu võlgnevuse ja kahju

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3624,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tanel

Brandmeister

Kostja P.G (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt U.J H. (isikukood XXX) hagi P.G (isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista P.G-lt U.J H. kasuks 2248,43 eurot, sealhulgas põhinõue 2204,05 eurot

(põhinõue) ja viivis perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 44,38 eurot

3. Välja mõista P.G-lt U.J H. kasuks viivis põhinõude (2204,05 eurot) tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 19. augustist

2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata U.J H. hagiavaldus P.G vastu 995,50 euro väljamõistmiseks,

sealhulgas põhinõue 975,85 eurot ja viivis perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 19,65

eurot.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 69% ulatuses P.G kanda ja 31% ulatuses U.J

H. kanda.

6. Rahuldada osaliselt U.J H. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista P.G-lt U.J H. kasuks menetluskulud 1287,11 eurot, sealhulgas riigilõiv

313,95 eurot ja lepingulise esindaja kulu 973,16 eurot.

8. Välja mõista P.G-lt U.J H. kasuks viivis menetluskulude 1287,11 eurot tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (15)

9. Jätta rahuldamata U.J H. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 578,26 euro

väljamõistmiseks P.G-lt .

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. U.J (hageja) esitas 18.08.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse P.G (kostja) vastu. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3179,90 eurot, millest kahjunõue on 1543,80 eurot,

üürinõue on 1151,29 eurot ja kõrvalkulude (majandamiskulude) nõue on 484,81 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista viivise perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 64,03 eurot ja

viivise tasumata põhinõudelt (3179,90 eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates 19.08.2023

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.03.2022 tähtajalise eluaseme üürilepingu

kehtivusega kuni 01.04.2023. Üürilepingu esemeks oli korter aadressil xxxxxxxx–xxxxxxxx.

Lepingu järgselt oli üüritasuks 430 eurot kuus ning tagatisraha oli 600 eurot. Kuna üürileping

algas poole kuu pealt, siis esimese kuu eest tasus kostja poole kuu ulatuses üüri summas 215

eurot ning edaspidi tasus kostja üüri kuu kaupa 430 eurot kuus. Eeltoodu eesmärk oli

kalendrikuu põhine arvestus. 21.03.2023 avastas hageja, et kostja oli korterist lahkunud.

Hageja teostas korteri ülevaatuse ning tuvastas, et korteri seisukord ei vasta sellele, mis oli

enne üürilepingu sõlmimist. Hageja fikseeris korteri seisukorra piltidega. Hageja võttis

vajalikele töödele pakkumised korteris olevate kahjustuste likvideerimiseks – Velma OÜ

pakkumine 457,20 eurot; OÜ Temitex Grupp pakkumine 1163,40 eurot; Põrandaehitus OÜ

pakkumine 148,20 eurot. Hageja esitas esialgse kalkulatsiooni võlgnevuses olevate üüri ja

kõrvalkulude kohta 23.02.2023. Täiendava ülevaate tekitatud kahjudest esitas hageja kostjale

13.03.2023. Hageja pöördus kostja poole 02.06.2023, tuues välja puudused, mis korteris olid

tekkinud perioodil, mil kostja valdas korterit. Hageja palus kahjud hüvitada hiljemalt

16.06.2023, kuid kostja pole hageja kirjale vastanud ega vabatahtlikult kahjusid hüvitanud.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 1543,80 eurot. Hageja kahju on

kujunenud järgmiselt:

2 (15)

1) köögis on rikutud 2019. aastal eritellimusel tellitud kapi töötasapind. Töötasapinnast

on tükid väljas. Velma OÜ hinnapakkumine on 457,20 eurot.

2) uus külmkapp on mõlgitud. Külmiku maksumus on 310 eurot, mille maksumusest 20%

on 62 eurot.

3) köögi PVC põrandakate katki rebitud. Temitex hinnapakkumine on 270 eurot.

4) külmkapi juurest on köögisein rikutud ning seintel on muud kahjud. Lisaks on liimitud

põrandaliist lahti rebitud ja sellega rikutud viimistlust. Temitex hinnapakkumine on

110,40 eurot.

5) kaks ahju küpsetusplaati on rikutud. Plaatide asendamise maksumus on 50 eurot.

6) koridori jalatsikapi uks on katki. Temitex hinnapakkumine remondi osas on 42 eurot.

7) koridori PVC põrandakate on katki rebitud ja põrandaliistud on rikutud. Lisaks on

nöörist nurgad lahti tõmmatud. Temitex hinnapakkumine on 399,60 eurot.

8) suitsuandur koridori laest on kadunud. Kahju on 20 eurot.

9) magamistoa riidekapi uksed on lõhutud. Temitex hinnapakkumine on 78 eurot.

10) magamistoa voodi „Sleepwell” kattemadrats on jäädavalt rikutud. Seda on pestud valel

režiimil ja see on tugevalt kokku tõmbunud. Lisaks on kattemadratsil põlenud

suitsuauk ja ohtralt plekke. Voodil endal on raam on katki, mistõttu ei püsi voodipõhi

küljes. Väärtus on 160 eurot.

11) väikese toa seina peale kleebitud tähekesed on rikkunud viimistluse. Temitex

hinnapakkumine on 69 eurot.

12) väikese toa riidekapil on tükid väljas. Hageja nõuab riidekapi maksumusest 20%

hüvitamist, s.o 32 euro hüvitamist. Riidekapi maksumusest on 160 eurot.

13) elutoa parketil on suur kriim ja parketi viimistlus on rikutud abrasiivse või vale

pesuvahendiga. Põrandaehitus OÜ hinnapakkumine on 148,20 eurot.

14) vannitoas on lõhutud ukse piit. Sellelt on suur tükk väljas, mida on üritatud peita või

parandada tavalise pahtliga. Temitex hinnapakkumine on 146,40 eurot.

15) vannitoa seinapealne seebidosaator koos kinnitusega on ära murtud ja kadunud. Uue

maksumus on 51 eurot.

16) vannitoa prahi utiliseerimine on Temitex hinnapakkumise kohaselt 48 eurot.

Hageja nõue kahju hüvitamise osas kostja vastu on kokku 2143,80 eurot. Kostja tasus hagejale

tagatisraha summas 600 eurot, mille hageja arvestab maha kahjuhüvitise nõudest ehk lõplik

kahju hüvitamise nõue on 1543,80 eurot. Hageja pöördus kostja poole ettepanekuga hüvitada

tekitatud kahju hiljemalt 16.06.2023. Lepingu kestvus oli alla aasta, seega ei saa olla ka olulist

loomulikku kulumist.

Kostja jättis tasumata üüri ja kõrvalkulud. Kostja lahkus korterist ilma hagejat teavitamata.

Lepingu kohaselt oli kostjal õigus leping üles öelda 2-kuulise ette teatamisega. Hageja võtab

arvesse, et üürileping lõppes 21.03.2023. Korteri üüri ja kõrvalkulude tasumine toimus

kalendrikuu arvestusega. Kostja jättis hagejale tasumata jaanuari, veebruari ning märtsi

kõrvalkulud ja üüri. Jaanuarikuu eest on kostja võlgnevuse kokku 645,17 eurot, millest

kommunaalteenused on 191,01 eurot, elektrilevi arve on 9,79 eurot, 220energia arve on 14,37

eurot ning üürivõlgnevus on 430 eurot. Veebruarkuu eest on kostja võlgnevuse kokku 614,42

eurot, millest kommunaalteenused on 164,23 eurot, elektrilevi arve on 8,42 eurot, 220energia

arve on 11,77 eurot ning üürivõlgnevus on 430 eurot. Märtsikuus on kostja võlg perioodi

01.03.2023–21.03.2023 eest. Märtsi kommunaalteenused on kokku 125,80 eurot, millest

kostja kohustus tasuda on 85,22 eurot. Üürivõlgnevus jäi üles 21 päeva eest summas 291,29

eurot. Kostja võlgnevus kõrvalkulude eest on kokku 484,81 eurot ning üürivõlgnevus 1151,29

eurot. Viivisenõue perioodi 17.06.2023–18.08.2023 on 64,03 eurot.

3 (15)

Kostja vastuväited

2. Kostja teatas kohtule, et ta ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud kõiki nõudeid.

Kostja toob välja, et väide, et jaanuarikuu eest oli kostja võlgnevuses kokku 645,17 eurot ja

veebruarikuu eest oli kostja võlgnevuses kokku 614,42 eurot, ei vasta tõele. Kostja on oma

ettevõtte kontolt võtnud 17.01.2023 välja 700 eurot ja Maps kaardirakendusest on näha, et

peale raha välja võtmist sõitis kostja xxxxxxxxxx, kus elas hageja. Veebruaris elas kostja

korteris perioodil 01.02.2023–21.02.2023. Antud perioodi üüri- ja kõrvalkulude arvelt

pidanuks üürileandja tegema tasaarvestuse tagatisraha arvelt. Kostja tasus üürilepingu

sõlmimisel hagejale 600 eurot tagatisraha. Hageja tagatist ei hoiustanud ega arvestanud

intresse. Kostja viitab VÕS § 308 lg-le 2.

Kostja ei nõustu hüvitama hagejale viivist, sest võlgnevust ei ole tekkinud. Poolte vahel

16.03.2022 sõlmitud üürileping oli lõppenud ja hageja on seda kinnitanud 02.12.2022 e-posti

teel. Hageja saatis üürilepingu poolte kokkuleppel lõpetamise teate koheselt, kui kostja oli

rääkinud talle, et hakkab jaanuaris uut elamist otsima.

Üürilepingu lisana on märgitud korteri seisukord üleandmise hetkel, kuid piltidel ei olnud

fikseeritud üüripinna tegelikku seisukorda. Korteri üürilepingu lisas on väidetavalt pildid

korteri üleandmise hetkel, mis ei vasta tõele. Üüripinna üleandmine-vastuvõtmisel ei toimunud

pildistamist. Pildid on üürikuulutuse pildid. Korteri üürikuulutusest nähtub, et korter vabaneb

alates 14.03.2022. Sellest tulenevalt saab eeldada, et korteri üürikuulutus on koostatud enne

hageja enda pere väljakolimist. Hageja väitis kostjale korteri esmase vaatamise käigus, et nad

oma perega alles kolivad välja ja viimased asjad vajavad kokku pakkimist ja uude kohta

viimist.

Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja

lepingujärgse kasutamisega. Sellest tulenevalt ei pea üürilepingu esemeks olnud asi olema

üleandmise hetkel olnud seisundis. Seega kõikide nende kahjustuste ja kogu kulumise eest,

mis on vastava asja kasutamise puhul tavaline, üürnik ei vastuta. Näiteks suur riidekapp oli

kulunud ja vana ning uksed ei käinud lahti ega hoidnud kinni.

Hageja väited selle kohta, et kostja pole korterit heaperemehelikult kasutanud, on valed.

Kostja, on puhastusspetsialist ja läbinud mitmeid koolitusi. Kostja koristas korteri enne sisse ja

välja kolimist põhjalikult. Hageja nõue elutoa parketi viimistluse rikkumise kohta abrasiivse

või vale puhastusvahendiga on esitatud pahatahtlikult. Kostja ei tunnista, et ta on külmkapi

mõlkinud, kaks ahju küpsetusplaati ära rikkunud ning ta pole suitsuandurit laest eemaldanud.

Pildid rikutud ahjuplaatidest ei ole need mida kostja kasutas korteris elades. Kostja tunnistab,

et rikkus köögi põrandakatte, sest köögis tekkis uputus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Esmalt selgitab kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt

rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks.

Kostja on vastuses hagile märkinud, et kostja võtab hagi õigeks. Samas on kostja ka märkinud,

et ta ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud kõiki nõudeid. Kostja on esitanud hageja

nõudele mitmeid vastuväiteid.

4 (15)

Kohus märgib, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ja sellest peab nähtuma selgelt

tahe hagi õigeks võtta. Kuna kostja on esitanud hagile vastuväiteid, siis ei ole kostja hagi

õigeks võtnud ja kohus ei saa asjas teha õigeksvõtul põhinevat kohtuotsust. Kohus lahendab

asja sisuliselt, sh hindab kohus poolte esitatud tõendeid.

5. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut

arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid

ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS §

637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Üürilepingu lõppemine

6. VÕS § 309 lg 1 esimene lause sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega,

kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast

üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on

muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala

jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu

tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja

kasutamist. VÕS § 325 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepingu üles öelda

ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lõike 5 kohaselt

on sellele nõudele mittevastav ülesütlemine tühine.

Kostja tugineb sellele, et üürileping oli lõppenud ja hageja on seda kinnitanud 02.12.2022 e-

posti teel. Hageja selgituste kohaselt said pooled kokkuleppele ja kostja elas korteris kuni

21.02.2023, seega hageja leiab, et leping ei lõppenud. Kostja on kohtule esitatud vastuses

kinnitanud, et kostja elas korteris kuni 21.02.2023. Kohus leiab, et eeltoodust saab järeldada,

et poolte vahel jätkus kehtiv üürileping.

Hageja tugineb hagis sellele, et üürileping lõppes 21.03.2023. Hageja ei ole üürilepingu

lõppemise kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud ega välja toonud, millisel õiguslikul alusel

leping lõppes. Üürileping saab lõppeda võlaõigusseaduses sätestatud korras, sh poolte

kokkuleppel. Kuna hageja vastavaid asjaolusid välja toonud ei ole, siis sai 16.03.2022

sõlmitud üürileping lõppeda tähtaja möödumisega, st alates 02.04.2023. Hageja nõustus

07.02.2025 vastuses sellega, et üürileping lõppes alates 02.04.2023. Eeltoodu ei mõjuta

käesolevas asjas hageja üüri ja kõrvalkulude nõudeid, mis on esitatud perioodi eest kuni

21.03.2023.

Üüri tasumise nõue

7. Hageja on esitanud kostja vastu 16.03.2022 sõlmitud üürilepingust tuleneva nõude. Hageja

nõuab üürilepingu alusel kostjalt üüri tasumist perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest kokku

summas 1151,29 eurot.

5 (15)

8. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Hageja on esitanud kohtule tõendina poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud üürilepingu koos

lisadega (dtl 10–56). Hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2022 eluruumi üürilepingu, mille p-de

3.1.–3.3. kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks korteri suurusega 65 m2 aadressil

xxxxxxxx–xxxxxxxx (dtl 44). Lepingu p 4.1. kohaselt andis hageja üüripinna kostja kasutusse

16.03.2022. Lepingu p-de 5.1. ja 5.3. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 430 eurot kuus

hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel

tuvastatuks.

Hageja üürinõue on järgmine: 2023. aasta jaanuari eest 430 eurot, veebruari eest 430 eurot ja

märtsi 21 päeva eest 291,29 eurot, kokku 1151,29 eurot.

Kostja tõi välja, et väide, et jaanuarikuu eest oli kostja võlgnevuse kokku 645,17 eurot ja

veebruarikuu eest oli kostja võlgnevuses kokku 614,42 eurot, ei vasta tõele. Kostja on oma

ettevõtte kontolt võtnud 17.01.2023 välja 700 eurot ja Maps kaardirakendusest on näha, et

peale raha välja võtmist sõitis kostja xxxxxxxxxx, kus elas hageja. Veebruaris elas kostja

korteris perioodil 01.02.2023–21.02.2023. Kohus leiab, et eeltooduga ei ole tõendatud, et

kostja tasus hagejale jaanuarikuu või veebruarikuu üüri ja kommunaalkulude eest. Hageja

vastuväidete kohaselt tasus kostja hagejale detsembrikuu üüri ja kommunaalkulude eest.

Kohus selgitas kostjale 09.01.25025 kohtumääruses, et kostjal tuleb tõendada, et kostja on

tasunud hagejale perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest üüri 1151,29 eurot. Kostja kohtule

tõendeid ei esitanud.

Kohus märgib, et VÕS § 296 lg 3 järgi ei vabasta üürnikku üüri maksmise kohustusest asjaolu,

et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud.

Hageja üürinõue perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest 1151,29 eurot on põhjendatud. Kohus

rahuldab selles osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri perioodi 01.01.2023–

21.03.2023 eest 1151,29 eurot.

Kõrvalkulude hüvitamise nõue

9. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga

seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku

teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme

parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

Üürilepingu p-de 6.1., 6.2., 6.4. ja 6.8. kohaselt tasub üürnik üürileandjale tarbimisteenuste,

kommunaalteenuste, KÜ juhtimis- ja raamatupidamise teenuse eest vastavalt korteriühistu

arvetele ja vastavalt tegelikult tarbimisele. Üürnik tasub kõrvalkulude eest hiljemalt teenuste

osutamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks (dtl 44, 45). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud

tõendi alusel tuvastatuks.

6 (15)

Hageja on esitanud kostja vastu kõrvalkulude hüvitamise nõude summas 484,81 eurot

järgmiselt:

1) 2023. aasta jaanuari kõrvalkulud: kommunaalteenused 191,01 eurot, elektrilevi arve

9,79 eurot, 220energia arve 14,37 eurot;

2) 2023. aasta veebruari kõrvalkulud: kommunaalteenused 164,23 eurot, elektrilevi arve

8,42 eurot, 220energia arve 11,77 eurot;

3) 2023. aasta märtsi kõrvalkulud 21 päeva eest: kommunaalteenused olid kokku 125,80

eurot, mis 21 päeva eest on 85,22 eurot.

Hageja on esitanud kohtule korteriühistu arve 2023. jaanuarikuu majandamiskulude eest

summas 191,01 eurot (dtl 126). Elektrilevi arve kohaselt kuulus 2023. jaanuarikuu eest

tasumisele 9,79 eurot (dtl 127). 220energia arve kohaselt kuulus 2023. jaanuarikuu eest

tasumisele 14,37 eurot (dtl 128). Korteriühistu arve 2023. veebruarikuu majandamiskulude

eest on summas 164,23 eurot (dtl 130). Elektrilevi arve kohaselt kuulus 2023. veebruarikuu

eest tasumisele 8,42 eurot (dtl 131). 220energia arve kohaselt kuulus 2023. veebruarikuu eest

tasumisele 11,77 eurot (dtl 132). Korteriühistu arve 2023. märtsikuu majandamiskulude eest

on summas 125,72 eurot (dtl 133), mis teeb 21 päeva kohta 85,17 eurot. Kohus loeb eeltoodud

asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

Kohus selgitas kostjale 09.01.25025 kohtumääruses, et kostjal tuleb tõendada, et kostja on

tasunud hagejale perioodil 01.01.2023–21.03.2023 kõrvalkulude eest. Kostja kohtule tõendeid

ei esitanud.

Hageja kõrvalkulude nõue perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest on põhjendatud 484,76 euro

ulatuses ja põhjendamata 0,05 euro ulatuses. Hageja selgitas 07.02.2025 vastuses, et hageja ei

nõua märtsikuu korteriühistu arvel märgitud viivist. Kohus rahuldab kõrvalkulude nõude

perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest 484,76 euro ulatuses ja mõistab selle summa kostjalt

hageja kasuks välja. Kõrvalkulude nõue jääb rahuldamata 0,05 euro ulatuses.

Kahju hüvitamise nõue

10. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik

peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab

asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja

üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2

sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis

toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise

lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja

muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja

hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele

kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse

asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel

mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja

7 (15)

parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist

vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.

Kui üürileandja esitab üürniku vastu kahju hüvitamise nõude, põhjendades seda asjaoluga, et

üürnik on rikkunud üürilepingust tulenevat üürilepingu lõppemisel üüritud ruumide heas

korras tagastamise kohustust, kuna tagastatud ruumid olid puudustega, siis sellise nõude puhul

tuleb esmalt tuvastada, millises seisundis olid ruumid nii üürnikule üleandmisel kui ka

üürileandjale tagastamisel. Seejärel on võimalik iga puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud

ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid

üürniku kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse

kasutamisega. Üürnik vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid

tema kasutuses ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist,

kahjustusi ja muutusi. Kui üürileandja leiab, et üürnik on talle tekitanud kahju, tuleb

üürileandjal esitada selle kohta tõendid. Erandi sellest reeglist sätestab VÕS § 334 lg 1 teine

lause, mille kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui

üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt (vt RKTKo 26.09.2012, 3-2-1-

98-12 p-d 10 ja 12).

Käesoleva asja lahendamisel peab kohus tuvastama üüritud ruumide ja asjade seisundi nii

kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel (valduse

tagasisaamisel). Seejärel on kohtul võimalik tuvastada, kas ruumide ja asjade puudused, mida

hageja hagis kostjale ette heidab, tekkisid ruumide ja asjade kostja kasutuses oleku ajal või

olid need juba varem olemas. Samuti peab kohus hindama, kas ruumide puudused ületasid

ruumide lepingujärgse kasutamisega kaasnevat tavapärast kulumist, kahjustusi või muutusi.

Praegusel juhul on pooled üürilepingu sõlmimisel lisanud lepingule pildid seisukorra kohta

üleandmise hetkel (dtl 12–43) ja nimetanud lepingus sisustuse ja selle seisukorra ning

sisustuse maksumuse (dtl 52, 53). Kohus saab asja lahendamisel eeltoodut arvestada asja

üleandmisakti tähenduses. Kohus eeldab, et üüritud korter ja selle sisustus vastas lepingus

kokku lepitule ja sellele lisatud piltidele. Kostja vastuväite kohaselt ei toimunud üüripinna

üleandmisel pildistamist ning pildid on üürikuulutuse pildid. Kostja ei ole esitanud kohtule

tõendeid üüritud ruumide ja asjade seisundi kohta kostjale üleandmisel, mistõttu tuleb kohtul

lähtuda lepingus kokku lepitust ja sellele lisatud piltidest korteri ja selle sisustuse seisukorra

kohta. Kohus märgib, et kostja on esitanud kohtule videod (dtl 156–160) ja pildid (dtl 154,

155), mis on tehtud korteris, kuid need on tehtud ajal, mil kostja juba korteris elas ja nendelt ei

nähtu seda, et korteri sisustus ei olnud sellises seisukorras nagu üürilepingule lisatud piltidel

näha ja sisustuse nimekirjas kirjeldatud.

Hageja teatas kostjale korteril ja selle sisustusel esinevatest puudustest ja kahjust 22.02.2023

(dtl 60) ja 13.03.2023 (dtl 60, 62, 63).

11. Järgmisena hindab kohus hageja kahjunõude põhjendatust.

11.1. Hageja tugineb sellele, et köögis on rikutud 2019. aastal eritellimusel tellitud kapi

töötasapind. Töötasapinnast on tükid väljas. Velma Mööbel OÜ hinnapakkumine on 457,20

eurot (sh käibemaks). Hageja hinnapäringust nähtub, et hageja tahab töötasapinna

väljavahetamist (dtl 65, 66). Üürilepingule lisatud piltidelt nähtub köögi töötasapind ja sellel ei

nähtu kahjustuste olemasolu (dtl 12, 13). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et

töötasapinna eesäärel on kaks kahjustada saanud kohta (dtl 112). Eeltoodud tõendite alusel

tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud töötasapinnal hageja viidatud

kahjustusi ja üüripinna hagejale tagastamisel esineb töötasapinna eesäärel kaks kahjustada

8 (15)

saanud kohta. Kohus tuvastab, et töötasapinna kahjustus tekkis ajal, mil üüripind oli kostja

kasutuses. Kohus märgib, et töötasapinnale tekkinud kahjustused on väikesed ja asuvad

sellises kohas, mis ei takista töötasapinna otstarbekohast kasutust ega vaja välja vahetamist.

Köögi töötasapinda kasutades võib sellele tekkida täkkeid ja väikeseid kahjustusi, arvestades

köögis teostatavaid toiminguid söögi valmistamisel. Kohus leiab, et köögi töötasapinna kaks

kahjustada saanud kohta ei ületa asja lepingujärgse kasutamisega kaasnevat tavapärast

kulumist ja kahjustusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude 457,20

euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.2. Hageja tugineb sellele, et uus külmkapp on mõlgitud. Hageja nõuab kostjalt külmiku

maksumusest 20% hüvitamist, s.o 62 euro väljamõistmist kostjalt, arvestades, et külmiku

maksumus oli 310 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta külmkappi mõlkinud.

Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli külmkapi seisund uus (dtl 52).

Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et külmkapil ei ole mõlke (dtl 23). Hageja esitas kohtule

pildi, millelt nähtub, et külmikul on mõlgid (dtl 106). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab

kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud külmkapil mõlke, kuid üüripinna hagejale

tagastamisel esineb külmkapil kaks mõlki. Kohtu hinnangul külmkapile tekkinud mõlgid

ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja kahjustusi. Külmkapi

tavapärase kasutuse käigus ei teki sellele mõlke. Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja

kohaselt oli külmkapi maksumuseks 310 eurot (dtl 52). Kohtu hinnangul on külmkapi väärtuse

vähenemise hüvitamine 20% ulatuses uue külmiku väärtusest põhjendatud. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 62 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.3. Hageja tugineb sellele, et köögi PVC põrandakate on katki rebitud. Hageja on esitanud

kohtule pildid, millest nähtub, et köögi PVC kate on kahjustatud ja laines (dtl 96–102).

Kostja tunnistab, et ta rikkus köögi põrandakatte, sest köögis tekkis uputus ja koheselt oli vaja

pääseda põrandakatte alla, et ei tekiks hallitust ja kahjustusi (dtl 150). Tegemist on kostja poolt

asjaolu omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 järgi.

Hageja on esitanud tõendina OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise, mis on 270 eurot (sh

käibemaks) (dtl 67). Hind sisaldab köögis katkise PVC katte eemaldust ja uue paigaldust ning

põrandaliistude eemaldust ja tagasi paigaldust. Pinna suuruseks on hinnapakkumise kohaselt 9

m2. Hageja on tõendanud kahju suurust. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude

270 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.4. Hageja tugineb sellele, et külmkapi juurest on köögisein rikutud ning seintel on ka muud

kahjustused. Lisaks on liimitud põrandaliist lahti rebitud ja sellega on rikutud viimistlust.

Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et külmkapi juures seinal ei ole kahjustust (dtl 23). Hageja

esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et külmiku juures seinal on kahjustus (dtl 104). Eeltoodud

tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud seinal kahjustust,

kuid üüripinna hagejale tagastamisel esineb seinal kahjustus. Kohtu hinnangul seinale

tekkinud kahjustus ületab asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja

kahjustusi. Seina ja selle lähedal oleva külmkapi tavapärase kasutuse käigus ei teki seinale

kahju.

Hageja on esitanud tõendina OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise, mis on 110,40 eurot (sh

käibemaks) (dtl 67). Hind sisaldab köögiseina viimistlust. Hageja on tõendanud kahju suurust.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 110,40 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9 (15)

11.5. Hageja tugineb sellele, et kaks ahju küpsetusplaati on rikutud ja plaatide asendamise

maksumus on 50 eurot. Kostja ei tunnista küpsetusplaatide rikkumist. Kostja vastuväidete

kohaselt jäid üüripinnale uueväärsed küpsetusplaadid ja hageja esitatud pildid ei ole korteris

olevatest küpsetusplaatidest.

Üürilepingule lisatud pildilt nähtub ahju sisemus, kus asetseb kaks küpsetusplaati (dtl 42).

Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub kaks küpsetusplaati (dtl 77). Kohus leiab, et piltidelt

ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on samade küpsetusplaatidega. Korteri kasutusse

andmise eelselt tehtud fotolt ei ole võimalik ka tuvastada küpsetusplaatide seisukorda, sest pilt

on tehtud sellise nurga alt ja sellise valgusega, mis ei võimalda küpsetusplaatide peale näha.

Eluruumi tagastamise järgne foto on tehtud otsevaates küpsetusplaatide peale ja teistsuguse

pildistamise nurga alt kui korteri kasutusse andmise eelselt tehtud foto. Lisaks märgib kohus,

et küpsetusplaate kasutades võib nendele tekkida laike ja kasutusjälgi, mis on tavapärane

kasutamisega kaasnev kulumine. Üldjuhul saab küpsetusplaate ka hõlpsasti puhastada. Hageja

fotolt ei nähtu, et küpsetusplaate oleks püütud puhastada. Kohus jätab rahuldamata hageja

nõude 50 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.6. Hageja tugineb sellele, et koridori jalatsikapi uks on katki. OÜ Temitex Grupp

hinnapakkumine kapi remondi osas on 42 eurot.

Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli kingakapi seisund kasutatud, kuid hea

(dtl 53). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et jalatsikapi uksed on kõik kinni (dtl 31, 32).

Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et jalatsikapi uks on katki, uksehingelt maas (dtl

84). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei olnud

jalatsikapi uks katki, kuid üüripinna hagejale tagastamisel on jalatsikapi uks katki. Kohtu

hinnangul jalatsikapi ukse katki minemine ületab asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult

tekkivat kulumist ja kahjustusi. Jalatsikapi tavapärase kasutuse käigus ei lähe uksehinged

katki.

Hageja on tõendanud kahju suuruse. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on

jalatsikapi parandus (1 tk) 42 eurot (sh käibemaks) (dtl 67). Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus hageja nõude 42 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.7. Hageja tugineb sellele, et koridori PVC põrandakate on katki rebitud ja põrandaliistud on

rikutud. Lisaks on nöörist nurgad lahti tõmmatud. Hageja palub kostjalt välja mõista 399,60

eurot (sh käibemaks).

Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et koridori PVC põrandakate ei ole katki (dtl 89, 28).

Hageja esitas kohtule pildid, millelt nähtub, et koridori PVC põrandakate on katki

(rebimisjäljed) (dtl 91, 94). Kohtu hinnangul koridori PVC põrandakatte katki minemine

ületab asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja kahjustusi. Põranda

tavapärase kasutuse käigus ei lähe põrandakate katki.

Hageja on tõendanud koridori PVC põrandakatte kahju suuruse. OÜ Temitex Grupp

hinnapakkumise kohaselt on koridoris katkise PVC eemaldus ja uue paigaldus 303,60 eurot

(sh käibemaks 20%). Kohus rahuldab hageja nõude 303,60 euro osas ja mõistab selle summa

kostjalt hageja kasuks välja.

Kohus leiab, et koridori põrandaliistu osas on tõendamata põrandaliistu seisukord korteri

kostjale üleandmisel, mistõttu ei ole võimalik kohtul ka tuvastada, kas põrandaliistule on

10 (15)

tekkinud korteri kostja kasutuses oleku ajal kahjustusi ja kas tegemist võib olla hariliku

kulumisega. Korteri kasutusse andmise eelselt tehtud fotolt ei ole võimalik tuvastada

põrandaliistu seisukorda (dtl 27, 28). Eluruumi tagastamise järgsed fotod on tehtud väga

lähedalt, teistsuguse pildistamise nurga alt ja teistsuguse valgusega kui korteri kasutusse

andmise eelselt tehtud fotod ning nendelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja on põrandaliistu

kahjustanud (eluruumi tagastamise järgsed fotod koridori põrandast dtl 92–94). OÜ Temitex

Grupp hinnapakkumise kohaselt on koridoris vana põrandaliistu eemaldus ja uue paigaldus 96

eurot (sh käibemaks 20%). Kohus jätab hageja nõude 96 euro osas rahuldamata.

11.8. Hageja tugineb sellele, et koridori laest on kadunud suitsuandur. Suitsuanduri

maksumuseks on 20 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta suitsuandurit laest eemaldanud

ja see oli väljakolimise hetkel laes olemas.

Üürilepingule lisatud piltidelt nähtub, et koridori laes on suitsuandur (dtl 29, 83). Hageja esitas

kohtule pildi, millelt nähtub, et suitsuandurit pole laes (dtl 114). Eeltoodud tõendite alusel

tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel oli suitsuandur koridori laes ja üüripinna

hagejale tagastamisel ei olnud suitsuandurit koridori laes. Kostja ei ole tõendanud, et korterist

lahkumisel oli suitsuandur koridori laes. Hageja on tõendanud, et uue suitsuanduri soetamise

maksumus on üle 20 euro (dtl 204). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 20

euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.9. Hageja tugineb sellele, et magamistoa riidekapi uksed on lõhutud, uksehinged on katki.

OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on riidekapi hingede ja uste paigaldus 78 eurot.

Kostja vastuväidete kohaselt olid riidekapid kulunud, vanad ja nende uksed ei käinud lahti ega

hoidnud kinni. Üürimise hetkel küsis kostja, kas hageja võib need eest viia, sest need on

lastele ohtlikud ja kostjal endal on korralikud asjad olemas, kuid hageja keeldus.

Hageja on esitanud kohtule pildid (dtl 107 ja dtl 108, 109). Kõikidel piltidel on kapiuksed

avatud. Esimesel pildil on näha, et kapi uksehinged on terved, kuid sellist pilti ei ole

üürilepingule lisatud (dtl 107). Järgmisel kahel pildil on kapiuksed avatud ja ustel on osad

uksehinged katki (dtl 108, 109). Magamistoa riidekapi ukse hingede olukorda ei fikseeritud

üürilepingu sõlmimisel. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et kahjustused tekitas kostja

üürisuhte ajal. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 78 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.10. Hageja tugineb sellele, et magamistoa voodi „Sleepwell” kattemadrats on rikutud.

Kattemadratsit on pestud valel režiimil ja see on tugevalt kokku tõmbunud. Lisaks on

kattemadratsil põlenud suitsuaugud ja plekid.

Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli madratsi ja kattemadratsi seisund

kasutatud, kuid hea ja maksumus kokku 160 eurot (dtl 53). Üürilepingule lisatud pildilt

nähtub, et kattemadrats on sirge (dtl 18–20). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et

kattemadrats on tugevalt laines (dtl 86, 88). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et

üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud kattemadratsil laineid ja see oli sirge, kuid

üüripinna hagejale tagastamisel esinevad kattemadratsil lained.

Kohtu hinnangul

kattemadratsil olevad lained ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat

kulumist. Kattemadratsi tavapärase kasutuse käigus ei teki sellele laineid. Kattemadrats on

vajalik välja vahetada. Hageja on tõendanud, et uue kattemadratsi maksumus on 233 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista 160 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude 160 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

11 (15)

11.11. Hageja tugineb sellele, et väikese toa seina peale on kleebitud tähekesed, mis on

rikkunud viimistluse.

Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et akna kohale seinale ei ole tähekesi kleebitud (dtl 14).

Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et akna kohale seinale on kleebitud tähekesed (dtl

123) ja tähekeste eemaldamisel on sein kahjustada saanud (dtl 122). Eeltoodud tõendite alusel

tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei olnud seinale tähekesi kleebitud, kuid

tähekeste eemaldamisel sai sein kahjustada. Kui kostja ei oleks seinale tähekesi kleepinud, siis

ei oleks ka nende eemaldamine vajalik olnud ja nende eemaldamise käigus ei oleks sein

kahjustada saanud. Hageja on tõendanud kahju suuruse. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise

kohaselt on väikese toa seina viimistlus 69 eurot (sh käibemaks) (dtl 67). Kohus rahuldab

hageja nõude 69 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.12. Hageja tugineb sellele, et väikese toa riidekapil on tükid väljas. Hageja nõuab kostjalt

riidekapi maksumusest 20% hüvitamist, s.o 32 euro väljamõistmist kostjalt, arvestades, et

riidekapi maksumus oli 160 eurot.

Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli riidekapi seisund kasutatud, kuid hea

(dtl 53). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et riidekapil ei ole kahjustusi ega täkkeid (dtl 16).

Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et riidekapil on kahjustus, märgatav täke (dtl 121).

Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud

riidekapil kahjustust, kuid üüripinna hagejale tagastamisel esineb riidekapil kahjustus,

märgatav täke. Kohtu hinnangul riidekapile tekkinud täke ületab asja lepingujärgsel

kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja kahjustusi. Riidekapi tavapärase kasutuse käigus ei

teki sellele täkkeid. Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli riidekapi

maksumuseks 160 eurot (dtl 53). Kohtu hinnangul on riidekapi väärtuse vähenemise

hüvitamine 20% ulatuses lepingus märgitud riidekapi väärtusest põhjendatud. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 32 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.13. Hageja tugineb sellele, et elutoa parketil on suur kriim ja parketi viimistlus on rikutud

abrasiivse või vale pesuvahendiga. Põrandaehitus OÜ hinnapakkumise kohaselt on

parkettpõranda süvapesu ja hooldusõlitus kokku 148,20 eurot (sh käibemaks) (dtl 68).

Üürilepingule lisatud pildilt nähtub elutuba koos sisustusega (dtl 26). Hageja esitas kohtule

pildid, millelt nähtub põrand (dtl 80–82). Kohus märgib, et elutoa põranda olukorda ei

fikseeritud üürilepingu sõlmimisel samaväärse detailsusastmega nagu lepingu lõppemisel.

Üürisuhte alguses on tehtud kaugemalt üldine foto ruumist ja sellelt ei nähtu, mis olukord on

diivani all ja üldiselt põrandal. Eluruumi tagastamise järgsed fotod on tehtud väga lähedalt,

teistsuguse pildistamise nurga alt ja teistsuguse valgusega kui korteri kasutusse andmise eelselt

tehtud foto ning nendelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja on elutoa põrandat kahjustanud.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 148,20 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.14. Hageja tugineb sellele, et vannitoas on lõhutud ukse piit ja suur tükk on väljas, mida on

üritatud parandada pahtliga. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on vannitoa ukse

demonteerimine ja uue paigaldus 146,40 eurot (sh käibemaks) (dtl 67).

Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et vannitoa uksepiidal ei ole kahjustust ega tükki väljas

(dtl 33). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et vannitoa uksepiidast võib olla tükk välja

tulnud ja seda on parandatud (dtl 119). Pildilt nähtuvalt ei ole tegemist suurema kahjustatud

alaga.

12 (15)

Kohus leiab, et vannitoa uksepiida kahjustada saanud koht ei ületa asja lepingujärgse

kasutamisega kaasnevat tavapärast kulumist ja kahjustusi. Vannitoa uks koos uksepiidaga on

täies ulatuses kasutuskõlblik ja see ei takista ukse otstarbekohast kasutust ega vaja välja

vahetamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 146,40 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.15. Hageja tugineb sellele, et vannitoa seinapealne seebidosaator on koos kinnitusega ära

murtud ja kadunud. Seebidosaatori maksumuseks on 51 eurot.

Üürilepingule lisatud piltidelt nähtub, et vannitoas on seinakinnitusega seebidosaator (dtl 33,

35). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et seebidosaatorit ja selle seinakinnitust ei ole

vannitoas (dtl 117). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale

üleandmisel oli seinakinnitusega seebidosaator vannitoas ja üüripinna hagejale tagastamisel ei

olnud seebidosaatorit ja selle seinakinnitust vannitoas. Kostja ei ole tõendanud, et korterist

lahkumisel oli seebidosaatorit koos seinakinnitusega vannitoas. Hageja on tõendanud, et uue

seinakinnitusega seebidosaatori soetamise maksumus on 52,40 eurot (dtl 203). Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 51 euro väljamõistmiseks kostjalt.

11.16. Hageja tugineb sellele, et prahi utiliseerimise maksumus on 48 eurot. Hageja selgitas, et

tegemist on kuluga, mis kaasneb remonditööde tegemise käigus. Hageja on selle kulu

tõendamiseks esitanud OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise (dtl 67). Kohus rahuldab hageja

nõude 48 euro väljamõistmiseks kostjalt.

12. Eeltoodudust tulenevalt on hageja põhjendatud kahjunõude suuruseks 1168 eurot. Kostja

tasus hagejale tagatisraha 600 eurot, mille arvelt hageja rahuldas oma kahjunõuet, mis on VÕS

§ 308 lg-te 1 ja 11 järgi lubatud. Eeltoodut arvestades on hageja kahjunõue põhjendatud 568

euro osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 568 eurot. Hageja

kahjuhüvitamise nõue jääb rahuldamata 975,80 euro ulatuses.

13. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla

tasumisega viivitamise eest alates 17.06.2023. Hageja pöördus kostja poole ettepanekuga

hüvitada tekitatud kahju hiljemalt 16.06.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise

perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 64,03 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Arvestades, et kohus rahuldas hageja põhinõude 2204,05 euro ulatuses, siis on põhjendatud

viivisenõude suuruseks perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 44,38 eurot. Kohus rahuldab

hageja viivisenõude 44,38 euro väljamõistmiseks kostjalt. Hageja viivisenõue perioodi

17.06.2023–18.08.2023 eest jääb rahuldamata 19,65 euro osas.

13 (15)

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (2204,05 eurot) tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 19.08.2023 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded 2248,43 euro ulatuses, sealhulgas

üürinõue 1151,29 eurot, kõrvalkulude nõue 484,76 eurot, kahjunõue 568 eurot ja viivisenõue

perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 44,38 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 19.08.2023 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded 995,50 euro ulatuses, sealhulgas

kõrvalkulude nõue 0,05 eurot, kahjunõue 975,80 eurot ja viivisenõue perioodi 17.06.2023–

18.08.2023 eest 19,65 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 3624,48 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 2512,20

eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 69% ulatuses ning jättis rahuldamata

31% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja

kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

16.1. Hagilt hinnaga 3624,48 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 455 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

16.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1410,37 eurot (sh

käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud

järgmine: 18.08.2023 hagiavalduse koostamine 4,5 tundi; 22.02.2024 kostja vastuse tutvumine

45 minutit; kliendiga suhtlemine 15 minutit; arvamuse koostamine 1 tund; 21.01.2025

kohtumäärusega tutvumine 40 minutit; 07.02.2025 seiskoha koostamine 3 tundi 10 minutit;

menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Kokku on hageja esindaja toiminguid teinud

2023. aastal 4,5 tundi ja alates 2024. aastast 6 tundi ja 5 minutit.

14 (15)

Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi

aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt

rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti arvestab kohus hagi

mahtu ja sisu (hagi sisuline maht 7 lk, tõendite maht üle 100 lk). Kohus määras pooltele

tähtaegu vastamiseks ning hageja esitas oma vastused tähtaegselt. Menetluskulude nimekirja

koostamisele kulunud aeg 15 minutit on põhjendatud ja vajalik. Suhtlus kliendiga on vajalik

ning praegusel juhul ei nähtu, et see oleks ülemäärane võrreldes teiste toimingutega. Kohus

arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama ega mahuka tsiviilasjaga.

16.3. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 2023. aastal oli 132 eurot (sh käibemaks

20%) ja alates 2024. aastast 134,20 eurot (sh käibemaks 22%). Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest

(RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurused 132 eurot (sh käibemaks 20%)

ja alates 2024. aastast 134,20 eurot (sh käibemaks 22%) on põhjendatud ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1

p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud

keskmisest keerukama ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane.

17. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1865,37 eurot,

sealhulgas riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1410,37 eurot (4,5*132; 6 tundi 5

minutit *134,20, sh käibemaks). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 69% ulatuses kostja

kanda ja 31% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 1287,11 eurot, s.o riigilõiv 313,95 eurot ja lepingulise esindaja kulu 973,16

eurot.

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1865,37 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1287,11 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 578,26 euro osas.

18. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

19. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

15 (15)