1-25-717/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-717

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi

Riko Tobreluts süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Ingmar Laas

Süüdistatav

Riko Tobreluts, isikukood: 50511052755; XXX;

emakeel: XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX;

XXX. Kriminaalkorras karistamata.

Kahtlustatavana kinni peetud 29.04. kuni 01.05.2024,

06.05.2024. Peeti uuesti kahtlustatavana kinni 30.11.2024

ja vahistati Tartu Maakohtu 01.12.2024. a määrusega nr 1-

24-7071. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.02.2025. a

määrusega vabastati vahi alt. Käesolevalt tõkendit

kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Riko Tobreluts KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks

mõista 3 aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Riko Tobreluts KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 10 kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista Riko

Tobrelutsule liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.04.-01.05.2024, 06.05.2024 ja

30.11.2024-05.02.2025, s.o 2 kuud ja 10 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata

karistuseks 3 aastat, 3 kuud ja 20 päeva vangistust.

KarS § 424 lg 4 p 1 alusel lugeda kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

eelvangistuses oldud aeg 2 kuud ja 10 päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 3 aastat, 3 kuud ja 20 päeva vangistust tingimisi

kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Riko Tobreluts ei pane 4 aasta pikkuse

katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning

lisakohustusi.

Määrata Riko Tobreluts katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja

kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi

kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Riko Tobreluts kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte

omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel on Riko Tobreluts kohustatud jätkama 2 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest õpinguid kutseõppes, asuma tööle või võtma end Töötukassas

töötuna arvele ning osalema Töötukassa pakutavatel teenustel ja koolitustel.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Riko Tobreluts kohustatud kohtuotsuse jõustumisel 2

nädala jooksul registreeruma ennast sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles

käitumiskontrolli lõpuni.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel

ekspertiisiasutusele EKEI keemiaosakonnas asuvad ekspertiisidest järelejäänud ained

(aktid nr 24E-AN00147-01, 24E-AN00368-01, 24E-AN00541-01, 24E-AN00710-01, 24E-

AN01755-01).

3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda sundrahast 1107,50 eurot ja

joobeseisundi tuvastamise ja ekspertiisikulust kokku 2156 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, 10, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Riko

Tobrelutsult menetluskuluna kaitsjatasu 263,52 eurot, puksiirteenuse kulu 75 eurot,

sundraha 1107,50 eurot ning joobeseisundi tuvastamise ja ekspertiisikulu katteks kokku

2042 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Riko Tobrelutsul on

õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 3488,02 eurot ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul

igakuiselt vähemalt 290,67 eurot ja viimasel 12. kuul tasuda 290,65 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99925700008281 ning selgituseks „Riko Tobreluts, 1-25-

717, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega

kaasnevad täitemenetluse kulud.

4. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Riko Tobrelutsule kohtuotsuse jõustumisel

:

-

30.04.2024 läbiotsimisel ära võetud mälupulk;

-

30.04.2024 läbiotsimisel ära võetud kolm SIM kaarti;

-

kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Redmi 9;

-

kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Huawei P20;

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:

-

postisaadetis triipkoodiga CE179951056EE, paberileht ja vaakumpakend;

-

postisaadetis triipkoodiga CE182254639EE, kohvipurk ja vaakumpakend;

-

ekspertiisist tagastatud plastikust karp ja kilepakendid;

-

telefonide paroolide paberileht;

-

2 fooliumtükki, milles olid rohelist värvi taimeosad;

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel sideettevõtjalt saadud

andmefailid ja telefonist kopeeritud failid, mis on säilitatud elektroonilisel kujul Maksu- ja

Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituses kõvaketastel.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Riko Tobrelutsu süüdistatakse selles, et:



tema omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel 36,58 grammi kanepiõisikuid,

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 15%, mida hoidis enda valduses kuni politsei selle

23.01.2024 kell 16.09 Jõhvi-Tartu-Valga mnt 162. km, Elva-Konguta tee ristmikul sõidukist

BMW 525D registreerimisnumbriga XXX leidis ning ära võttis;



tema toimetas postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses

narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, tellides pakiautomaati narkootilisi ja psühhotroopseid

aineid järgmiselt:

-

26.02.2024 pidas Maksu- ja Tolliamet kinni Lätist saabunud postisaadetise nr

CE179951056EE, milles oli 95,10 grammi kanepist valmistatud hašišit, THC sisaldusega

28%.

-

28.03.2024 pidas Maksu- ja Tolliamet kinni Lätist saabunud postisaadetise nr

CE182254639EE, milles oli 1) 24,32 grammi on kanepiõisikud, THC sisaldusega 0,73% ja

kannabidooli (CBD) sisaldusega 17%, 2) 39,44 grammi kanepist valmistatud hašišit, THC

sisaldusega 30% ja 3) 35,84 grammi tablette ja tabletitükke, mis sisaldavad 35%

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), tablettides ja tabletitükkides sisaldub kokku 12,5

grammi MDMA-d.



tema osutas kaasabi suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemisele,

mis seisneb selles, et tema on AS Eesti Posti pakiautomaatidest välja võtnud eeluurimisel

tuvastamata isiku poolt tellitud, menetluses kindlaks tegemata narkootilisi aineid sisaldavaid

postisaadetisi järgmiselt:

-

Saadetis triipkoodiga CE178053600EE, välja võetud 31.01.2024 Luunja

pakiautomaadist;

-

Saadetis triipkoodiga CE178325427EE, välja võetud 03.02.2024 Luunja

pakiautomaadist

-

Saadetis triipkoodiga CE178425629EE, välja võetud 07.02.2024 Luunja

pakiautomaadist

-

Saadetis triipkoodiga CE179057687EE, välja võetud 17.02.2024 Luunja

pakiautomaadist

-

Saadetis triipkoodiga CE179059691EE, välja võetud 19.02.2024 Tartu Karete Coop

Konsumi pakiautomaadist.



tema omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel 20 grammi kanepit

(pakenditega), mida hoidis enda autos kuni politsei selle 29.04.2024 kell 20.12 Tartu linnas,

Turu tn 15 juures tema sõidukist BMW 525D reg numbriga XXX leidis ning ära võttis.



tema omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel suures koguses

narkootilist/psühhotroopset ainet marihuaanat, mida hoidis enda valduses Bolt Drive sõidukis

Škoda Scala registreerimisnumbriga XXX kuni politsei selle 29.11.2024 kella 23.14 paiku

Tartus, Võru tn 47c juures leidis ja ära võttis. Rohelise värvusega taimeosad olid pakendatud

kahte kilepakendisse ja ühte pabervoldikusse. Ühes kilepakendis olevad rohelised taimeosad

massiga 4,09 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 13%; teises kilepakendis

olevad rohelised taimeosad massiga 46,07 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on

14% ja pabervoldikus olevad rohelised taimeosad massiga 0,51 grammi on kanepiõisikud,

mille THC sisaldus on 12%. Riko Tobreluts omandas kokku 50,67 grammi rohelisi

taimeosasid, mille THC sisaldus ületas 0,3%.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (sh hašiš) ning

metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr

73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on

narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et

narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10

isikule.

Suureks koguseks loetakse kanepi puhul 7,5 grammi; hašiši puhul 1 gramm ning

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul 1,4 grammi.

Sellega pani Riko Tobreluts toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

narkootilise aine käitlemise suures koguses.

Samuti süüdistatakse Riko Tobrelutsu selles, et tema juhtis:



13.03.2024 kella 11.15 ajal Tartu linn, Lääneringtee 35 juures mootorsõidukit BMW

525D registreerimisnumbriga XXX olles narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli metaboliit

põhjustatud joobeseisundis;



05.05.2024 kella 04.11 ajal Tartu linn, Rõhu küla, Peedimäe bussipeatuse juures

mootorsõidukit BMW 525D registreerimisnumbriga XXX olles narkootiliste ainete

amfetamiin, bromasolaam ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit põhjustatud joobeseisundis.

Lisaks põhjustas Riko Tobreluts eelnevalt liiklusõnnetuse Tartumaal Kambja vallas Õssu

külas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme teel, sõites otsa liiklusmärkidele.

Riko Tobreluts rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides.

Sellega pani Riko Tobreluts toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

Kokkuleppe sisu

KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks 3 aastat. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Riko Tobrelutsule üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 424 lg 4 p 1 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 kuud ja

10 päeva, milleks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 29.04.-01.05.2024,

06.05.2024 ja 30.11.2024-05.02.2025.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud 3 aastat 3 kuud ja 20 päeva vangistust täitmisele

pööramata, kui Riko Tobreluts ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning

täidab KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Riko Tobreluts on kohustatud: elama

kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Riko Tobrelutsu käitumiskontrolli ajal mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada Riko Tobrelutsu jätkama kahe kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest õpinguid kutseõppes, asuma tööle või võtma end Töötukassas

töötuna arvele ning osalema Töötukassa pakutavatel teenustel ja koolitustel.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Riko Tobrelutsu kohtuotsuse jõustumisel kahe nädala

jooksul registreeruma ennast sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles käitumiskontrolli

lõpuni.

Kriminaalmenetluse kulud on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo

eest 2215 eurot, ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud 4084 eurot,

puksiirteenuse tasu 75 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 263,52 eurot.

Riko Tobreluts on 19-aastane, XXX ning XXX. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku

resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, jätta ekspertiisi tegemise ja joobe

tuvastamisega tekkinud kuludest ning sundrahast pool, s.o 3149,50 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Riko Tobrelutsult riigituludesse kriminaalmenetluse

kuludena ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kuludest pool, sundraha,

puksiirteenuse tasu ja kaitsjatasu kokku 3488,02 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud summas 3488,02 eurot tasumisele

ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai

süüdistatav Riko Tobreluts aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas

süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii

toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles

menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel

aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Riko

Tobreluts süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuse

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Riko Tobrelutsu menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise

kulu ja ekspertiisikulu kokku 4198 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 263,52 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 10 puksiirteenuse kulu 75 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga

alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 6751,52 eurot.

Riko Tobreluts taotles menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimalust 12 kuu

jooksul.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine käib Riko

Tobrelutsule, XXX ja XXX, ilmselgelt üle jõu. Seega, võttes arvesse temaga sõlmitud

kokkuleppe sisu, tema varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus

prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud ekspertiisi tegemise ja joobe

tuvastamisega tekkinud kuludest ning sundrahast jätta pool riigi kanda. Ühtlasi jätab kohus

riigi kanda 114 eurot joobe tuvastamise kulu, mida Riko Tobrelutsuga sõlmitud kokkuleppes

kajastatud ei ole. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Riko Tobrelutsule anda tema kanda jäävate

menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Riko Tobrelutsult välja mõista

kaitsjatasu 263,52 eurot, puksiirteenuse kulu 75 eurot, sundrahast 1107,50 eurot ning

joobeseisundi tuvastamise ja ekspertiisikulu katteks kokku 2042 eurot ning anda talle

võimalus tasuda menetluskulu kokku 3488,02 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik