1-25-1041/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-1041

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märtsil 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-1041

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Eevi Pant

Kriminaalasi

Edgar Sikk süüdistatuna KarS § 1573 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Irina Tsugart

Süüdistatav

Edgar Sikk – isikukood 37206052212, XXX kodanik,

elukoht XXX, emakeel XXX keel, XXX, töökoht XXX, e-

post:

XXX, telefon XXX, varem kriminaalkorras

karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Edgar Sikk KarS § 1573 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6

kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 15.08.2024 otsusega nr 1-

24-4343 mõistetud ja ärakandmata rahalise karistusega 24 päevamäära, s.o 1485,60

eurot, mille kandmisest Edgar Sikk vabastati KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel 1-aastase

katseajaga. Pöörata rahaline karistus 1485,60 eurot täitmisele ja rahaline karistus

viiakse täide iseseisvalt.

Rahaline karistus 1485,60 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is,

EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik

märkida viitenumber 99924400001848. Selgitusena võib märkida: „Edgar Sikk,

kriminaalasi 1-25-1041, rahaline karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 69 sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tunni ulatuses,

mille tegemise tähtaeg on 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et

Edgar Sikk peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil XXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata Edgar Sikk üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista Edgar Sikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 219,60 eurot

riigituludesse.

Kohustada Edgar Sikku tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 129,05 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1548,60 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700007075. Selgitusse võib märkida: „Edgar Sikk, kriminaalasi 1-25-

1041, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu I. R. (ik XXX) isikuõiguste

kaitseks Edgar Sikule lähenemiskeeld 3 aastaks kohtuotsuse jõustumisest. Keelata

Edgar Sikul:

-

läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit;

-

suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni,

Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Edgar Sikku (Sikk) süüdistatakse selles, et tema hoolimata kannatanu I. R. palvetest teda mitte

häirida, sekkus ajavahemikul 2024. aasta maikuust kuni 25.09.2024 järjepidevalt kannatanu

tahtevastaselt tema eraellu selliselt, et selle tagajärjena oli kannatanu oluliselt häiritud,

hirmunud ning emotsionaalselt kurnatud ja nimelt :

Lähenes kannatanule I. R.le ja tema elukohale aadressil XXX sooviga jälgida kannatanut ja

otsida korduvalt temaga kontakti:

-

eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid maikuus 2024. aastal käis üks kord nädalas

kannatanu XXX maja juures;

-

10.07.2024 kella10.00 ajal käis kannatanu maja juures;

-

06.09.2024 kella 21.42 ajal käis kannatanu maja juures, lähenes kannatanule ja haaras

teda käest;

-

07.09.2024 kella 10.00 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse, seisis maja juures;

-

07.09.2024 kella 15.00 ja 21.00 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse;

-

08.09.2024 kella 12.48, 17.16, 19.57, 20.10 ajal käis kannatanu maja juures, helistas

läbi fonoluku kannatanu korerisse;

-

09.09.2024 kella 15.38 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse, seisis maja juures;

-

10.09.2024 kella 13.37 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse, seisis maja juures;

-

11.09.2024 kella 07.45, 11.45 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse;

-

11.09.2024 umbes kella 18.04 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse, seisis trepikoja ees;

-

12.09.2024 kella 11.00 ja 14.32 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse, seises maja juures;

-

17.09.2024 umbes kella 12.25 paiku käis kannatanu kuriteriukse taga ja lõi vastu

kannatanu korteriust;

-

17.09.2024 umbes kella 14.34, 15.03, 17.06 ajal käis ja ajavahemikul 17.17-18.35 viibis

kannatanu maja juures;

-

20.09.2024 ajavahemikul kella 08.28-14.58 käis mitmel korral kannatanu maja juures,

lükkas kannatanu trepikojas kannatanu korteri elektrikaitsmed elektrikilbist välja;

-

20.09.2024, ajavahemikul 17.47-17.51 lähenes kannatanu maja juures kannatanule I.

R.le sooviga rääkida. Kannatanu palus Edgar Sikul jätta ta rahule;

-

21.09.2024 ajavahemikul 18.01-18.15 käis kannatanu maja juures, lükkas kannatanu

trepikojas kannatanu korteri elektrikaitsmed elektrikilbist välja;

-

22.09.2024 kella 17.45 ja 18.00 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse;

-

23.09.2024 kella 10.14 ja 12.00 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse;

-

24.09.2024 kella 13.12 ajal käis kannatanu maja juures, helistas läbi fonoluku

kannatanu korerisse, seisis maja juures;

-

24.09.2024 kella 15.00 ajal käis korduvalt kannatanu maja juures, sisenes trepikotta,

käis kannatanu korteriukse taga kuulamas;

-

25.09.2024 eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid hommikul enne kella 12.00 käis

kannatanu maja juures.

Helistas ajavahemikul 20.07.2024 kuni 22.09.2024, vaatamata I. R. palvetele mitte helistada,

nii telefoninumbrilt +XXX kui eranumbri(te)lt vähemalt 41 korral I. R. telefoninumbrile +372

XXX, kuid I. R. ei vastanud kõnele. Kannatanu on olnud sellest kõigest oluliselt häiritud, olles

sunnitud erinevaid suhtlusvahendeid blokeerima. Edgar Siku korduv ja järjepidevad kontakti

otsimine ja jälgimine on põhjustanud I. R.le emotsionaalseid kannatusi, tekitanud hirmutunde

ning häirinud oluliselt I. R. igapäevast elu nii, et ta pidi vahetama elukoha.

Seega pani Edgar Sikk oma tahtliku teoga toime teise isikuga järjepideva kontakti

otsimise, tema jälgimise ja teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle

tagajärg on isiku hirmutamine ja oluliselt häirimine, s.o KarS § 1573 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Edgar Siku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.02.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Edgar Siku süüdi tunnistamist KarS § 1573 lg 1 järgi ja

tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju

Maakohtu 15.08.2024 otsusega nr 1-24-4343 mõistetud ja ärakandmata rahalise karistusega

24 päevamäära, s.o 1485,60 eurot, mille kandmisest Edgar Sikk vabastati KarS § 73 lg-te 1, 3

alusel 1-aastase katseajaga. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 69 lg 1 alusel

asendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga,

arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab

vangistus 6 kuud üldkasulikule tööle 180 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö

tegemise ajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel

kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks

ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada I.R. (ik XXX) isikuõiguste kaitseks

Edgar Sikule lähenemiskeeldu ja keelata tal:

 läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit;

 suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti,

posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu.

Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD-

plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

219,60 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik