Legislator Case Law & Legislation
2-24-17854/42 AI generated

2-24-17854/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-17854/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtutäitur Z.E menetluses on täiteasi nr 191/2024/870, milles on täitmisel Tartu Linnavalitsuse 19. juuni 2024 trahvinõue nr TT-24-3693, mille alusel J.L (avaldaja, võlgnik) on

Legislator headnote

AI generated

2-24-17854/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: juuni 2024 trahvinõue nr TT-24-3693, mille alusel J.L (avaldaja, võlgnik) on

Keywords

AI generated
sufficient earning capacity childcare allowance labour market measure safeguarding the purpose of benefits cost-of-living assessment method cost of living adjustment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-17854

Tsiviilasi

J.L-i kaebus kohtutäitur Z.E 16. detsembri 2024 otsuse

peale täiteasjas nr 191/2024/870

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Z.E määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Viljandi kohtutäitur Z.E

Vastustaja (avaldaja): J.L (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Z.E 27. veebruari 2025

määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2025 määrus

muutmata.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TMS § 218 lg 3

kolmas lause).

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Z.E menetluses on täiteasi nr 191/2024/870, milles on täitmisel Tartu

Linnavalitsuse 19. juuni 2024 trahvinõue nr TT-24-3693, mille alusel J.L (avaldaja, võlgnik) on

kohustatud tasuma hoiatustrahvi summas 20 eurot. Sellele lisandub menetluse alustamise tasu ja

kohtutäituri tasu kokku 48,80 eurot.

2. Kohtutäitur koostas 19. novembril 2024 töövõimetoetuse arestimise akti, mille kohaselt tuleb

kinni pidada 2,33% võlgniku töövõimetoetusest.

3. Võlgnik esitas 20. novembril 2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus maha

võtta arest töötukassast makstavale töövõimetoetusele. Võlgnikul tuleb tasuda elatist

alaealisele lapsele. Kohtutäitur jättis 16. detsembril 2024 võlgniku kaebuse rahuldamata.

4. Tartu Maakohus rahuldas 11. veebruaril 2025 võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäitur

Z.E 16. detsembri 2024 otsuse täiteasjas nr 191/2024/870 ning kohustas kohtutäiturit

vaatama võlgniku poolt kohtutäiturile 20. novembril 2024 esitatud kaebus uuesti läbi.

Menetluskulud jättis maakohus kohtutäitur Z.E kanda. Maakohus menetluskulusid avaldaja

kasuks välja ei mõistnud.

5. Kohtutäitur esitas 27. veebruaril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Maakohus jättis kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 7. märtsi 2025

kirjaga TsMS § 663 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Maakohus täpsustas 12. märtsi 2025 kirjas, et maakohtu 7. märtsi 2025 kirjas oli viide

valele määrusele ja määruskaebus on tegelikult esitatud 11. veebruari 2025 määrusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Maakohtu 11. veebruari 2025 määrus kohtutäituri otsuse tühistamise kohta on

põhjendatud ja seaduslik.

TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja

selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3 kolmanda lause

kohaselt ei või ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta määruskaebust esitada, kui

täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude

korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu

määruse resolutsiooni muutmata, välja arvatud juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet.

Eeltoodust tulenevalt pole käesolev määrus edasikaevatav. Ringkonnakohus jätab käesolevast

määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

7. Ringkonnakohus märgib siiski, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb TMS § 132 lg 12

kohaldamiseks hinnata võlgniku toimetulekut, st tegemist peab olema kohtutäituri

kaalutlusotsusega, mille juures on ka põhjendused. Kaalutluste puudumine kohtutäituri

otsuses on iseseisev otsuse tühistamise alus (RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480/22, p 19.3).

8. Lisaks tuleb ringkonnakohtu hinnangul TMS § 132 lg 12 kohaldamisel lähtuda TMS §

132 lg-s 13 sätestatud tingimustest, kui võlgnikul on ülalpeetavaid. Seadus ei näe ette

võimalust, et TMS § 132 lg 12 kohaldamisel saaks kohtutäitur lähtuda võlgniku poolt

tegelikult makstavast elatise summast, isegi kui võlgnik maksab elatist kohtulahendi

alusel.

9. Kohtutäitur on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot. Riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule,

arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kohtutäituri otsuse peale

kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Seega on kohtutäitur tasunud riigilõivu 55 eurot

enam.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse enam tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastab kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)