2-24-110303/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-110303

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi H P vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

5385,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

OÜ GS Core, rk 16183586, asukoht Jõe tn 2a, Tallinn,

lepinguline esindaja Riho Siil

KOSTJA

H P, ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt H P hageja OÜ GS Core kasuks välja C AS ja H P vahel

20.10.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr L282359

tulenev

tasumata

põhivõlgnevus 3792,96 eurot ja 14.03.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 1439,59 eurot.

3. Välja mõista kostjalt H P hageja OÜ GS Core kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis põhivõlgnevuse (3792,96 euro) tasumata jäägilt alates 15.03.2025 VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 3792,96 euro tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt H P hageja OÜ GS

Core kasuks menetluskulude katteks 615 eurot (sh riigilõiv 595 eurot ja

esindajatasu 20 eurot).

5. Välja mõista kostjalt H P hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (615

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja H P menetluskulud tema enda kanda.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja

TsMS § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 15.03.2024 esitas OÜ GS Core Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 05.07.2024 Viru Maakohtule hagi H P vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ning kostja H P 20.10.2020 väikelaenuleping nr

L282359, mille kohaselt laenas laenuandja kostjale 4500 eurot, intressimääraga 22,9 % aastas ja

0,06 % päevas. Intressi arvestamisel lähtuti 360 päevasest aastast, vastavalt lepingu punktile 4.1.

Viivise määraks oli 22,9 % aastas ja 0,02 % päevas. Lepingujärgse makse tasumisega

viivitamisel, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, vastavalt lepingu punktile

7.1. Laenu kogukulu 6273,59 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 26,33 %. Krediidi

kulukuse määr kajastab laenu kogukulu laenusaajale, mis on väljendatud aastase

protsendimäärana kasutusse võetud laenusummast, eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud

tähtaja jooksul ja lepingupooled täidavad oma kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel ja

tähtaegadel, vastavalt lepingu punktile 10.1. Lepiti kokku igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot.

Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 15.10.2023. Lepingutasu 0 eurot. Lepingu punkt 5.1.

sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi

ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu

lisaks olevas maksegraafikus.

Kostjale kanti pangakontole 4500 eurot, kostja tasus perioodil 15.11.2020 – 15.02.2021

kohustuste katteks 707,04 eurot. Kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks täielikult

tasunud kuni 15.02.2021 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni.

Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 5.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis C AS

kostjale 28.05.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja kuni

20.06.2021 võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist,

ning tuginedes lepingu punktile 12.1., saatis C AS 28.06.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise

kohta. Enne lepingu ülesütlemist oli kostja viivituses rohkem kui kolme üksteisele järgneva

maksegraafikujärgse maksega. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale e-tähtkirjaga AS-i

Eesti Post vahendusel. C AS loovutas 28.06.2021 lepingust nr L282359 tuleneva nõude G OÜ-le

(käesoleval ajal OÜ GS Core), mida tõendab lisatud kinnitus (dtl 74).

3. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja (käesoleval juhul C AS) kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib

krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Kostja esitas laenutaotluse, kus märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1300

eurot ja igakuiste kohustuste summaks 160 eurot. Informatsiooni laenutaotleja varasemate

maksekohustuste täitmise ja varade kohta omandas C AS lisaks ees pool nimetatule ka avalikest

andmebaasidest, muu hulgas E-krediidiinfo andmebaasist, Rahvastikuregistrist, EMTA

andmebaasist, võlgnike portaalist taust.ee. Kogutud andmete ja nende analüüsi tulemusel asus C

AS seisukohale, et kostja on võimeline tagastama laenu ja intressi igakuiste osamaksetega ning

otsustas laenu väljastada.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja hinnangul

oleks kostja pangakonto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud

kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks

kuluvad summad saavad nähtuda just pangakonto väljavõttest. Käesolevas asjas ei ole hagejal

võimalik tõendada, et see miinimumnõue oleks täidetud. Tuginedes enne laenu väljastamist C

AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja

seisukohale, et C AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94

sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära

suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista.

4. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma 4500 eurot, lepingutasu puudus, mistõttu maksti kostjale

4500 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud C AS-le kogusumma 707,04 eurot. Seega

on kostja põhivõlg 3792,96 eurot (4500 – 707,04 = 3792,96).

Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist

tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 28.06.2021 järgnevast päevast, mis on alates

29.06.2021 alljärgnevalt:

Sissenõutavaks

muutunud võlgnevuse

põhiosa

Viivitatud päevi

Viivis

3792,96 eurot

29.06.2021 – 31.12.2022

3792,96 x 8,0 % x 551/365

551 päeva

458,06 eurot

3792,96 eurot

01.01.2023 – 30.06.2023

181 päeva

3792,96 x 10,5 % x 181/365

197,49 eurot

3792,96 eurot

01.07.2023 – 31.12.2023

184 päeva

3792,96 x 12,0 % x 184/365

229,45 eurot

3792,96 eurot

01.01.2024 – 30.06.2024

182 päeva

3792,96 x 12,5 % x 182/365

236,41 eurot

3792,96 eurot

01.07.2024 – 05.07.2024

5 päeva

3792,96 x 12,25 % x 5/365

6,36 eurot

Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 1127,77 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 3792,96 eurolt kuni selle kohase tasumiseni

alates 06.07.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

5. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 28.10.2024 kättetoimetamisportaali

(KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 20 päeva

jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja

kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud.

Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 28.10.2024 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt

kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise

viimaseks tähtpäevaks 18.11.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis

näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on kohtule esitanud 12.06.2024 C AS kinnituse, milles pank kinnitab, et on

loovutanud G OÜ-le (praegune GS Core OÜ) kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad lepingust

L282359, 28.06.2021 (dtl 80).

9. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. C AS on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on

tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

10. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja C AS

vahel 20.10.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr L282359 põhjendamatult nõuetekohaselt

täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole

vaidlust hagi üle. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma 4500 eurot, mis maksti kostjale välja.

Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud C AS-ile 707,04 eurot. Seega on kostja põhivõlg

3792,96 eurot (4500 – 707,04), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

11. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib

võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivis tasumata

põhinõudelt (3792,96 eurolt) alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 29.06.2021 kuni hagi

esitamiseni 05.07.2024 summas 1127,77 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele

sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule

tasumata põhinõudelt 3792,96 eurolt alates 06.07.2024 – 14.03.2025 (k.a) 252 päeva eest (s.h.

alates 01.01.2025 on seadusjärgse viivise määraks 11,15% aastas), mis moodustab 311,82 eurot

(vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

sissenõutavaks muutunud viivis 14.03.2025 seisuga kokku summas 1439,59 eurot (1127,77

+311,82).

13. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 15.03.2025 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõla 3792,96 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi

edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust

ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2353,37 eurot (3792,96 – 1439,59).

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

16. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 595 eurot ja

esindajatasu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt.

17. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus

on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis

tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

18. Samuti peab kohus põhjendatuks õigusabikuluna esindajakulu 20 eurot. Seega on hageja

taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 615 eurot

(595 + 20).

19. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik