3-25-313/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-313

Määruse kuupäev

14.03.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot

väljamõistmiseks seoses 08.10.2024 toimunud sündmustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 07.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palub Viru Vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot.

Kaebaja põhjendab, et 08.10.2024 umbes kell 12.50 andsid vanemvalvur Jaani ja

vanemvalvur Võidula talle käsu õue minna, mis oleks kahjustanud kaebaja tervist ja

põhjustanud tugevat füüsilist valu, sest tal oli tugev seljavalu. Kaebaja selgitas, et ta ei saa

jalutama minna, sest tal selg valutab ja ta ei saa pikka aega istuda, seista ja kõndida, mida

kinnitab neurokirurg. Kaebaja palus end paigutada arvutituppa ja kutsuda kontaktisik, üksuse

juht või vanemvalvur, kuid valvurid ignoreerisid tema palvet. Kaebaja märgib, et valvurite

tegevus tekitas talle kõrge vererõhu, stressi, paanikahoo ja hirmu ning ta tundis ennast väga

halvasti ja uimaselt. Kaebaja paigutati tühja kambrisse, kus ei olnud vett ja kus narid ja toolid

olid määrdunud, mistõttu kaebaja ei saanud istuda. Kaebaja küsis valvurilt madratsit, kuid

valvur keeldus selle andmisest. Kaebaja soovis halva enesetunde tõttu meedikut, kes saabus

umbes 50 minutit hiljem. Valvur andis kaebajale vett ja 10 minuti pärast paigutati ta tagasi

oma kambrisse. Kaebaja seisis tund aega jalgadel ja tema selg valutas tugevalt. Kaebaja leiab,

et valvurid kasutasid tema suhtes hirmutavat meetodit, mis on vastuolus seadusega ja kujutab

endast valvurite omavoli, mis põhjustab kinnipeetavale rohkem ebamugavusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja tunneb end alandatuna ja

väärkohelduna, sest valvurite tegevus oli omavoliline, ebainimlik ja põhjustas kaebajale

ärevust, vaenulikkust, alandust, stressi, hirmu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kaebaja

leiab, et tema õiguste rikkumine ning füüsilised ja vaimsed kannatused olid intensiivsed, ja

3-25-313

peab põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kaebaja palub

riigilõivust vabastust seoses maksejõuetusega ning tema nime asendamist tähemärgiga.

2. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 14.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebusega

seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab, et X taotleb väärikuse alandamises seisneva mittevaralise kahju hüvitamist

summas 1000 eurot seoses 08.10.2024 toimunud sündmustega, s.o eelkõige seonduvalt

lühiajaliselt teise kambrisse paigutamisega. Viru Vangla on kohtueelses menetluses

tõlgendanud kaebaja kahjunõuet samuti selliselt, et tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise

nõudega võimaliku väärikuse alandamise eest.

4. Kohus leiab, et X hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb

ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol

on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse

tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega

kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust

arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul

täidetud.

5. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt

eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd

taotletav kahjuhüvitis ei ületa seda summat, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS

§ 133 lg-s 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas

väheintensiivseks. Ka vaidlusalune vanglale ette heidetav tegevus iseenesest ei saanud

põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiksid tema õiguste intensiivse riive.

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub

kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu

sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku

subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos

õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks

on RVastS § 9 lg 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne

sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

3-25-313

7. Kohtueelses menetluses kaebaja kahjunõuet lahendades tutvus Viru Vangla kaebaja kohta

vangiregistris kajastuvate andmetega, Viru Vangla 08.12.2024. a ettekandega nr 3-24-3814 ja

inspektor-kontaktisiku A. Rauni 02.01.2025. a õiendiga. Viru Vangla on 07.02.2025. a kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-9/3-25/14-1 välja toonud, et Viru Vangla

08.10.2024. a ettekande nr 3-23-3814 kohaselt toimus samal päeval V8 osakonna

läbiotsimine, mistõttu tekkis vajadus osakond kinnipeetavatest vabastada. Kõik osakonna

kinnipeetavad allusid antud korraldusele, kuid kaebaja hakkas ametnikega vaidlema ja

keeldus jalutusboksidesse minemast, tuues põhjuseks tema haige selja. Kaebajale anti

mitmeid võimalusi panna ennast riidesse ning liikuda jalutusboksi. Kaebaja oli nõus juba

jalutusboksi minema, kuid ta ei olnud ennast vastavalt ilmastikule riietanud ja liikus tagasi

kambrisse ning hakkas uuesti korraldustele mitte alluma. Vanglaametnik konsulteeris üksuse

juhiga ning otsustati, et kaebaja paigutatakse läbiotsimistoimingute teostamise ajaks tühja

kambrisse, et ametnikud saaksid oma tööga jätkata. Kaebaja allus korraldusele, kuid viivitas

võimalikult kaua ametnike aega, nõudes raamatuid ja madratsit jms.

8. Kohus ei näe eeltoodud Viru Vangla valvurite tegevuses õigusvastasust. Valvurid teostasid

oma tavapäraseid tööülesandeid, milleks oli vaja eluosakonnas läbiotsimistoimingute

läbiviimise ajaks kinnipeetavad, sh kaebaja ajutiselt välja suunata. Vangistusseaduse (VangS)

§ 67 p-de 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning

mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist. Vanglaametnike antud

korraldusi saab pidada õiguspärasteks ning kaebaja oleks pidanud korraldused koheselt

täitma. Valvurite antud korraldused iseenesest ei saanud põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi,

mis oleks kaebajale tekitanud rohkem ebamugavusi kui need, mis paratamatult kaasnevad

vanglas kinnipidamisega.

9. Viru Vangla tõi kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses ka välja, et inspektor-

kontaktisiku A. Rauni 02.01.2025. a õiendi kohaselt on 08.10.2024 toimunud sündmus

salvestatud valvuri kehakaameraga. V8 eluosakonna turvasalvestiste ja kehakaamera

salvestise vaatamisel tuvastati järgmine: kell 12.48 toimub vestlus valvemeeskonna ja kaebaja

vahel kambri V814 uksel, valvemeeskonna kehakeel оn rahulik, kuid kaebaja žestikuleerib

vestluse ajal kätega; kell 12.55 suletakse kamber V814, kaebaja jääb kambrisse; kell 13.01

väljub kaebaja kambrist V814 ja suundub koos valvemeeskonnaga kambrisse V804; kell

13.35 siseneb kambrisse V804 meditsiinitöötaja; kell 13.41 väljub kambrist V804

meditsiinitöötaja; kell 13.45 annab valvur kambrisse V804 topsi veega; kell 13.48 väljub

kaebaja kambrist V804 ja suundub tagasi kambrisse V814. Inspektor-kontaktisiku õiendi ja

ettekande kohaselt üritas kaebaja sündmuse ajal võimalikult palju aega venitada ja nõudis

meedikut. Valvemeeskond tõi välja, et eluosakonnas on igapäevaselt kõikides kambrites

olemas vesi ja kambrid on koristatud. Vanglale teadaolevalt toimusid oktoobrist

detsembrikuuni eluosakondades V7 ja V8 veepüstakute remonditööd ning mõnel päeval ja

kellaajal võis olla püstakus vesi suletud, kuid seda ajutiselt ja lühiajaliselt.

10. VangS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku

alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris

elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab

olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse

ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

vangla sisekorraeeskirjas. Kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras

hoidma ning puhastama. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla

sisekorraeeskirja“ § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad kambri sisustusse: ühe- või kahekordsed voodid;

isiklike asjade hoiukoht; laud; istekoht igale kinnipeetavale; võimaluse korral valjuhääldi;

riidenagi; võimaluse korral pesemiskoht; võimaluse korral WC.

3-25-313

11. Viru Vangla sõnul puudub kahtlus, et kambrid ei vasta kehtestatud nõuetele ning kogutud

tõendite põhjal sai vangla arvates asuda seisukohale, et ka kambri V804 tehniline seisukord

vastas nõuetele. Kohtul ei ole samuti alust selles kahelda. Viru Vangla sõnul on tegemist

kaasaegse vanglaga, mille kohta on väljastatud ehitusluba, mis eeldab ehitise nõuetele

vastavust, ning ka kohtud on jaatanud Viru Vangla kui ehitise nõuetele vastavust. Viru Vangla

tõi välja, et juhul, kui kambri kommunikatsioonidega esinevad ajutised rikked, siis need

likvideeritakse esimesel võimalusel vastavalt kehtestatud korrale. Kohus nõustub Viru

Vanglaga, et asjaolu, et kambris V804 võis seoses remonditöödega lühiajaliselt puududa vesi,

ei muuda kinnipidamistingimusi õigusvastaseks, kuivõrd kaebaja viibis nimetatud kambris

kokku üksnes ca kolmveerand tundi, mille jooksul anti talle joogivett. Niivõrd lühiajaline

väidetavalt õigusvastastes tingimustes viibimine ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata.

Sarnaselt vanglale ei pea ka kohus eluliselt usutavaks, et kamber V804 oli nii määrdunud, et

kaebaja ei saanud tooli peale istuda. Samuti on vangla õigesti viidanud, et kambri koristamine

on kinnipeetava kohustus ning vajadusel oleks kaebaja saanud kambri ise ära koristada, kui ta

leidis, et kamber polnud piisavalt puhas. Tegemist oli kaebaja enda vaba valikuga, et ta

kambris olevat tooli istumiseks ei kasutanud ja otsustas kogu kambris oldud aja seista.

12. Seoses kaebaja etteheidetega, et meedik tuli tema juurde 50 minuti pärast, märgib kohus,

et kaebuse asjaoludest ei nähtu ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et tegu oleks olnud

erakorralist ravi nõudva olukorraga tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses.

Seega ei saanud kaebaja eeldada, et tema tervisega seonduvatele kaebustele leitakse lahendus

viivitamatult. Ravijärjekorrad on tavapärased ka väljaspool vanglat ning ainuüksi kaebaja

soov ei ole aluseks meediku kohese vastuvõtu võimaldamiseks. Pealegi ei ole kohtu hinnangul

50 minutit sedavõrd pikk aeg meediku ootamiseks, et sellega seoses oleks kaebaja õigused

saanud nii intensiivselt riivatud, et see tingiks tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmise.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p

21 alusel tagastada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)