3-25-577/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-577

Määruse kuupäev

14.03.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks

saatma kaebaja kirjad Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate

osakonnale vangla kulul

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X

vanglasisese

vabakasutuskonto

väljavõte

ajavahemiku 07.11.2024–06.03.2025 kohta.

2. Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1. X (edaspidi ka taotleja) esitas 07.03.2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse, milles palub peatada Viru Vangla tegevused. Taotleja saatis 05.03.2025 kaks kirja

Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale, kuid vangla tagastas 07.03.2025 taotlejale kirjad,

põhjendades, et kinnipeetav saadab Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnale kirju

oma kulul. Taotleja peab menetlustähtaegadest kinni pidama, kuid vangla takistab seda ja

vangla tegevus piirab taotleja õigust kaitsele. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 2 kohaselt

toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Kinnipeetava õiguskantslerile,

vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja

kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 212 lg 2 p-st 6 tulenevalt on Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond uurimisasutus.

Taotleja leiab VangS § 29 lg 5 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 2 alusel, et vangla tegevus kirjade kinni pidamisel on olnud

õigusvastane ja taotleja õiguste rikkumine. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise

kohustusest ja asendada taotleja nimi tähemärkidega.

3-25-577

2. Viru Vangla esitas 12.03.2025. a vastusena kohtunõudele X esialgse õiguskaitse

taotlusega seonduvad materjalid, sh X esitatud vaide vanglale, ning seisukoha esialgse

õiguskaitse taotlusele.

Viru Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav, kuna taotleja on

vanglale esitanud vaide, kuid palub jätta taotluse rahuldamata. X soovis 05.03.2025 edastada

Justiits- ja Digiministeeriumile kaks kirja vangla kulul. Kirjavahetuse kaardi kohaselt võtsid

vanglaametnikud kirjad vastu 05.03.2025 ja 07.03.2025 tagastasid need X-ile. VSkE § 47

esimeses lauses sätestatu kohaselt peab kinnipeetav kirjavahetust enda kulul ja sätte teine

lause annab ammendava loetelu kirjadest, mis saadetakse vangla kulul, Justiits- ja

Digiministeeriumile adresseeritud kirjad loetelus ei sisaldu. Seega ei lasu vanglal kohustust

kinnipeetava Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud kirju edastada vangla kulul.

Kinnipeetava ebaõige arusaam õigusaktides sätestatust ei tähenda vangla toimingu

õigusvastasust. Tulenevalt eeltoodust tagastati 07.03.2025 X-ile kirjad, et viimane lisaks

ümbrikule postiteenuse kasutamiseks vajalikud kirjamargid. X viidatud KrMS § 212 lg 2 p 6

sätestab uurimisalluvuse, mille kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumil pädevus viia läbi

kohtueelset menetlust. Antud säte ei anna aga isikule piiramatut õigust pidada kirjavahetust

Justiits- ja Digiministeeriumiga vangla kulul ega loo kinnipeetavale õigust nõuda kirja

saatmist vangla kulul. Juhul, kui isik soovib saata kirja uurijale, peab ta sellest vanglat

teavitama. Antud juhul ei ole kinnipeetav vanglale sellekohast infot andnud. Samuti ei nähtu

see ka X poolt 07.03.2025 esitatud vaidest. Viru Vanglal puuduvad andmed, et Justiits- ja

Digiministeerium viiks X suhtes läbi kohtueelset menetlust. Lisaks on vanglasisese isikukonto

väljavõtte kohaselt X-il olemas rahalised vahendid kirjavahetuse pidamiseks, samuti on tal

võimalik tulenevalt VSkE § 741 lg 1 p-st 1 ja lg-st 3 saada kirjaga kirjamarke ja ümbrikke.

Ühtlasi lasub riigiasutustel (sh Viru Vanglal) kohustus järgida asutusele pandud

finantskohustusi täpselt, muu hulgas tuleb eelarvelisi ressursse kasutada sihipäraselt.

KOHTU SEISUKOHT

3. Taotleja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles on palunud peatada Viru

Vangla tegevuse seoses taotleja kirjade Justiits- ja Digiministeeriumile saatmata jätmisega.

Lähtudes esialgse õiguskaitse taotluses ja vanglale esitatud vaides märgitust, tõlgendab kohus

X taotlust selliselt, et ta palub esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist edastama

taotleja kirjad Justiits- ja Digiministeeriumile vangla kulul (HKMS § 251 lg 1 p 3).

4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja

materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

07.11.2024–06.03.2025 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole

taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu

üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse

eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks

vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

3-25-577

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

6. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine

põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka

ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2012. a määrus asjas nr 3-12-

2224, p 7).

7. X märgib, et taotluse rahuldamata jätmisel ähvardab teda tagajärg, mille kõrvaldamine

põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu. Seejuures ei ole taotleja kohtule selgitanud

ega esitanud põhjendusi selle kohta, milles see tagajärg seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed täpsemalt talle saabuvad, kui kohus jätab taotluse rahuldamata. Taotleja ei ole ka

täpsemalt selgitanud, mis asjaoludel ja/või millise menetluse raames ta Justiits- ja

Digiministeeriumile kirju saata soovis. Üksnes taotleja soov saata Justiits- ja

Digiministeeriumile kirju ei tähenda, et tal oli vajadus neid saata mõne uurimismenetluse

raames. Vangla on 12.03.2025. a vastuses kohtule kinnitanud, et kui taotlejal peaks käima

menetlus Justiits- ja Digiministeeriumis ja tal on vaja saata kiri uurijale, siis saab kirju vangla

kulul saata, kuid selleks on vaja vanglat eelnevalt teavitada. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

taotleja oleks seda teinud. Lisaks nähtub taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttelt, et tal

olid piisavad rahalised vahendid Justiits- ja Digiministeeriumile kirjade saatmiskulude

kandmiseks. Ühtlasi saab taotleja hilisemalt võimaliku kaebuse rahuldamise korral kantud

saatmiskulud vanglalt tagasi nõuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejat ei ähvarda

praegu sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis

õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei saa vaidluse põhiasja perspektiivi

pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes

märkimisväärsete eduväljavaadete tõttu. Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt

ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses üldjuhul vältima

(vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).

8. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab X

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

9. Kohus asendab määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179

lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)