3-25-479/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märtsil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-479

Haldusasi

X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31. oktoobri 2024. a

otsuse nr 2-15/686 tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri

kohustamiseks algatama vandeadvokaadi suhtes distsiplinaar-

menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 10. märtsi 2025. a kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja

kaebetähtaeg ennistamata.

2. Lõpetada haldusasja menetlus kaebust menetlusse võtmata.

3. Asendada määruse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 3 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tsiviilasjas nr 2-19-14932 määrati vandeadvokaat Marika Jaanson riigi õigusabi korras X

lapse esindajaks. Harju Maakohus tegi asjas 22. novembril 2023 lahendi, millega määras mh lapse

ja tema vanemata suhtluskorra võrdselt 50:50 põhimõttel. X esitas määruskaebuse, milles leidis

mh seda, et lapsele riigi poolt määratud esindaja seisukohad ei ole lapse huvides, vaid lapse isa

huvides.

2. X esitas 4. septembril 2024 Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaadi tegevuse peale

tsiviilasjas nr 2-19-14932.

3. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 3. oktoobril 2024. a toimunud istungil jätta aukohtu-

menetluse algatamata, vormistades selle kohta 14. oktoobril 2024 resolutsioonilise otsuse.

Aukohus tegi põhjendustega otsuse 30. oktoobril ning edastas selle Xle 31. oktoobril 2024.

4. X pöördus 20. novembril 2024 advokatuuri poole mh küsimusega, kas tal on võimalik veel

kaebust esitada. Advokatuuri esindaja vastas Xle 25. novembril 2024, et tal on võimalik

vaidlustada aukohtu põhjendatud otsust selle teatavaks tegemisest (s.o alates 31. oktoobrist 2024),

esitades kaebuse halduskohtule.

5. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27. veebruaril 2025 kaebaja kaebus aukohtu 31.

oktoobri 2024. a otsuse nr 2-15-/686 tühistamiseks ja advokatuuri kohustamiseks algatama

advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse. Kaebaja leiab, et vandeadvokaadi tegevus on

distsiplinaarsüüteo tunnustega. Kaebaja hinnangul on advokaat andnud tsiviilasja

kohtumenetluses eksitavaid seisukohti, mis mõjutasid kohtumenetlust ja lõpplahendit.

6. Kohus jättis 3. märtsi 2025. a määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada kaebetähtaja ennistamise

taotlus koos kaebetähtaja möödalaskmise põhjustega, tasuda riigilõiv ja esitada võimaluse korral

vaidlustatud otsus.

7. Kaebaja esitas kohtule 10. märtsil 2025 kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tasus riigi-

lõivu. Kaebaja selgitas, et ta on valmis esitama täiendavaid tõendeid ja taotles ekspertiisi tegemist.

Kaebaja esitatud põhjenduste kohaselt ei teadnud ta, et kaebus tuleb esitada otse halduskohtule.

Kaebaja saatis kaebuse 29. novembril 2024 advokatuurile. Kaebaja ei teadnud, et halduskohus on

eraldiseisev organisatsioon. Kaebaja arvas, et advokatuur menetleb tema kaebust ise. Kaebaja

selgituste järgi ei vastanud advokatuur tema pöördumisele ega teavitanud teda, et nemad kaebust

halduskohtule edasi ei saada. Kaebaja sai sellest, et tema kaebust ei ole halduskohtule edastatud,

teada 26. veebruaril 2025. Kaebaja eksimuse põhjus on teadmatus. Ta uskus, et advokatuur

tegutseb tema huvides. Viivitus ei ole tingitud kaebaja hooletusest, vaid asjaoludest, mis ei olnud

tema kontrolli all.

8. Advokatuur esitas 12. märtsil 2025 vastusega kohtunõudele aukohtu 14. ja 30. oktoobri

2024. a otsused ning e-kirjad aukohtu otsuse edastamise ja vaidlustamise korra selgituste kohta.

Vastuses selgitas advokatuur, et vaidlustamise kord oli aukohtu otsustes märgitud. Lisaks selgitas

advokatuur otsuse vaidlustamise korda 25. novembri 2024. a e-kirjas, märkides mh seda, et

kaebus tuleb esitada halduskohtule. Advokatuuri hinnangul ei ole tegu asjaoluga, mis tingiks

tähtaja ennistamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Advokatuur edastas kaebajale aukohtu põhjendustega otsuse 31. oktoobril 2024 e-kirja

teel. Kaebaja kaebus registreeriti kohtus 27. veebruaril 2025.

10. Tühistamis- ja kohustamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks

tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1 ja 2). Kaebus on seega esitatud pärast kaebetähtaja

möödumist. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus

tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1).

11. Kuigi mõjuvaks põhjuseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimus protsessitoimingutes, ei tähenda see, et kaebetähtaja ületamine on igal juhul vabandatav,

arvestamata kaebaja enda hoolsuskohustust. Advokatuur on kaebajale esitanud selgitused aukohtu

otsuse vaidlustamise võimaluse ja tähtaja kohta enam kui üks kord. Vaidlustamisviited on esitatud

nii aukohtu resolutsioonilises kui ka põhjendatud otsuses ning advokatuuri 25. novembri 2024. a

e-kirjas kaebajale. Seega pole kaebajal alust väita, et ta ei teadnud, et aukohtu otsust tuleb

vaidlustada halduskohtus. Kaebajal polnud advokatuuri selgituste põhjal põhjust arvata, et

halduskohus ja advokatuur on üks ja sama organisatsioon.

12. Halduskohtule kaebuse esitamise kord oli kaebajal võimalik hõlpsalt välja selgitada (nt

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/halduskohtumenetlus). Seetõttu pole õige kaebaja

väide, et kaebuse esitamisega hilinemine pole tingitud tema enda hooletusest. Kohtute

infosüsteemi põhjal on kaebaja osalenud varem mitmes kohtumenetluses. Seetõttu ei ole alust

asuda seisukohale, et kaebaja oleks kohtumenetluses niivõrd kogenematu, et ta ei mõistaks

tähtaegadest kinnipidamise olulisust ja seda, et kohus on eraldiseisev organisatsioon.

13. Advokatuurile pole põhjust ette heita seda, et ta ei edastanud kaebaja poolt väidetavalt 29.

novembri 2024. a e-kirjaga saadetud kaebust halduskohtule ega saatnud kaebajale uusi selgitusi.

Advokatuur oli kaebajale kaebevõimalusi varem korduvalt selgitanud. Kui kaebaja saatis oma

kaebuse advokatuurile, võis viimane põhjendatult arvata, et kaebaja tegi seda lihtsalt advokatuuri

teavitamiseks. Advokatuur ei pidanud aru saama, et kaebaja võis arvata, et on kaebuse

advokatuurile edastamisega esitanud selle ka tähtaegselt halduskohtule.

14. Kaebaja esitatud põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ei ole seega mõjuvad. Kohus jätab

kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja tähtaja ennistamata (HKMS § 71 lg 5).

15. Isegi kui kohus ennistaks praegusel juhul kaebetähtaja, tuleks kaebus tagastada seetõttu, et

kaebusega kaitstava õiguste riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse

rahuldamine vähetõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

16. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu

otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebaja on huvitatud isikuks AdvS tähenduses, kuna esitas

aukohtule kaebuse advokaadi kohta, kes osutas talle õigusabi. Seega on kaebajal kaebeõigus

aukohtu otsust halduskohtus vaidlustada.

17. Praeguse kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole intensiivne. Võimalus pöörduda

advokatuuri aukohtusse ei ole advokaadi kliendi õiguste kaitseks ette nähtud õiguskaitsevahend.

Selle eesmärk on, et advokatuuril oleks olemas vajalik teave advokatuuri liikmete üle efektiivse

distsiplinaarvõimu teostamiseks. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene huvitatud

isikule õigust nõuda advokaadi karistamist. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab enda

õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.

18. Seega on kaebajal kui huvitatud isikul küll õigus nõuda, et aukohus tema taotluse

ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine

tema õigusi ei riku. Seetõttu ei saa aukohtu otsuse sisu kohtus vaidlustada (vt HKMS § 44 lg 1).

Kaebuse läbivaatamisel halduskohtus saab kohus kontrollida advokatuuri tegevust

aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte aga advokaadi tegevust õigusabi osutamisel (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 26. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-19-362 p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kohus saab kontrollida, kas advokatuur on taotluse läbi vaadanud menetlusreegleid järgides.

19. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud

otsuse (advokatuuri seaduse § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma

seisukohti avaldada ning hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid. Kaebuse

järgi ei väida kaebaja, et aukohus oleks tema taotlust läbi vaadates menetlusreeglite vastu eksinud.

Seega poleks kaebaja kaebuse rahuldamiseks ka kaebetähtaja ennistamise korral perspektiivi.

20. Kohus lõpetab asja menetluse kaebust menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

21. Määruse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/