2-24-17208/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17208

Tsiviilasi

J.B hagi H.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.B

(isikukood XXX; e-postxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxx)

Kostja: H.L (isikukood XXX; e-post xxxxxxxx@xxxx;

postiaadress XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

12. märts 2025

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu J.B hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-17208 menetlus.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Vabastada J.B menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest

(TsMS § 190 lg 7) ja jätta hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on J.B hagi H.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja esitas 12. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil taotluse hagist loobumiseks, kuna

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2. Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Hageja soovib kostja vastu esitatud hagist loobuda põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Seega lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse otsust tegemata, kuna hageja on

hagist loobunud.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432).

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist

või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel

juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kuna hageja loobus hagist, siis

jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal menetluskulud puuduvad, siis jätab kohus

menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

5. 16. detsembril 2024 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja

hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, s.o summas 595 eurot.

6. Tulenevalt TsMS § 190 lõikest 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama

paragrahvi lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus jõudis hagejale menetlusabi andmisel järeldusele, et hageja ei suuda oma sissetulekust

tasuda riigilõivu 595 eurot ning ei suuda seda teha tõenäoliselt ka lähitulevikus ega ka

osamaksetena. Samuti tuvastas kohus, et hagejal puudub selline vara, mille arvelt oleks

mõistlik eeldada riigilõivu tasumist. Kuna hageja varaline seisukord ei ole käesolevaks ajaks

muutunud, ei ole kohtu hinnangul menetluskulude riigituludesse nõudmine põhjendatud.

Kohus vabastab J.B menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab

hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik