2-22-11198/75 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11198

Tsiviilasi

C.D, D.V ja Z.P hagi F.J-i vastu elatise väljamõistmiseks

F.J-i avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

E.B avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: C.D, isikukood XXX

Hageja II: D.V, isikukood XXX

Hageja III: Z.P, isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja/avaldaja: E.B, isikukood XXX

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Laste esindaja RÕA korras: advokaat Eve Laine

Kostja/avaldaja: F.J , isikukood XXX

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristi Haas

Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.09.2022, 20.09.2023, 03.10.2023, 09.01.2024,

20.11.2024, 28.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.D , D.V ja Z.P hagi F.J-i vastu elatise väljamõistmiseks

ajavahemiku 02.08.2022–31.03.2025 eest õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista F.J-ilt välja elatis C.D ülalpidamiseks 150 eurot kuus alates 02.08.2022

kuni 31.03.2025.

3. Mõista F.J-ilt välja elatis D.V ülalpidamiseks 125 eurot kuus alates 02.08.2022

kuni 31.03.2025.

4. Mõista F.J-ilt välja elatis Z.P ülalpidamiseks 150 eurot kuus alates 02.08.2022

kuni 31.03.2025.

5. Jätta C.D , D.V ja Z.P hagi F.J-i vastu elatise väljamõistmiseks läbi vaatamata

osas, milles nõutakse elatise tasumist alates 01.04.2025 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni.

6. Jätta C.D , D.V ja Z.P hagi F.J-i vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata

osas, milles nõutakse elatise tasumist alates 02.08.2021 kuni 01.08.2022.

7. Jätta F.J-i avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

8. Jätta E.B avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.

9. Rahuldada F.J-i avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks osaliselt.

10. Määrata kindlaks F.J-i suhtluskord C.D , D.V ja Z.P-ga järgmiselt:

10.1

C.D viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala

nädalavahetusel talle sobival ajal vähemalt 3 tundi.

10.2

D.V viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni

kolmanda täisnädala reedeni. Kui D.V soovib määratud ajast varem minna

koju, peab F.J seda võimaldama. Vanemate nõusolekul võib D.V viibida F.J-i

juures määratud ajast pikemalt.

10.3

Z.P viibib F.J-iga laupäeviti päevasel ajal kuni 12.04.2025 (kaasa

arvatud). Isa võtab lapse ema juurest hommikul kell 11 ja toob tagasi õhtul

hiljemalt kell 20.30.

10.4

Alates 14.04.2025 kuni 31.05.2025 viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu

esimese täisnädala reedest kuni teise täisnädala teisipäevani ning teise

täisnädala reedest kolmanda täisnädala teisipäevani. E.B viib Z.P kalendrikuu

esimese ja teise täisnädala reede hommikul lasteaeda. F.J võtab Z.P esimese ja

teise täisnädala reede õhtupoolikul lasteaiast ning viib lapse nädalale vahetult

järgneval teisipäeval lasteaeda, kust E.B lapse teisipäeva õhtupoolikul võtab.

Juhul, kui Z.P ei viibi kalendrikuu esimese või teise nädala reedel lasteaias,

võtab F.J Z.P samal päeval kell 18 Z.P elukohast.

10.5

Suvekuudel, s.o 01. juunist 31. augustini viibib Z.P F.J-iga iga

kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda täisnädala teisipäevani.

Kui Z.P soovib määratud ajast varem minna koju, peab F.J seda võimaldama.

10.6

Alates 01.09.2025 kuni 31.05.2026 viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu

esimese täisnädala reedest kuni teise täisnädala teisipäevani ning teise

täisnädala reedest kolmanda täisnädala teisipäevani.

10.7

Alates 01.09.2026 kohaldub Z.P suhtes sama suhtluskord, mis D.V-l , s.o

Z.P viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda

täisnädala reedeni. Kui Z.P soovib määratud ajast varem minna koju, peab F.J

seda võimaldama. Vanemate nõusolekul võib Z.P viibida F.J-i juures

määratud ajast pikemalt.

10.8

C.D, D.V ja Z.P viibivad paaritu arvuga aastatel 22.–24. detsembril E.B-

ga ning 25.–27. detsembril F.J-iga . Paarisarvuga aastatel vastupidi.

11. Rahuldada E.B taotlus ja teha F.J-ile ettepanek taastada side C.D-ga koostöös

terapeudiga.

12. Jätta rahuldamata E.B taotlus kohustada F.J-i osalema vanemluskoolitusel.

13. Kohtuotsuse täitmine osas, millega määratakse kindlaks suhtlemiskord, on

tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 2² nimetatud sunnivahenditega.

Kohtumääruse resolutsiooni punktide 10.1-10.8 rikkumise korral võib

kohtumääruse täitmiseks läbi viia täitemenetluse ning kohus võib kohtutäituri

ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi

määramise asemel võib kohustatud isikule määrata aresti täitemenetluse seadustiku

§-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta

kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või

sellest hoidumise kohustusest.

Kohus ei luba suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes rakendada jõudu.

14. Tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks.

15. Kohtuotsus kehtib ja kuulub täitmisele suhtluskorra kindlaksmääramise osas

sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta kohtuotsus on tehtud.

16. Hooldusõiguse osas kuulub kohtuotsus täitmisele alates otsuse jõustumisest.

17. Jätta C.D , D.V ja Z.P riigi õigusabi korras esindamise kulud riigi kanda ja

teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Elatise nõue

1. C.D, D.V ja Z.P

taotlevad 02.08.2022 esitatud hagis F.J-ilt elatise väljamõistmist C.D-le

150 eurot kuus, D.V-le 125 eurot kuus ja Z.P-le 150 eurot kuus alates 02.08.2021.

Samuti nõuavad hagejad elatise maksmist tagasiulatuvalt alates 02.08.2021.

22.09.2022 kohtuistungil nõustus kostja, et peab lastele elatist maksma ja võttis elatise

hagi õigeks. Pärast hagi esitamist on ta maksnud elatist lastele kokku 425 eurot kuus.

Hagejad taotlesid 28.01.2025 kohtuistungil, et praegu makstavat elatist summas 425 eurot

makstakse kuni 31.03.2025 ja sealt edasi proovivad lapsevanemad muuta elatise suurust

kohtuväliselt läbirääkimiste korras. Elatise nõude võiks lahendada õigeksvõtul põhineva

otsusega.

Kostja avaldas 28.01.2025 kohtuistungil, et võttis elatisenõude 22.09.2022 istungil 425

euro ulatuses õigeks ning on seda tasunud. Kostja leidis, et selles osas on kohtul võimalik

otsus teha.

F.J-i avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või suhtlemiskorra

määramiseks

2. F.J

esitas 11.09.2023 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või

suhtlemiskorra määramiseks. Avalduses taotleb F.J lõpetada tema ja E.B ühine

hooldusõigus nende ühiste laste C.D , D.V ja Z.P suhtes osaliselt ning anda F.J-ile üle

ainuhooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha määramise küsimustes. Alternatiivselt taotleb

F.J määrata kindlaks suhtlemiskord lastega.

Avalduse kohaselt on F.J-i ja E.B kooselu lõppenud augustis 2019. Laste ema lahkus

koos lastega perekonna ühiseks eluasemeks olnud Sihi tänava eramust Tartu linnas ning

asus elama enda emale kuuluvasse korterisse, mis on praeguseni laste ja ema elukohaks.

Ema asus peale vanemate kooselu lõppemist lapsi aktiivselt isast võõrandama, takistades

igasugust mõistlikku suhtlemist laste ja isa vahel. Viimase 3 aasta jooksul on isa lastega

laste ema takistavast käitumisest tulenevalt kohtunud Z.P ja C. umbes kuuel korral ning

D.V-ga umbes kümnel korral. Tänaseks on kujunenud olukord, kus laste ema äärmiselt

manipulatiivne käitumine on kujundanud lapsed ettevaatlikuks ning ema soovide ja

tujudega arvestavateks sellisel määral, mis ei ole laste vaimse tervise seisukohalt

vastuvõetav. Laste ema on esitanud laste isale ebamõistlikke tingimusi lastega kohtumise

eeldusena. Vanemate kooselu ajal on laste ema olnud korduvalt vägivaldne laste isa

suhtes ning viimati toimus suurem intsident 2018. aastal. Laste ema meeleseisund on

sageli kõikuv ja manipuleeriv kaldudes isegi enesetapujuttudesse. Selline keskkond ei

ole lastele sobiv ning on laste heaolu kahjustav. Kuna lastel on tekkinud tänaseks selged

ilmingud manipulatiivse ning teisest vanemast võõrandava vanema mõjust, mis on

käsitletav vaimse vägivallana, on laste isa hinnangul laste elukorralduse muutmine vajalik

ja laste huvides.

Kuna laste emaga normaalse isa ja laste suhtlemiskorra sisseseadmine on olnud igati laste

ema poolt takistatud, laste ema tegevuses on selged teisest vanemast võõrandamise

tunnused, on see aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele laste elu- ja

viibimiskoha küsimuses. Muude meetmetega ei ole võimalik isa ja laste suhtlemist ning

eelkõige lastele pingevaba ja nende arengut toetava kasvukeskkonna tagamist saavutada.

Laste praeguse elukorralduse jätkudes kaob lastel lähedane side isaga, kuid laste

elukorraldust muutes ning seades sisse olukorra, kus lapsed asuvad uuesti elama

peamiselt isa elukohas, mis on tegelikult nende kodu, säilivad lastele mõlemad vanemad.

Laste isa ei ole kunagi teinud midagi, mis võiks laste suhteid nende emaga kahjustada

ning mõistab, et lastele on mõlema vanema olemasolu väga vajalik. Laste õigus suhelda

takistamatult mõlema vanemaga saab tagatud üksnes olukorras, kus laste ema

hooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha osas on piiratud ning laste emal puudub

ainuisikuline kontroll laste elukoha üle ning lapsed saavad tagasi elama asuda oma koju.

Laste elama asumisel isa elukohta ei oleks laste jaoks tegemist keskkonna muudatusega,

vaid lapsed saaksid asuda uuesti elama kodus, kus nad on varasemalt kasvanud. Samuti

on laste isal sobivamad elamistingimused laste kasvatamiseks. Vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja laste isale ainuhooldusõiguse üleandmine laste elu- ja

viibimiskoha küsimuses drastiline meede, vaid tagaks üksnes laste varasema ja

harjumuspärase elukorralduse. Ainuhoolduse osaline üleandmine laste isale oleks ühtlasi

vajalik laste ema omavoli lõpetamiseks ja edasiseks omavoli takistamiseks isa ja laste

suhtluse piiramisel.

3. E.B

avaldas 20.09.2023 ärakuulamisel, et kõik F.J avalduses toodud väited E.B kohta

on valed, on moonutatud infot. E.B lapsi isast ei võõranda, ei manipuleeri lastega. Laste

isa on kasutanud laste nähes laste ema suhtes vägivalda. Ka on ta oma elukaaslasega

rääkinud lastele valesid nt nende päris kodu kohta. Isa proovib laste jaoks toimunut

moonutada, sh juhtumeid eitades. Kontrollib laste ema vara, nõudes selleks laste abi. Ei

teavita laste ema laste võtmisest ega tagasitoomisest. Kutsub viimasel minutil neid enda

juurde. Kasutab oma vanema seisust võimu näitamiseks, survestab lapsi. Vanem tütar

lõpetab juba ise kõnesid ära. Tekitab oma hilinemistega lastes ärevust. Ei täida oma

lubadusi. On alandanud laste ema vaimselt ja füüsiliselt. On jätnud laste ema autost laste

nähes maha. Valetab laste emale ja lastele. Halvustab lapsi nende selja taga. C.D on

avaldanud ise soovi minna psühholoogi juurde, et ta ei tule selle olukorraga enam toime.

Lapsed ei taha isaga kokkuleppeid sõlmida, sest see tekitab neis segadust. Isa ei tunne

laste vastu huvi, kui nad tema juures on. Laste ema peab pidevalt laste vaimset seisundit

turgutama. D.V vaimne seisund on olnud selline, kus laste ema on pidanud keelama D.V-

l kooli minna. Lapsed on kartnud laste ema elu pärast.

E.B ei nõustu, et lapsed läheksid isa juurde elama. Pigem tuleks kohtumisi minimeerida.

E.B soovib, et lapsed näeksid oma isa, kuid jääksid seejuures eluterveks.

E.B avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

4. E.B

esitas 15.02.2024 kohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

avaldajale üleandmiseks. Avalduse kohaselt vanemad ei suuda vaatamata perelepituse

kasutamisele teostada üksmeeles laste ühist hooldusõigust. Vanematel on erinev arusaam

laste kasvatamisest ning laste isa avaldab pidevat erimeelsust ja kriitikat laste

kasvatamise teemadel. Vanemate vahel puudub usaldus ning läbisaamine, mistõttu

ühiseid kaalutletud otsuseid laste parimate huvide arvestamisel ei ole vanemad suutelised

tegema. Laste parimates huvides on olemasoleva stabiilne elukorraldus, mistõttu laste

ema taotleb hooldusõiguse osalist lõpetamist ja vastavas osas hooldusõiguse üleandmist

laste emale.

Laste isa ei ole võimeline kandma vanemliku otsustusõiguse vastutust. Ta ei ole nõus

aktsepteerima laste ema ega tema seisukohti. Laste isa ainus suhtlus laste emaga piirdub

enda arvamusele allutamise katsetega. Muul viisil keeldub laste isa suhtlemast või ei

oskagi seda. Kuna laste isa on osapooleks, kes ei ole nõus teise vanemaga suhtlema, siis

välistab juba ainuüksi see tema määramise laste hooldusõiguslikuks vanemaks.

Korduvates olukordades on laste isa kriitiline-etteheitev. Laste ema soovib endale ja

lastele rahulikku pereelu, kuhu ei sobitu pidevad kriisid. Laste isa viibutab laste ema

poole pidevalt seadusandluse ja tsitaatidega, selle asemel, et toimida toetavalt, heas usus

ja praktiliselt perekonna parimates huvides. Sellega on laste isa lastele väga halvaks

eeskujuks.

E.B taotleb lõpetada F.J-i ja E.B ühine hooldusõigus C.D , D.V ja Z.P osas laste elu-

ja viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ning huvihariduse küsimustes ja anda

vastavas osas hooldusõigus E.B-le .

5. F.J

avaldas 13.03.2024 seisukohas, et ei nõustu E.B avaldusega. Avaldaja ei ole toonud

välja mitte ühtegi konkreetset hooldusõiguslikku küsimust, millises vanemad oleks

erineval arvamusel. Käesolev kohtumenetlus kestab alates 02.08.2022, mil laste ema

esitas laste nimel kohtusse elatise väljamõistmise hagi. Selle aja jooksul ei ole E.B

pöördunud F.J-i poole mitte ühegi hooldusõigusliku küsimusega. Vanematel pole selle

ajal olnud hooldusõiguslike küsimuste otsustamisel erimeelsusi. Lapse ema seisukoht,

millise kohaselt on E.B võimetu teostama koos laste isaga ühist hooldusõigust, ei põhista

ükski konkreetne asjaolu, rääkimata seda kinnitavatest tõenditest. Ainuüksi asjaolu, et

laste ema ei soovi oma isikliku subjektiivse vastumeelsuse tõttu laste isaga ühist

hooldusõigust teostada, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks.

Tartu LV ja laste esindaja seisukohad hooldusõiguse muutmise avalduste suhtes, laste

ärakuulamine

6. Tartu LV

ei toeta 11.03.2024 seisukohas vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist

laste viibimiskoha, tervise, hariduse ning huvihariduse küsimustes. Ühise hooldusõiguse

lõpetamine vanemate suhtlemistõrgetest tulenevaid probleeme ei lahenda.

7. C.D , D.V ja Z.P esindaja riigi õigusabi korras advokaat Eve Laine

leiab 07.03.2024

seisukohas, et E.B avalduses esitatud asjaoludel ei ole ühise hooldusõiguse osaline

lõpetamine põhjendatud ja laste esindaja seda ei toeta. Avaldaja taotleb ühise

hooldusõiguse osalist lõpetamist, tuginedes kokkuvõtlikult asjaolule, et vanemate

omavahelised suhted on konfliktsed ja laste isa ei soovi avaldajaga inimlikult suhelda.

Lapsed tajuvad vanematevahelist konfliktolukorda ja see kahjustab nende vaimset tervist.

Vanemate omavahelised suhted on problemaatilised, kuid tegemist on vanemate

omavahelise konfliktiga, mis konkreetselt puudutab isa ja laste suhtlemise korraldamist.

Senises menetluses ei ole ilmnenud ja lapse ema ei ole ka oma avalduses välja toonud ja

tõendanud ühtegi fakti, mis kinnitaks, et vanemate vahel oleks olnud vaidlust laste elu- ja

viibimiskoha määramist, laste kooli- ja huvitegevuse valikut või laste tervishoidu

puudutavates küsimustes. Asjaoludest nähtub, et laste isa on pärast vanemate lahutust

hooldusõiguse teostamisest sisuliselt loobunud, jätnud kogu hoolduskoormuse laste ema

õlule ning vaikivalt aktsepteerinud olukorda, milles ühist hooldusõigust teostas faktiliselt

üksnes laste ema. Ka hiljem ei ole laste isa väitnud, et laste ema oleks hooldusõiguse

teostamisel teinud laste huve mittearvestavaid otsuseid.

Laste esindaja hinnangul on vanemate erimeelsused seotud käimasoleva

kohtumenetlusega ning on seni puudutanud üksnes isa ja laste suhtlemise korraldamist.

Olukorras, kus vanemate vahel üheski hooldusõiguslikus küsimuses seni vaidlust ei ole,

oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine ennatlik.

Toimuva kohtumenetluse taustal on vanemate omavahelised suhted teravnenud. Laste

esindaja nõustub avaldaja väitega, et lapsed tajuvad vanematevahelist konflikti ja see

mõjub nendele kahjulikult. Avaldaja poolt taotletav meede – hooldusõiguse osaline

lõpetamine ei lahenda vanematevahelist konflikti, kuna ka hooldusõiguse ümberjagamisel

säilib laste isal PKS § 143 lg 1 järgi kohustus ja õigus oma lastega isiklikult suhelda.

Oma lõplikus seisukohas 02.03.2025 avaldas laste esindaja, et ta ei toeta kummagi

vanema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Olukorras, kus lapsed on

alates vanemate kooselu faktilisest lõppemisest 2019. aastal püsivalt elanud ema juures,

isaga suhtlemine on olnud juhuslik ja vähene ning pikemate perioodide jooksul on suhtlus

isaga täielikult puudunud, ei ole F.J-ile ainuhooldusõiguse andmine laste elu- ja

viibimiskoha määramise osas põhjendatud ega laste huvides.

Esindaja hinnangul on antud kohtuasjas esmase tähtsusega isa ja laste suhet võimalikult

suurel määral toetava suhtluskorra määramise küsimus. F.J-i esindaja on 28.01.2025

kohtuistungil avaldanud, et F.J-i projektid välismaal on lõppenud ja ta töötab Eestis.

Seega on isa ja laste suhtlemist seni olulisel määral mõjutanud asjaolu käesolevaks ajaks

ära langenud ja isal on võimalik senisest regulaarsemalt lastega suhelda. Suhtluskorra

määramisel on võimalik lähtuda F.J-i poolt 28.01.2025 esitatud suhtluskorra projektist,

arvestades mh kohtuistungil vanemate poolt väljendatud seisukohti, mille osas

erimeelsused puuduvad.

8. Kohtunik kuulas C.D ära 09.01.2024 ja 28.11.2024, D.V ning Z.P 18.11.2024. Kohus

selgitas vanematele lastele hooldusõigusega seonduvat ja arutas lastega suhtluskorra

küsimusi.

D.V ja C.D leidsid hooldusõiguse osas, et see võiks olla emal, aga kindlat seisukohta neil

ei ole. Sellega, et isa saaks nende elukoha määramise õiguse, nad nõus ei ole. Nii D.V kui

C.D avaldasid, et peavad oma koduks ema kodu.

Suhtluskorra osas on laste seisukohad toodud otsuse suhtluskorra määramise põhjenduse

juures.

Kohtuotsuse põhjendused

A

Elatise hagi lahendamine

9. Kostja võttis hagi õigeks 22.09.2022 kohtuistungil ning kinnitas õigeksvõttu 28.01.2025

kohtuistungil. Pooltel pole vaidlust selle üle, et kostja on alates 29.08.2022 lastele elatist

tasunud õigeksvõetud summas, s.o 425 eurot kuus kõigile hagejatele kokku.

Kohus leiab, et algses hagis esitatud nõuet tuleb käsitada kui elatise saamise nõuet kuni

laste täisealiseks saamiseni. Hagejad avaldasid 28.01.2025 kohtuistungil, et nõuavad

elatist kuni 31.03.2025. Seega on hagejad oma nõude ulatust muutnud. Kohtu hinnangul

on hagejad oma nõuet vähendanud TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes ning tegemist ei ole hagi

muutmisega TsMS § 376 lg 1 järgi.

Kohus leiab, et hagejad on hagi tagasi võtnud osas, milles nad nõudsid kostjalt elatist

ajavahemikul 01.04.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tuginedes TsMS § 423 lg

1 p-le 2, § 424 lg-tele 1 ja 2 ning § 425 lg-le 1, jätab kohus elatise hagi läbi vaatamata

osas, milles nõutakse elatise tasumist alates 01.04.2025 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni.

10. TsMS § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi

õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud

kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Kostja võttis elatise hagi õigeks 22.09.2022 ning 28.01.2025 istungil, õigeksvõtmine on

protokollitud. Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja

õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus rahuldab hagi

kostja õigeksvõtu alusel kõigi hagejate osas elatise nõudes, mis puudutab ajavahemikku

hagi esitamisest 02.08.2022 kuni 31.03.2025.

11. Tulenevalt perekonnaseaduse §-st 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuvas osas ei ole hagejad

haginõuet muutnud.

Hagejate seaduslik esindaja avaldas 22.09.2022 istungil, et viimase aasta jooksul ei ole ta

laste isalt elatist küsinud. Seda asjaolu arvestades peab kohus põhjendatuks jätta elatise

hagi tagasiulatuvas osas rahuldamata. Kohus arvestab ka Riigikohtu seisukohtadega,

mille kohaselt võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise

väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud

isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud

õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui

õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et

ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest,

mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks

kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

B

Hooldusõiguse muutmise avalduste lahendamine

12. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused,

kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanemal on kohustus ja

õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus

hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara

eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 118 lg 1 sätestab, et

vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal

vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Vanemate ühine hooldusõigus PKS § 116 lg 2, § 124 lg 1 ja § 118 lg 1 järgi säilib ka siis,

kui vanemad asuvad eraldi elama (3-2-1-45-11, p 20). Kui ühist hooldusõigust omavad

vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS §

145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja

3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate

lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad

ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja

kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma

vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.

13. Mõlemal ühist hooldusõigust omaval vanemal on PKS § 137 lg-st 1 tulenevalt õigus

kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle, kui

vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt

teostada. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades

muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada,

hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elamistingimusi.

14. Vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse

osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes

osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigust üksmeeles lapse huvides

teostada. Ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate

muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem

otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine

vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.

15. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki perekonnaseaduse 10. peatükis „Vanema

õigused ja kohustused“ reguleeritud asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õigust ja

heaolu tagamise põhimõtteid sätestab lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5. LasteKS § 21 lg

1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning

otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning

lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlustest. LasteKS § 21 lg 2 järgi

tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades

ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus

arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel.

16. Kohus tuvastas

, et E.B-l ja F.J-il on nende ühiste laste C.D , D.V ja Z.P suhtes ühine

hooldusõigus. Vanemate kooselu lõppes augustis 2019, sellest ajast saadik elavad lapsed

koos emaga. Mõlemad vanemad taotlevad ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist kõigi

laste suhtes ning üleandmist teisele vanemale. F.J taotleb hooldusõiguse lõpetamist ja

talle üleandmist laste elu- ja viibimiskoha määramise küsimuses, E.B laste elu- ja

viibimiskoha, hariduse, huvihariduse ja tervise küsimustes.

17. TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Riigikohus on selgitanud hooldusõiguse

vaidluses, et kohtul tuleb hinnata, mille üle vanemad tegelikult vaidlevad, ning selgitada,

missugune elukorraldus oleks kõiki asjaolusid arvestades lapse huvides, mitte lähtuda

pelgalt taotluste sõnastusest (2-20-1708, p 20).

18. F.J-i avaldusest järeldab kohus, et laste isa soovib saada ainuhooldusõigust laste elu- ja

viibimiskoha määramiseks sisuliselt seetõttu, et F.J-i arvates võõrandab E.B lapsi temast

ning isa ja laste suhtlus on laste ema tegevuse tõttu takistatud. Kohtule ei ole avaldatud

ega ei nähtu uuritust, et lapsevanematel oleks olnud tegelikke lahkarvamusi laste elukoha

osas. Lapsed jäid pärast vanemate lahkuminekut elama E.B juurde ning lapsed peavad

ema elukohta oma koduks. E.B elukohta on F.J aktsepteerinud laste elukohana.

19. E.B on 20.11.2024 ärakuulamisel avaldanud, et ta ei saa laste isaga asju kooskõlastada,

tema kirjadele ei vastata ning ta ei ole alati kindel, et isa puhul on esikohal laste huvid.

Erimeelsusi on olnud huvihariduse osas, samuti on F.J ette heitnud seda, kus E.B lastega

elab. Pärast laste isast lahkuminekut on laste elukoha, hariduse, huvihariduse ja tervise

valdkondades võtnud vastu otsuseid E.B. Samas on isa teinud etteheiteid, nt Z.P

lauluringi osas 2022. aasta novembrist 2023. aasta aprillini. Ka ei olnud D.V pärast isaga

suusareisi 2024. jaanuaris huvitatud enam muusikakoolist, vaid suusatamisest. Isa ei ole

muusikakoolis käimist toetanud. E.B avaldas, et ta ei soovi, et Z.P läheks XXX , vaid

ema sooviks ta panna XXX või XXX . Isa ei ole alati laste haigusseisunditega nõus

olnud.

28.01.2025 istungil avaldas E.B, et vanemad ei suhtle omavahel, mistõttu ei ole võimalik

ühist hooldusõigust teostada. Laste isa ei lepi emaga kokku laste üleandmises, räägib otse

lastega.

20. Kohtu hinnangul ei nähtu E.B avaldatust, et lapsevanemad vaidleksid ühegi lapse osas

mingite konkreetsete hooldusõiguse küsimuste üle, sh ei vaielda laste elukoha, hariduse,

huvihariduse ega tervise küsimustes. Asjaolu, et teatud küsimustes on olnud F.J

hooldusõigusega seonduvates küsimustes teistsugusel arvamusel kui E.B, ei ole

hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Kohus nõustub laste esindajaga selles, et F.J on

pärast kooselu lõppemist E.B-ga sisuliselt loobunud oma hooldusõiguse teostamisest.

Laste hooldusõiguse küsimusi on faktiliselt teostanud üksnes E.B ning F.J on sellist

olukorda vaikivalt aktsepteerinud. Kohus märgib, et F.J ei ole menetluses väitnud, et

E.B oleks teinud hooldusõiguse teostamisel laste huvidega vastuolus olevaid või nende

huvidega mittearvestavaid otsuseid.

21. Menetluses esitatud kirjalikest ja suulistest seisukohtadest järeldab kohus, et peamiseks ja

olulisimaks vaidlusküsimuseks on nii enne kohtumenetlust kui kohtumenetluse ajal

läbivalt olnud isa ja laste suhtluse korraldamine, kuid mitte hooldusõigusega seonduvad

küsimused.

22. Kohus leiab, et kuivõrd vanematevaheline konflikt tuleneb kohtu hinnangul esmajoones

asjaolust, et nad ei ole suutnud omavahel kokku leppida lastega suhtlemise korda, ei

lahendaks laste elu- ja viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selles osas

teisele vanemale ainuhooldusõiguse andmine tegelikku probleemi. Kohus märgib, et

arvestades PKS § 143 lg-s 1 sätestatuga, ei lahendaks hooldusõiguse muutmine

suhtlusõigusega seonduvaid konflikte.

23. Riigikohus asus lahendi nr 2-16-5794/104 p-s 22.2 seisukohale, et vanemate ühise

hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid (PKS §-d 123 ja

137). Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma

ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna ja lapse puhul.

24. Kohtu hinnangul pole ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine põhjendatud mitte ühegi

lapse osas ega mitte üheski vanemate taotletud valdkonnas. Kohus on tuvastanud, et

alates vanemate kooselu lõppemisest 2019. aastal on lapsed elanud püsivalt ema juures.

Lapsed soovivad, et see nii ka jätkuks, s.o lastele praegune elukorraldus sobib. Ka on

kohus tuvastanud, et isa ja laste suhtlemine on olnud ebaregulaarne, muuhulgas tingitud

vanemate võimetusest üksteisega suhtluskorra osas kokku leppida, samas ka tingitud

asjaolust, et isa on töötanud pikki perioode väljaspool Eestit. Laste hooldusõiguse

küsimustes on teinud otsuseid isa passiivsuse tõttu laste ema. Kohtule ei ole esitatud

selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et E.B oleks teinud lastele kahjulikke otsustusi.

25. Vanemate elamistingimustega seonduvalt märgib kohus järgmist. F.J elab avalduse

kohaselt varasemalt laste koduks olnud eramus, kus on olemas kõik lastele eluks vajalik

ning ruumi kõigile lastele. E.B elukoht koos lastega oli menetluse jooksul 2-toaline

korter. Kohus veendus laste ärakuulamise läbiviimisel 28.11.2024, et lastel on vaatamata

väiksemale kasutatavale ruumile võrreldes isa elukohaga olemas kõik kasvatamiseks ja

arenguks vajalikud tingimused. Asjas toimunud viimasel istungil 28.01.2025 avaldas E.B,

et on asunud lastega elama teise korterisse, mis on 4-toaline ning elamistingimused on

oluliselt paremad kui eelmises elukohas. Vanematel lastel on oma tuba.

Kohus ei kahtle, et mõlemad vanemad on võimelised tagama lastele vajalikud

elamistingimused ning mõlemal vanemal on olemas majanduslik valmisolek laste

kasvatamiseks.

26. Ei kohaliku omavalitsuse ega laste esindaja ei ole toonud laste ärakuulamise järel välja, et

laste käitumises ja räägitus avalduksid võimalikud võõrandamise ilmingud. Seda ei

tajunud laste ärakuulamisel ka kohtunik. On ilmne, et vanematevaheline konflikt mõjutab

lapsi negatiivselt, samas ei ole kohtul põhjust arvata, et E.B võõrandaks lapsi isast. Laste

seisukohad olid selged, loogilised ja põhjendatud. Kohus ei tajunud, et tegemist oleks E.B

seisukohtadega, mida lapsi on õpetatud rääkima.

27. Kohus leiab, et mõlemad vanemad on hingeliselt seotud kõigi lastega. Kuigi lapsed on

isaga pärast vanemate lahkuminekut viibinud koos ebaregulaarselt, sh on suhtluses olnud

pikki pause, soovivad lapsed isaga rohkem suhelda. Kohus nõustub laste esindajaga ning

leiab, et laste huvides ei ole mitte muudatused hooldusõiguses, vaid tsiviilasja

lahendamisel on esmase tähtsusega isa ja laste suhet võimalikult suurel määral toetava

suhtluskorra määramise küsimus.

28. Olukorras, kus vanemate vahel üheski hooldusõiguslikus küsimuses tegelikult praegu

vaidlust ei ole ning hooldusõiguse lõpetamine ei vasta laste huvidele, oleks ühise

hooldusõiguse lõpetamine ennatlik. Kohus selgitab ka, et asja lahendades peab arvestama

hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda. Asjaolude

muutudes saab vanem hooldusõiguse küsimuses vajaduse korral uuesti kohtusse

pöörduda (2-20-1708, p 21).

29. Kohus jätab nii F.J-i kui E.B avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

C

Suhtluskorra kindlaksmääramine

30. Kuivõrd kohus ei rahulda kummagi lapsevanema avaldust hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning laste elukoht on ja jääb E.B juurde, määrab kohus kindlaks lahuselava

vanema F.J-i suhtluskorra lastega.

31. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2¹ sätestab, et

vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse

suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema

nõudel kohus.

Riigikohus on selgitanud, et vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus

vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse

suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja

tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja

lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord.

32. F.J taotles 28.01.2025 kohtuistungil suhtluskorra avalduse lahendamisel mitte lähtuda

varasemast menetlusse võetud avaldusest, vaid istungil esitatud suhtluskorra

kompromissis toodud tingimustest. Kohus arutas istungil lapsevanematega ja laste

esindajaga F.J-i ettepanekuid, kuid täies ulatuses kompromissile ei jõutud. Kohus

käsitab lahendi tegemisel F.J-i avaldusena 28.01.2025 esitatud suhtluskorda (dtl 339-

340), arvestades kohtuistungil vanemate poolt väljendatud seisukohti suhtluskorra

tingimuste osas, milles vanematel erimeelsused puuduvad. See on asjakohane ka

seetõttu, et eelnevalt mõjutas F.J-i avaldust ja lastega suhtlemist F.J-i sage välismaal

viibimine. 28.01.2025 istungil avaldas F.J , et tema projektid välismaal on lõppenud.

Seega on isa ja laste suhtlemist seni olulisel määral mõjutanud asjaolu käesolevaks ajaks

ära langenud ning pole põhjendatud varasemast avaldusest lähtumine.

33. F.J taotleb järgnevat

:

1. C.D viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala reedest sama nädala

pühapäevani.

2. D.V viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda

täisnädala reedeni, s.o järjest 14 päeva.

3. Perioodil 01.02.2025–31.05.2025 viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu esimese

täisnädala reedest kuni teise täisnädala teisipäevani ning teise täisnädala reedest

kolmanda täisnädala teisipäevani. E.B viib Z.P kalendrikuu esimese ja teise täisnädala

reede hommikul lastehoidu. F.J võtab Z.P esimese ja teise täisnädala reede õhtupoolikul

lastehoiust ning viib lapse nädalale vahetult järgneval teisipäeval lastehoidu, kust E.B

lapse teisipäeva õhtupoolikul võtab. Juhul kui Z.P ei viibi kalendrikuu esimese või teise

nädala reedel lastehoius, võtab F.J Z.P samal päeval kell 18 Z.P elukohast.

4. Suvekuudel alates 01.06.2025 viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala

reedest kuni kolmanda täisnädala teisipäevani, s.o järjest 10 päeva. Kooliajal esimesel

aastal sama, mis sellel kevadel. Alates vanusest 8 sama graafik, mis D.V-l.

5. C.D, D.V ja Z.P viibivad jõulupühadest 23-24. detsember E.B-ga ning 25-27.

detsember F.J-iga .

34. E.B leidis 20.11.2024 ärakuulamisel

, et ta ei näe võimalust C. ja D.V puhul

suhtlusgraafiku koostamiseks. E.B sõnul on suhtlusgraafik võimalik ainult Z.P puhul.

C. osas avaldas E.B, et C.D on öelnud, et kui ta näeb isa harva, on see okei. Samas on isa

perre sündinud kevadel laps, kellega C.D ja ka Z.P tahaks kohtuda.

D.V osas avaldas E.B, et D.V tahab ise valida, millal ta isa juures käib. Ta ei taha kindlat

graafikut. Isa ei pruugi 2-nädalase perioodi jooksul kodus olla. On aegu, mil D.V on

viidud sel ajal vanavanemate juurde. Kui isa oleks 2 nädalat kodus, on ta terve päev tööga

hõivatud ja tal on lapse jaoks aega ainult hilisõhtul. Kui isa oleks kodus määratud 2

nädala jooksul ja D.V-l on õppimine korras, siis oleks ema nõus.

Z.P osas avaldas E.B, et Z.P ei ole pärast 2024. aasta aprilli isaga kokku saanud. Tal ei

ole isaga sidet tekkinud. Pärast aprilli oli Z.P käitumine muutunud, ta oli ebakindel ja

tahtis pidevalt mul käest kinni hoida. Nüüd, kui Z.P isaga kohtunud ei ole, on selline

käitumine taandunud. Kõik lapsed käivad terapeudi juures. E.B isa ettepanekut hetkel ei

toeta. Ema ettepanek on, et Z.P on isaga igal teisel nädalavahetusel kas reede õhtust, mil

isa võtab Z.P lasteaiast või laupäeva hommikust kuni esmaspäevani, mil isa viib Z.P

lasteaeda.

28.01.2025 istungil avaldas E.B täiendavalt, et C.D võib ise otsustada, kui palju ta isaga

suhtleb ja isal külas käib. Isal on võimalik anda C. le teada, et ta teda enda juurde ootab,

ka eraldi, selleks ei pea olema suhtluskord.

Praeguseks tahab D.V ise otsustada. Talle on oluline selgus, et millal ta isa juurde läheb.

Ta peab ette teadma. E.B ei ole F.J-i projektiga nõus, see on vastuolus D.V enda

sooviga. D.V-l peab olema võimalik isa juurest varem ära tulla.

Z.P osas võiks olla 2 kuud üleminekuperiood, kus laps on päevasel ajal ühe nädalapäeva

isaga. Pärast üleminekuperioodi võiks Z.P olla isa juures lühemat aega – reede õhtust või

laupäeva hommikust esmaspäevani. Suve kohta ei ole piisavalt asjaolusid, mille alusel

määrata Z.P-le suhtluskord. Z.P-l võiks olla suvel kaks pikka nädalavahetust kuus. Isa

võib teha oma suvepuhkuse ajal emale ettepaneku, et Z.P oleks pikemalt.

Jõulude osas kuupäevad sobivad, ettepanek on, et suhtluskord vahelduks jõulude osas

aastate kaupa.

35. Kohus arvestab suhtluskorra määramisel Tartu LV 11.03.2024 seisukohti, millest nähtub

järgmine.

Vestlustest Z.P ja D.V-ga selgus, et mõlemad lapsed igatsevad isa järele ja soovivad

tema juures viibida. Z.P oli kohtumise ajal jutukas, rõõmsameelne, julge ja avatud

hoiakuga, kuid D.V seevastu kinnine ja pigem hoidus arvamuse avaldamisest. Siiski

nentis D.V, et on praeguse elukorraldusega rahul, kuna vanemate vahel pole enam tülisid.

D.V peab oluliseks, et isa vähemalt nädala enne Eestisse tulekut ette teatab, et vältida

ootamatusi suhtlemiskorra kokkuleppimisel ja isa juures viibimisel. Stabiilne

elukorraldus ja etteplaneeritud tegevused võimaldavad paremini toime tulla aja

planeerimisega koolikohustuste täitmisel ja huvialadega tegelemisel. Lisaks ütles D.V, et

teda häirib, kui isa vanemat õde või ema halvustab ning nende tegemiste kohta huvi

tunneb.

C.D hinnangul on isa veidi manipuleeriv ja enda arvamuste osas survestav, mistõttu ta

isaga suhtlemisest puudust ei tunne. Murede ja probleemide korral saab ta ema poole

pöörduda, kes talle alati toeks on olnud. C.D nentis, et õpitulemused on tal väga head,

positiivsed tulemused peaasjalikult reaalainetes, mistõttu osaleb sageli keemia, füüsika ja

matemaatika olümpiaadidel. Huvialadeks on jalgpall, parkuur, lugemine, male. Tulevikus

soovib C.D enda eriala valiku siduda IT-valdkonnaga. Laps nentis, et on valmis teraapias

käima isaga parema suhte taastamise nimel, kuid mitte koos isaga, vaid eraldi.

36. Ka arvestab kohus laste arvamusega 28.11.2024 ärakuulamisel.

D.V avaldas, et oli kuu aega isa juures, tuli koju eelmine pühapäev (24.11.2024).

Enamuse aja oli isa kodus, viimasel nädalal oli välismaal. Isa elab koos elukaaslase ja

väikevennaga. Isa elab majas, D.V-l oma tuba, sisustatud. Käib XXX , mis on isa

elukohale lähedal. Isa juures tegid koos nt aiatöid, muidu midagi erilist koos ei tee. Isaga

saab hästi läbi, mõnikord on erinevad arvamused, aga saavad nendest rääkida. Tahab, et

kui on ema juures, siis isa helistaks ja kirjutaks talle rohkem. Ka tahab, et isa ei paneks

teda suure pinge alla – näiteks toob, et järgmise aasta suusareisiga seonduvalt isa seab

rangeid tingimusi õppetulemuste osas, mis tekitavad temas pinget. Isa ettepanek

suhtluskorra osas talle ei sobi, tahab ise valida, kaua saab olla isa ja ema juures. Parem

sobiks selline kord, kus ta on 1 nädal isa ja 3 nädalat ema juures. Põhiosa ajast tahaks olla

kodus, st ema juures, aga pole midagi ka isa juures olemise vastu. Etteantud aegu ei taha,

tahab läbi arutada ajad enne.

D.V avaldas ka, et ta tahab, et isa oleks kodus, kui tema on isa juures. Õppimisega on

praegu parem kui aasta alguses. Isa käest pole õppimiseks abi küsinud, ka ema käest ei

küsi. Küsib sõprade, klassikaaslaste ja õe käest.

C.D avaldas, et ta ei taha ettemääratud aegasid. Isa juures käiks pigem suvel. Viimati

suhtles isaga sünnipäeval 14.11, kui isa helistas. Muidu ei ole talvest suusareisi ajast

saadik helistanud ega kirjutanud. Siis suhtlesidki viimati. Isa ettepanek 2 nädalavahetust

kuus ei sobi. Isa võiks ise ühendust võtta ja kutsuda, et saaksid arutada, kas ja millal saab

minna.

Z.P rääkis kohtunikule, et said isaga kokku kevadel ja suvel, käisid vanaema ja vanaisa

juures. Küpsetasid pannkooke. Kui isa kutsub enda juurde, siis läheb.

37. Samuti arvestab kohus laste esindaja seisukohtadega.

C.D osas avaldas Eve Laine 02.03.2025 seisukohas, et C. seisukohad isaga suhtlemise

osas on mõnevõrra muutunud. Varem on C.D väitnud, et ta soovib küll isaga kohtuda,

kuid sobiv kohtumise aeg ja kestus peaks jääma C. enda otsustada. C.D on varem isale

ette heitnud liigset survestamist kohtumiste osas (nt käeoleva aasta veebruari suusareisil

osalemise küsimuses). Nüüd väljendas C.D tõrjutust, arvates, et isa on teda suhtlemisest

kõrvale jätnud. Nii tõi C.D välja, et ta on põhimõtteliselt nõus isaga suhtlema, kuid isa ei

ole talle ühtegi ettepanekut kohtumiseks teinud, samuti ei ole C.D isale konkreetset soovi

kohtumiseks avaldanud. C.D ei mäletanud, millal ta isaga viimati kohtus. Hiljem C. le

meenus, et jõule saatis isa C. le sõnumi ja kutsus jõulude ajal koos sõitma vanavanemate

juurde. C.D tänas vastusõnumiga kutse eest, kuid keeldus. C.D tõi välja, et tahaks väga

oma väikest poolvenda näha. Samuti ta sooviks, et isa teda nt Munakale kaasa kutsuks,

nagu ta on kutsunud D.V-d. C.D märkis ka seda, et isaga kohtumise aeg peaks talle olema

1-2 nädalat ette teada, et tal oleks võimalik seda oma plaanidega kooskõlla viia.

C.D on menetluse vältel korduvalt avaldanud, et ta on põhimõtteliselt nõus isaga

suhtlema ja/või kohtuma, kuid suhtlemine peaks toimuma nii, nagu ta ise soovib.

Tänaseks on välja kujunenud olukord, kus kommunikatsioon isa ja C. vahel täielikult

puudub ning C.D tunneb ennast isa poolt tõrjutuna. Isa ettepanek, et C.D viibiks isa

juures iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala reedest pühapäevani, on osaliselt

kooskõlas C. poolt viimasel vestlusel avaldatud sooviga teada kohtumise ajast 1-2

nädalat ette. F.J on avaldanud valmisolekut paindlikkuseks kohtumiste kestuse osas.

Eeltoodut arvestades laste esindaja muudab oma varasemat seisukohta ja leiab, et C. ja

isa suhtlemise järjepidevuse säilitamise huvides tuleks suhtluskord kindlaks määrata

selliselt, et C.D viibiks isa juures iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala

nädalavahetusel talle sobival ajal vähemalt 3 tundi.

D.V osas avaldas laste esindaja, et D.V oli vestluses kinnisem ja tema olekus võis

märgata mõningast tüdimust, kuid kontakt oli siiski saavutatav. D.V avaldas, et on 14-

aastane ja õpib XXX . Õpitulemused on keskmised, on nii „kolmesid“ (matemaatika),

„neljasid“ kui ka viisi“ (kehaline kasvatus). Koolivälisel ajal käib XXX klubis

jalgpallitrennis ja õpib muusikakoolis trompetit. Eeloleval nädalavahetusel on tulemas

kontsert, kus ta esineb. 12.-22.02.2024. käis D.V koos isaga Ausatrias suusareisil,

millega jäi väga rahule. Pärast reisi on isaga suhelnud telefoni teel. Isaga suhtlemist näeks

D.V sellisena, et ta viibib iga paari kuu tagant kuu aega järjest isa juures ja täpsema aja

saaks D.V ise määrata. Põhiline elukoht peaks olema ema juures. Kohtumiste vahelisel

ajal toimuks suhtlus telefoni teel. Nii isa kui ka ema juures on D.V-l oma tuba. Isa juures

elamise eeliseks peab D.V kooli lähedust. Ema juurest sõidab ta kooli nr XXX bussiga,

mille peatus on kodu lähedal ja koolile lähim peatus on Kaare peatus. Ema elukoha

eelistena tõi D.V välja suuremat turvalisust ning seda, et tema toas on olemas püsiv

WIFI-ühendus. Isa juures peab WIFI-ühenduse looma läbi mobiiltelefoni ja see tühjendab

telefoni akut väga kiiresti. Suhteid isa uue elukaaslasega pidas D.V heaks.

D.V soov ja valmisolek isaga suhtlemiseks on lastest kõige suurem ja ta on ka faktiliselt

isa juures kõige rohkem viibinud. Laste esindaja ei näe takistusi suhtluskorra

määramiseks isa ettepanekus taotletud viisil. Kuigi D.V on esindajale avaldanud, et tema

sooviks isa juures viibida XXX -2 kuu tagant terve kuu järjest, tagab isa ettepanekus

märgitud suhtluskord isa ja poja suhtlemise järjepidevuse laste esindaja hinnangul

paremini. Lapse soove arvestades võib D.V isa juures ka kauem viibida, kui vanemad

sellega nõustuvad.

Z.P osas avaldas laste esindaja, et kontakt Z.P-ga oli hea. Lapse esialgne kohmetus kadus

kiiresti ja ta vastas esindaja küsimustele julgelt ja ladusalt. Z.P avaldas, et ta on 6-aastane

ja käib lasteaias, mis asub XXX tänaval. Lähedal, XXX tänaval asub kool, kus õpib

C.D. Suvel saab Z.P 7-aastaseks ja läheb sügisel kooli, arvatavasti XXX , kus õpib ka

D.V. Praegu ei oska koolimineku kohta midagi arvata. Isa juures on käinud laupäeviti,

viimati möödunud laupäeval (22.02.2025). Meeldib isa juures käia. Oli kurb, kui pidi isa

juurest laupäeva õhtul ära tulema, sest oleks soovinud ka ööseks jääda, kuid ema on

öelnud, et enne tuleb isa juures käimisega harjuda. Isa juures on Z.P-l oma voodi ja

mänguasjad ning armas väike poolvend R. . R. i vanust ei tea. R. ei kõnni veel ja

roomab ning sülle võttes on üsna raske. Z.P-le meeldib R. iga mängida. R. i ema P. on

tore ja meeldib Z.P-le. P. ga koos küpsetati laupäeval pannkooke. Kui Z.P-l oli köha, siis

tegi P. talle auru. Igatseb C.D ja ootab teda reisilt tagasi, sest tahab teda väga kallistada.

Z.P avaldas esindajale viimasel vestlusel suurt ja siirast soovi isa juures käia ja seal ka

ööbida. Vanemad nõustusid 28.0XXX .2025 kohtuistungil sellega, et Z.P viibib alates

22.02.2025 kaheksal järjestikusel laupäeval (nn üleminekuperiood) isaga kella XXX

XXX -st kuni kella 20.30-ni, kusjuures isa võtab lapse ema elukohast ja toob tagasi ema

elukohta. Esindaja ei näe takistusi, et üleminekuperioodi möödumisel Z.P kohtub isaga

vastavalt F.J-i poolt 28.0XXX .2025 kohtuistungil esitatud ettepanekule.

Kohtu seisukoht suhtluskorra kindlaksmääramisel

38. C.D

osas märgib kohus, et tegemist on lahendi tegemisel ajal XXX 6-aastase noorega,

kes on isaga viimastel aastatel kohtunud üksnes vähestel kordadel. Suhtlus on olnud napp

ka kohtumiste väliselt, seda üksikute helistamiste või sõnumite kaudu. C.D on tunnetanud

isaga suheldes isapoolset survestamist, mis on lapses tekitanud tõrksust. Samas ei keeldu

C.D isaga lävimast, kuid soovib seda teha pigem enda tingimustel, mitte ettemääratud

aegadel. C.D ootab, et isa oleks aktiivsem ja võtaks temaga ise ühendust. Praeguseks on

kujunenud välja olukord, kus suhtlus isa ja tütre vahel on pea täielikult katkenud ning

seda F.J-ist endast tulenevalt. Kohus ei ole tuvastanud, et E.B oleks teinud isa ja tütre

suhtlemisel takistusi.

Kohus rõhutab, et lapsevanemad peavad tegema jõupingutusi selleks, et taastada F.J-i ja

C.D suhet. Kohus ei pea mõistlikuks jätta suhtluskorda täielikult määrata, kuivõrd selle

tagajärjeks võib olla suhtluse täielik katkemine ja lapse edasine võõrdumine isast. Ka ei

pea kohus mõistlikuks jätta suhtluse toimumine sõltuvaks F.J-i aktiivsusest kontakti

otsimiseks tütrega, kuivõrd ka see ei ole seni toiminud. Samuti ei ole põhjendatud

suhtluskorra lahendamine viisil, kus C. le jäetakse endale vabad käed isaga kohtumiste

aja ja kestuse üle otsustamiseks. Kohus selgitab, et laps ei pea vastutama suhtluse

korraldamise eest oma vanemaga.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et F.J-i ja C.D suhtluskord tuleb kindlaks määrata selliselt,

et C.D viibib isa juures iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala nädalavahetusel talle

sobival ajal vähemalt 3 tundi. Selliselt on arvestatud C.D sooviga teada kohtumiste ajast

XXX -2 nädalat ette ning F.J-i 28.0XXX .2025 istungil avaldatud valmisolekuga

paindlikkuseks kohtumiste kestuse osas. Sellisel viisil suhtluskorra määramisel soovib

kohus vältida isa ja lapse kontakti täielikku katkemist. Tegemist on minimaalse ajaga, mil

C.D võiks isa juures olla ning C. l on võimalik valida kohtu määratud piirides nii

kohtumise päeva kui kellaaega, et ta saaks teha ka muid plaane nädalavahetuseks. Kohtu

määratav kord ei tähenda, et C.D ei võiks isa juures olla pikemat aega kui 3 tundi või

mingitel muudel päevadel.

39. D.V

osas märgib kohus, et D.V on isaga viimastel aastatel kõige enam suhelnud, sh

viibinud isa juures pikki perioode järjest (viimati kuu aega). D.V-l ei ole vastumeelsust

isaga suhelda ning ta läheb isa juurde hea meelega. Samas on talle oluline saada selgust,

millal ta isa juures viibib, s.o kohtumised peaksid olema varakult ette planeeritud. Ka

peab D.V oluliseks, et isal oleks aega temaga tegeleda ajal, mil ta on isa juures. Lisaks

peaks D.V-l olema võimalik tulla isa juurest määratud ajast varem ära.

Kuigi D.V on soovinud, et konkreetseid isa juures viibimise aegu ei määrataks, ei pea

kohus seda lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kohus peab D.V puhul oluliseks tagada isa

ja poja järjepidev suhtlus ning selleks on otstarbekas määrata konkreetsed ja nii

vanematele kui lapsele varakult ette teadaolevad kohtumiste ajad.

Kohus määrab eeltoodud kaalutlustel, et D.V viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese

täisnädala reedest kuni kolmanda täisnädala reedeni, s.o järjest XXX 4 päeva. Kohus

leiab, et sellisel viisil on tagatud isa ja poja suhtluse järjepidevus. Juhul, kui D.V soovib,

peab ta saama varem isa juurest ära tulla. Samuti võib D.V vanemate nõusolekul olla isa

juures ka kauem kui määratav XXX 4 päeva järjest.

40. Z.P

osas tuvastas kohus, et 28.0XXX .2025 kohtuistungi seisuga ei olnud laps isaga

kohtunud 8 kuu jooksul, samas on lapse suhe isaga olnud eelnevalt lähedane ja hea.

Lapsevanemad saavutasid istungil kokkuleppe, mille kohaselt kehtib Z.P ja F.J-i

kohtumistel kahekuine üleminekuperiood, kus laps on ühe laupäeva nädalas isaga

päevasel ajal. Esimene laupäev lapsega kohtumiseks lepiti kokku 0XXX .02.2025 ning

üleminekuperioodi algus 22. veebruarist 2025, kokku kaheksa laupäeva järjest. Pärast

üleminekuperioodi lõppemist kohalduva suhtluskorra osas kokkulepet ei saavutatud.

Viimasel vestlusel on Z.P avaldanud esindajale soovi isa juures käia ja seal ka ööbida. Isa

juures on laps käinud laupäeviti, viimati 22.02.2025. Z.P-le meeldib isa juures käia ning

ta oli kurb, kui pidi isa juurest laupäeva õhtul ära tulema, sest oleks soovinud ka ööseks

jääda. Kohus järeldab esindaja seisukohast, et istungil kokkulepitud laupäevased

kohtumised on ka tegelikult toimunud ning Z.P sooviks isaga rohkem koos olla.

Arvestades vanemate kokkuleppega, määrab kohus F.J-i ja Z.P suhtluse kindlaks

selliselt, et Z.P viibib F.J-iga laupäeviti päevasel ajal kuni XXX 2.04.2025 (kaasa

arvatud). Isa võtab lapse ema juurest hommikul kl XXX XXX ja toob tagasi õhtu

hiljemalt kl 20.30. Sellise üleminekuperioodi eesmärk on tagada lapsele regulaarne isa

juures käimise võimalus ning lapse ja isa järjepidev suhtlus.

41. Pärast üleminekuperioodi lõppemist tuleb suhtluskord kohtu hinnangul määrata vastavalt

F.J-i 28.0XXX .2025 ettepanekule. Lapsel on isaga juba praeguseks kujunenud hea ja

hooliv suhe, mida üleminekuperioodi regulaarsed kohtumised üksnes tugevdavad.

Kohtumiste ajalist mahtu tuleb järk-järgult suurendada, sh selliselt, et laps ka ööbib isa

juures.

Kohus määrab, et alates XXX 4.04.2025 viibib isaga iga kalendrikuu esimese täisnädala

reedest kuni teise täisnädala teisipäevani ning teise täisnädala reedest kolmanda

täisnädala teisipäevani. E.B viib Z.P kalendrikuu esimese ja teise täisnädala reede

hommikul lasteaeda. F.J võtab Z.P esimese ja teise täisnädala reede õhtupoolikul

lasteaeda ning viib lapse nädalale vahetult järgneval teisipäeval lasteaeda, kust E.B lapse

teisipäeva õhtupoolikul võtab. Juhul, kui Z.P ei viibi kalendrikuu esimese või teise nädala

reedel lasteaias, võtab F.J Z.P samal päeval kell XXX 8 Z.P elukohast.

Kohus selgitab, et selline suhtluskord võimaldab isa kaasata lapse nädalasisesse rutiini

selliselt, et isa viib ja toob lapse lasteaeda. Lapse üleandmine toimub lasteaia kaudu, mis

vähendab vajadust lapsevanemate omavaheliseks kohtumiseks olukorras, kus nende

suhted ei ole head.

42. Suvekuude osas, s.o alates 0XXX . juunist kuni 3XXX . augustini leiab kohus, et Z.P

suhtes F.J-i taotletud suhtluskord on põhjendatud. Kuivõrd 2025. aasta XXX . juuniks

on juba möödunud üleminekuperiood ning sellele järgnenud suurenenud mahus

kohtumised, on Z.P eeldatavalt kohanenud isa juures viibimisega piisavalt selleks, et

suvekuude kohtumiste aega pikendada kuni XXX 0 järjestikuse päevani. Isa peab lapsele

tagama võimaluse tulla koju ema juurde, kui laps seda soovib.

43. Eeldatavalt läheb Z.P 2025. aasta sügisest kooli. Kohus määrab, et alates 0XXX .09.2025

kuni 3XXX .05.2026 kehtib Z.P osas sama suhtluskord, mis sama aasta kevadel.

Suvekuude osas kehtib jätkuvalt eelnevalt määratu, s.o Z.P on suvel kuni XXX 0 päeva

korraga isa juures. Alates 0XXX .09.2026 kohaldub Z.P suhtes sama suhtluskord, mis

D.V-l , s.o Z.P viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda

täisnädala reedeni. Kui Z.P soovib määratud ajast varem minna koju, peab F.J seda

võimaldama. Vanemate nõusolekul võib Z.P viibida F.J-i juures määratud ajast

pikemalt.

44. F.J on taotlenud ka jõulude osas suhtluskorra määramist ning täiendanud ettepanekut

28.0XXX .2025 istungil. Kohus peab pakutud korda mõistlikuks, arvestades E.B istungil

avaldatud sooviga, mille kohaselt jõulude osas vahelduks suhtluskord aastate kaupa.

Kohus määrab, et C.D, D.V ja Z.P viibivad paaritu arvuga aastatel 22-24. detsembril E.B-

ga ning 25-27. detsembril F.J-iga . Paarisarvuga aastatel vastupidi. O.Y osas ei ole

lapsevanemad ettepanekuid teinud ning kohus ei pea vajalikuks seda reguleerida.

D

Taotluste lahendamine

45. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

46. E.B esitas XXX 5.02.2024 taotluse kohustada laste isa osalema vanemluskoolitusel -

Gordoni perekooli suhtlemiskoolitusel. Samuti esitas E.B taotluse teha laste isale

ettepanek taastada side lapse C.D-ga koostöös terapeut M. S. ga.

F.J vaidleb taotlusele kohustada teda osalema Gordoni perekooli suhtlemiskoolitusel

vastu. Gordoni perekooli suhtlustreening on suunatud eelkõige väikelaste kasvatamist

ning probleemsete laste käitumist käsitlevatele teemadele. F.J-il puuduvad mured ja

küsimused seoses laste kasvatamise ja peresuhetega.

F.J vaidleb vastu ka ettepanekule taastada side C.D-ga koostöös terapeut M. S. ga.

Suhte taastamine eeldab suhte katkemist, millist käesoleval juhul ei ole toimunud.

Olukorras, kus E.B asub siiralt C.D-d isaga suhtlemisel toetama, st kiidab isaga

suhtlemise heaks, puudub igasugune vajadus isa ja lapse suhet, milline on ka käesoleval

ajal hea, taastada või sellesse sekkuda kolmanda isiku vahendusel.

Laste esindaja ja Tartu LV toetavad taotlusi.

47. Kohus leiab, et lapsevanemad on näidanud üles 28.0XXX .2025 istungil

koostöövalmidust, jõudes osades laste suhtluskorra küsimustes kokkuleppele. Vanemate

erimeelsused suhtluskorda puudutavates küsimustes on kohtu hinnangul tingitud eelkõige

vanemate erinevast maailmavaatest, mistõttu vanemlike oskuste arendamise programm ei

oleks asjakohane meede erimeelsuste lahendamiseks. Kohus märgib, et juhul, kui

edaspidi vajadus programmi suunamiseks siiski tekib, saab vanemaid sinna suunata

kohalik omavalitsus. Kohus ei pea põhjendatuks taotlust F.J-i koolitusel osalemiseks

kohustamiseks rahuldada.

F.J-i väide, et tema suhe C. ei ole katkenud, ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega.

Eelnevalt on kohus toonud välja, et C. suhtlus isaga on 28.0XXX .2025 istungi seisuga

olnud pea täielikult lõppenud. Kohus selgitab F.J-ile , et tal tuleb endal olla aktiivne ning

teha jõupingutusi selleks, et lapsega sidet taasluua, vajadusel ka terapeudi vahendusel.

Kohus teeb F.J-ile ettepaneku taastada side C.D-ga koostöös terapeudiga. Juhul, kui

C.D käib terapeut M. S. juures, tuleb F.J-il endal terapeudiga ühendust võtta nõustamise

kokkuleppimiseks.

E

Sunnivahendite määramine ja kohtu selgitused

48. Tulenevalt TsMS § 5621 lg-st 1 määrab kohus lapsega suhtlemist korraldavas

kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja

selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 2² kehtestatud sunnimeetmete

rakendamise korda.

TsMS § 5621

lg 1 paneb kohtule kohustuse lapsega suhtlemist korraldavas

kohtumääruses suhtlemiskorra rikkumise korral rakendatavate sunnivahendite

määramiseks ning täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud

sunnimeetmete rakendamise korra selgitamiseks, mis ei sõltu sellest, kas

menetlusosalised on või ei ole avaldanud tahet sunnivahendite rakendamiseks.

Kohus on arutanud suhtluskorra määramist hagimenetluses tulenevalt TsMS § 550 lg-st

2. Kohtu hinnangul kohaldub TsMS § 5621 lg-s 1 sätestatu ka juhul, kui suhtlusõiguse asi

lahendatakse hagimenetluses.

49. Kohus määrab, et käesoleva kohtuotsusega kindlaksmääratud suhtluskorra rikkumise

korral võib kohtuotsuse täitmiseks viia läbi täitemenetluse. Kohus määrab TMS § 179 lg

2 alusel, et sunnivahendina võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida kohustatud

isikut, kes takistab sundtäitmist. Kohus määrab TMS § 179 lg 22 alusel, et teistkordse

trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule teistkordse trahvi määramise

asemel aresti TMS § 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei

vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise

või sellest hoidumise kohustusest.

Kohus ei anna praeguses vaidluse lahendamisel TsMS § 5621 lg 2 alusel luba

suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõu rakendamiseks. Kohus selgitab, et TsMS

§ 5621 lg 2 kohaselt lubab kohus suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõudu

rakendada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemuseta või kui

on põhjust eeldada, et see jääb tulemuseta, või kui on vaja lahend kiiresti täita ning jõu

kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik

saavutada.

Kohus leiab, et trahv ja arest on sunnivahenditena piisavad, et mõjutada kohustatud isikut

kohtumäärust täitma. Kohustatud isiku suhtes jõu kasutamine on äärmuslik abinõu, mis

antud juhul ei ole õigustatud. Jõu kasutamine suhtluskorra tingimuste mittetäitmisel ei ole

kohtu hinnangul reeglina lapse huvides, tekitades talle täiendavat stressi, negatiivseid

emotsioone ning kokkuvõttes mõjudes lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele kahjustavalt.

Kui kokkulepitud suhtluskord osutub eluliste asjaolude tõttu mittetäidetavaks, on

võimalik suhtluskorra muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda.

50. Kohus selgitab TMS § 179 lõigete 2 ja 22 rakendamisega ka järgnevat. Lapse üleandmise

ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas teeb kohtutäitur täitetoimingu lapse

elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse

esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks (TMS § 179 lg 1 ). TMS §

179 lg 2 sätestab, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja

avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on

avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse

riigieelarvesse.

TMS § 179 lg 22 kohaselt võib teistkordse trahvi määramise asemel määrata kohustatud

isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei

vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise

või sellest hoidumise kohustusest.

TMS § 179 lõikest 2 ja 22 tuleneb seega, et nii trahvi (TMS § 179 lg 2) kui aresti (TMS §

179 lg 22, § 62) määramiseks tuleb kohtutäituril pöörduda kohtu poole. Esmakordsel

trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500

trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut

karistusseadustiku tähenduses (TMS § 179 lg 21 ). Karistusseadustiku § 47 lg 1 järgi on

trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on käesoleva määruse tegemise ajal 8

eurot. Trahviühiku suurus võib ajas muutuda, kui seadusandja otsustab karistusseadustiku

vastavat sätet muuta. Aresti võib määrata kuni 30 päevaks (TMS § 62 lg 4) ning aresti

kandmine toimub määruse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses

arestimajas või vanglas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt (TMS § 62 lg

6).

51. Lisaks eeltoodule võib vanematele olla oluline teada ka seda, et TMS § 179 lg 23

kohaselt kuulab kohus enne trahvi või aresti määramist vajaduse korral lapse ära ning

TMS § 179 lg 3 järgi vajaduse korral võib kohtutäitur tõstatada lapse elukohajärgse või

erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ees küsimuse lapse

ajutiseks paigutamiseks laste hoolekandeasutusse.

F

Lahendi kehtivus ja täitmine

52. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus tunnistab viidatud sätte

alusel käesoleva kohtuotsuse viivitamata täidetavaks osas, milles kohus mõistis F.J-ilt

välja elatise C.D , D.V ja Z.P ülalpidamiseks.

53. TsMS § 562¹ lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt

või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest.

Kohus määrab, et käesolev asja lahendav kohtuotsus kehtib ja kuulub suhtluskorra

kindlaksmääramise osas täitmisele alates otsuse teatavakstegemisest isikutele, kelle kohta

on otsus tehtud. E.B ja F.J on kohustatud otsusega kindlaksmääratud suhtluskorda

täitma viivitamatult alates ajast, kui neile on otsus teatavaks tehtud, s.o nad on otsusega

tutvunud.

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg-st 1 tulenevalt võivad vanemad menetluse kuni lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

54. Hooldusõiguse osas kuulub kohtuotsus täitmisele alates otsuse jõustumisest tulenevalt

TsMS § 550 lg 3 üldreeglist.

G

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 sätestab, et kui menetluses

osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise

kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul,

kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse

rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule. TsMS § 172 lg 3

teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega

seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja

lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse

kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Hagejad ja kostja taotlesid 28.01.2025 kohtuistungil menetluskulude jätmist poolte endi

kanda, sh nii elatise nõude kui hooldusõiguse ja suhtluskorra nõude lahendamisel.

TsMS § 164 lg 1 ja § 172 lg 1,2 ning lg 3 teise lause alusel jätab kohus laste

esindamisega seotud kulud riigi kanda ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin

Tartu Maakohtu kohtuotsus jõustus osaliselt 30.09.2025 Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.