2-24-111996/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-111996

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi I. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

3743,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Icure OÜ), registrikood

11542046

Hageja esindaja: Anu Volmer

Kostja: I. S., isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi I. S. vastu osaliselt.

2. Välja mõista I. S.-ilt (S., isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

kostja ja BB Finance OÜ vahel 16.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel

põhivõlgnevus 2258,78 eurot, intress 28,26 eurot, viivis perioodi 21.02.2024 kuni

13.03.2025 eest 289,85 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot, s.o kokku 2626,89 eurot.

3. Jätta hageja menetluskulud 70,17% ulatuses kostja I. S.-i kanda ja 29,83% ulatuses

hageja B2 Impact OÜ kanda.

4. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 319,27 eurot ning mõista nimetatud

summa I. S.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

5. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-24-111996

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult, otsuse

resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus

loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud

Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS §

633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. OK Incure OÜ esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3561,90 euro saamiseks. Kohus tegi 03.04.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus kohustas hagejat 27.06.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

3. Hageja esitas 22.07.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 2999,59 euro, intressi

391,31 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 302,91 euro ja võla sissenõudmiskulude 50

euro nõudes. Hagi kohaselt on BB Finance OÜ ja kostja sõlminud järgmised lepingud:

lepingu XXX ja lisalaenu lepingud XXX, XXX, XXX, XXX. Lepingu XXX ja lisalaenu

lepingute XXX, 2XXX, XXX alusel on kostja saanud kokku krediiti summas 2335 eurot.

Kostja poolt on lepingute katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 217,22 eurot. Iga

uue lisalaenu lepingu sõlmimisega refinantseeritakse eelnevat laenu, millega lõppeb eelnev

leping. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 18.10.2023 lisalaenu lepingu XXX, millega

lepiti kokku laenusummas 2999,59 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast

2688,80 eurot, lisalaenu väljamaksest 141 eurot, lepingutasust 169,79 eurot),

intressimääras 40,99% aastas, krediidi kulukuse määras 50,00% aastas, maksete

kogusummaga 4858,23 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli

kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 2 (Krediiditoote kirjeldus)

tulenevalt kuulub vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest, muudest

kuludest ja intressist koosnev igakuine osamakse 161,94 eurot ülekandega krediidiandja

kontole; kokku 30 järjestikust osamakset. Lepingu XXX katteks kostja poolt

maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud pole. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt

kolme järjestikuse 20.11.2023, 20.12.2023 ja 20.01.2024 osamakse tasumisega, andis

krediidiandaja kostjale 03.02.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul

võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna

kostja võlgnevust hiljemalt 19.02.2024 ei likvideerinud ja oli täielikult viivituses vähemalt

2 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti

17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 20.02.2024 seisuga. Krediidiandaja loovutas

tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure

OÜ-le, edastades kostjale 20.02.2024 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile I. S.-il.ee teatise nõude loovutamise kohta.

4. 24.07.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus

toimetas hagimaterjalid ja 24.07.2024 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

17.10.2024. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva

31.10.2024. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

5. Hageja selgitas 18.11.2024 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitas

nõuete ümberarvestuse. 13.03.2025 esitas hageja kohtule täiendava selgituse.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt

RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-

2-1-21-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

9. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-st 1, mille

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud

3 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

VÕS § 403⁴ sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr

ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel.

10. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei

sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks,

kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti

hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud. Lepingutel

ei ole kostja allkirja. Lepingud sisaldavad kostja nime ja kuupäeva.

Lepingudokumentidena on hageja kohtule esitanud lisalaenu lepingu XXX personaalsed

tingimused ja üldtingimused ning lepingute XXX, XXX, XXX, XXX, XXX

maksegraafikud, Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Hageja on esile toonud,

et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning lepingutingimustega nõustumiseks ning

et lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal. Kostja ei ole eeltoodule vastu

vaielnud. Kohus loeb tuvastatuks, et BB Finance OÜ ja kostja vahel olid sidevahendite

teel sõlmitud lepingud olid kostjale püsival andmekandjal esitatud ning sisaldasid

seadusega nõutud andmeid.

11. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist ja

puuduste kõrvaldamisest tulenevalt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 30.05.2023

laenulepingu nr XXX (laen summas 1000 eurot), 24.07.2023 lisalaenu lisalepingu nr XXX

(lisalaen 300 eurot), 16.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 405 eurot),

17.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 630 eurot) ja 18.10.2023 lisalaenu

lepingu XXX (lisalaen 141 eurot). Seega sai kostja laenu kokku 2476 eurot. Hageja ei ole

esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et BB Finance OÜ, kes on tegutsenud oma

majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on

kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

12. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet

ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse p 1.3.8

kohaselt ning kostjale edastatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt (hagi lisas nr 23; dtl

228) on BB Finance OÜ loovutanud lepingust nr XXX tuleneva kostja vastase nõude

20.02.2024 OK Incure OÜ-le (nüüd B2 Impact OÜ). Nõuete loovutamisest on kostjat

teavitatud e-posti teel. Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on

sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi

saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on

leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest

4 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude

(s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas

hagi rahuldamata jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi

kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole

kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril

2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra

arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra

arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida

tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja

olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel

loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“

BB Finance OÜ ja kostja vahel 18.10.2023 sõlmitud lepingust nr XXX tulenvalt oli

krediidi kulukuse määr 50% aastas (dtl 219). Krediidikulukuse määr on arvutatud eeldusel,

et laenusumma on 2999,59 eurot (sh lepingutasu169,79 eurot), muud kulud summas

16,83 eurot, intressimäär 40,99% aastas, laenu tähtpäev 20.04.2026 ning kogu laen

võetakse kohe kasutusse. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe

andmetel oli 18.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXX sõlmimise ajal kehtinud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas (kolmekordne

määr 50,16%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli lepingu nr XXX

intressimäär 40,99% aastas ja krediidi kulukuse määr 50% aastas. Seega ei ole

tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on

esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused hagi p-s 1.1 (dtl

51 - 58) ja 18.11.2024 esitatud puuduste kõrvaldamises (dtl 261 – 267) . Hageja esitab

hagi lisadena kostja krediidivõimelisuse hindamise alused ja päringute väljavõtted (lisa 1),

pangakonto analüüsid perioodi 25.02.2023 kuni 25.06.2023 (lisa 4) ning perioodi

18.06.2023 kuni 16.10.2023 osas (lisa 6). Hageja selgitab hagis (dtl 52), et kostja märkis

laenutaotlust täites järgmised andmed: 30.05.2023 krediidiküsitluses netosissetulekuks

1500 eurot (tööandaja Harmet Constructions oü), finantskohustusteks 150 eurot,

igakuiseid muid kohustusi (sh eluasemekulud, toit) ja ülalpeetavate arvu kostja ei

märkinud. 24.07.2023, 16.10.2023 ja 17.10.2023 krediidiküsitluses netosissetulekuks 2925

eurot, finantskohustusteks 250 eurot, igakuiseid muid kohustusi (sh eluasemekulud, toit) ja

ülalpeetavate arvu kostja ei märkinud (hagi lisa 2).

14.1

Enne lepingu XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja keskmise sissetuleku

andmeid Maksu-ja Tolliametist (MTA) kuupäeval 30.05.2023. Keskmise sissetuleku

arvutamise aluseks olid viimase nelja kuu maksed ning keskmine sissetulek MTA

andmete põhjal oli 2273,59 eurot. Krediidiandja määras minimaalseks muude

kohustuste miinimummääraks 621 eurot, milles võeti aluseks lepingu sõlmimisel

avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad ülalpeetavad.

Arvestati ka puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5% netosissetulekust.

Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) hinnati 1389 eurot.

14.2

Enne lisalaenu lepingu XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja keskmise

sissetuleku andmeid pangakonto väljavõttelt kuupäeval 24.07.2023. Keskmine

5 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

sissetulek oli pangakonto väljavõttel 2925 eurot. Igakuised keskmised

finantskohustused olid väljavõttel 250 eurot (lisa 4). Krediidiandja määras

minimaalseks muude kohustuste miinimummääraks 754,00 eurot, milles võeti aluseks

lepingu sõlmimisel avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad

ülalpeetavad. Arvestati ka puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5%

netosissetulekust. Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) lepingu XXX puhul

hinnati 1775 eurot.

14.3

Enne lisalaenu lepingute XXX, XXX, XXX sõlmimist kontrollis võlausaldaja

keskmise sissetuleku andmeid pangakonto väljavõttelt kuupäeval 16.10.2023 (lisa 6).

Võlausaldaja analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet AccountScoringu

(https://accountscoring.com/) abil. AccountScoringu analüüsi tulemused olid:

võlgniku keskmine igakuine netosissetulek on 4746,74 eurot; igakuised keskmised

finantskohustused 513,49 eurot; hasartmängurlus 0,00 eurot (lisad 5, 6, 7 rida

sissetuleku hinnang). Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste

miinimummääraks 754 eurot, milles võeti aluseks lepingu sõlmimisel avaldatud

Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel puuduvad ülalpeetavad. Arvestati ka

puhvriga ootamatute kulude katmiseks, mis oli 5% netosissetulekust. Kostja

igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) lepingute XXX, XXX, XXX puhul hinnati 1512

eurot. Lisaks tehti päringud avalikesse andmebaasidesse nagu Krediidiregister,

Krediidiinfo, Rahvastikuregister ja lepingu XXX puhul ka Ametlikud Teadaanded (vt.

lisa 1 punktid 3, 8, 13, 18 – tehtud päringud). Päringu tulemustest nähtus, et kostjal

puudusid mistahes maksehäired ja võlgnevused laenu saamise hetkel ning

ülalpeetavad (vt. lisa 1 punktid 4 -6, 9-11, 14-16, 19-21, 23-26 päringute ja vastuste

väljatrükid).

Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjale teostatud andmete

hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on

krediidivõimeline.

Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Antud

juhul on hagimenetluses konto väljavõtte tõendina esitatud AccountScoring

teenusepakkuja poolt kostja arvelduskonto analüüsiks kogutud arvelduskonto ajaloo

andmed. Hageja ei ole kohtule kostja konto väljavõtet esitanud, et kohus saaks kontrollida,

kas hagi lisad 4 ja 6 tabelid „Tehingud“ vastavad tegelikele andmetele. Hageja hagile

lisatud pangakonto analüüsist (dtl 156) nähtuvalt on kostja tööandja Harmet Constructsion

OÜ teinud kostjale 30.09.2023 makse selgitusega „TL lõpetamine – septembri töötasu

(lõplik) + puhk.komp 21 päeva“. Hageja ei ole esitanud kohtule selgitusi ega tõendeid, kas

võlausaldaja on kostjalt küsinud kuidas kostja peale töösuhte lõppemist on võimeline

tasuma oma võetud finantskohustusi, mis kostja kontoväljavõtte alusel olid september

2023 ca 551,84 eurot (lisandub refinantseeritava laenu makse) (dtl 263). Töösuhte

lõppemisel on sellega kaasnev sissetuleku kadumine ettenähtav asjaolu. Seega olukorras,

kus krediidiandjale olid konto väljavõttest nähtav, et kostjaga tööleping lõpetati ja kostja

finantskohustused olid selgelt nähtavad, oleks krediidiandja pidanud kostjalt küsima

täiendavaid selgitusi ning hindama, et kas kostja võetud kohustused on talle pärast

töölepingu lõppemist jõukohased. Enamgi veel, krediidiandja pidi mitmete järjestikuste ja

samaaegsete laenude võtmist arvesse võtma kostja maksekäitumise ja krediidivõimelisuse

hindamisel.

Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 17-18

märkinud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

403⁴ lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

6 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. /…/ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju

(KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud,

siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Riigikohus on eelviidatud määruses p-des 20-22 märkinud, et krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega,

sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403⁴ lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403⁴ lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg

3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus

tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud,

et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest

pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised

asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p

12.1).

Seega leiab kohus, et hageja oleks pidanud enne 16.10.2023, 17.10.2023 ja 18.10.2023

lisalepingute sõlmimist küsima kostjalt täiendavaid selgitusi tema sissetulekute

regulaarsuse kohta pärast töölepingu lõppemist.

7 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud enne lepingute

sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2

tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe

kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel

tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks

kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud

ettepaneku neid esitada.

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud,

et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega

ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hageja esitas 13.03.2025 nõuete ümberarvestuse (alternatiivnõude) juhuks kui kohus leiab,

et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 295). Hageja

märgib, et hageja põhinõue kostja vastu on VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt

2258,78 eurot (väljastatud krediit 2476 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed

summas 217,22 eurot). Eelpool märgitud põhinõudele lisandub intress 28,26 eurot

((20.11.2023 intressi osamakse 7,53 eurot, 20.12.2023 intressi osamakse 7,30 eurot,

20.01.2024 intressi osamakse 7,05 eurot ja 20.02.2024 intressi osamaksest 6,38 eurot) ning

viivis põhivõlalt s.o 2258,78 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

21.02.2024 kuni täpsustuse esitamiseni (so. kuni 13.03.2025) VÕS § 113 lg 1 kohases

seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas kokku summas 289,85 eurot ning võla sissenõudmiskulud 50

eurot.

15.1

Hageja on 13.03.2025 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et nõude aluseks

oleva lepingu XXX katteks tagasimaksed puuduvad, seega on lepingu ülesütlemise

eeldused täidetud. Kostja on VÕS 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestamisel jäänud

täielikult viivitusse 20.11.2023 (79,25 eurot), 20.12.2023 (79,25 eurot) ja 20.01.2024

(79,25 eurot) osamakse tasumisega, mistõttu on leping kehtivalt üles öeldud 20.02.2024

seisuga ning hageja põhinõue summas 2258,78 eurot (saadud krediit 2476 eurot –

tagasimaksed lepingute XXX ja XXX katteks summas 217,22 eurot) muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes (dtl 295). Seega enne lepingu ülesütlemist, s.o

20.02.2024 oli kostja viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega,

8 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Krediidiandaja andis kostjale

03.02.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või

võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Teatis edastati kostja e-posti aadressile I.

S.-il.ee. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 19.02.2024 ei likvideerinud ja oli täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu

üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 20.02.2024 seisuga (dtl

225). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte

saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenulepingute ülesütlemise eeldused olid

täidetud, mistõttu olid lepingud ülesütlemisega lõppenud ning hageja nõue on VÕS § 82

lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks.

15.2

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt

laenuks saadud rahasumma tagastada. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja

nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu

tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab

võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda

kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6). BB Finance OÜ ja kostja

sõlmisid 30.05.2023 laenulepingu nr XXX (laen summas 1000 eurot), 24.07.2023

lisalaenu lisalepingu nr XXX (lisalaen 300 eurot), 16.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX

(lisalaen 405 eurot), 17.10.2023 lisalaenu lisaleping nr XXX (lisalaen 630 eurot) ja

18.10.2023 lisalaenu lepingu XXX (lisalaen 141 eurot). Kostja sai laenu kokku 2476 eurot

ning on teinud tagasimakseid lepingute XXX ja XXX katteks summas 217,22. Seega

tuleb kostjal hagejale tagastada BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu XXX

alusel põhivõlgnevus 2258,78 eurot.

15.3

Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole

terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi

osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94

sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva

keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte

kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist

põhinõudelt 2258,78 eurolt perioodi 20.11.2023 kuni 20.02.2024 (s.o kuni lepingu

ülesütlemiseni) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras (s.o 4% aastas) summas 28,26 eurot

(dtl 295). Kohus rahuldab hageja intressi nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

intressi VÕS § 94 lg 1 alusel summas 28,26 eurot.

15.4

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks

muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt 2258,78 eurolt

VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 21.02.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni 13.03.2025 summas

289,85 eurot. Perioodil 21.02.2024 kuni 30.06.2024 on viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise

lause kohaselt 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 12,25% aastas ja

9 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

perioodil 01.01.2025 kuni 13.03.2025 11,15% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise

nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 2258,78 eurolt viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast s.o 21.02.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni s.o 13.03.2025 summas 289,85

eurot.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punktist 3 (kaasnevad kulud) ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 1 võla

sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja

poolt edastatud läbi Kliendikeskkonna e-posti aadressile I. S.-il.ee 21.11.2023, 21.12.2023,

23.01.2024 meeldetuletuskirjad ning tasumata tasulised võlateatised 27.11.2023 (5 eurot),

27.11.2023 (5 eurot), 26.01.2024 (5 eurot) (dtl 63). Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3

(Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega

viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale

poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust

tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja

VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35,00

eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga

kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist

kostjale e-posti-aadressile I. S.-il.ee järgnevad tasulised nõudekirjad: 27.02.2024 (25

eurot), 05.03.2024 (5 eurot) ja 12.03.2024 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud

kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid

tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles

makseviivituses (dtl 63 - 64). Hageja tõendab sissenõudmiskulude tekkimist hagi lisades

20 ja 26

VÕS § 1132 lg 1 alusel lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5

eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu

lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne (VÕS § 403⁴ lg 7 ls 2). Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal

sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 403⁴ lg 7 ls

2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks

(vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-

12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10). Seega peab

kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 50 eurot

(15+35).

17. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

BB Finance OÜ ja kostja vahel 18.10.2023 sõlmitud laenulepingust XXX tuleneva

põhivõlgnevuse 2258,78 eurot, intressi 28,26 eurot, viivise perioodi 21.02.2024 kuni

13.03.2025 eest 289,85 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot.

10 (11)

Tsiviilasi nr 2-24-111996

18. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

20. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind

on 3743,81 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (2626,89 eurot ehk 70,17%).

Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 70,17% ulatuses kostja kanda ja 29,83%

ulatuses hageja kanda.

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud

riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 455 eurot. Kohus rahuldab hageja

menetluskulude taotluse ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 319,27 eurot (70,17% 455-

st).

22. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

23. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

24. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

25. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

11 (11)