2-22-4390/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4390

Kohtuasi

OÜ Bitakco Ehitus hagi AS TREV-2 Grupp vastu

võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.04.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Bitakco Ehitus apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

20 893 eurot 64 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Bitakco Ehitus (registrikood 12742215),

lepinguline esindaja Irina Popova

Kostja AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362),

lepingulised esindajad Elis Vija, Kätlin Hinnov ja Kristi

Kirsiste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2024. a otsus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada OÜ Bitakco Ehitus apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-4390

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Bitakco Ehitus (hageja) esitas Harju Maakohtule AS TREV-2 Grupp (kostja) vastu

hagi, milles palus välja mõista 17 571, 98 eurot, 24.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 1915,9 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

1.1. Hagiavalduse kohaselt soovis kostja 2019 augustis saada hinnapakkumist Tallinnas,

Kadaka tee 78D objekti välistrasside tööde kohta. 10.09.2019 tegi hageja kostjale

hinnapakkumise, millega kostja nõustus. Hinnapakkumise koostas hageja kostja esitatud

töömahukirjelduse alusel. 22.05.2022 leppisid pooled kostja algatusel kokku projekti

muutmises, lisandus jalakäijate ülekäigurada ja valgustid jalakäijate jaoks.

1.2. Hageja tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 637 lg 4 mõttes, sest hageja esitas

tööd vastuvõtmiseks ning kostja ei esitanud mõistliku aja jooksul pretensioone. Pooled ei

leppinud kokku, et tööde üleandmisel koostatakse akt. Kostja on allkirjastamata aktide alusel

eelnevalt tasunud. „Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste“ (ETÜ 2013) p 10.1.5 järgi oleks

kostja pidanud tehtud tööde akti allkirjastama või sellest keelduma 5 tööpäeva jooksul. Et

kostja seda ei teinud, tuleb tööd lugeda vastuvõetuks.

1.3. Lisaks lepingulistele töödele leppisid pooled kokku lisatöödes. Lisatöödena on hageja

teinud sidekaabli ümberlülituse, sideluugi vahetuse ja sidekaevu puhastuse, elektrikaabli

remondi, jalakäijate ületuskohale kahe valgustikomplekti paigalduse, hoovisiseselt kahe

tänavavalgustuskomplekti paigaldamise, toitekaabli lisapaigalduse 61 jm, teostusjooniste

koostamise ja mahamärkimise, jalgrataste parklamajja sidekaabli paigalduse ja paigaldanud

rasvapüüduri. Isegi kui asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud siduva eelarvaga

töövõtuleping, on hagejal õigus nõuda tasu tema poolt teostatud lisatööde eest. Lisatööd olid

vajalikud, sest ilma nendeta ei saanud muud tööd lõpuni viia. ETÜ 2013 p 3.1.1 järgi kandis

lisatööde riski tellija.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Poolte vahel oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping. Kostja andis aktsepti

hageja pakkumusele suuliselt. Kuna hageja ei ole pakkumuses märkinud vastupidist, tuleb

lähtuda asjaolust, et tegemist oli siduva eelarvega pakkumusega. Kostja lisas hinnapäringule

veebilingi Sirkel & Mall OÜ koostatud projektile „Kadaka tee 78D hostel.

Väliselektripaigaldis. Hinnapäringus avaldas kostja, et tööd tuleb lõpetada 2020. a kevadel,

seega oli kõige hilisem tähtaeg töö tegemiseks 19.06.2020.

2-22-4390

2.2. Hageja ei lõpetanud töid tähtaegselt. Tööd lõppesid alles 16.11.2020, mil allkirjastati

tänavavalgustuse ülevaatuse akt.

2.3. Töö oli puudustega. Projekti seletuskirja p 1.4.2 ja 1.8 kohaselt tuli hagejal paigaldada

Urbino LED valgustid. Projekti seletuskirja p 1.4.2 viimase lause kohaselt tuli lähtuda

Elektrilevi OÜ tehnilistest tingimustest tööprojekti koostamiseks. Elektrilevi OÜ tehniliste

tingimuste p 2.13 sätestab, et valgustil peavad olema CE ja ENEC sertifikaadid ning Euroopas

tunnustatud sertifitseerimislabori märgis. Hageja asendas kostjat teavitamata tänavavalgustid

mittenõuetekohaste Takton ja Arlux valgustitega, millel puudus nõutav ENEC sertifikaat.

Puudu olid ka tänavavalgustuse valgustusmõõdistused. Pretensioonid esitas kostja mõistliku

aja jooksul, vähemalt 22.07.2020 e-kirjas.

2.4. Töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Pooltel ei olnud praktikat, et tehtud tööde akte ei pea

allkirjastama. Pooltel ei olnud kokkulepet lisatööde tegemiseks.

2.5. Kostja esitas hagejale menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kui kohus peaks hageja nõude

rahuldama, esitab kostja hageja vastu kahjunõude 19 658,59 eurot. Kostja kahju tekkis

puudustega töö ümber tegemisest ja töödega hilinemisest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 15.04.2024. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et 27.08.2019 e-kirjaga soovis kostja hagejalt hinnapakkumist

Kadaka tee 78D elektri ja sidetöödele. 10.09.2019 saatis hageja seaduslik esindaja VG

kostjale hinnapakkumise 38 182, 94 eurole. 22.05.2020 saatis kostja hagejale projekti

muudatuse. Pooled allkirjastasid teostatud tööde aktid 1 ja 2. Kostja tasus hagejale kokku 30

742, 56 eurot.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled kirjalikult taasesitatavas vormis

töövõtulepingu. Tööde tähtaeg pidi olema 19.06.2020. VÕS § 639 lg 1 järgi tuleb eeldada, et

pooled leppisid kokku siduvas eelarves.

3.3. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö

vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Asjas ei kuulu kohaldamisele „Ehituse

töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013)”, sest pooled ei ole nende kohaldamises kokku

leppinud. Põhjendamatu on hageja väide, et pooled loobusid tööde akteerimisest ja see

muutus nende tavapäraseks praktikaks. Tööde vastuvõtmist ei saa järeldada sellest, et ehitis

võeti kasutusele ega sellest, et kostja ei esitanud vastuväiteid hageja aktidele.

3.4. Hageja ei ole esile toonud, millal ja kuidas tööd vastu võeti. Hageja ei ole esile toonud,

millal ta aktid nr 3 ja 4 ja lisatööde akti kostjale saatis. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks

andnud kostjale tähtaja tööde vastuvõtmiseks VÕS § 638 mõttes. Üksnes e-kirjade saatmisest

tasumata arvete kohta ei saa järeldada, et kostja sai kätte talle saadetud aktid. Tuvastatav on

üksnes see, et kostja sai aktid kätte käesolevas kohtumenetluses koos hagiga 21.04.2022.

Tõendatud ei ole hageja väide, et pooled sõlmisid kokkuleppe lisatööde tegemiseks.

3.5. Maakohus tuvastas, et hageja paigaldatud valgustid ei vastanud nõuetele ja need tuli välja

vahetada. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks valgustid ise välja vahetanud. Kostja ei ole

hagejale andnud tähtaega valgustite välja vahetamiseks. Seega on tööd vastu võtmata ja

tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.

2-22-4390

3.6. Hageja nõuet ei saa lahendada alusetu rikastumise (VÕS § 1028) alusel, sest hageja ei

väida, et ta tahtis kostjale teenuste osutamisega täita mingit olemasolevat või tulevast

kohustust, mida polnud olemas, mis ei tekkinud või mis langes hiljem ära.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või

teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

4.1. Maakohus tegi eksliku järelduse, et pooled sõlmisid töövõtulepingu siduva eelarvega.

Kostja saatis hagejale tööde loetelu, mille kohta ta hinnapakkumist soovis. Hageja ei

vastutanud selle eest, kui projekti tulemuse saavutamiseks oli vaja teha lisatöid. Kostja

tegutseb ehitusvaldkonnas peamiselt peatöövõtjana ja hageja võis kostja tööde loetelu

usaldada.

4.2. Hagejal on õigus saada tasu lisatööde eest ja projektist kõrvale kalduvate tööde eest, mille

hageja tegi tellija juhiste põhjal. Selliste tööde eest on hageja esitanud arved. Hageja paigaldas

tellija juhiste järgi projektist kõrvale kalduvad valgustid. Valgustite ümber vahetamiseks ei

pöördunud kostja hageja poole, vaid tellis need kolmandalt isikult.

4.3. Maakohus jättis arvestamata, et lisatööd tulid projekti muudatusest, et hageja tegi

lisatööd, kuid kostja ei maksnud nende eest hagejale ega kolmandale isikule. Maakohtu

lahend on eluvõõras. Lisatööd leppisid kokku objektijuhid suulises vormis. See on

ehitusvaldkonnas tavapärane. Lisatööd olid purustatud elektrikaablite taastamine, sidekaevude

puhastamine ehitusprahist, sidekaevude luukide taastamine, täiendava kaabli paigaldamine.

Nende tööde tegemata jätmine oleks takistanud edasi ehitamist.

4.4. Maakohus leidis ebaõigest, et hageja nõuet ei saa isegi osaliselt rahuldada käsundita

asjaajamise sätete alusel. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja tegelikkuses tööd tegi. Tehtud tööd

olid kostja huvides.

4.5. Ekslik on maakohtu seisukoht, et ETÜ 2013 ei ole kohaldatav. ETÜ 2013 kohaldub

sõltumata sellest, kas pooled selles kokku lepivad. ETÜ 2013 preambula kohaselt loetakse

need tingimused ehituse töövõtulepingute sõlmimisel heaks tavaks.

4.6. Maakohus jättis ekslikult üle kuulamata hageja taotletud tunnistajad. Tunnistajate üle

kuulamata jätmist ei oleks tohtinud põhjendada menetlusökonoomiaga. Ekslik on maakohtu

seisukoht, et tunnistajad ei olnud asjakohased. Menetlusnormide rikkumised olid olulised ja

tingivad asja saatmise uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetlusnormide rikkumised on nii

ulatuslikud, et ringkonnakohus ei saa ise rikkumisi kõrvaldada.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg

2-22-4390

1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme, rikkunud selgitamiskohustust, jätnud välja selgitamata poolte väited ja

nõuded ning ebaõigesti rahuldamata taotlused tõendite kogumiseks, mis tingib maakohtu

otsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei saa

maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asi saadetakse maakohtule tagasi eelmenetluse

staadiumisse. Maakohtul tuleb täita selgitamiskohustust ning võimaldada pooltele enda

nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid selgitada ning tõendada.

8. Maakohus tuvastas õigesti lepingu sõlmimise asjaolud, mis on kajastatud käesoleva otsuse

p-s 3.1 ja mille ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 järgi aluseks asja läbivaatamisel.

Maakohus kvalifitseeris õigesti, et poolte vahel on töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses.

Menetluse algetapis selgitas maakohus hagejale 31.03.2022 määrusega nõude esitamise üldisi

eeldusi. Kolleegium nõustub ka maakohtu hinnanguga, et kuna pooled ei olnud leppinud

kokku ETÜ 2013 kohaldamises, siis need tingimused vaidluses ei kohaldu (TsMS § 654 lg 6).

9. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled, kas hageja on esile toonud ja tõendanud algse

lepinguga ette nähtud tasu saamise eeldused, kas pooled on sõlminud kokkuleppe lisatööde

tegemiseks ja kas hageja on esile toonud selle tasu saamise eeldused. Kostja esitas

tasunõudele vastuväite ning menetlusliku tasaarvestusavalduse.

10. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku (vt nt RKTKo nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13).

10.1. Kohtupraktikas on selgitatud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla

töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija

võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637

lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (RKTKo

21.06.2018, 2-16-5851, p 16).

10.2. Kolleegiumi hinnangul jätsid maakohtu selgitused (TsMS § 351) hageja jaoks lahtiseks,

kas maakohtu arvates oli nõude eeldus töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine

(VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4

ja 5).

10.3. Selgitamiskohustuse täitmiseks peab kohtunik menetlusosalistele vajadusel selgitama,

millised on hageja nõude võimalike õiguslike kvalifikatsioonide eeldused (TsMS § 351). Selle

tulemusel saab menetlusosaline aru, kuidas maakohus tema positsiooni mõistab ning tal on

võimalik oma väiteid tõendada või neid parandada. Selgitamiskohustuse üks eesmärke on ka

üllatuslike otsuste vältimine. Üllatava otsuse tegemine kujutab endast ärakuulamisõiguse

rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 kohaselt menetlusõigusnormi oluline rikkumine.

10.4. Praegusel juhul tugines hageja nii sellele, et ta tegi töö valmis ja andis sellest kostjale

teada, kui ka mitmetele muudele asjaoludele. Hageja väitis, et tema arvates loobusid pooled

tehtud tööde aktide allkirjastamisest ja tööd tuli lugeda vastuvõetuks sellega, et hageja saatis

kostjale tehtud töö akti ja kostja ei esitanud sellele 5 päeva jooksul vastuväiteid. Kuigi hageja

2-22-4390

ei toonud esile, et pooled oleksid lepingus kokku leppinud töö vastuvõtmise kohustuses, viitas

hageja VÕS §-le 638.

10.5. Selles olukorras ei oleks maakohus pidanud lähtuma hageja enda kvalifikatsioonist, vaid

küsimuse TsMS § 436 lg 7 järgi ise kvalifitseerima. Selgitamiskohustuse raames oleks

maakohus pidanud ütlema, kas hageja esile toodud asjaoludel leppisid pooled kokku töö

vastuvõtmise kohustuses ja kas sellest tulenevalt oli tasunõude eeldus töö valmimine ja

ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või

vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Selgitamiskohustuse täitmiseks ei piisa

üksnes üldisest õigusnormide tsiteerimisest ja nendega seotud kohtupraktika esitamisest.

Menetlusosaline peab mõistma, kuidas täpselt maakohus tema väiteid mõistab ja milliseid

nõude eeldusi neile kohaldab. Kui menetlusosaline esitab oma väited ebamääraselt ja

vastuoluliselt, on selgitamiskohustuse täitmine keerukam, kuid just siis on pooltel suurem

vajadus mõista, kuidas maakohus poolte väiteid hindab.

10.6. Kolleegiumi hinnangul saab hageja esile toodust järeldada, et pooled ei leppinud kokku

töö vastuvõtmise kohustuses ja sellest tulenevalt oli tasunõude eeldus töö valmimine ja

ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Seejuures vaidlevad pooled, kas

lisaks algselt kokku lepitud eelarvele leppisid pooled jooksvalt kokku lisatöödes.

10.7. Seonduvalt hageja väidetud kokkuleppega lisatööde kohta märgib kolleegium järgmist.

Praegusel juhul on hageja esile toonud üksnes lisatööde nimekirja ja asjaolu, et lisatöödes

leppisid kokku objektijuhid ja hageja esitas lisatööde kohta akti ja arve. Maakohus oleks

selles olukorras pidanud hagejale selgitama, et lisaks eelpool viidatud VÕS § 637 lg-test 4 ja

5 tulenevatele eeldustele, on tasunõude eeldus, et pooled on kokku leppinud lisatööde eest

makstavas tasus (VÕS § 635 lg 1) või selle puudumisel tuleb esile tuua, milline on tavaline

tasu või vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1).

10.8. Hageja tõi esile, et lisatöödena on ta teinud sidekaabli ümberlülituse, sideluugi vahetuse

ja sidekaevu puhastuse, elektrikaabli remondi, jalakäijate ületuskohale kahe valgustikomplekti

paigalduse, hoovisiseselt kahe tänavavalgustuskomplekti paigaldamise, toitekaabli

lisapaigalduse 61 jm, teostusjooniste koostamise ja mahamärkimise, jalgrataste parklamajja

sidekaabli paigalduse ja paigaldanud rasvapüüduri. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejal iga

töö kohta eraldi esile tuua kokkulepitud tasu või selle töö puhul tavaline tasu.

11. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et hageja tegi töö valmis ja esitas sellele nii

tõendamatuse vastuväite kui puuduste vastuväite.

11.1. Kolleegium käsitleb esmalt puuduste vastuväidet. Kostja väitel paigaldas hageja Takton

ja Arlux valgustid, millel ei olnud ehitusprojektiga nõutavat ENEC sertifikaati ja mistõttu ei

saanud objekt kohe kasutusluba. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostja andis hagejale

juhise projektist erinevate valgustite paigaldamiseks. Kui viimane väide ei osutu tõendatuks,

vaidlevad pooled, kas kõrvalekalle projektist oli nii ebaoluline, et kostjal ei olnud hea usu

põhimõttest tulenevalt alust tasu maksmisest keelduda. Kui viimane väide ei osutu edukaks,

vaidlevad pooled, kas kostja on kaotanud õiguse puudusele tugineda VÕS § 644 lg 3 järgi või

nõuda töö parandamist VÕS § 646 lg 6 järgi.

11.2. Teiseks esitas kostja töö valmimisele tõendamatuse vastuväite. Kolleegium märgib, et

kuigi valdava kohtupraktika järgi ei saa üksnes ehitisele kasutusloa andmisest järeldada, et

tööd on vastu võetud, tõendab nimetatud asjaolu kaudselt, et tööd on valmis saanud. Sellisel

juhul läheb tõendamiskoormis hea usu põhimõtte järgi üle tellijale, kes peab omakorda

2-22-4390

tõendama, et vaatamata kasutusloa saamisele vaidlusaluseid töid ei tehtud või tegi need

töövõtja asemel kolmas isik. Sellist tõendamiskoormist maakohus pooltele eelmenetluses ei

selgitanud.

11.3. Praegusel juhul ei täpsustanud kostja, millised tööd tema arvates tegemata jäid, vaid

nentis üldiselt, et tööde valmimine on tõendamata. Kuni kostja ei ole esitanud

üksikasjalikumat vastuväidet, millised tööd jäid lõpetamata (lisaks valgustitele), võibki hageja

piirduda sellega, et esitab tunnistajate kinnituse, et kõik tööd said valmis. Kostja viitas oma

vastuväites KAi 22.07.2020 e-kirjale. Uuel läbivaatamisel tuleb kostjal täpsustada, kas

nimetatud e-kirjas viidatud tööd jäid vaatamata kasutusloa andmisele kostja arvates lõpuks

tegemata.

12. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus menetlusnorme sellega, et jättis üle kuulamata

tunnistajad, kelle ütlustega soovis hageja tõendada asjaolu, et ta tegi töö valmis ja muuhulgas

väiteid, et kostja andis juhised projektist erinevate valgustite paigaldamiseks ja et objektijuhid

sõlmisid kokkulepped hageja nimetatud lisatööde tegemiseks.

12.1. Hageja palus 19.03.2024 taotluses üle kuulata tunnistajad VK, KA, IK, OT. Kuigi

hageja vormistas oma taotluse sellisel viisil, et sellest aru saamine on ajamahukas ja ebaselge,

siis ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et selliselt vormistatud taotlusega ei peaks kohus

üldse tegelema (26.03.2024 istungi ajamärge 00:00:13). Praegusel juhul pidi taotlust tervikuna

lugedes olema arusaadav, et hageja taotleb tunnistajate VK, IK, KA ja OT üle kuulamist

vähemalt üheselt mõistetavate peamiste faktiküsimuste tõendamiseks, st et hageja tegi töö

valmis, et kostja andis juhised projektist erinevate valgustite paigaldamiseks ja et objektijuhid

sõlmisid kokkulepped hageja nimetatud lisatööde tegemiseks.

12.2. Ülejäänud väidete osas tuleb nõustuda, et taotluse vormistus ei vastanud TsMS § 236 lg

3 nõuetele. Hageja loetles oma taotluses enda seisukoha 12 erinevat lõiku ja leidis, et

tunnistajad annavad ütlusi neis lõikudes toodud asjaolude kohta. Seejuures on lõigud pikad ja

mitmed neist sisaldavad üksnes õiguslikke hinnanguid. Sellele vaatamata keeldus maakohus

ebaõigesti hageja taotlusega tegelemast. TsMS § 3401 lg 1 järgi oleks kohus pidanud andma

võimaluse taotluses esinevad puudused kõrvaldada.

12.3. Maakohus jättis hageja vastuväite tunnistajate üle kuulamata jätmisele ekslikult

rahuldamata ka põhjendusega, et lahendi tegemiseks on piisavalt tõendeid. Samas jättis

maakohus otsusega hagi rahuldamata eelkõige põhjusel, et tasunõude eelduseks olevad

asjaolud on tõendamata. Selliselt toimides tegutses maakohus vastuoluliselt ning tegi hageja

jaoks üllatava otsuse.

13. Kokkuvõttes on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, rikkunud

ärakuulamisõigust ja selgitamiskohustust, jätnud välja selgitamata poolte väited ja nõuded

ning jätnud ebaõigesti rahuldamata ja täpsustamata hageja taotlused tunnistajate üle

kuulamiseks. Asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (TsMS §

657 lg 1 p 3). Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (RKTKo

08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg

3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

2-22-4390