2-24-5946/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5946

Kohtuasi

Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti avaldus võlgniku

C.U mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning

juhilubade väljaandmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.U 12.07.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu kohtutäitur Rocki Albert

Puudutatud isik I (võlgnik) C.U (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (sissenõudja) L.R (isikukood XXX),

seaduslik esindaja Z.T

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.U (C.U) 02.03.2025 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks ning tagastada C.Ule määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja

kanda see summa C.U arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (AS SEB Pank).

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 26.06.2024 määrus ning teha uus määrus, millega

jäetakse Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 15.04.2024 avaldus võlgniku C.U

juhilubade kehtivuse peatamiseks ja talle juhilubade väljaandmise keelamiseks

rahuldamata seoses elatisnõude täitma asumisega ning jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 15.04.2024 avaldus

võlgniku C.U mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning juhilubade

väljaandmise keelamiseks.

4.2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.

2-24-5946

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (avaldaja, kohtutäitur) esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule

avalduse C.U (puudutatud isik I, võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning

juhilubade väljaandmise keelamiseks.

2. Avalduse kohaselt esitas L.R (L.R) (puudutatud isik II, sissenõudja) seaduslik esindaja

18.05.2022 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi Tartu Maakohtu 29.01.2018

otsuse tsiviilasjas nr 2-17-16295 täitemenetluse läbiviimiseks. Esitatud avalduse alusel on

23.05.2022 algatatud täitemenetlus 176/2022/1499. Sundtäitmisele pööratud nõude jääk oli

avalduse esitamise hetkel kokku 2107,54 eurot, millest sissenõudja nõue oli 1131,74 eurot ja

täitekulud 975,80 eurot. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas 01.11.2022 kohtutäiturile

avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks. Liiklusregistrist nähtus, et

võlgnikule on 30.05.2021 väljastatud juhiluba, kategooriad AM B, ning juhiluba on kehtiv

kuni 29.05.2031. Võlgnikule edastati juhtimisõiguse peatamise hoiatus 08.11.2022.

3. Kohtutäitur esitas 15.12.2022 Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku juhilubade kehtivuse

peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Pärnu Maakohus jättis 22.02.2023

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18805 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 2 p 1

alusel peatamata võlgniku juhilubade kehtivuse ning jättis keelamata nende väljaandmise.

Kohtutäitur esitas 25.05.2023 Pärnu Maakohtule uue avalduse. Pärnu Maakohus rahuldas

21.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-7663 kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku

juhilubade kehtivuse ja keelas nende väljaandmise seoses võlgniku poolt elatisnõude täitmata

jätmisega. Võlgnik esitas määruskaebuse, mille alusel Tallinna Ringkonnakohus tühistas

Pärnu Maakohtu 21.07.2023 määruse ning tegi 29.12.2023 uue määruse, millega jättis

kohtutäituri avalduse rahuldamata seoses elatisnõude täitma asumisega (TMS § 1774 lg 2 p 1).

Võlgnik edastas 10.01.2024 kohtutäiturile ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks, millega

sissenõudja seaduslik esindaja ei nõustunud.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Võlgnik leidis, et menetlus tuleb lõpetada otstarbekuse puudumise tõttu, sest asja on

võimalik lahendada kokkuleppega ilma kohtumenetluseta. Võlgnik on korduvalt soovinud

sissenõudja esindajaga kokkulepet sõlmida, kuid sellest on keeldutud. Võlgnik on selgitanud,

et korrapärane maksmine on sissenõudja esindaja teha, mitte võlgniku. Kohtutäitur tõendab, et

võlgnik on osaliselt tasunud elatist. Kohtutäitur alustas varasemalt iga nõuet eraldi

täitemenetlusega, kuni ühel hetkel võlgnik küsis, millal kohtutäituri tasude aegumine algab

ning sellest ajast saadik on täitur liitnud võlgnevusi, et kohtutäituri tasud aeguma ei hakkaks.

Võlgnikul puudub arusaam võlgnevuste suurustest. Võlgnik tegi ettepaneku võlgnevuse

ajatamiseks mõistliku aja jooksul nt kolm aastat. Kui kohtul ei ole pädevust sissenõudja

esindajalt kokkulepet nõuda või sissenõudja ei soovi kokkulepet, palus võlgnik kohtutäituri

avalduse jätta rahuldamata. Võlgnik on varasemalt kohtule selgitusi andnud seoses

juhilubadega ja rohkem selleks vajadust ei näinud. Juhilubade olemasolu on võlgnikule

oluline ning kohtutäitur ja sissenõudja esindaja võiksid arvestada, et maksmine/mitte

maksmine ei ole tingitud võlgnikust, vaid sissenõudja esindaja tegevusest.

2-24-5946

5. Sissenõudja esindaja nõustus kohtutäituri avaldusega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus rahuldas 26.06.2024 määrusega kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule juhilubade

väljaandmise. Maakohus märkis, et juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse

jõustumisest arvates ning kohtumääruse jõustumisel on võlgnik kohustatud viie tööpäeva

jooksul loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetlusosaliste menetluskulud jäeti

võlgniku kanda.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud maakohus käesolevas asjas TMS §

1774 lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku õiguste mitte peatamiseks või nende andmise mitte

keelamiseks. Võlgnik ei ole asunud elatisnõuet täitma (kohtule ei esitatud maksekorraldust

elatise tasumise kohta), ei ole esitanud maksegraafiku kokkulepet ega tasunud ka ühe kuu

elatist. Seoses juhilubade vajalikkusega ei ole võlgnik uusi asjaolusid esitanud, vaid on

21.05.2024 seisukohas märkinud, et kuna on varasemalt kohtule selgitusi andnud, ei näe

selleks rohkem vajadust.

8. Maakohtu hinnangul ei ole senise täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning lapsele

elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Elatise eesmärk on lapsele

pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle ka tõhusalt

tagama. Seetõttu tuli kohtutäituri avaldus lapse elatisvõlgniku õiguste peatamiseks rahuldada.

Maakohus selgitas, et kuigi võlgnikul ja sissenõudjal on võimalus sõlmida elatise võlgnevuse

tasumise osas kompromiss, ei saa see toimuda deklaratiivses vormis. Alaealine laps on selliste

kokkulepete sõlmimisel nõrgem osapool, kelle huvidest tuleb kokkuleppe sõlmimisel

juhinduda. Võlgnik on elatise võlgnevusel lasknud tekkida vaatamata sellele, et tal oli siiani

olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse puudumine

sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule teada andnud, et ta täidab

nõuetekohaselt elatise täitmise kohustust.

9. Maakohus märkis, et kohtutäitur on selles menetluses täitemenetluse läbiviija, mistõttu

menetluskulude jätmine tema kanda ei oleks õiglane. Kuivõrd võlgnik ei ole elatist tasunud,

siis oli avaldusega kohtusse pöördumine põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine

kohtutäituri või alaealise lapse kanda (kelle huvides seda menetlust tegelikult peetakse) on

ebamõistlik ja ebaõiglane. Seega jättis maakohus menetluskulud võlgniku kanda. Kuna

avaldajal ja sissenõudjatel puudusid menetluskulud, siis jättis maakohus need rahaliselt

kindlaks määramata.

Määruskaebus

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

11. Võlgnik on seisukohal, et maakohus on arvestanud ca aasta taguseid andmeid ja jätnud

küsimata täiendavaid selgitusi. Maakohus on jätnud täielikult arvestamata võlgniku tänase

olukorra. Maakohus ei ole kutsunud võlgnikku kohtusse selgitusi andma. Maakohus on teinud

otsuse varasemate ütluste ja tõendite põhjal tundmata huvi, kas täna on võlgnikul auto,

töökoht või mõni muu asjaolu, millest tulenevalt on võlgnikul oluline juhilubade olemasolu.

Võlgnik ütles, et jääb varasemate ütluste juurde, siis on kohtu kohustus selgitada, kas olulised

asjaolud nt elukoht, töökoht või perekondlik olukord on aastaga muutnud. Võlgnik on

2-24-5946

vähendanud võlgnevust ja kohus on jätnud selle arvestamata. Võlgnikul on kolm alaealist last

ja kõiki tuleb kohelda võrdselt. Ühe lapse pärast kannatavad kaks last ja see on nende

inimõiguste rikkumine. Võlgniku juhilubade ära võtmine ei täidaks oma eesmärki vaid

halvendaks olukorda ja rikuks kõige raskemal kujul kahe alaealise inimõigusi. Sissenõudjal

tuleb sõlmida kokkulepe mõistlikel tingimustel, et olukorda saaks lahendada ja võlgnik saaks

leida omale töökoha, et edaspidi õigeaegselt elatisraha tasuda. Kohtutäitur saaks oma tasu, kui

kogu võlgnevus on tasutud.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Kohtutäitur palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse

muutmata ning menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur leiab, et maakohtu määrus on

põhjendatud, maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti

materiaalõigust kohtutäituri avalduse rahuldamisel. TMS § 1774 lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette

õiguse kohtule põhjendada, miks loa kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Selleks on võlgnikul viidatud sätte järgi kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata

jätmiseks mõjuv põhjus või et lubade kehtivuse peatamine ning nende väljaandmise

keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnik märkis

21.05.2024 seisukohas, et on juhilubadega seoses kohtule varasemalt selgitusi andnud ja ei

näe selleks rohkem vajadust. Ka 12.07.2024 esitatud määruskaebuses ei ole võlgnik

täiendavalt põhjendanud, miks ta igakuist elatist ei tasu või kuidas õiguste piiramine takistab

tema enda ja teiste ülalpeetavate toimetulekut. Menetluse ajal ei ole täiteasja nr

176/2022/1499 raames laekumisi toimunud.

13. Sissenõudja seaduslik esindaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik ei

ole asunud korrapäraselt kohustust täitma. Senised episoodilised maksed on tingitud

asjaoludest, et kohtutäitur taotleb juhtimisõiguse peatamist ja juhilubade väljastamise

keelamist. Võlgnik on teinud viimase aasta jooksul makseid just eesmärgil, et kohus lõpetaks

juhilubade kehtetuks tunnistamisega seotud menetlused. See ei ole kantud eesmärgist tagada

lapsele pidev ja vajalik ülalpidamine. Võlgnik ei too määruskaebuses välja konkreetseid

faktilisi asjaolusid, mille kaudu oleks võimalik tuvastada materiaalõiguse rikkumist. Samuti ei

too võlgnik välja, milliseid menetlusõiguse norme on oluliselt rikutud. Sissenõudja esindaja

jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on ise lasknud võlgnevusel tekkida

vaatamata sellele, et kohtulik menetlus juhtimisõiguse olemasolu üle on kestnud juba 2023. a

algusest.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

15. 21.11.2024 esitas kohtutäitur ringkonnakohtule täitemenetluse peatamise otsuse täiteasjas

nr 176/2022/1499. Kohtutäitur peatas täitemenetluse sissenõudja 18.11.2024 avalduse alusel

(TMS § 46 lg 1 p 1).

16. Ringkonnakohus küsis 28.02.2025 kohtunõudega sissenõudja seaduslikult esindajalt

täpsustused täitemenetluse peatamise aluseks olevate asjaolude kohta, s.o kas võlgnik on

asunud elatisnõuet korrapäraselt täitma või on võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud elatise

tasumiseks maksegraafiku kokkulepe. Lisaks palus ringkonnakohus sissenõudja seaduslikul

esindajal teatada, kas sissenõudja soovib jätkuvalt võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamist ning juhilubade väljaandmise keelamist.

2-24-5946

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 ls 1 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse

võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning võlgnikule mootorsõiduki

juhilubade väljaandmise keelamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3) ja jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

18. TMS § 1771 lg 1 järgi hoiatatakse elatise võlgnikku TMS § 1772 loetletud õiguste

piiramisest sissenõudja nõusolekul. TMS § 1772 järgi võib kohus sissenõudja nõusolekul ja

kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult

peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks

algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril

ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. TMS § 1774 lg 2 p 2 kohaselt ei piira

kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei tunnista dokumente kehtetuks ega keela

temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud

avalduse esitamist sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning

on tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Sissenõudja seaduslik esindaja vastas kohtunõudele, et

võlgnik tasub sissenõudjale igakuiselt korrapäraselt elatist ning sõlmitud on kompromiss,

mille tulemusel tasub võlgnik lisaks jooksvale elatisele igakuiselt täiteasjades nr

176/2019/433, 176/2019/1324, 176/2021/2850, 176/2022/149 sundtäitmisele esitatud

nõudeid. Sissenõudja kinnitab, et ei soovi võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist

ning juhilubade väljaandmise keelamist. Seega tuleb kolleegiumi hinnangul maakohtu määrus

tühistada, kuivõrd võlgnik ja sissenõudja on sõlminud TMS § 1774 lg 2 p 2 kohase

maksegraafiku kokkuleppe ning võlgnik tasub sissenõudjale käesoleval ajal elatist

korrapäraselt.

19. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust avalduse lahendamise osas, tuleb TsMS

§ 173 lg 3 järgi otsustada uuesti ka menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb

jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on õiglane

jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 ls 2 järgi

menetlusosaliste endi kanda. Ehkki kohtutäituri avaldus jääb kokkuvõttes rahuldamata, on

selle põhjuseks asjaolu, et võlgnik asus määruskaebemenetluses elatisnõuet täitma, mistõttu

kohtutäitur ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole

vaja määrata kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust.

20. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku I taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu

50 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse

esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui

kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Puudutatud isiku I taotlus tuleb

rahuldada, kuna ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku I määruskaebuse ega jäta

puudutatud isiku I menetluskulusid (sh tasutud lõivu) avaldaja ega puudutatud isiku II kanda

(RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 28; RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 21).

Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot tuleb tagastada ja kanda see summa vastavalt

puudutatud isiku I taotlusele C.U (C.U) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (AS

SEB Pank).

2-24-5946

21. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse, millega võlgniku juhilubade kehtivus peatati ja nende andmine keelati, ei

näe TMS § 1774 lg 6 käesoleva määruse peale ette edasikaebeõigust (RKTKm 07.11.2018, 2-

17-8339, p 14). Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata ka osas, milles ringkonnakohus

rahuldas taotluse riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)