2-22-8259/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Dina Tali

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8259

Tsiviilasi

GTS Group OÜ hagi H.F vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.08.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GTS Group OÜu ja H.F-i apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Hageja apellatsioonkaebuse osas 459 838,73 eurot

Kostja apellatsioonkaebuse osas 176 051,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja GTS Group OÜ (registrikood 14433501),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Helena Noot ja

Kaarel Berg

Kostja H.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kadi Saluste

1(19)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada viga Harju Maakohtu 14.08.2023 otsuse põhjendava osa p-s 21 ja lugeda

liidetava 104 006,16 asemel õigeks liidetavaks 104 006,93 ning hageja põhivõla

suuruseks nii maakohtu otsuse põhjendustes kui ka resolutsioonis 161 454,07 asemel

161 454,84 eurot.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.08.2023 otsus osas, millega maakohus jättis kostalt

hageja kasuks välja mõistmata viivise 2158,63 eurot ajavahemiku 02.04.2022–

01.06.2022 eest. Muus osas jätta otsus muutmata, muutes täiendamise teel selle

põhjendusi.

3. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja kostja apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

4. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Maakohtu 07.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima.

Kohtuotsuse terviklik resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1. Parandada viga Harju Maakohtu 14.08.2023 otsuse põhjendava osa p-s 21 ja lugeda

liidetava 104 006,16 asemel õigeks liidetavaks 104 006,93 ning hageja põhivõla suuruseks

nii maakohtu otsuse põhjendustes kui ka resolutsioonis 161 454,07 asemel 161 454,84

eurot.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista H.F-ilt välja GTS Group OÜ kasuks põhivõlg 161 454,84 eurot, viivis 14.03.2025

seisuga 51 449,14 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlalt 161 454,84 eurolt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Maakohtu 07.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(19)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. GTS Group OÜ (hageja) esitas 01.06.2022 Harju Maakohtule hagi H.F-i (kostja) vastu, milles

palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1 250 494,47 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Hageja

loobumiste tulemusena jäi lõplikuks põhinõudeks 528 500 eurot ja viivis.

Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 20.02.2018-05.11.2021 ja ajavahemikul

17.08.2010–22.08.2018 GTS Express OÜ (praeguse ärinimega FL Transport OÜ, FL) juhatuse

liige;

- FL-i ainuosanik oli kuni 22.08.2018 Canderos Trade OÜ (praeguse nimega Canderos Assets

OÜ, Canderos);

- ajavahemikul 20212–07.08.2018 oli kostja Canderose ainuosanik, alates 07.08.2018 on

Canderose ainuosanik kostja abikaasa X ja nii kostja kui ka X on äriühingu juhatuse liikmed;

- juba 2017. aasta lõpus, aga hiljemalt 2018 I kvartali lõpuks oli FL maksejõuetu äriühing;

- 14.08.2018 sõlmis kostja hageja juhatuse liikmena müügilepingu, millega hageja omandas FL-

ilt 100%-lise osaluse äriühingus Freselle Customs Agency OÜ (praeguse ärinimega Freselle

Customs & Logistics, Freselle) 600 000 euro eest (14.08.2018 leping);

- 14.08.2018 lepingu alusel maksti 141 447,91 eurot FL-ile rahas ja ülejäänud osa müügihinnast

tasaarvestati – hageja võttis üle müüja rahalise kohustuse Freselle ees 465 052,09 euro ulatuses

ja sellest tekkinud rahaline nõue müüja vastu tasaarvestati;

- Freselle osaluse väärtus oli tehingu tegemise kuupäeval 59 000–84 000 eurot;

- 2019. a lõpus tehti avalikul enampakkumisel üks pakkumine 10 000 euroga Freselle osa ostuks;

- Freselle osa müüdi 2021. a 10 000 euro eest enampakkumisel, kus osales vaid üks pakkuja;

- Freselle normaliseeritud EBITDA oli juba alates 2017. a negatiivne (2017. aastal -32 085 eurot;

2018. aastal -19 208 eurot) ja oli negatiivne ka 2019. aastal (-33 839 eurot);

- kostja sai 14.08.2018 tehingust kasu Canderose osaniku ja tegeliku kasusaajana.

Kostja rikkus oma juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja põhjustas kahju 14.08.2018

müügitehinguga, kuna Freselle osa omandati tegelikku väärtust ületava tasu eest, tehing ei olnud

hageja jaoks majanduslikult otstarbekas. Kostja pidi olema teadlik FL maksejõuetusest ja

Freselle väärtusest. Kontserni ümberstruktureerimist oleks saanud teha ka hagejale kahju

tekitamata. Freselle osa oleks saanud müüa turuhinnaga hagejale või Canderos oleks võinud anda

FL osa hagejale mitterahalise sissemaksena. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja

kontserni väärtus oli 2018. a 4,2 miljonit eurot. Peale osanike lepingu ja laenulepingu sõlmimist

sai hageja osanik Larix Partners OÜ (Larix) teada, et kostja oli enne lepingute sõlmimist jätnud

Larixile valemulje kontserni finantsolukorrast.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- 13.08.2018 seisuga oli Canderose struktuur järgmine: Canderosele kuulusid 100% FL aktsiad ja

100% GTS aktsiad; FL-le kuulusid 60% FL Rail OÜ (Rail) aktsiad ja 100% Freselle aktsiad;

- 2018 tabas hageja kontserni (FL, Rail, Freselle) likviidsuskriis ja sooviti kontserni

ümberstruktureerida läbipaistvuse suurendamiseks ning investor Larixi kaasamiseks;

- pärast ümberstruktureerimist oli kontserni struktuur järgmine: hagejale kuulusid 100% FL,

100% Freselle ja 60% Raili aktsiad;

- Canderose eesmärk oli jääda üksnes hageja osanikuks;

- hageja kontserni väärtus oli 2018. a septembris üle 4,2 milj euro, selliseks hindas väärtust ka

3(19)

Larix, kes lubas anda hagejale kontserni väärtuse tõstmiseks laenu 4 miljonit eurot;

- hageja asutati 22.02.2018 ja sai Canderoselt loovutuse teel nõude FL-i vastu, mille hageja sai

FL-i nõudega tasaarvestada;

- hageja oli kohustatud tasuma FL-ile Freselle osa eest 600 000 eurot ja osa väärtus ei olnud

väiksem kui 300 000 eurot;

- 24.01.2019 oli selge, et Larix ei anna hagejale 05.11.2018 laenulepingus kokkulepitud laenu ja

järgneb FL-i pankrot; püüti välistada olukorda, kus FL-il on nõudeid oma tütarühingute vastu;

- hageja pole osa eest raha maksnud ja talle ei ole kahju tekkinud ka põhjusel, et tehing tehti

sama kontserni liikmete vahel;

- puudub osanike otsus vaidlusaluse nõude esitamiseks kostja vastu.

Müügihind tasuti sellisel viisil, et tasaarvestati Canderose poolt hagejale 30.07.2018 lepingust

tulenev (loovutatud) nõue. Rahas makstud osa oli FL-ile antud laen. Puuduvad tõendid Freselle

osa maksumuse kohta 14.08.2018 seisuga. Kostja tegi tehingu korraliku ettevõtja hoolsusega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-14.08.2018 lepinguga ostis hageja FL-ilt Freselle osa;

- osa müügihind oli lepingu p 2.1 kohaselt 600 000 eurot ja müüja kinnitas, et ostja on selle

tasunud;

- 141 447,91 eurot maksis hageja FL-ile hinna tasumiseks rahas, ülejäänud müügihinna

tasumiseks võttis hageja üle FL-i kohustuse maksta Fresellele 465 052,09 eurot ja sellest

tehingust tekkis hagejal FL-i vastu nõue, mis tasaarvestati müügihinnna tasumise kohustusega

458 552,09 eurot;

- hageja tasus Fresellele FL-i kohustuste täitmiseks 104 006,16 eurot ja Freselle on teinud selle

kohta 30.10.2019 tasaarvestusavalduse;

- Freselle osa enampakkumised toimusid 22.11.2019–21.01.2020 ja 16.09.2021-23.09.2021 ja

osa osteti teisel korral ainsa pakkumise teinud OÜu Ruudi & Pojad poolt alghinnaga 10 000

eurot;

- 14.08.2018 olid hageja juhatuse liikmeteks kostja ja Q, ostjat esindas tehingu tegemisel kostja;

- hageja ainuosanikuks oli ajavahemikul 20.02.2018-14.08.2018 FL, ajavahemikul 14.08.2018-

06.11.2018 Canderos ja praegu on hageja osanikeks Canderos osalusmääraga 40% ja Larix 60%;

- 14.08.2018 olid müüja FL-i juhatuse liikmeteks kostja ja C;

-14.08.2018 oli FL-i ainuosanik Canderos;

- ajavahemikul 2012. aasta kuni 07.08.2018 oli Canderose ainuosanikuks kostja, alates

07.08.2018 on ainuosanik kostja abikaasa X;

- Canderose juhatuse liikmed on kostja ja X;

- ajavahemikul 22.08.2018–30.06.2021 oli FL-i ainuosanikuks hageja, 30.06.2021-27.10.2021

Larix, alates 27.10.2021 on ainuosanikuks OÜ Ruudi & Pojad;

- 07.03.2019 kuulutati välja FL-i pankrot ja pankrotimenetlus lõpetati 16.06.2020

kompromissiga;

- 14.08.2018 olid Freselle juhatuse liikmeteks kostja ja C;

- Freselle ainuosanik oli ajavahemikul 05.07.2019 – 27.10.2021 Larix, alates 27.10.2021 on

ainuosanikuks OÜ Ruudi & Pojad;

- hageja osanik Larix kiitis 15.11.2022 tehtud otsusega heaks hagi esitamise kostja vastu.

4(19)

3.2. Hageja esitas hagi kostja vastu äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 nõuete kohaselt. Hageja

osanik Canderos on kostja faktilise mõjuvõimu all ja seega oli nimetatud isiku hääleõigus ÄS §

177 lg 1 järgi piiratud. Käesolevas asjas lisandub sellele veel ainuosanikust abikaasa kaudu

avalduv kostja mõjuvõim Canderose üle. Hääleõiguse piirang ei võta osanikult õigust

otsustusprotsessis seisukohta esitada. Otsuse vastuvõtmise korra rikkumine on tõendamata.

Endise juhatuse liikme vastu nõude esitamisele ÄS § 168 lg 1 p 10 ei kohaldu. Enamusosaniku

hääletamisõigus on piiratud sõltuvalt tema seotusest potentsiaalse kostjaga (ÄS § 177). Kui pole

piiratud, võib põhjendatud nõude esitamisele vastuhääletamine tuua kaasa enamusosaniku

isikliku vastutuse (ÄS § 188). Vastutada võivad isiklikult ka põhjendatud nõude esitamata jätnud

teised juhatuse liikmed. Osanike ainupädevus endise juhatuse liikme vastu nõude esitamise

otsustamisel võiks tegelikult kahjustada igat osanikku sõltumata tema osaluse suhtelisest

suurusest, kuna otsuse tegemise takistamise või vaidlustamise tulemusel võib nõue endise

juhatuse liikme vastu aeguda.

3.3. Kohtule ei ole esitatud 30.07.2018 lepingut, mis on 14.08.2018 lepingu p-st 2.1 nähtuvalt

tasaarvestusega seotud. Kostja väitel lepiti selle lepinguga kokku müügihinna tasaarvestamine.

Kuna leping on sõlmitud enne vaidlusalust müügitehingut, siis pole kostja väide usutav. Väidet

ei toeta ka C-i avaldus, mille kohaselt oli lepingu sisuks FL-i kohustuste ülevõtmine Freselle ees.

Sellest võib järeldada, et 30.07.2018 leping reguleeris ka kohustuste ülevõtmisest tekkinud

hageja nõuet FL-i vastu. Eelnimetatust sõltumata on ebausutav, et hageja andis müügihinna

tasumise asemel FL-ile laenu eurosendi täpsusega ulatuses, millises müügihind oli tasaarvestuse

tegemise järgselt hageja poolt maksmata. Usutavam on, et sooviti tasuda müügihinda.

3.4. Maakohus viitas nõude alusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35, ÄS § 187

lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le 1.

3.5. Asjatundja AJ arvamus müüdud osa väärtuse kohta müügihetkel kehtib võrdväärse

usutavusega kogu esitatud hinnavahemiku 71 700 – 84 000 eurot kohta. Seega võib arvamusest

järeldada ka hinda 84 000 eurot. Hageja ei tõendanud, et tegelik hind oli väiksem kui 84 000

eurot.

Kohus ei nõustunud kostja väidetega asjatundja J arvamuse ekslikkuse kohta. Asjatundja UV

arvamus ei lükka eelnevat arvamust ümber ja J on põhjendanud selle etteheidete alusetust.

Kohtule pole esitatud midagi sellist, mis annaks aluse eelistada V arvamust J arvamusele.

Asjatundja J arvamus Freselle osa väärtusest 14.08.2018 on kategooriline ning on esitatud temale

püstitatud ülesande alusel. Asjatundja V hindas Freselle „100% omakapitali väärtust seisuga

05.07.2019“ ja andis arvamuse, et selleks väärtuseks oli 300 000 eurot. Seisuga 14.08.2018

asjatundja Vlt osa väärtuse hindamist ei küsitud, kuid asjatundja on esitanud „tähelepaneku“,

mille kohaselt selle kuupäeva seisuga ei olnud väärtus „väiksem kui 300 tuhat eurot“ (arvamuse

p 25). Sellise ebamäärasusega esitatud väide asjaolu kohta, mida asjatundjalt küsitud pole, ei ole

usaldusväärne. Asjatundja J on selgitanud eelnimetatud hinnangu alusetust (30.03.2023

arvamuse lk 5). Kostja on lugenud J seisukohad ebausaldusväärseks, kuid pole neid sisuliselt

käsitlenud. Kohtul puudub alus kahelda asjatundja J poolt esitatud põhjendustes, mille kohaselt

asjatundja V arvamus osa väärtuse kohta ei ole õige.

Kostja pole tõendanud, et osa tegelik väärtus oli 600 000 eurot. Asjatundja V arvamus 300 000

euro väärtuse kohta pole eespool selgitatu kohaselt tõendina usaldusväärne. Väide seda summat

ületava väärtuse kohta on paljasõnaline. Kostja väited kontserni väärtuse kohta on asjakohatud –

5(19)

kontserni pole muutumatul kujul olemas ja siinse asja õigeks lahendamiseks on vaja selgitada

välja Freselle osa tegelik väärtus seisuga 14.08.2018 eraldi, mitte mingisuguse suurema

varakogumi osana.

Puuduvad põhjendused selle kohta, millistel asjaoludel võis osa väärtus pisut enam kui aasta

pärast vaidlusaluse tehingu tegemist sedavõrd oluliselt langeda. Seega annavad ka

enampakkumise asjaolud aluse kahelda asjatundja V poolt osa väärtusele antud hinnangu

usaldusväärsuses.

Eelnevast tulenevalt luges kohus asjatundja J 03.03.2023 arvamusega tõendatuks, et Freselle osa

tegelik väärtus seisuga 14.08.2018 oli 84 000 eurot.

3.6. Pole õige, et 100% tütarühingule raha maksmine ei saa põhjustada emaühingule kahju.

Kohus nimetas näitena olukorra, kui emaühing vajab seda raha muudel asjaoludel ohustava kahju

tekkimise vältimiseks või saaks kasutada raha kasumlikumalt või on tütarühingul võlgnevusi

kolmanda isiku ees tütarühingu enda vara ületavas ulatuses. Pooled on üksmeelel selles, et

müügihinna tasumise ajal oli FL juba maksejõuetu. Raha maksmisega piiratud vastutusega

tütarühingule, kellel puudub vara oma kohustuste täitmiseks, rahastab emaühing tütarühingu

võlgade tasumist. Emaühingu vara säilimisest või suurendamisest saaks sellises olukorras

rääkida vaid tütarühingu tegevuse kasumlikuks muutmise korral, mida käesolevas asjas väidetud

pole ja mis FL-i suhtes läbi viidud pankrotimenetlust arvestades pole ka tõenäoline.

Seetõttu pole õige ka asjatundja V arvamus, et kontsernisiseste tehingutega pole võimalik

kontserniliikmele kahju põhjustada. Pealegi pole siinsel juhul olemas muutumatuna püsinud

kontserni. 14.08.2018 oli Canderos müüja ja ostja ainuosanik. Järgnevalt on müüja, ostja ja

Freselle osanikud vahetunud. Kui üldse saab tehingu tagajärgi juhatuse liikme vastutuse

seisukohalt hinnata kontserni vaates, siis pole see õige kontserni koosseisu muutumise järgselt.

3.7. Kahju suuruse hindamisel tuleb arvestada, et osa müügihinnast tasuti FL-i kohustuse

ülevõtmise kaudu. FL oli enne vaidlusalust tehingut Fresellele võlgu. Selle võla kohustus FL-i

asemel Fresellele tasuma hageja, vabanedes osaliselt müügihinna tasumise kohustusest FL-i ees.

Sellised tehingutingimused said hagejale tuua kaasa kahju alles pärast seda, kui ta FL-i kohustusi

Freselle ees täitma asus.

Kostja kvalifitseeris sellele tasaarvestusele tuginemise ekslikult hagi aluse muutmiseks, sest hagi

alus on kahju põhjustamine Freselle osa müügitehingu tegemisega.

Kahju põhjustamine kostja poolt on tõendatud 161 454,07 euro ulatuses (141 447,91 + 104

006,16 – 84 000) eurot.

3.8. Hageja juhatuse liikmena vastutas kostja hageja vara säilimise eest. Kostjal oli muuhulgas

kohustus korraldada ja jälgida, et hageja raha kasutatakse tema huvides. Vara omandamine selle

tegelikku väärtust ületava hinna eest ei olnud hageja huvides. Kahjuliku tehingu tegi hageja

nimel kostja. Kohustuste rikkumine (TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 2) ja põhjuslik seos hageja vara

vähenemise ja kostja käitumise vahel on seega tõendatud.

Kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Kostja faktiväited investori hinnangust vaidlusaluse tehinguga seotud isikute kontserni väärtuse

kohta ei oma tähtsust. Kostja pole esitanud tõendeid, millest järelduvalt korraliku ettevõtja

hoolsusega tegutsenud isik oleks maksnud Freselle osa eest rohkem kui 84 000 eurot.

6(19)

Kostja on rikkunud ka lojaalsuskohustust. Vaidlusaluse müügitehingu tegemise ajal oli kostja

tehingu teise poole FL-i juhatuse liige ja ka Freselle juhatuse liige. Vaid mõni päev enne tehingu

tegemist oli kostja võõrandanud FL-i ainuosanikuks olnud Canderose osa oma abikaasale,

tehingu ajal oli Canderos jätkuvalt FL-i ainuosanik. Siinse vaidluse õigeks lahendamiseks piisab

hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisest, kuid kostja seotus FL-i ja Fresellega tehingu ajal

viitavad sellele, et kostja eelistas tehingu tegemisel teiste isikute huve hageja omadele.

Kostja etteheited Larixi tegevusele on asjakohatud – hagejat ei saa käesoleva asja lahendamisel

samastada tema osanikuga.

3.9. Kokkuvõttes on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud

juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS

§ 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole

tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kahju on

tõendatud 161 454,07 euro ulatuses ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Nõue jääb

rahuldamata 367 045,93 euro (528 500 - 161 454,07) ulatuses.

3.10. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. 02.06.2022–14.08.2023 sissenõutavaks muutunud

viivisenõue on 18 332,78 eurot (summalt 161 454,07 määraga 8% aastas 213 päeva eest,

määraga 10,5% aastas 181 päeva eest ja määraga 12% aastas 45 päeva eest). Kohus mõistab selle

summa koos edasiulatuva viivisega alates 15.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kostjalt hageja kasuks välja (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367).

3.11. Hageja vähendas menetluse ajal hagi eset põhjusel, et Canderos loobus hagi alusega seotud

tehingutest tulenevate nõuete maksmapanekust hageja vastu. Arvestades kostja seotust

Canderosega on sisuliselt tegemist võrdväärse olukorraga sellele, nagu oleks kostja ise heastanud

kahju kohtuväliselt. Seetõttu jäid TsMS § 168 lg 1 p 4 alusel menetluskulud vastavas osas kostja

kanda. Menetluskulude teistsugune jaotamine oleks ebaõiglane ja vastuolus menetluskulude

jaotamise kohta seadusega kehtestatud põhimõtetega.

Menetluskulude jaotamisel võttis kohus arvesse hagi osalist rahuldamata jätmist (TsMS § 162 lg

1). Hageja esialgne põhivõlanõue oli 1 250 494,47 eurot. Hagist loobumise tõttu vähenes

nimetatud nõue 528 500 euroni. Sellest nõudest rahuldati 161 454,07 ehk ca 30 %. Loobumise

järgse menetluse osas peaks hageja seega kandma 70% kostja menetluskuludest ja hageja 30%

kostja menetluskuludest. Arvestades menetluse lõpetatud osa menetluskulude jaotust ja

loobumise eelse tsiviilasja hinna proportsiooni menetlusse jäänud tsiviilasja hinna suhtes

(vähenemine üle ½), peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

07.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jäi kehtima otsuse täitmise tagamiseks.

Apellatsioonkaebused

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega hagi täielikult rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

7(19)

4.1. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et Freselle osa väärtus on 84 000 eurot ja kahju tekkimine

on tõendatud vaid 161 454,07 euro ulatuses. Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et

lähtumine asjatundja leitud hinnavahemiku keskmisest väärtusest võiks olla ebaõige ega

põhjendanud, miks ta ei ole lähtunud osa keskmisest väärtusest (71 500 eurot). Asjas saanuks

analoogia alusel kohaldada VÕS § 77 lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

4.2. Ebaõige ja üllatuslik on maakohtu seisukoht kahju suuruse osas.

Kostja ei tõendanud, et hageja ei täitnud 14.08.2018 lepingut ja ei tasunud 600 000 eurot.

25.01.2023 määruse punktis 3 osundas kohus, et 14.08.2018 lepingu punktis 2.1 on kokku

lepitud müügisumma tasumine rahas ning kinnitatud, et müügisumma oli tasutud, mistõttu on

kostjal vastusoorituse väiksemale väärtusele tuginemisel tõendamiskoormis. 15.03.2023

kohtuistungil selgitas kohus, et kostja peab tõendama, et hageja ei täitnud 14.08.2018

müügilepingust tulenevat vastusooritust Freselle osa eest tasumiseks.

Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu menetluses asjaolule, et kahju on tõendatud

üksnes ulatuses, millises hageja tasus rahas Freselle osa eest või täitis üle võetud kohustust rahas.

Kahju hüvitamise eesmärk on asetada hageja olukorda, kus kostja oleks ostnud Freselle

osa õiglase hinnaga või jätnud sellise kahjuliku tehingu tegemata (VÕS § 127 lg 1). Kas osa eest

tasuti täielikult rahas või ka osaliselt FL-ilt kohustuse ülevõtmise teel – mõlemal juhul oleks

hageja varaline diferents 527 500 eurot.

Hageja on tasunud Fresellele rahas 104 006,93 eurot (otsuses ekslikult 104 006,16 eurot),

andes selles summas Fresellele laenu ning seejärel tasaarvestas hageja antud laenunõude

kohustusega Freselle ees (465 052,09 eurot). Selle tulemusel jäi hageja kohustuseks Freselle ees

361 045,16 eurot, mille tasumist on Freselle hagejalt nõudnud. Maakohus on otsuse punktides

10, 20 ja 21 tuvastanud, et hagejal on nimetatud osas sissenõutavaks muutunud kohustus Freselle

ees.

Freselle väärtuse hinnangus on välja toodud Freselle bilanss, millest nähtub, et Freselle

nõude jääk hageja suhtes oli 2019. aasta lõpu sisuga vähenenud 351 356 euroni. Sellest järeldub,

et antud Freselle nõue hageja vastu oli vähenenud veel täiendavalt 361 045,16 – 351 356 =

9689,16 euro võrra. Kahju on tõendatud täiendavalt 9689,16 eurot ulatuses (kokku 171 143,23

eurot).

4.3. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja nõudis viivist alates 02.04.2022. Hageja nõudis

kohtumenetluse eelselt kostjalt kahju hüvitamist hiljemalt 01.04.2022.

4.4. Menetluskulud tulnuks jätta kostja kanda, sest rahuldada tulnuks hagi täies ulatuses.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on valesti hinnanud tõendeid, rikkunud otsuse põhjendamiskohustust ja kohaldanud

vääralt materiaalõiguse norme.

5.1. Osa müügihind tasuti tasaarvestuse teel ehk ainus vastusooritus hageja poolt FL-ile Freselle

osa eest oli nõude lõppemine FL-i vastu. Puudub vaidlus, et nõue FL-i vastu oli 14.08.2018

seisuga väärtusetu. Seega ei tekkinud hagejale 14.08.2018 lepingu sõlmimise tulemusel kahju.

8(19)

Freselle osa ost oli üks tehing [tehingute hulgas], millega struktureeriti FL-i kontsern ümber

selliselt, et tütarühingute (sh FL, Freselle, Rail) osade emaühinguks saaks hageja. Hageja oli

enne tehingute tegemist majandustegevuseta varatu ühing. Seega ei saanud hageja

ümberstruktureerimisega jääda ilma varast. Ka asjatundja on kinnitanud, et Freselle osa ost ei

saanud hagejale kahju tekitada. Maakohus on asjatundja arvamuse jätnud tähelepanuta.

5.2. Hagi esitamiseks puudub osanike otsus ja hageja ei ole nõuetekohaselt kokku kutsunud

hageja osanike koosolekut, et otsustada hagi esitamine kostja vastu.

Kostja ei saanud iseseisvalt Canderose eest hääletada, kuivõrd viimase igapäevasest

majandustegevusest väljuvate tehingute tegemiseks on vaja osanike otsust. Canderose ainuosanik

on X. Sellega rikuti Canderose kui hageja ühte peamist osanikuõigust – osalemisõigust. Hageja

osanike otsus on tühine, hagejal puudub osanike otsus ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hääletusprotokoll ei sisalda nõutaval hulgal hageja osanike hääli (hageja põhikirja p 4.3),

mistõttu ei ole hageja osanike otsust esitatud hagi heakskiitmiseks vastu võetud ja otsus on

tühine.

5.3. Osanike otsuse vastuvõtmisel ei saanud piirata Canderose hääleõigust ÄS § 177 lg 1 alusel.

Osaniku hääleõiguse piiramiseks ei piisa sellest, kui osaniku ja osaühingu juhatuse liikmed

kattuvad. Canderose osa kuulub X-i lahusvarasse. Samuti ei ole kostja Canderose ainus juhatuse

liige. Kui hageja väitis, et osaniku hääleõiguse piiramine on põhjendatud tulenevalt huvide

konfliktist, oleks hageja pidanud tõendama, millises olukorras ei ole Canderos hageja osanikuna

lähtunud hageja huvidest.

Canderose teine juhatuse liige ja ainuosanik X on kinnitanud, et ei kiida heaks ega nõustu siinses

asjas esitatud hagi esitamisega ja esindaja määramisega.

5.4. 14.08.2018 lepingu tagajärjel ei tekkinud hagejale kahju, sest hageja ei andnud FL-ile

Freselle osa eest üle vara, mis oleks olnud väärt enam kui Freselle osa väärtus.

14.08.2018 leping tõendab, et hageja tasus Freselle osa eest FL-ile tasaarvestuse teel, st

väärtusetu nõudega FL-i vastu, mitte rahas.

Hageja on tõendanud pangakonto väljavõttega, et ei teinud FL-ile Freselle osa tasumise eest

rahalist ülekannet ega andnud muud vara FL-ile üle. Hageja on andnud pärast 14.08.2018

lepingu sõlmimist FL-ile üksnes laenu. Maakohus on asunud põhjendamatult asjaolusid oletama

elulise usutavuse pinnalt.

5.5. Hagejale ei tekkinud FL-ilt kohustuse ülevõtmisega kahju 104 006,16 eurot.

Kostjal puuduvad hageja raamatupidamise dokumendid. Kostja faktiväited müügihinna tasumise

kohta ei olnud vastuolulised. Hagi aluse on kohustatud tõendama hageja, mitte kostja.

Hageja seisukohad Freselle osa müügihinna tasumise osas on vastuolulised. Kui algul tugines

hageja sellele, et hageja on tasunud FL-ile Freselle osa eest tasaarvestuse teel, siis hiljem sellele,

et hageja võttis FL-ilt üle kohustused Freselle ees 465 052,09 euro ulatuses ja selle tulemusena

loeti hageja kohustused FL-i ees 458 552,09 euro ulatuses täidetuks. Hageja väide tugineb FL-i

juhatuse liikme selgitusele.

Kostja ei andnud hagi muutmiseks nõusolekut. Hageja väide kohustuse ülevõtmise osas oli uus

asjaolu, mis ei ole seotud siinse menetlusega.

9(19)

16.03.2023 kohtuistungil kinnitas kohus, et väidetav FL-i kohustuse ülevõtmine Freselle ees ei

ole hagi aluseks ega puutu asjasse. Üllatuslikult on kohus otsuses analüüsinud hageja poolt FL-i

kohustuse ülevõtmist ja selle tehinguga hagejale tekitatud kahju.

Hageja ei ole tõendanud, et lisaks 14.08.2018 lepingu p-s 2.1 märgitud tasaarvestusele tegi

hageja FL-ile täiendava soorituse Freselle osa eest. Hagejale ei saanud kahju tekitada ka FL-i

kohustuse ülevõtmine ega Freselle ja hageja nõuete tasaarvestamine.

Hageja väited on vastuolulised. Hageja väidab, et Freselle osa ei olnud juba 05.07.2019 seisuga

väärt rohkem kui 55 470 eurot. Hageja ei saanud maksma panna enda nõuet 104 006,93 eurot

Freselle vastu. Freselle ei ole hagejalt 465 052,09 euro tasumist nõudnud ja selline nõue on ka

aegunud. Seega ei saanud hagejale kahju sellest tehingust tekkida.

5.6. Kostja ei nõustu maakohtu tuvastatuga, et 141 447,91 eurot maksis hageja FL-ile 14.08.2018

lepingu hinna tasumiseks rahas. Kohus jättis arvestamata hageja omaksvõtuga, et Freselle osa

eest tasus hageja FL-le tasaarvestuse teel. Sama tuleneb ka 14.08.2018 lepingust.

07.11.2018 ei kandnud hageja FL-i pangakontole 141 447,91 eurot, vaid 130 000 eurot ja 155

000 eurot selgitusega „laen“. 05.11.2018 hageja ja Larixi vahel sõlmitud laenulepingu alusel

andis hageja 07.11.2018 FL-ile laenu, mitte ei tasunud Freselle osa eest. FL-ile laenu andmiseks

vajalikud summad laekusid enne FL-ile kandmist hageja pangakontole Larixilt vastavalt Larixi ja

hageja vahel 05.11.2018 sõlmitud laenulepingule. Hageja oli 05.11.2018 laenulepingu p 1.2

alusel kohustatud nimetatud summad edasi kandma FL-ile.

Hageja võttis omaks, et tegelikult kandis hageja FL-ile kokku 285 000 eurot selgitusega „laen“.

24.01.2019 JK e-kirja kohaselt oli 24.01.2019 seisuga hageja kohustus tasuda Freselle osa eest

141 000 eurot FL-i ees täitmata. Kuna selleks hetkeks oli võimalik, et FL-i vastu esitatakse

pankrotiavaldus, siis hindas hageja kontserni finantsjuht ja hageja juhatuse liige JK võimalusi,

kuidas nimetatud nõue lõpetada. Selleks otsustatigi kajastada raamatupidamises 07.11.2018 FL-

ile antud laenust 141 447,91 eurot FL-ile Freselle osa eest tasumisena ja vormistati kostja poolt

allkirjastatud avaldus.

FL-i pankrotimenetluses rahuldati võlausaldajate nõuded 2,5% ulatuses. Kui hageja poolt FL-ile

07.11.2018 antud laenu ei oleks enne FL-i pankrotimenetlust vormistatud raamatupidamises

ümber Freselle osa müügihinna tasumiseks, oleks hagejal jäänud laenu tagastamise nõue FL-i

pankrotivara vastu ning FL-l nõue GTS vastu, mille rahuldamist oleks pankrotihaldur saanud FL-

i pankrotimenetluses nõuda. Seetõttu oli tegemist hageja jaoks kasuliku tehinguga.

Maakohus leidis vääralt, et hageja väidetav soorituste summa kattub eurosendi täpsusega 600

000 euroga, mille hageja oli kohustatud FL-ile Freselle osa eest tasuma. Liites hageja poolt FL-

ile antud laenusumma 141 447,91 eurot ja ülevõetud kohustuse 465 052,09 eurot, saame 606 500

eurot. Kuivõrd summad ei kattu, ei ole tegemist „usutava selgitusega“.

5.7. Hageja kordab maakohtus esitatud väiteid kontserni ümberstruktureerimise kohta.

Asjatundja leidis, et sellisest tehingust ei ole võimalik endisel juhatuse liikmel isiklikku kasu

saada. Maakohtu otsuse p-s 18 sisalduv selgitus on hüpoteetiline ega anna alust jätta asjatundja

UV arvamus tähelepanuta. Kohus ei ole selgitanud, miks asjatundja arvamus ei ole käesolevas

asjas kohaldatav või on väär.

10(19)

5.8. UV on leidnud, et ka 05.07.2019 seisuga oli Freselle osa väärtus 300 000 eurot.

AJ on Freselle osa väärtuse hindamisel 14.08.2018 seisuga kasutanud eelduseid, mis on sama

eksperdi poolt varem koostatud 05.07.2019 seisuga hinnanguga võrreldes täiesti vastupidised

(näiteks üle- või alainvesteerimine põhivaradesse jätkuperioodil). Hindamismetoodiliselt ei ole

võimalik selliseid erinevusi hinnangutes kuidagi põhjendada ega aktsepteerida. AJ tegutses

14.08.2018 seisuga Freselle osa hindamisel selges infopuuduses.

Kohus on UV arvamused jätnud nõuetekohaselt analüüsimata ja selgitamata, miks tema

selgitused AJ arvamuse ebausaldusväärsuse kohta ei ole asjakohased. Kuivõrd asjatundjad

hindasid Freselle osa väärtust erinevalt, oleks hageja pidanud esitama ekspertiisitaotluse selle

hindamiseks. Kohus ei saanud lugeda tõendatuks, et Freselle osa väärtus 14.08.2018 lepingu

sõlmimise seisuga oli 84 000 eurot.

5.9. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid, et tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kontserni 05.11.2018 sisenenud Larix, samuti JK, ei pidanud Freselle osa eest 600 000 euro

tasumist hagejat kahjustavaks. Larix tegi hageja kontserni suhtes due diligence ja hindas selle

väärtuseks üle 4 miljoni euro.

Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti JK 24.01.2019 e-kirja osas ja leiab, et ka viimane ei

mõelnud välja põhjendust Freselle osa ostuhinna vähendamiseks, kuivõrd selleks puudus alus.

Seega korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsenud isik oleks ostnud Freselle osa 14.08.2018

hinnaga 600 000 eurot.

5.10. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja põhinõue oli 1 250 494,47 eurot ja

kohus rahuldas sellest 161 454,07 eurot, st vähem kui 13%. TsMS § 168 lg 5 kohaldamisele ei

kuulu, sest kostja ei teinud hagejale mingit sooritust menetluse jooksul. Canderose nõudest

loobumist ei saa käsitada kostja teona.

5.11. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada hagi tagamise korras Canderose osa

arestimine. Kuna hageja ei avaldanud seisukohta hagi tagamise abinõu jõusse jätmise osas,

tulnuks hagi tagamise abinõud tühistada (TsMS § 445 lg 2).

Vastused apellatsioonkaebustele

6. Pooled vaidlevad üksteise apellatsioonkaebustele vastu, paludes jätta need rahuldamata ja

menetluskulud vastaspoole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäi rahuldamata hageja

viivisenõude ajavahemiku 02.04.2022–01.06.2022 eest. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata, aga ringkonnakohus muudab seda osaliselt täiendamise teel (TsMS § 657 lg 1 p 2).

8. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

Maakohus on jätnud osaliselt vastamata poolte väidetele ja kohtuotsuse põhjendamata.

Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada.

11(19)

Vaidluse lahendamisel analüüsib ringkonnakohus, kas siinse hagi esitamiseks ja vaidluses

esindaja määramiseks oli vajalik osanike otsus ja kas selline otsus on olemas (I), kas hagejale on

tekkinud kahju ja kui suur see on (II), kas hageja on muutnud hagi (III), kas kohus on

viivisenõude õigesti lahendanud (IV), kas kohus jagas menetluskulud õigesti (V) ja teeb lõpuks

menetluslikud otsused (VI).

I

9. Hagi esitamiseks ja vaidluses esindaja määramiseks kostja kui Canderose endise juhatuse

liikme vastu oli vajalik osanike otsus (ÄS § 168 lg 1 p 10, RKTKo 12.10.2022, 2-20-8655, p

12.3). Kuna Riigikohtu sellekohane lahend tuli siinse menetluse jooksul, on hageja järginud

selles toodud juhiseid ja võtnud otsused tagantjärele vastu ehk kiitnud hageja tegevuse hagi

esitamisel heaks.

9.1. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et juhatus ei saa otsustada seda, kas osanike otsused saab

vastu võtta osanike koosolekut kokku kutsumata. Kuna üldjuhul kutsub osanike koosoleku

kokku juhatus (ÄS § 171 lg 1), on juhatusel pädevus otsustada, millises vormis ta seda teeb.

Seadusest ega selle mõttest ei tulene osanikule pädevust määrata, millises korras tuleb juhatuse

kokku kutsutud koosolek läbi viia.

9.2. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel rikuti selle tegemise

korda, mistõttu on otsus tühine.

9.2.1. Asja materjalidest nähtub, et osanike koosoleku kirjaliku läbiviimise teate pidid

õigeaegselt kätte saama nii Canderose osanik (X) kui mõlemad juhatuse liikmed (H.F ja X).

9.2.2. E-kirjavahetusest (II kd, tl 82–87, tl 118–124) nähtub, et juhatus pani vastava küsimuse

hääletusele kirjalikult (koosolekut kokku kutsumata), otsuse eelnõu ja hääletusprotokoll saadeti

hageja kahele osanikule – Larix ja Canderos – 03.11.2022 e-kirjaga (mh aadressil XXX) ja

hääletamiseks anti tähtaeg kuni 14.11.2022 kl 10:00. Canderos pidi vastava e-kirja saama

järgneval tööpäeval, milleks oli reede 04.11.2022. E-kirja lugemiskinnitusest (II kd, tl 125)

nähtub, et X luges YYY elektronposti aadressil (aadressile on ümber suunatud XXX e-kirjad)

03.11.2022 e-kirja 03.11.2022 kell 22:52:37.

9.2.3. Äriregistri väljavõttelt (II kd, tl 126–127) nähtub, et CASA STUDIO OÜ on Canderose

tütarühing ja selle üheks juhatuse liikmeks on X.

9.2.4. Lennupiletitelt (II kd, tl 92 ja pöördel) nähtub, et kostja Canderose seadusliku esindajana

viibis reisil 07.11.–12.11.2022. 14.11.2022 e-kirjast (II kd, tl 90) nähtub, et kostja kirjutas hageja

esindajale, et saabus just Eestisse, sai eelnõu kätte ja palus eelnõus märgitud küsimuste

arutamiseks kutsuda kokku osanike koosoleku. Samuti teatas kostja soovist osanike koosoleku

päevakorda täiendada.

9.2.5. Kostjal oli mõistlik võimalus tutvuda otsuste eelnõudega 04.11.2022 hommikul, samuti oli

seda võimalik teha teisel Canderose juhatuse liikmel T. H.F-il. Asjaolu, et kostja viibis nimetatud

ajavahemikul Eestist eemal, ei tähenda, et ta ei saanud oma arvamust osanike otsuse kohta

kujundada.

9.3. ÄS § 173 lg 2 kohaselt saadab juhatus koosolekut kokku kutsumata vastuvõetava otsuse

eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille

jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas

12(19)

vormis. Riigikohus on selgitanud, et seaduse mõtte kohaselt tuleb osanikele anda otsuse

tegemiseks mõistlik aeg (vt RKTKo 23.05.2018, 2-16-9415, p 22).

9.3.1. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne

koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult

hääletada (vt RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010/36, p 11; 24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 17). Kuigi

praeguse vaidluse esemeks olevad otsused võeti vastu kirjalikus menetluses, on need põhimõtted

kohaldatavad ka siinses asjas.

9.3.2. Isegi kui kostja sai otsuste projekti kätte peale Eestisse saabumist 13.11.2024, ei ole siinse

juhtumi asjaoludest võimalik järeldada, et kostjal puudus mõistlik aeg oma otsuste

kujundamiseks. Kostja ei hääletanud ja vastavalt ÄS § 173 lg 2 II lausele tuleb tema hääl lugeda

vastuhääleks. Kostja ei väida, et pikema aja olemasolul oleks ta teinud teistsuguse otsuse. Kostja

pidi juba alates 21.03.2022 hageja esitatud kahjunõude (I kd, tl 48–52) saamisest olema teadlik

hageja võimalikust nõudest enda vastu ja selle väidetavast alusetusest. On loogiline eeldada, et

kostja ei soovinud kohtuvaidluse pidamist enda vastu ja nimetatu nähtub ka kostja vastuväidetest

siinses asjas. Seetõttu ei saa vaidlusalused otsused olla tühised põhjusel, et otsuste

vastuvõtmiseks ei olnud kostjal mõistlikku aega.

9.4. Põhjendamatu on kostja väide, et X ei saanud 15.11.2022 osanike otsuste vastuvõtmisel

Canderose eest hääletada, kuna see väljunuks Canderose igapäevase majandustegevuse raamest

ja selleks olnuks vajalik Canderose põhikirja p 4.2.11 kohaselt osanike otsus.

Canderose põhikirja p 4.2.11 (II kd, tl 98 pöördel) reguleerib juhatuse pädevust tehingute

tegemisel. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on ühepoolne tehing. Samas

oli X Canderose juhatuse liikmena ka selle ainuosanik, ehk juhatuse liikme ja osaniku isikud

kattusid ja X ei pidanud saama nõusolekut otsuse tegemiseks kelleltki kolmandalt.

9.5. Põhjendatud on kostja seisukoht, et 15.11.2022 osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisele

tuleb kohaldada hageja põhikirja p-i 4.3, kuid see ei muuda maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks.

9.5.1. Hageja põhikirja p 4.1 (II kd, tl 96) kohaselt võivad osanikud võivad võtta osanike

pädevusse kuuluvaid otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata vastavalt seaduses sätestatud

korrale.

9.5.2. Hageja põhikirja p 4.3 kohaselt on osaühingu osanike koosoleku otsus vastu võetud, kui

selle poolt hääletab vähemalt 2/3 kõikide osadega esindatud (st mitte koosolekul esindatud)

häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud kõrgem kvooruminõue.

9.5.3. Sätete asukoht põhikirjas viitab pigem sellele, et p 4.1 määratleb kokkukutsumise korda ja

p 4.3 otsuste vastuvõtmiseks vajalikku kvoorumit.

9.5.4. Hageja tõlgendust, mille kohaselt pole kirjalike otsuste puhul vaja 2/3-list häälteenamust,

ei toeta poolte varasem praktika. Sellisel juhul saaks 2/3-lise häälteenamuse vältimiseks võtta

kõik otsused vastu kirjalikult, kuid kostja esile toodu kohaselt (vt kostja 13.01.2023

menetlusdokumendi p 14, II kd, tl 165) ei ole seda tehtud ega sellist tõlgendust hageja põhikirja

p-le p 4.1 varem antud (VÕS § 29 lg 5).

9.5.5. Hageja 16.01.2020 koosoleku protokollist (II kd, tl 173–180) nähtub, et kostjat sooviti

nimetatud kuupäeval toimunud hageja osanike koosolekul juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda,

aga 2/3-list häälteenamust kokku ei saadud ning tuginedes põhikirja p-ile 4.3 loeti, et osanike

13(19)

otsust vastu ei võetud. Varasem juhatuse liikme tagasikutsumise pooltevaheline praktika toetab

tõlgendust, et kostja tõlgendab hageja põhikirja p-i 4.3 õigesti, sest vastasel korral oleks

hääletuse saanud korraldada kirjalikult koosolekut kokku kutsumata.

II

10. Kuigi osanike otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik häälteenamus tulenevalt hageja põhikirja p-st

4.3, oli võimalik Canderose hääleõigust piirata (ÄS § 177 lg 1) ehk ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud

eeldused olid 15.11.2022 otsuste vastuvõtmiseks täidetud.

10.1. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt on osanike pädevuses mh juhatuse liikmega õigusvaidluse

pidamise otsustamine ning selles vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 177 lg 1

kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist või

õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist

või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena.

Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

10.2. Siinsel juhul ei otsustatud hageja osanikuga õigusvaidluse pidamist, vaid osaniku

seadusliku esindaja H.F-iga. Osa kinkelepingust (II kd, tl 183–185) ja Canderose äriregistri

kaardilt (II kd, tl 181–182) nähtub, et osa oli H.F kinkinud 07.08.2018 oma abikaasa X-ile,

14.08.2018 oli kostja Canderose ainuke juhatuse liige ja 15.11.2022 otsuse hääletamise ajal koos

abikaasaga Canderose juhatuse liige. Nimetatust järeldab hageja põhjendatult, et Canderos oli

tegelikkuses endiselt kostja kontrolli all. X-il esineks huvide konflikt ka kostja abikaasana, kuna

eelnõudega otsustati tema abikaasaga õigusvaidluste pidamise üle.

10.3. Lisaks tuleb ÄS § 177 lg-t 1 tõlgendada nii, et piisav osaniku hääleõiguse piiramiseks on ka

see, kui sama osaniku juhatuse liikme vastu otsustatakse nõude esitamist. Nimetatu on leidnud

kinnitust kohtupraktikas (TallRKKo 14.06.2013, 2-12-18857, RKrKo 11.06.2021, 1-18-5732, p

66).

10.4. Seadusest ei tulene, et sellise osaniku vastuseisu korral, kes hääletada ei saa, tuleks tema

nõusolekut hageda. Normi kitsalt tõlgendamist ei kaalu üles ka kostja argument, et ÄS § 177 lg 1

on ühingu osaniku ühe peamise õiguse (osalemisõigus) piiramise aluseks. Canderose hääleõigus

on piiratud ega sõltu sellest, et kostja ei ole Canderose ainus juhatuse liige.

III

11. Maakohus ei ole diferentsihüpoteesi valesti kohaldanud.

11.1.

Kohus peab pooltele selgitama tõendite esitamise vajadust kahju suuruse

kindlakstegemiseks, kuid ei pea juhtima hageja tähelepanu sellele, mis nähtub tema enda esitatud

tõendist (asjatundja arvamusest). Kohus ei pidanud juhtima hageja tähelepanu menetluses

asjaolule, et kahju on tõendatud üksnes teatud ulatuses. Tõendeid hindab kohus otsuse tegemisel.

11.2. Kui asjatundja andis väärtuse hinnavahemikuna, on õige ka hind 84 000 eurot, maakohus

võis sellele tugineda ja ei pidanud võtma aluseks hinnavahemiku keskmist. Analoogia

kohaldamiseks VÕS § 77 lg-tes 1 ja 2 puudub seega vajadus.

12. Maakohus ei teinud üllatuslikku otsust ega käitunud vastuoluliselt tõendamiskoormuse

selgitamisel. Hageja oli menetluses seisukohal, et Freselle osa oli 14.08.2018 väärtusetu ja kostja

oli seisukohal, et selle väärtus oli 600 000 eurot.

14(19)

12.1. 28.11.2022 kohtuistungi protokollist (II kd, tl 131–132) nähtub kohtu selgitus, et kui hageja

väitel oli Freselle maksejõuetu alates 2018, siis on nõue, millega [14.08 2018 lepingu kohaselt]

tasuti osa omandamise eest, väärtusetu. Samuti on kohus selgitanud, et kui osa eest pole

tegelikult tasutud, siis pole hagejale kahju tekkinud. Kohus on selgitanud hagejale, et tal on vaja

esile tuua, kas [väärtusetu osa eest] tegi hageja mingi vastusoorituse ja mis oli selle väärtus.

12.2. 25.01.2023 määruses (III kd, tl 32) selgitas kohus, et kui kostja vaidleb Freselle osa

väärtusele vastu, siis peab ta tõendama selle ehk [hageja] vastusoorituse väiksemale väärtusele

tuginemise korral osa tegeliku väärtuse. Maakohus on selgitanud, et osa omandamise

vastusooritus on väljendatud rahas [600 000 eurot] ja lepingu kohaselt on hageja selle ka

tasunud.

12.3. 16.03.2023 kohtuistungi protokollist (III kd, tl 104–106, ajamärge 00:31:33–00:44:05)

nähtub, et kostja on sedastanud, et tasaarvestust saab teha vastastikuste nõuetega ja tasaarvestus

on tehtud. Vastastikuste nõuete korral tuleb hinnata nende vastusoorituste väärtust. Seejärel

märgib kohus, et hageja ei ole seda öelnud 14.08.2018 [lepingu] kohta, jutt oli teistest nõuetest,

sest hagi alus oli algselt laiem. Kohus selgitab, et hageja väitel tasuti osa eest 600 000 eurot ja

kostja peab tõendama vastupidist, sest hageja ei võta omaks, et Freselle osa eest ei antud midagi.

Samuti on kohus selgitanud, et mõistliku ettevõtja hoolsuse tõendamiseks peaks kostja

tõendama, et ei saanud lähtuda osa väärtusest alla 600 000 euro.

12.4. Seega on ebatäpne hageja apellatsioonkaebuse väide, et kohus kohustas kostjat tõendama,

et hageja ei täitnud 14.08.2018 lepingust tulenevat vastusooritust Freselle osa eest tasumiseks.

Kostja pidi tõendama Freselle osa tegeliku väärtuse (suurema kui hageja väidetu) ja seda, et

hageja vastusooritus oli väiksem kui lepingus märgitud (väiksema kui hageja väidetu).

12.5. Põhjendatud on hageja väide, et hageja on tasunud Fresellele 104 006,93 eurot (maakohtu

otsuses ilmselt ekslikult 104 006,16 eurot). Maakohus tuvastas selle Freselle 30.10.2019

kohustuse täitmise nõude alusel ehk tasaarvestusavalduse alusel (II kd, tl 162–163).

Arvestades, et maakohtu otsuses p-s 21 on ilmne ebatäpsus ja sellest tulenev arvutusviga

sisaldub nii otsuse põhjendustes kui resolutsioonis, parandab ringkonnakohus selle vea (TsMS §

447 lg 1). Kahju põhjustamine hagejale on tõendatud 161 454,84 (104 006,93 + 141 447,91 – 84

000) euro ulatuses.

13. Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hageja võttis omaks, et Freselle osa

eest tasus hageja tasaarvestuse teel. Maakohus tuvastas, et hageja maksis 141 447,91 eurot FL-ile

rahas. Ülejäänud kohustuse osas tuvastas maakohus, et hageja võttis üle FL-i kohustuse maksta

Fresellele 465 052,09 eurot ja sellest tehingust tekkis hagejal FL-i vastu nõue, mis tasaarvestati

müügihinna tasumise kohustusega 458 552,09 euro ulatuses. Kokkuvõttes leidis maakohus

põhjendatult, et 14.08.2018 lepingu hinnast – 600 000 eurot – tasus hageja FL-ile rahas (141

447,91 eurot) ja vastastikuste nõuete tasaarvestusega 458 552,09 eurot.

14. Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis analüüsimata kostja

väited, et 07.11.2018 tehtud ülekandega ei tasunud hageja Freselle osa eest.

14.1. Maakohus on kostja väiteid lahanud otsuse p-s 10. Maakohus on põhjendanud, miks ta ei

pea usutavaks kostja väiteid, et 07.11.2018 kahest maksest (kokku 271 447,91 eurot) 141 447,91

eurot anti FL-ile [Larixi poolt hagejale kantud] laenuna. Kuigi hageja ja Larix võisid 05.11.2018

sõlmitud laenulepingus (I kd, tl 155–162) leppida kokku laenu andmise hagejale ja hageja kandis

15(19)

selle edasi Fresellele, ei muuda see maakohtu otsust ebaõigeks. Seda põhjusel, et maakohtu

tuvastatu kohaselt kinnitasid nii kostja ise kui ka FL, et nimetatud ülekannetest 141 447,91 eurot

tasuti Freselle osa eest 14.08.2018 lepingu alusel.

14.2. Maakohus on põhjendatult leidnud, et JK 24.01.2019 e-kiri (I kd, tl 175) ei sisalda selgeid

andmeid ega lükka muude tõendite alusel tuvastatut ümber. Hageja väide, et Freselle osa oli

14.08.2018 lepingu sõlmimise ajal väärt vähemalt 600 000 eurot, on ümber lükatud asjatundjate

arvamustega.

14.3. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja soorituste summa ei kattu eurosendi täpsusega

hinnaga 600 000 eurot, nagu maakohus leidis. Hageja väitis ja maakohus on selle tuvastanud, et

hageja võttis üle FL-i rahalise kohustuse Freselle ees 465 052,09 euro ulatuses ja sellega loeti

hageja poolt 14.08.2018 lepingu hind tasutuks 458 552,09 euro ulatuses. 600 00 – 141 447,91 =

458 552,09 eurot ja seda on maakohus otsusest nähtuvalt pidanud silmas sedastades, et nõue

kattub sendipealt laenuna kajastuva 141 447,91 euroga.

14.4. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud (otsuse p-s 10), miks on kostja 15.03.2023

menetlusdokumendis toodud väited kostja hoolsuskohutuse täitmise kohta ebausutavad ja miks

C-i 15.03.2023 kinnitus (III kd, tl 92–93) neid ei toeta. Samamoodi ei lükka maakohtu tuvastatut

ümber X-i poolt allkirjastatud samu väiteid kordav Canderose kinnitus (III kd, tl 94–95).

14.5. AM 03.09.2018 e-kirjast (III kd, tl 96) ei tulene kostja väidetu, et kontserni

ümberstruktureerimine oli kontserni siseneva Larixi soov seoses kontserni lihtsama haldamise

võimalusega. Isegi kui see nii oli, ei saa kontserni ümberkujundamisega vabandada kahju

tekitamist hagejale, kelle tütarühing tehingu tegemise ajal FL ei olnud.

15. Ekslik on hageja seisukoht, et kui Fresellel on tema suhtes sissenõutavaks muutunud nõue,

on sellega hagejal tekkinud kahju.

15.1. Maakohus tuvastas, et FL oli enne 14.08.2018 lepingu sõlmimist Fresellele võlgu ja selle

võla kohustus FL-i asemel Fresellele tasuma hageja, vabanedes sellega osa müügihinna tasumise

kohustusest FL-i ees. Freselle 30.10.2019 kohustuse täitmise nõudest (II kd, tl 162–163) nähtub,

et Freselle on nõudnud pärast tasaarvestuse tegemist hagejalt 361 045,16 euro tasumist hiljemalt

21.11.2019. Puuduvad andmed, et hageja oleks selle nõude Freselle ees täitnud.

15.2. Üksnes nõude olemasolu ja selle tasumiseks tähtaja andmine ei saa tekitada hagejale kahju,

kui hageja nõuet ei täida või Freselle seda mingi enda nõudega hageja vastu ei tasaarvesta.

Maakohus leidis põhjendatult, et hagejale sai kahju tekkida pärast seda, kui ta FL-i kohustusi

Freselle ees täitma asus.

15.3. Hageja ei ole tuginenud maakohtus asjaolule, et on täitnud Freselle ees kohustusi

täiendavalt 9689,16 euro ulatuses. Maakohus ei saanud hakata seda asjaolu tõenditest tuletama,

isegi kui Freselle nõude vähenemine AJ Freselle väärtuse hinnangu lisast nähtus. Seetõttu jätab

ringkonnakohus väite kui esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatu tähelepanuta (TsMS §

652 lg 4).

16. Maakohus on hinnanud kostja ja asjatundja UV arvamuses toodud seisukohta, mille kohaselt

oli 14.08.2028 tehing üks tehing FL kontserni ümberstruktureerimisel, mille tulemusena ei

saanud hagejal kahju tekkida (maakohtu otsuse p-d 15, 19 ja 23). Kolleegium nõustub maakohtu

16(19)

põhjendustega, järgib neid ja ei korda. Maakohtu otsuse p-s 18 sisalduva selgitus näitab

maakohtu siseveendumuse kujunemist ega muuda otsust ebaõigeks.

16.1. Maakohus on põhjendanud otsuse p-s 13, miks ta kahe asjatundja arvamusest on võtnud

aluseks AJ arvamuse. UV arvamusest ja selle täiendusest (I kd, tl 165–174) nähtub, et ta on

hinnanud Freselle osa väärtust 05.07.2019 seisuga ja kritiseerinud AJ Freselle osa väärtuse

hindamist 14.08.2018 seisuga. AJ arvamusest (III kd, tl 38–50) nähtub, et ta on andnud arvamuse

Freselle väärtuse kohta 14.08.2018 seisuga. Kui UV on pidanud Freselle osa väärtuseks 300 000

eurot, siis AJ 59 000–84 000 eurot. UV on omakorda kritiseerinud AJ arvamust (III kd, tl 87–91)

ja AJ on vastanud sellele kriitikale (III kd, tl 113–116).

16.2. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses AJ arvamuse kohta toodud etteheidetele märgib

ringkonnakohus järgmist:

- asjatundja on põhjendanud, miks tema 14.08.2018 ja 05.07.2019 seisuga antud hinnangud

erinevad väärtuspäevade erinevusega ligi 11 kuud ja prognooside ajas muutumisega;

- hinnangud ei eelda ala- või üleinvesteerimist;

- erinevalt 2019 hinnangu koostamisel oli asjatundja käsutuses 2018 hinnangu andmiseks hageja

juhtkonna poolt esitatud finantsaruanded seisuga 30.09.2018 ja 31.12.2019 ja asjatundja lähtus

eeldusest, et need on õiged.

16.3. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu seisukohta UV hinnanguga arvestamata

jätmise osas. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja oleks pidanud kohtult taotlema

erinevate arvamuste korral sõltumatu ekspertiisi määramist. Maakohus ei ole rikkunud

menetlusõiguse norme, kui on tuvastanud AJ arvamuse põhjal Freselle osa väärtuse 14.08.2018

seisuga.

17. Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et 14.08.2018 lepingu tagajärjel ei

tekkinud hagejale kahju, kuna hageja ei andnud FL-ile Freselle osa eest üle vara, mis oleks osa

väärtusest suurem.

17.1. Maakohus tuvastas kostja avalduse ja FL juhatuse liikme TR selgituse kui dokumentaalsete

tõendite alusel, et 141 447,91 eurot maksis hageja FL-le rahas. Seetõttu ei oma tähendust, et

hageja pangakontolt sellist asjaolu ei nähtu. Maakohus ei ole asjaolusid oletanud, vaid on need

tuvastanud tõendite alusel. Kostja väidetele hinnangu andmisel on maakohus tuginenud elulisele

usutavusele (maakohtu otsuse p 10), kuid nimetatu kajastab maakohtu siseveendumuse

kujunemist.

17.2. Asjaolu, et hageja väited menetluse kestel muutusid, on seletatav sellega, et hageja

käsutuses ei ole 14.08.2018 lepingu p-s 2.1 märgitud 30.07.2018 lepingut ega teisi hageja

raamatupidamisdokumente, kuna väidetavalt ei ole kostja neid üle andnud. Seetõttu on osad

tehingu asjaolud selgunud hageja jaoks alles menetluse jooksul.

18. Osaliselt põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et Freselle ei ole hagejalt

väidetava kohustuse 465 052,09 eurot täitmist nõudnud. Maakohus tuvastas, et Freselle

tasaarvestas hageja laenulepingust tuleneva nõude 104 006,93 eurot hageja nõudega Freselle

vastu. Seega on hagejale kahju 104 006,93 euro ulatuses tekkinud.

19. Kostja väide, et Larix tegi enne kontserni sisenemist kogu hageja tegevuse due diligence ja

pidi seetõttu aru saama, et Freselle osa hind oli 600 000 eurot, on tõendamata. Kostja esitatud

AM 03.10.2018 e-kirjast (III kd, tl 101) ei saa aga järeldada, et due diligence tegelikult tehti. AM

17(19)

arutab kirjas erinevaid võimalusi ja märgib, et vajalik oleks kostja käendus, aga võimalik oleks

teha ka muul moel, st teha due diligence, nimetatu võtaks aga aega. Puudub vaidlus, et kostja

andis tagatise ja tagas Larixi antud laenu käendusega. AM 24.09.2018 e-kiri ja TO 17.01.2019 e-

kiri (III kd, tl 102–103) ei tõenda kostja väiteid, et hageja või Larix oleks käitunud vastuoluliselt

ja seega hea usu põhimõtte vastaselt. Kirjadest ei ole võimalik järeldada, et hageja poolt Freselle

osa ostmine 600 000 euroga oli põhjendatud. Esimeses kirjas räägitakse hageja väga keerulisest

hetkeolukorrast, uutest tehingutest (Boomerangi tehingust) ja tehakse ettepanekuid, kuidas

tehinguid läbi viia. Teises kirjas räägitakse sellest, et Freselle tuleks päästa ja mida selleks teha.

III

20. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja muutis hagi (TsMS § 376 lg 1 mõttes).

20.1. Hageja väitis esialgses hagis, et ostis Freselle osa liiga kõrge hinnaga. Hiljem tugines

hageja sellele, et ka nõude ülevõtmine, mis oli Fresellel FL-i vastu, oli kahju tekitav tegevus.

Tegemist ei ole hagi muutmisega, sest hageja ei muutnud nii hagi alust kui eset. Hageja jäi

asjaolu juurde, et Freselle osa osteti ebamõistlikult kalli hinnaga ja kahju tekitav tegevus oli

14.08.2018 lepingu sõlmimine (vt 16.03.2023 kohtuistungi protokoll III kd, tl 104–106, ajamärge

alates 00:02:45).

20.2. Samal põhjusel on põhjendamatu kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohus rikkus

menetlusõiguse norme, kui kinnitas 16.03.2023 kohtuistungil, et väidetav kostja poolt hageja

juhatuse liikmena FL-i kohustuse ülevõtmine Freselle ees ei ole hagi aluseks ega puutu asjasse,

aga otsuses tugines sellele. Kostja on ilmselt saanud kohtu selgitusest valesti aru. Protokollist

nähtub, et kohus sedastas seda vastuseks kostja väitele, et hageja on nõuet muutnud. Kui hageja

jäi eelmises punktis märgitud asjaolude juurde, pidi kostja aru saama, et vaidluse all on

14.08.2018 lepinguga hagejale tekkinud kahju tervikuna ja ka hageja vastusoorituse väärtus FL-

ile Freselle osa eest. Rikkumine ei saa olla oluline ka seetõttu, et kostja on saanud nendele

väidetele apellatsioonkaebuses vastata.

IV

21. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta

hageja viivisenõude lahendamisel, et hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist hiljemalt

01.04.2022 ja sissenõutavaks muutunud viivist ka perioodi 02.04.2022–01.06.2022 eest.

Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse kõrvaldada, mõistes kostjalt välja täiendava

viivise.

21.1. Hageja nõue nähtub nii 13.01.2023 kui ka 03.03.2023 nõude vähendamise avaldustest.

Hageja tugines hagis nõude esitamisele kohtueelselt (hagiavalduse p 22) ning tõendas nõude

esitamist kostjale 21.03.2022 kirjaga (I kd, tl 48–58). Kirjast nähtub, et kostjale esitati siinses

asjas esitatud nõue ja anti selleks tähtaeg hiljemalt 01.04.2022. Nõue muutus sissenõutavaks

02.04.2022 ja sellest ajast on hagejal nõuda kostjalt viivise maksmist.

21.2. Arvestades, et hageja nõude rahuldamise ulatuseks on 104 006,93 + 141 447,91 – 84 000 =

161 454,84 eurot, kuulub kostjalt ajavahemiku 02.04.2022–01.06.2022 eest väljamõistmisele

viivis (viivisekalkulaator.ee andmetel) 2158,63 eurot.

V

22. Maakohus jättis põhjendatult hageja poolt loobutud nõuetes menetluskulud kostja kanda ja

jaotas menetluskulud sellisel viisil, et jättis need lõppastmes poolte endi kanda.

18(19)

22.1. Hageja vähendas haginõuet põhjusel, et Canderos loobus hagis toodud tehingutest

tulenevate nõuete maksmapanekust hageja vastu.

22.2. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud.

22.3. Kui hageja saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena eesmärgi, mida

järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude

rahuldanud (TsMS I komm (2017), § 168, p 3.5). Ettevõte, mis on kostjaga seotud ja mille

omanik on tema abikaasa, on pärast hagi esitamist loobunud nõuete maksmapanekust hageja

vastu, mistõttu loobus hageja omakorda hagist kostja vastu. Maakohus arvestas põhjendatult

kostja seotust Canderosega ja leidis, et tegemist on võrdväärse olukorraga sellele, kui kostja

oleks nõude ise rahuldanud. Seega kohaldub menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 168 lg

5 ning puudub alus menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

23. TsMS § 445 lg-st 2 tulenevalt saanuks hagi tagamise tühistamise aluseks olla hageja taotlus

abinõu tühistamiseks. Hageja ei pidanud taotlema abinõu kehtima jäämist ja maakohus ei

pidanud hagi tagamise abinõud hagi osalisel rahuldamisel tühistama. Samal põhjusel puudub ka

ringkonnakohtul alus hagi tagamise tühistamiseks.

24. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse marginaalses ulatuses (0,59%). Kostja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Arvestades eeltoodut, jätab ringkonnakohus TsMS § 171

lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti poolte endi kanda (vt RKTKo 01.02.2017, 3-2-

1-142-16, p 16).

25. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

19(19)