2-25-1468/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-1468

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1468

Tsiviilasi

D.O hagi M.D vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D.O (isikukood XXX, viibimiskoht xxxxxxxxxxxx)

Kostja M.D (isikukood XXX, e-postxxx) /ilmumata/

Kohtuistungi toimumise aeg

13. märts 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.O hagi M.D vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada D.O ja M.D vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxx poolt registreeritud abielu.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

4. M.D-l taastada perekonnanimi M. .

5. Menetluskulud jätta polte endi kanda.

6. Välja mõista M.D-lt menetluskulu, so riigilõiv 100 eurot, riigituludesse. Riigilõivu

tasumise info on makseinfo lehel.

7. Toimetada otsus kätte pooltele, saata p-i 6 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele ning

pärast jõustumist Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnale.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. 28. jaanuaril 2025 esitas D.O Tartu Maakohtule hagi M.D vastu abielu lahutamise nõudes.

Abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt. Hageja soovib abielu lahutada,

kuna abielusuhted on pöördumatult lõppenud kaks aastat tagasi. Kuna poolte abielulised suhted on

lõppenud, on abielu jätkamine võimatu. Hageja leiab, et abielusuhteid taastada ei ole võimalik.

2. 6. veebruari 2025 määrusega rahuldas kohus D.O taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta

tsiviilasjas nr 2-25-1468 riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (dtl 9-10).

3. Kostja on kirjalikus vastuses abielulahutusega nõustunud (dtl 24).

4. 13. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub abielu lahutada.

Leppimisaega ei soovi, kuna abielusuhteid taastada ei ole võimalik.

5. Kostja 13. märtsil 2025 kell 13.30 toimuvale kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut ka

ilmumata jätmise põhjustest. Küll aga esitas kostja samal päeval kirjaliku vastuse (dtl 24), milles

nõustus abielu lahutamisega ning andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja

esitas kohtuistungil taotluse lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta (TsMS § 410). Kohus

lahendab asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta kuna hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse

tegemiseks piisavat välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Rahvastikuregistri väljavõttest (dtl 26-28) nähtub, et poolte abielu on registreeritud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel

teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete

lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Arvestades hagiavalduses toodut, hageja selgitusi ning kostja kirjalikku seisukohta ning asjaolu, et

poolte vahel ei ole abielulist kooselu, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Poolte vahel xxxxxxxx sõlmitud abielu, tuleb lahutada.

PKS § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu

lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada

isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. Arvestades kostja seisukohta, tuleb taastada tema varem kantud perekonnanimi M. .

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud

poolte endi kanda.

10. 6. veebruaril 2025 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagiavalduse

esitamisel riigilõivu tasumisest, s.o summas 100 eurot.

11. Tulenevalt TsMS § 190 lõike 3 esimesest lausest menetluskulud, mille kandmisest hageja on

vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral

kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt riigituludesse välja

mõista riigilõiv 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik