2-23-18104/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Antero Maksing

Otsuse kuupäev

14.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-18104

Tsiviilasi

P.J-i hagi O.S vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

O.S apellatsioonkaebus ja P.J-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

O.S kaebuselt 3382,40 € ja P.J-i kaebuselt 0 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja P.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Severinas Jakubauskas

Kostja O.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2024 otsus osas, milles hagi rahuldati

varalise kahju hüvitamiseks suuremas summas kui 1260 €. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta nimetatud summat ületav nõue rahuldamata.

I.2.

Tühistada punktis I.1 viidatud otsus osas, milles hageja menetluskuludest jäi

kostja kanda enam kui 50% kohtukuludest. Teha uus otsus, millega jaotada

maakohtu menetluskulud nii, et kumbki pool kannab 50% kohtukuludest,

aga ülejäänud osas kannavad pooled ise oma menetluskulud.

I.3.

Tühistada punktis I.1 viidatud otsus osas, milles kostjalt mõisteti hageja

kasuks menetluskulude hüvitis suuremas summas kui 140 € ja seda ületavalt

osalt viivis. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja

menetluskulude hüvitamise taotlus nimetatud summat ületavas osas.

I.4.

Täiendada punktis I.1 viidatud otsust otsustusega, et riigi kasuks mõistetakse

tasumata riigilõiv (175 €) välja pooltelt solidaarselt, aga poolte omavahelises

suhtes vastutab selle tasumise eest kostja.

I.5.

Rahuldada hageja 25.02.2025 taotlus ja muuta otsuse täitmise korda nii, et

kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitised, sh menetluskulud tuleb

tasuda Advokaadibüroo JAKUBAUSKAS a/a-le nr EE642200221090454115

(Swedbank AS).

I.6.

Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsuse resolutsioon muutmata, aga

muuta selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse p-le 9.3.

I.7.

Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.8.

Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

I.9.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata.

I.10. Määrata tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus kostja apellatsioonkaebuselt

3382,40 €.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada hagi osaliselt.

II.2. Välja mõista kostjalt O.S-ilt hageja P.J-i kasuks mittevaralise kahju hüvitis

500 € ja varalise kahju hüvitis 1260 €.

II.3. Välja mõista kostjalt O.S-ilt hageja P.J-i kasuks viivis mittevaralise kahju ja

varalise kahju hüvitiselt (1760 €) alates 22.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

II.4. Jaotada menetluskulud nii, et maakohtu kohtukuludest jääb 50% kummagi

poole kanda ja poolte kohtuvälised kulud nende endi kanda ning ringkonna-

kohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

II.5. Mõista kostjalt O.S-ilt hageja P.J-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 140

€ ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

II.6. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitised, sh menetluskulud tuleb

tasuda Advokaadibüroo JAKUBAUSKAS a/a-le nr EE642200221090454115

(Swedbank AS).

II.7. Välja mõista P.J-ilt ja O.S-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks

riigituludesse riigilõiv 175 €, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse

jõustumisest ja mille tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Poolte

omavahelises suhtes vastustab eelmises lauses märgitud menetluskulu

kandmise eest kostja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2 (11)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. P.J (hageja) esitas 22.12.2023 Harju Maakohtule hagi O.S (kostja) vastu varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista varalise kahju

hüvitisena 2520 € ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.

1.1.

Hageja tõi esile, et kostja saatis 2023. a juulis ja augustis Tallinna Linnavalitsusele

järgmise sisuga e-kirjad (edaspidi: kirjad (1) – (5)).

(1) Soovin küsida mis õigusega on teie töötaja vaadanud minu ja minu lähedase andmeid

ilma loata tööpostil? ma ei ela Lasnamäel ja ei puutu kokku ning ei taotle toetusi jne

jne. Kuidas see võimalik on?

(2) Siit on voetud isikuandmed ja isikukoodid ja informatsioon. Olemas on toend tema

abikaasa kuritarvitab neid teie tookohal Võite lugeda. Kuidas üldse sellised saavad

Teil ametijuhendi jargi tootada?

(3) Te võite lugeda protokoli milline Teie töötaja on, muidugi mitte ametikohal aga siiski

ja kui kompentne. Tema elukaaslane C-i on korduvalt üles pannud isiklikke andmeid,

on olemas kuvatõmmised. Eeldan et need isiklikud andmed on lekkima läinud just

tänu töökohale ja ametivõimu kasutamisele. Ilma põhjusetta pole tal asja neid sots

andmeid vaadata. ma eeldan et see nii oli, sest tema abikaas aon töötu ja ei pääse

ligi sellistele asjadele. Mitte kõik registrid ei ava sellised andmed. Mõned rgeistrid

jah on tasulised ja avalikud aga mitte need ja meie elame Harjumaal, ei pöördu

Lasnamäele üldse ja ei ole ka arvel jne. Juba väsinud sellest olukorrast, kuidas peab

käituma kas Teile teatama ja teie juhatusele või pöörduma politsei poole? On see

õigustatud? Mina leian, et mitte. Olen ema ja nee don minu lapsed.

(4) Saadan kuvatommised. Eeldan, et sai töökohal vaadata kuna on pereliikmed ja

marianna ei tööta ja ei oma ligipääsu ise. Kuskilt mujalt ei saa neid andmeid, mis ta

siin paneb üles.

(5) /---/ Kuna P.J-i P.J-il ja C-il on olnud juba mitmeid kriminaal menetlusi ja tegusid,

isegi protokollist välja lugedes võite aru saada milline ta on ja et peksis autot jne,

väärtegu, ja on kallale tulnud inimestele (kriminaaltegu alustamine). See lepitus saigi

tehtud et ei minda kriminaalasjaga edasi kohtusse, on olemas võimalus meil jätkata

menetlust ja prokurör annab asja kohtusse menetlemiseks ja karistuse määramiseks.

2020 oli see auto väärtegu, varasemalt oli ründamine ja jala vigastamine

kriminaalkuriteo alustamine /---/.

1.2.

Kirjades (1) ja (3) süüdistatakse hagejat kostja ja tema lähedaste andmete

ebaseaduslikus töötlemises ning selleks ametikoha ärakasutamist. Kirjale (2) lisati Kiili

vallamaja politseipunktis 04.06.2020 toimunud ümarlaua memo, mis sisaldas

konfidentsiaalset teavet. Kirjas (4) väitis kostja, et hageja kasutab töökohast tulenevaid

eeliseid Q (kostja tütar) isikuandmete ebaseaduslikuks töötlemiseks. Samale kirjale lisati

ekraanitõmmis sõnumist, kus kirjas, et keegi istub invaliidsuse peal kodus ja tal puudub

töövõime ning keegi ei taha selle haige isikuga kontakti luua. Kirjale lisati veel foto

dokumendist, kus olid fikseeritud teatavad kokkulepped ning mh kostja, tema tütre ja hageja

allkirjad. Kirjas (5) avaldas kostja ebaõigeid väiteid, sest tegelikkuses pole hageja kuritegu

toime pannud, teda pole kuriteos süüdi mõistetud, samuti pole ta kedagi rünnanud.

1.3.

Hageja pole kostja ja tema lähedaste andmeid töödelnud ega oma ametikohta selleks

„kuritarvitanud“, samuti pole hageja kostja ega ühegi tema lähedase suhtes toime pannud

süütegu. Kirjade väited on tõendamata ja paljasõnalised. Väited on hageja au teotavad, sest

kujutavad hagejat negatiivses valguses. Vastavalt kohtupraktikale piisab, kui väärast

faktiväitest või au teotavast väitest saab teada kolmas kõrvaline isik (avaldamisel puudub

adressaatide rohkus). Kõrvaline on isik, kes on asjassepuutumatu. See tingimus on täidetud.

3 (11)

1.4.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada varaline ja mittevaraline kahju. Kogemus tervikuna oli

hageja jaoks traumeeriv ja põhjustas vaimseid kannatusi. Kostja levitatud laim jõudis hageja

töökohta ja kolleegideni, põhjustades arusaamatusi ja probleeme. Hageja maine sai tõsiselt

kahjustada. Kostja väited on alusetud ja ebaõiged. Mittevaraline kahju tuleb välja mõista

kohtu õiglasel äranägemisel. Arvestades hageja õiguste rikkumise intensiivsust ja kostja

majanduslikku seisu on mõistlik hüvitis 1000 €. Varalise kahju moodustab kohtueelne

õigusabikulu (nõudekirja koostamine ja saatmine, e-kirjavahetus) summas 2520 €. Samuti

tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejat laimanud ega hageja kohta ebaõigeid

andmeid avaldanud.

2.1.

Kirjas (1) ei süüdistata hagejat kostja ja tema lähedaste andmete ebaseaduslikus

töötlemises, meilisõnumis puudub üldse igasugune viide hagejale. Kirjades (2) – (4) on küll

kostja ja tema lähedaste andmete vaatamise osas viidatud hagejale, kuid kostja tegi viite

konkreetsele isikule põhjusel, et talt nõuti töötaja nime, keda ta kahtlustas andmete

vaatamises.

2.2.

Kirjas (5) esitatud faktiväited vastavad tõele. Auto jalaga löömise võttis hageja omaks

04.06.2020 ümarlaual, samuti sülitamise. Hageja teo osas algatati väärteoasi. Hageja suhtes

algatati kriminaalasi seoses asjaoluga, et ta lõi kostja tütart. Väärteo- ja kriminaalmenetluse

lõpetamine ei muuda olematuks fakti, et menetlused algatati.

2.3.

Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu ja ebamõistlikult suur. Kostja tegi kõik

mõistliku, et lahendada vaidlus kohtuväliselt, mh saatis kohtuvälise kompromissi huvides

Tallinna Linnavalitsusele ja hagejale nõutud teatised andmete ümberlükkamise kohta. Kostja

pakkus hagejale kompromissi saavutamiseks mittevaralise kahju hüvitisena 100 € ja varalise

kahju hüvitisena 162 €. Varalise kahju hüvitise nõue on ebamõistlikult suur, sest ebaõigete

andmete avaldamist ei esine, väidetavate ebaõigete andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja

andmeid ei avaldatud kõrvalistele isikutele. Hageja ei saa nõuda ebamõistlike õigusabikulude

hüvitamist.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 29.04.2024 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 €, varalise kahju hüvitise 2520 € ja neilt summa-

delt viivise alates hagi esitamisest. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja

kohus määras kindlaks kulud rahaliselt. Ühtlasi muutis kohus hagi hinda, mõistis kostjalt

riigituludesse välja veel tasumata riigilõivu ja määras hageja taotletud otsuse täitmise korra.

3.1.

Maakohus tuvastas, et kostja saatis Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) sotsiaalhoole-

kande osakonna sotsiaaltoetuste talituse peaspetsialistile kirjad (1) – (4) ja sama osakonna

juhatajale kirja (5), mis edastati teadmiseks peaspetsialistile. Kostja kirjutas peaspetsialistile

hageja nime ja lisas kirjale (2) ümarlaua memo ning kirjale (4) kuvatõmmised. Kostja kirjad

on registreeritud vastavalt asutuse asjaajamiskorrale. LOV-i sotsiaalosakond ei tuvastanud

kostja saadetud tõendite pinnal hageja poolt andmete vaatamist ja seda ei kinnitanud ka

maakohtu kogutud tõendid. Kostja kinnitas 26.10.2023 e-kirjas, et kirjades (1) – (5) väidetu ei

vasta tõele ja ta lükkab selle ümber. Samuti kinnitas kostja hagejale, et hoidub edaspidi hageja

laimamisest.

3.2.

Maakohus märkis, et kostjale pole etteheidetav järelevalve pädevusega asutuse poole

pöördumine ja see ei ole õigusvastane tegevus. Seda enam, et kostja ei maininud kirjas (1)

hageja nime. Seega kiri (1) hageja õigusi ei rikkunud.

3.3.

Kirjades (2) – (4) avaldas kostja konkreetsed väited. Neist kirjadest võib aru saada, et

kostjal on tõendid, mis kinnitavad hageja ametiseisundit kuritarvitamist. Samas ei nähtu

ühestki kostja tõendist, et hageja kuritarvitas ametiseisundit ning vaatas kostja ja tema

4 (11)

lähedaste andmeid. Hageja abikaasa sõnumi kuvatõmmisest nähtub, et ta kirjutab kellegi

invaliidsusest, kuid puudub viide nii kostjale, tema lähedastele kui ka sellel, et teave

invaliidsuse kohta tuleneb hagejalt. Kuvatõmmisest ei saa aru, millal sõnum kirjutati.

Ümarlaua protokoll kajastab poolte ja nende perede 2020. a ja varasemaid konflikte. Seega ei

vastanud kirjade (2) – (4) väited tegelikkusele ja VÕS § 1047 lg 2 alusel tuleb lugeda kostja

tegevus õigusvastaseks.

3.4.

Kirjas (5) avaldas kostja, et hageja on toime pannud juba mitmeid kuritegusid ja tal on

olnud mitmeid kriminaalmenetlusi. Need pidid nähtuma ümarlaua memost – auto peksmise

eest väärtegu ja inimese ründamise eest alustati kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse

lõpetamiseks lepiti ümarlaul kokku, et osapooled läbivad lepitusmenetluse, kuid on võimalik,

et menetlust jätkatakse ning prokurör annab asja edasi kohtule menetlemiseks ja karistuse

määramiseks.

3.4.1.

Ümarlaua memoga on tõendatud, et hageja lõi autot jalaga ja hageja suhtes algatatud

väärteomenetlus lõpetati 14.08.2020 määrusega. Samas ei tõendanud kostja kirja (5) väidet, et

hageja on väärteo korras selle eest süüdi tunnistatud. Seega avaldas kostja ikkagi hageja kohta

ebaõige faktiväite, kui kirjutas, et „….et peksis autot jne, väärtegu /…/ 2020 oli see auto

väärtegu/…/“.

3.4.2.

Kirjas (5) on õige kostja väide, et hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Seda

tõendab kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Samas ei leidnud tõendamist, et hageja tuli

inimesele kallale. Ümarlaua protokollist nähtuvalt ei võtnud hageja omaks kostja tütre väidet

löömise kohta. Samuti nähtub kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, et kannatanu ütlused

on vastuolus tunnistaja ja kahtlustatava ütlustega, mistõttu tuleb need, kui ebausaldusväärsed

kõrvale jätta. Uurija märkis sisuliselt, et kannatanu ega kahtlustatava versioon pole veenev.

3.4.3.

Kuigi kostja ei väitnud, et hageja on kriminaalkorras süüdi tunnistatud, on ta samas

jätnud avaldatuga „/…/ on olemas võimalus meil jätkata menetlust ja prokurör annab asja

kohtusse menetlemiseks ja karistuse määramiseks./…/“ mulje, et tulevikus on hageja

süüdimõistmine kriminaalkorras võimalik. Kostja ei tõendanud, et lepituse ebaõnnestumisel

oleks prokuratuur saatnud kriminaalasja kohtusse ja hageja oleks kriminaalkorras süüdi

tunnistatud. Seega on esitatud väide ebaõige.

3.5.

Eeltoodust tulenevalt avaldas kostja hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid ning oma

käitumisega tekitas hagejale kahju, mis on hõlmatud VÕS §-ga 1043 ja § 1045 lg 1 p-ga 4.

3.5.1.

Võttes arvesse kostja eesmärki esitada päring, tuvastamaks, kas ja kes on vaadanud

tema ja lähedaste andmeid, puudus mõistlik põhjus avaldada hageja kohta ebaõigeid andmeid,

mis lähtusid 2020. a ja varasematest sündmustel. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed

alused, mis välistaks kostja tegevuse õigusvastasuse.

3.5.2.

Kostja ei põhjendanud, milles seisnes tema või LOV ametniku õigustatud huvi

andmete avaldamise vastu. Seda eriti olukorras, kui talle teatati, et edastatud tõendid ei tõenda

andmete vaatamist. Kirjas (5) avaldatu ei sisaldanud täiendavat teadet kostja ja tema lähedaste

andmete vaatamise kohta. Kostja ei tõendanud sedagi, et ta järgis käibekohustust kontrollida

andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega puuduvad VÕS §

1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaks kostja tegevuse õigusvastasuse.

3.5.3.

Kostja kahjustas andmete avaldamisega neljas e-kirjas hageja mainet. Kostja ei

selgitanud, miks oli vaja avaldada hageja au teotavaid andmeid ja millist eesmärki soovis ta

sellega saavutada. Seda enam, et avaldatul (2020. a ja varasemad sündmused) puudus

igasugune seos kostja väidetava eesmärgiga. Esitatu asjaoludest ei nähtu ka, et kostja õigus

avaldada väiteid hageja kohta kaalus üle hageja õiguse oma maine kaitsele. Hageja ei ole

avaliku elu tegelane, mistõttu ei pea ta LOV ametnikuna taluma niivõrd intensiivset õiguste

riivet. Eelkõige olukorras, kus kostja eesmärk oli saada teada, kas ja miks on tema või tema

5 (11)

lähedaste andmeid õigusliku aluseta töödeldud. Järelikult puuduvad VÕS §-s 1046 sätestatud

alused, mis välistaks kostja tegevuse õigusvastasuse.

3.6.

Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude saab rahuldada VÕS § 1043 ning § 134

lg-te 2 ja 5 alusel.

3.6.1.

Hageja on VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud

kohtu ette negatiivsed muudatused töökohal. Kostja levitatud laim jõudis hageja töökohta ja

kolleegideni, mis põhjustas arusaamatusi ning asjatuid probleeme. Nende tõttu oli kogemus

hageja jaoks tervikuna traumeeriv ja põhjustas vaimseid kannatusi. Hageja isikliku õiguse

rikkumise tagajärjel tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada, sest rikkumise tagajärge –

muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta

ega väljendada.

3.6.2.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab kostja hüvitama hagejale mittevaralise kahju, sest kui

kostja ei oleks avaldanud hagejat teotavaid väiteid, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja

avaldas hageja kohta väiteid ja andmeid teadvalt kindlal eesmärgil (teotada hageja au), ega

esitanud süüd välistavaid asjaolusid. Seega oli kostja rikkumine süüline.

3.6.3.

Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse, et kostja avaldas

kõrvalistele isikutele teavet, mis ei olnud kooskõlas tema pöördumise põhjusega, samuti seda,

et kostja ei pea oma tegu õigusvastaseks. Lisaks saab arvestada poolte konfliktset minevikku

ning asjaolu, et kirjade saatmise ajal oli väärteo- ja kriminaalmenetluse alustamisest

möödunud mitmeid aastaid (kriminaalmenetluse lõpetamisest umbes üheksa aastat ja

väärteomenetluse lõpetamisest umbes kolm aastat). Arvestades kostja vanust ja sellest

tulenevalt tema võimaliku sissetuleku suurust on õiglane hüvitis 500 €.

3.7.

Hageja varalise kahju hüvitamise nõude saab rahuldada VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning §

131 alusel. Hagejale osutati kohtueelset õigusteenust 11 t 40 min tunnihinnaga 216 € (käibe-

maksuga). Poolte e-kirjavahetuse kohaselt lükkas kostja hageja nõudekirja saamise järel

ebaõiged väited ümber. See tähendab, et hagejal oli vaja oma õiguste kaitseks kasutada

professionaalset õigusabi esindajalt, kes on spetsialiseerunu au ja väärikuse kaasustele. Kostja

ei tõendanud, et samaväärset õigusabi oleks saanud teiselt professionaalselt õigusteenuse

osutajalt odavamalt. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitis 2520 €.

3.8.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kahjuhüvitise summadelt välja mõista seadusjärgne

viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

3.9.

Hagi hind on TsMS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 6742,40 €. Hageja nimetas tsiviilasjas hinna

ebaõigesti ja tasus riigilõivu ettenähtust vähem. TsMS § 162 lg 1 ja § 179 lg 1 alusel tuleb

kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista vähem tasutud riigilõiv 175 €.

3.10. Hageja õigusabi kulud on põhjendatud 5 t ulatuses, sest paljuski kordab hageja

kohtueelse menetluse dokumentide sisu ja sealseid seisukohti. Lepingulise esindaja tunnitasu

180 € (lisandub käibemaks) on kooskõlas turuolukorraga ja põhjendatud. Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu 1098 € ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 455 € – kokku 1553 €. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda

menetluskuludelt viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja kaebuse väited on

kokkuvõtvalt järgmised.

4.1.

Esiteks

ei ole kostja esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ole teda laimanud.

6 (11)

4.1.1.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja esitas LOV-i töötajale järelepärimise, et saada

teada, kes on vaadanud registrist kostja lähedase andmeid. Kirjades (2) ja (4) rõhutas kostja, et

ta üksnes eeldab, kes andmeid vaatas. See ei olnud kategooriline faktiväide, vaid kostja

kahtlus, et andmeid võis vaadata hageja.

4.1.2.

Maakohus asus tõendit ebaõigesti hinnates väärale seisukohale, et kostja avaldas väite

nagu oleks hageja väärteo korras süüdi mõistetud. Sellist väidet kostja hageja kohta ei

esitanud. Tegelikkuses avaldas kostja vaid seda, et hageja peksis autot jalaga ja selline tegu on

väärtegu. Ühtlasi tuvastas maakohus, et need kostja väited hageja kohta vastavad tõele – auto

peksmise jalaga on hageja omaks võtnud ja kirjeldatud teo osas on algatatud väärteoasi.

4.1.3.

Seoses kostja väitega hageja suhtes kriminaalmenetluse algatamise kohta tuvastas

maakohus õigesti, et see kostja väide vastab tõele.

4.1.4.

Asudes seisukohale, et kostja ei tõendanud väidet, et hageja ründas teist inimest, jättis

maakohus tähelepanuta kostja tütre selgituse toimunu kohta. Nimetatud tõendist nähtub, et

kostja väide hageja poolt teise inimese ründamise kohta vastab tõele.

4.1.5.

Maakohus heidab kostjale ette ka seda, et ta jättis mulje nagu oleks tulevikus võimalik

hageja süüdimõistmine kriminaalasjas. Maakohus jättis tähelepanuta, et seegi polnud

faktiväide, vaid kostja arvamus võimaliku sündmuse kohta tulevikus. Arvestades asjaolu, et

asjaomane rünne tegelikkuses toimus, ei saa kostja arvamust kriminaalmenetluse uuesti

alustamise kohta pidada ebaõigeks.

4.2.

Teiseks

kohaldas maakohus valesti VÕS § 1047 lg 1 ja 3. LOV-i ametnikule päringu

tegemine ega ametniku nõudel hageja nime avaldamine ei ole õigusvastane tegevus, samuti ei

saa õigusvastaseks pidada hageja kohta tõeste andmete avaldamist (jalaga auto peksmine,

väärteo- ja kriminaalmenetluse algatamine ning isiku ründamine). Kostja tõendas ka seda, et

ta ei teadnud avaldamisel andmete väidetavast ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma.

Kostja soovis linnavalitsuselt teada saada, kes vaatas tema ja tema tütre andmeid

sotsiaaltoetuste kohta. Kostja ei avaldanud andmeid kõrvalistele isikutele, vaid ametnikule,

kes küsis konkreetse töötaja nime, keda kostja kahtlustab. Kostja kontrollis andmeid piisava

põhjalikkusega ja tal oli põhjendatud alus eeldada, et andmed tütre kohta võivad pärineda

hagejalt. Hageja suhtes väärteo- ja kriminaalmenetluse alustamist tõendavad kostja tütre

selgitus, ümarlaua memo, väärteomenetluse lõpetamise määrus ja kriminaalmenetluse

lõpetamise määrus. Kui andmete avaldamine ei ole õigusvastane, on kostjalt kahju hüvitise

nõudmine välistatud.

4.3.

Kolmandaks

on varalise kahju nõue alusetu ja ebamõistlikult suur. Maakohus ei

hinnanud hageja esindaja õigustoimingute ajakulu mõistlikkust. Kostjale algselt saadetud kiri

on tüüpkiri, mida hagejat sel ajal esindanud advokaadid on koostanud suurel hulgal. Sellise

lihtsa kirja koostamine ei võta aega üle tunni. Ülejäänud osas on hageja esindaja kohtueelne

ajakulu tervikuna põhjendamatu ja mittevajalik. Samuti on ülepaisutatud tunnitasu 180 €, sest

kostja esindaja tunnitasu on 135 €.

4.4.

Neljandaks

on mittevaralise kahju nõue alusetu ja ebamõistlikult suur. Arvestada tuleb,

et andmeid avaldati vaid kahele LOV-i ametnikule, mitte avalikkusele ega suurele hulgale

isikute ringile. Seega oli väidetava rikkumise intensiivsus äärmiselt väike. Lisaks edastas

kostja ametnikule ja hagejale teated väidete ümberlükkamise kohta ja seda tuleb arvesse võtta

hüvitise määramisel. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja on pensionär, kel puudub vara ja

sissetulek nõutud ulatuses kahju hüvitamiseks. Maakohus ei arvestanud kohtupraktikaga, kus

analoogsetel juhtudel on peetud mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitist 1 – 100 €.

4.5.

Viiendaks

on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus kohtumenetluses ebamõistlik.

Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas. Õigusabikulude väljamõistmisel on

põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 135 € (lisandub käibemaks).

7 (11)

5. Hageja esitas samuti apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas kindlaks määratud

menetluskulude suuruse ja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna 4861,40 €. Asjaolu, et

hagi oli osaliselt identne kohtueelse nõudekirjaga, ei õigusta ignoreerida hagi koostamise

ajakulu tervikuna ja teisi menetluskulusid. Maakohus jättis arvestamata, et nõudekiri oli

koostatud septembris 2023, aga hagi detsembris 2023. Seega pidi esindaja hagi koostades asja

materjalid üle vaatama, kontrollima nende aktuaalust ja korrektsust ning asuma seejärel

dokumenti vormistama ja täiendama. Samuti tuleb arvestada, et teised menetlusdokumendid

(kohtukõne teesid ja seisukoht vastaspoole lõppseisukohtadele) on koostatud väga

kompaktselt, tuues esile vaid kõige olulisema. Seega ei ole hageja õigusabikulud ülemäärased.

6. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu. Hageja esitas 05.02.2025 täiendava taotluse,

milles palus muuta otsuse täitmise korda seoses hageja esindaja vahetumisega. Kostja vaidles

taotluse vastu leides, et hageja taotlus on hilinenud ja lubamatu mh põhjusel, et hageja

maakohtu otsuse vastavat osa ei vaidlustanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles mittevaralise kahju hüvitamise

nõue rahuldati suuremas summas kui 1260 € ehk pool hageja nõudest, samuti muutub

menetluskulude jaotus ja sellest tulenevalt ka nende rahaline kindlaksmääramine (TsMS § 657

lg 1 p 2). Ühtlasi rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse muuta otsuse täitmise korda.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata, aga ringkonnakohus muudab osaliselt selle

põhjendusi seoses kirja (5) sisule antava hinnanguga (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Kostja kaebus

rahuldatakse osaliselt ja hageja kaebus jääb rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kulud

apellatsioonimenetluses.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuste lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja tegevus kirjade (2)–(4) saatmisel oli

õigusvastane ulatuses nagu hageja seda väitis ja maakohus tuvastas. Selles osas pole vaja

maakohtu põhjendusi korrata. Samuti on õige maakohtu otsustus kirja (5) kohta, et kostja ei

tõendanud sellest nähtuvat väidet inimese ründamise kohta. Ühtlasi ei ole alust muuta

maakohtu õiguslikku kvalifikatsiooni ega otsustust mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohta.

Eelnevas kirjeldatud osas märgib ringkonnakohus vastuseks kostja kaebuse esimesele, teisele

ja neljandale väitele ning kirja (5) osas maakohtu põhjenduste muutmiseks järgmist.

9.1.

Maakohus hindas õigesti kirjade (2)–(4) sisu tervikuna lähtudes sellest, kuidas mõistlik

adressaat pidi neist aru saama. Kostja kirjad sisaldasid mitmeid etteheiteid, mis olid

arusaadavalt suunatud just hageja vastu. Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse p-s 15.1

kohaselt ja piisavalt, miks ta ei nõustu kostja väitega nagu väljendaks kirjad üksnes kahtlust.

Kirja (2) tekstiosa „Olemas on toend tema abikaasa kuritarvitab neid teie tookohal Võite

lugeda. Kuidas üldse sellised saavad Teil ametijuhendi jargi tootada“ mõistis maakohus

asjakohaselt nii, et kostja soovis esitada tõsikindla ja tema arvates tõendatud väite hageja

ametiseisundi kuritarvitamise kohta. Ainult nii sai kirja mõista ka selle adressaat. Järelikult

pidanuks kostja oma väite kohtumenetluses tõendama. Kostja ei vaidlustanud maakohtu

järeldust, et ametiseisundi kuritarvitamise (andmete lubamatu vaatamise) väite õigsus on

tõendamata.

9.2.

Kirja (5) analüüsides märkis maakohus vaidlustatud otsuse p-s 16.5 sisuliselt õigesti, et

kiri sisaldab väidet nagu oleks hageja inimest rünnanud (otsuses „lõi“; kirjas „on kallale

tulnud“, „ründamine ja jala vigastamine“). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja tütre

selgituse põhjal saanuks käesolevas asjas tuvastada kõnealuse väite õigsuse. Maakohus hindas

asjakohaseid tõendeid kogumis – nii nagu selle näeb ette TsMS § 232 lg 1 – ja põhjendas

lähtumist mh kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest. Kohtu järeldus on loogiline ja

põhineb tõenditel. Ringkonnakohtul ei ole alust teha samadest tõenditest teistsugust järeldust.

8 (11)

9.3.

Ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi vaidlustatud otsuse p-des 16.3 ja 16.6.

Neis leidis maakohus, et kostja avaldas kirjas (5) väite hageja väärteokorras süüdimõistmise

kohta, ning hüpoteetilise väite, et hageja oleks kriminaalkorras süüdi tunnistatud. Neid väiteid

kostja tegelikult ei avaldanud. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st

kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas

(nt RKTKm 01.12.2021, 2-15-18661/52, p 11). Kirja (5) sisu järgi kirjeldas kostja varasemat

olukorda ja märkis mh järgmist: „/---/ on olnud juba mitmeid kriminaal menetlusi ja

tegusid /---/ peksis autot jne, väärtegu, ja on kallale tulnud inimestele (kriminaaltegu

alustamine) /---/ on olemas võimalus meil jätkata menetlust ja prokurör annab asja kohtusse

menetlemiseks ja karistuse määramiseks /---/ oli see auto väärtegu, varasemalt oli

ründamine ja jala vigastamine kriminaalkuriteo alustamine /---/.“ Sisuliselt väidab kostja

kirjas, et hageja suhtes on olnud väärteomenetlus ja kriminaalmenetlus – need väited on

maakohtu tuvastatud asjaoludel õiged ega ole õigusvastased. Kostja ei väitnud, et hageja oleks

kummaski süütemenetluse liigis süüdi tunnistatud. Kostja kirjutas, et on olemas

kriminaalmenetluse jätkamise võimalus ja prokurör võib sel juhul saata asja kohtusse

karistuse määramiseks, aga see ei ole sisult samaväärne väitega nagu oleks hageja

kriminaalkorras süüdi tunnistatud või et süüditunnistamine on pigem tõenäone. Asja kohtusse

saatmine ja prokuröri taotlus karistuse määramiseks ei ole mõistliku inimese jaoks

samatähenduslikud süüdi tunnistamisega. Kokkuvõttes on ainus hagejat puudutav ebaõige

väide kirjas (5) inimese ründamise kohta.

9.4.

Maakohus kohaldas VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3 õigesti. Ka pärast maakohtu põhjenduste

osalist muutmist vastavalt eelmisele p-le 9.3 jääb kirjadesse (2)–(5) piisav hagejat

puudutavate väidete kogum, mille esitamine LOV-i kahele ametnikule on õigusvastane.

Kostja ei tõendanud, et ta ei teadnud või ei pidanud teadma hageja rolli tema kahe peamise

etteheitega seotud tegevuses: kostja tütre andmete vaatamine ja inimese ründamine. Kostja

ega keegi teine ei saa eeldada, et ametnikud või ametiasutuse töötajad kuritarvitavad oma

õigusi ja tutvuvad neile tööalaseks kasutamiseks juurdepääsetavate andmetega mingil muul

eesmärgil. Samuti nähtub kirjast (5) ja 04.06.2020 memost (dtl 15 jj), et kostjale oli teada

hageja mittenõustumine inimese ründamise väitega. Samuti ei nähtu tõenditest, et kostja oleks

kontrollinud hagejale tehtud etteheiteid enne nende avaldamist. Nii ei saa kostja tugineda

VÕS § 1047 lg-tele 1 ega 3. Kirjade (2)–(5) sisu läheb oluliselt kaugemale kostja nimetatud

eesmärgist, saada teada, kes vaatas tema või lähedase isiku andmeid – selle eesmärgi

saavutamiseks piisanuks kirjast (1).

9.5.

Mittevaralise kahju hüvitise mõistis maakohus välja põhjendatud ja õiglases summas.

Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS

§ 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude

alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Hageja taotles TsMS §

366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu

väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (nt RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 15;

RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032/63, p 13). Maakohus ei rikkunud diskretsiooni piire, sest

võttis vaidlustatud otsuse p-s 19.2.6 arvesse nii rikkumise laadi, ulatust kui ka kostja vanust ja

sissetulekut. Eespool p-ga 9.3 vähendatud kostjale ette heidetavate õigusvastaste tegude ulatus

mittevaralise kahju hüvitise suurust käesoleval juhul ei mõjuta.

10. Kostja kaebuse kolmas väide varalise kahju suuruse kohta on osaliselt põhjendatud ja

toob kaasa selles osas maakohtu otsuse muutmise.

10.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtueelse õigusabi kulu kui varalise kahju

hüvitise nõude rahuldamise üldised eeldused on täidetud. Kaebusega ei ole seda eraldi ka

kahtluse alla seatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja esindajal pidanuks

kohtueelsetele toimingutele kuluma vähem aega või et hageja pidanuks leidma odavama

tunnitasuga esindaja.

9 (11)

10.2. Hageja soovis 14.09. ja 23.10.2023 nõudekirjadega (dtl 33–39, 44–46) hagejalt

mittevaralise kahju hüvitist 1000 €. Kostja pidas 09.10. ja 16.11.2023 vastustes (dtl 40–43,

47–51) põhjendatuks hüvitist maksimaalselt 100 €. Maakohus mõistis välja hüvitise 500 € ja

ringkonnakohus nõustus selle suurusega. Hageja nõudekirjades esitatud seisukohtade järgi oli

tema nõutud 1000 € praktiliselt minimaalne summa, mida saab kirjeldatud asjaoludel välja

mõista. Tegelikkuses hindasid kohtud hüvitise poole väiksemaks.

10.3. Lisaks on käesoleval juhul asjakohane, et hageja väited tema õiguste rikkumise kohta

kirjadega (1)–(5) polnud kõik põhjendatud. Nii tuvastas maakohus menetlusnorme rikkumata,

et kiri (1) hageja õigusi ei rikkunud. Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse p 16

alapunktides ning ringkonnakohus eespool p-des 9.2 ja 9.3, et kiri (5) sisaldas vaid osaliselt

ebaõigeid andmeid (kokkuvõttes ainult inimese ründamise kohta, mille oas konflikti

osapooltel olid erinevad seisukohad).

10.4. Järelikult olid nii hageja nägemus mittevaralise kahju hüvitise suurusest kui ka kostjale

etteheidetavate tegude ulatusest üksnes osaliselt sellised, nagu hageja neid kirjeldas nõude-

kirjades. Kirjeldatud olukorras ei ole kogu kohtueelse õigusabikulu hüvitamine põhjendatud.

Praeguse juhtumi asjaoludel saab ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kulu osakaalu

kindlaksmääramisel lähtuda mittevaralise kahju hüvitise nõutud ja lõpuks kohtus välja

mõistetud summade suhtest. Neil kaalutlustel peab kostja hagejale hüvitama poole kohtueelse

õigusabi kuludest ehk 1260 € (= 2520 : 2).

10.5. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 1760 € (= 500 + 1260). Ka sel viisil on endiselt

täidetud vaidlustatud otsuse p-s 19.2.6 järgitud kahju hüvitamise preventiivne eesmärk.

Maakohus mõistis rahuldatud põhivõlalt välja viivise alates hagi esitamisest, seda kostja

eraldi ei vaidlustanud. Järelikult tuleb kostjal tänase otsusega väljamõistetud põhivõla

summalt samuti tasuda viivist.

11. Hageja taotlusel muudab ringkonnakohus otsuse täitmise korda osas, mis puudutab hageja

esindajaks oleva advokaadibüroo andmeid. Otsuse täitmise viis ja kord määratakse poole

taotlusel (TsMS § 445 lg 1 ls 1). Hagejal on oma nõude käsutamise õigus, sh võib ta kuni

nõude täitmiseni anda kostjale juhiseid, kuidas välja mõistetud rahasumma tasuda. Neil

kaalutlustel on hagejal võimalik paluda muuta otsuse täitmise korda ka juhul, kui otsus selles

osas pole veel jõustunud, kuigi hageja ise otsust selles osas ei vaidlustanud.

12. Lõpuks teeb ringkonnakohus tsiviilasja hinna ja menetluskuludega seonduvad otsustused

ning saab nende põhjal vajalikuks ulatuses käsitleda kostja kaebuse viiendat väidet ja

lahendada hageja kaebuse.

12.1. Kostja märkis oma kaebuses asja hinnaks ringkonnakohus 3020 €, mis on ebatäpne.

Nimetatud summa mõistis maakohus kostjalt välja põhivõlana, aga sellele tuleb asja hinna

arvutamisel TsMS § 123 ja § 133 lg 2 järgi lisada aastane viivise summa hagi esitamise aja

seisuga ehk 12%. Järelikult on kostja kaebuselt asja hind 3382,40 € (= 3020 × 1,12). See ei

mõjuta kaebuselt tasuda tulnud riigilõivu suurust.

12.2. Vaidlustatud otsuse osalise tühistamise tõttu muutub ka menetluskulude jaotus maa-

kohtus. Eelneva põhjal rahuldatakse hagi osaliselt, st kulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1

järgi mõlemas kohtuastmes. Viidatud säte võimaldab panna kulud poolte kanda võrdsetes

osades, jaotada need võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Sel viisil annab seadus hagi osalise rahuldamise korral kohtule avara

kaalutlusruumi kulude jaotamisel (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31). Lisaks ei tule

alati samal viisil jaotada eri liiki menetluskulusid (RKTKo 21.09.2015, 3-2-1-80-15, p 36).

Kaebuse rahuldamise ulatus kulude jaotust otseselt ei mõjuta (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-

17, p 18).

10 (11)

12.3. Ringkonnakohus põhjendas, miks tuleb hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitist

vähendada poole võrra. Samuti mõistis maakohus hageja kasuks mittevaralise kahju

hüvitisena poole summast, mida hageja ise pidas põhjendatuks. Kirjeldatud olukorras on

põhjendatud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtu menetluskulud nii, et kohtukulud

jaotuvad poolte vahel võrdselt, aga kohtuvälised kulud jäävad kummagi poole enda kanda.

12.4. Tulenevalt kulude jaotuse muutumisest tuleb osaliselt tühistada vaidlustatud otsus ka

osas, milles maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatavad kulud ja mõistis need kostjalt

välja. Hagejal tuli maakohtus tasuda riigilõivu 630 €, millest kumbki pool peab kulude jaotuse

järgi kandma poole ehk 315 €. Hageja tasus maakohtus riigilõivu 455 €, millest kostjal tuleb

talle hüvitada 140 € (= 455 – 315). Nimetatud summalt peab kostja hageja taotluse ja TsMS §

177 lg 4 alusel tasuma viivist.

12.5. Ülejäänud osas jääb hageja taotlus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks rahuldamata, mistõttu tuleb ühtlasi jätta rahuldamata hageja apellatsioonkaebus.

Selle sisulisi väiteid ega kostja kaebuse viiendat väidet pole TsMS § 2 mõtte kohaselt vaja

rohkem käsitleda. Kuivõrd kostja saavutas kaebusega mittevaralise kahju hüvitise

vähendamise ja menetluskulude talle soodsama jaotuse ning kindlaksmääramise, siis

rahuldatakse kostja kaebus osaliselt.

12.6. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi

kanda. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

12.7. Veel tasumata lõivu 175 € mõistis maakohus kostjalt välja riigituludesse. See otsustus

on põhimõtteliselt õige. Maakohtul jäi siiski tähelepanuta TsMS § 146 lg 2, mis näeb ette, et

kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isik ei ole kulusid maksnud, vastutab ta

maksmata kulude ulatuses solidaarselt isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga

on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga. Viidatud

sätte mõtte kohaselt tuleb tasumata lõiv alati välja mõista lisaks ka isikult, kes selle algselt

pidi tasuma. Kui asjaomase otsustuse tegemise ajaks on selgunud isik, kelle kanda sama

menetluskulu lõpuks jääb, saab lõivu mõista välja solidaarselt. Poolte omavahelises suhtes

vastutab täiendava riigilõivu tasumise kohustuse eest kostja (TsMS § 146 lg 3). Neil

kaalutlustel täiendab ringkonnakohus vaidlustatud otsust vastavate otsustustega.

13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

Ringkonnakohus ei korda tervikresolutsioonis otsustusi tsiviilasja hinna kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

11 (11)