1-24-1319/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.02.2025, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil

Kriminaalasja number

1-24-1319 /23259050276/

Kohtunik

Anu Ammer

Sekretär

Keili Rosar

Prokurör

Marge Voogma

Kaitsja

Indrek Repnau /kokkuleppel/

Kriminaalasi

Ken Koldeki süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

Süüdistatav

KEN KOLDEK,

isikukood 38009085213; xxxx kodanik; elukoht xxxx;

emakeel xxxx; xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras

karistatud (3 kehtivat karistust):

- 15.07.2021 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-5000 KarS

§ 199 lg 2 p 7, 9 ja § 121 lg 1 järgi tingimisi vangistusega

3 aastat 1 kuu 27 päeva, katseaeg 3 aastat 6 kuud (KarS §

74 lg 1);

- 08.06.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20-2153 KarS

§ 183 lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 10

kuud, katseaeg 3 aastat (KarS § 74 lg 1);

- 24.07.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-5988 KarS

§ 199 lg 2 p 1, 7, 8, 9 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta

10 kuud, katseaeg 2 aastat (KarS § 74 lg 1); kehtivaid

väärteokaristusi 3; kehtivaid välisriigi karistusi 3.

Tõkend – ei ole kohaldatud.

Kohtuotsuse õiguslik alus

KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, §

175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2

O T S U S T A S:

KEN KOLDEK süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 15.07.2021 otsusega

nr 1-21-5000 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 4 päeva vangistuse võrra, mõistes

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Ken Koldekilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 6 (kuueks) kuuks.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Ken Koldek viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Mõista Ken Koldekilt menetluskuluna riigituludesse:

- 1329 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel,

- 205,20 eurot vandeadvokaat Siim Mõistliku kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel;

- 14 eurot joobe tuvastamise kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1548,20 eurot

tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt

hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesele kuul vähemalt 129,20 eurot ja järgnevatel kuudel

129 eurot.

Menetluskulu osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank –

IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN

EE522200221013264447

(SWIFT

HABAEE2X),

Luminor

Bank

–

IBAN

EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585

(SWIFT LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700004094 ning selgitus: „Ken Koldek,

1-24-1319, menetluskulude osamakse“.

Kui menetluskulude osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada

apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru

Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 14.03.2025.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

I SÜÜDISTUS

Ken Koldek on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles eelnevalt tarvitanud

alkoholi, juhtis 12.07.2023 ajavahemikul kella 21:40 kuni kella 21:50 Rakvere linnas Ilu puiesteel

ja F. R. Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit Dacia Duster registreerimismärgiga xxxx. Ken

Koldek liikus kõigepealt sõidukiga Ilu pst 2 asuva Raja poe parklast mööda Ilu puiesteed, keeras

seejärel F. R. Kreutzwaldi tänavale ja liikus mööda F. R. Kreutzwaldi tänavat edasi kuni peatas

sõiduki kella 21:50 paiku Xxxx maja ees ja väljus autost. Ken Koldeku joobeseisund tuvastati

uuringuaktiga nr 1374T, millest tulenevalt oli etanoolisisaldus Ken Koldeku veres 2,47+/-0,06 mg/

g kohta.

Eeltoodud käitumisega rikkus Ken Koldek liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille

kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes

olevaks juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi.

Seega tema, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU

PÕHJENDUSED

Ken Koldek tunnistas end täies mahus süüdi, et juhtis sõidukit, olles alkoholijoobe

seisundis. Tema süü küsimuses mingit vaidlust ei ole olnud ning peale Ken Koldeki poolt süü

omaksvõtu, on tema süü leidnud tõendamist muude kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Tunnistaja D. D., kes töötab töötab Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna,

seletas kohtuistungil, et 12.07.2023, tema jaoks töövälisel õhtusel ajal tuli maalt xxxx koju, mis

asub xxxx lähedal. Liikudes OG Elektra Raja toidupoe suunas nägi tema jaoks tööalaselt tuttavat

sõidukit Dacia, mida teadis juhtivat Ken Koldekit, kes on tema jaoks tööalaselt tuttav. Märkas, et

Koldekul on koordinatsioonihäired, s.o kerge tuikumine ja aeglustunud reaktsioon, et isik tundus

olevat alkoholijoobes ning tal oli käes kaks pudelit - üks pudel oli alkoholipudel ja teine oli

plastikpudel mingisuguse joogiga. Nägi, et Ken Koldek istus autosse juhi kohale ning hakkas

sõitma Kreutzwaldi tänava ristmiku poole. Järgnes tema sõidukile ning nägi, et Ken Koldek oli

autos üksi. Helistas välijuhile ning palus saata välja patrull. Ken Koldek sõitis Xxxx maja juurde,

väljus autost juhiuksest ja käes oli tal samad kaks pudelit, mis üks oli klaasist viinapudel ja teine

oli maitsevesi. Pida Ken Koldeku kinni.

Tunnistaja K. R., kes töötas juulis 2023 patrullpolitseinikuna oli 12.07.2023 patrullis koos

oma grupijuhi V. O. ja tema andis ütlusi Ken Koldeki kinnipidamise asjaolude kohta. Isik oli

agressiivne ning hakkas politseile vastu, mille tõttu paigaldati talle käerauad. Ken Koldek keeldus

indikaatorvahendisse puhumast ning siis toimetasid ta haiglasse vereproovi võtmiseks. Ken ütles

autos, et on alkoholijoobes ja et on sõitnud.

Süüdistatav Ken Koldek seletas kohtuistungil, et tema jaoks on tegelikult arusaamatu, miks

tema 12.07.2023, olles alkoholi tarvitanud, otsustas sõita autoga poodi, mis asub ta elukohast vaid

viie minutilise jalutuskäigu kaugusel. Oli sel päeval püüdnud enne tööpäeva lõppu saada ühendust

oma arstiga, et saada et saada Xxxx, kuid kuna ei saanud arsti kätte, siis läks koju ja tarvitas Xxxx

ja Xxxx. Sai aru, et on alkoholijoobes ning teadis ka seda, et alkohol ja ravimid kokku ei käi.

Umbes kella 21 ajal tarvitas viina ja tema jaoks arusaamatul põhjusel otsustas autoga Raja poodi ja

sealt hiljem tagasi koju sõita, kus ta erariides isiku poolt kinni peeti. Algul ta ei tundnud ära, et

tegemist on politseinikuga kellega ta varem kokku oli puutunud. Politseiekipaaž saabus hiljem

ning ta toimetati kainestusmajja. Tunnistas, et käitus ravimite ja viina pärast halvasti. Avaldas

kahetsust ja seletas, et käimasoleva kriminaalhooldus on kulgenud vaatamata paarile tagasilöögile

hästi – ta on läbinud sotsiaalprogramme ning 2024.aasta märtsis tegi alkovastase süsti, millest on

abi olnud ja ta ei tarvita alkoholi. Ta tarvitab psühhiaatri poolt määratud ravimeid.

Ken Koldek avaldas kahetsust ning taotles, et kohus annaks talle veelkord võimaluse kanda

karistus vabaduses. Selgitas, et ta suudab vaatamata puuduvale töövõimele tasuda rahalist

karistust, kuna saab toetust ja alusetult vahi all viibimise eest maksis Soome riik talle 2024. aasta

aprillis talle 5000 eurot. Ta on hoolega tasunud oma rahalisi kohustusi nii iseseisvalt kui ka

töövõimetuspensionist, millest läheb iga kuu automaatselt 60 eurot maha. Sellest Soome riigi poolt

makstud summast on samuti mingeid kohustusi tasunud aga sellest on suurem osa ca 4000 alles

ning see on ta ema pangakontol. Tundis muret, et perekond jääb raskesse seisu, kui tema peaks

vangi minema.

Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokoll, mille kohaselt Ken Koldek keeldus puhuma indikaatorvahendisse ja allkirjastama

protokolli. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud silmade punetus, pupillid suured,

reaktsioonikiirus häiritud, koordinatsioonis kerged häired, alkoholilõhn suust, rahutu ja

omamehelik käitumine.

Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr 1374T, mille kohaselt võeti Ken Koldekult

vereproov ja tema veres tuvastati etanoolisisaldus 2,47+/-0,06 mg/g kohta.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, Ken Koldek sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta, kuna

isik alkoholijoobe tunnustega, alkoholilõhn suust, ebaadekvaatne käitumine.

Õiend X-tee andmed Kend Koldekil juhtimisõiguse omamise ja sõiduki kasutamise õiguse kohta -

Ken Koldekule on 05.12.2019 välja antud B kategooria juhiluba, kehtib kuni 04.12.2029.

Juhtimisõigus taastunud 23.05.2020.

Sõiduk Dacia Duster reg nr xxxx kuulub SEB liisingule ning vastutavaks kasutajaks K. K. (isa)

alates 13.03.2020 ning Ken Koldek kasutaja alates 13.03.2020.

Väljatrükk politsei KILP andmebaasist ja Juhtumi väljatrükk politsei MIS-andmebaasist:

12.07.2023 21:51 Xxxx maja ees. Juhtimiselt kõrvaldatud Ken Koldek. Pealtnägija D. D..

Patrullpolitseinik D. D. märkas Rakvere linnas Ilu pst 2 asuva poe ees Ken Koldekut, kellel olid

välised joobe tunnused. D. nägi, kuidas Ken istub sõiduauto Dacia rooli ning alustab sõitu.

Patrullpolitseinik sõitis Daciale järgi ja informeeris juhtumist välijuhti. D. sõitis Kenile järgi,

sõiduk peatatud Rakvere linnas Xxxx maja ees, kus patrullpolitseinik D. D. pidas Ken Koldeku

kinni ja hoidis isikut kinni kuni patrulli saabumiseni. Ken indikaatorvahendisse ega tõenduslikku

alkomeetrisse puhumisest keeldus, isikult võeti veri ja toimetatud kainestusmajja kainenema.

Ken Koldeku karistusregistri väljatrükk, mille kohaselt seisuga 26.09.2024 (14.01.2025 seis

sama) on Ken Koldekil kolm kehtivat kriminaalkaristust, kolm kehtivat väärteokaristust ja kolm

kehtivat välisriigi karistust

05.04.2024 on lisandunud on väärteokaristus LS § 224 lg 2 alusel, s.o mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Süüteo toimepanemise

kuupäev 08.03.2024. Karistuseks mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Otsus

jõustus 18.10.2024.

Maksukohuslaste registri väljatrükk. Andmed on leitud ainult aastast 2022. Deklareeritud tulu

4204 eurot.

Täitemenetluse andmete päringu väljatrükk – nõuete kogusumma 14.08.2023 seisuga oli 2512

eurot ja 28.10.2023 seisuga oli 1710 eurot.

Süüdistatava kaitsja esitas kohtule tõendid

Töötukassa otsus 02.08.2023, mille kohaselt Ken Koldekul tuvastati puuduv töövõime perioodiks

23. august 2023 kuni 22. august 2028. Sellelt dokumendilt on nähtav ka töövõimetoetuse suurus

ühe kalendripäeva eest, milleks on 18,60 eurot.

Väljavõte Terviseportaalist. Retsept. Infoleht

Xxxx on välja kirjutatud ja välja ostetud 16.03.2022. Vajadusel ravi 9 tilka üks kord päevas. Ravi

ajal ei tohi kasutada alkoholi ega juhtida autot.

Väljavõte Terviseportaalist. Retsept. Infoleht

Xxxx 20 TK on välja ostetud 26.06.2024. Põhjuseks on pandud alkoholi tarvitamisest tingitud

psüühika- ja käitumishäired, üks tablett üks kord päevas, ravikuuri kestus 20 päeva. Hoiduda

alkohoolsete jookida ja alkoholi sisaldavate ravimite kasutamisest.

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna iseloomustus 21.02.2024, mis annab ülevaate, millal

on kriminaalhooldus alanud, millal ta oli ELV all, millal läbis sotsiaalprogrammi. On ka

fikseeritud registreerimiskohustuse üks rikkumine 06.09.2022. Tuvastatud on ka üks

lisakohustuse-mitte tarvitada alkoholi rikkumine. Välja on toodud ka käesolev menetlus.

Kriminaalhooldaja on märkinud, et ametnikuga suheldes on Ken Koldek olnud koostöövalmis ja

viisakas. On tunnistanud probleemi olemust, kuid sisuliste lahendusteni ei ole jõudnud. Kui välja

arvata üks registreerimiskohustuse rikkumine, on hooldusalune kontrollnõuete täitmisest kinni

pidanud.

Kriminaalhooldusametniku e-kiri 29.11.2024, mille kohaselt alates septembrist 2024 kuni

26.11.2024 on Ken Koldek ametnikuga kohtunud kuuel korral. Kõigil kokkulepitud kohtumistel

on Ken Koldek osalenud. Lisakohustuste kontrollist pole keeldunud ning tulemused on olnud

negatiivsed. Ken Koldek kinnitab ise, et on hoidunud alkoholist ja ei tarvita narkootilisi aineid.

Ametnikuga suheldes viisakas.

Kriminaalhooldaja poolt väljastatud tunnistus programm "Õige Hetk" ajavahemikul 24.05.2022-

13.02.2023

Programmis käsitletud teemad - suhtumine õigusrikkumistesse, emotsioonide juhtimine, terved

suhted, toimetulek konfliktiga, ladus suhtlemine, terve elustiil, majanduslik toimetulek,

sõltuvuskäitumine, tööhõive ja eluase, eesmärgi seadmine. See tõend on välja antud 15.02.2023.

Psühhiaater A. S. poolt väljastatud tõend

Ken Koldek viibis 14.03.2024 arsti vastuvõtul ja sai alkoholivastase ravi veenisisese süstina üheks

aastaks.

Otsus 15.04.2024. Ken Koldekule maksti Soomes hüvitist 5175 eurot. Hüvitis maksti A. K. arvele

Xxxx.

Täiturite vastused mis käsitlevad Ken Koldeki täiteasjade nõuete seisu

Jõhvi kohtutäituri R. K. menetluses oli kolm täiteasja:

Täiteasi 072/2022/769 võlgnevuse jääk summas 261 eurot.

Täiteasi 072/2022/790 võlgnevuse jääk summas 124 eurot.

Täiteasi 072/2023/606 võlgnevuse jääk summas 147.94 eurot.

R OÜ on tasunud Ken Koldek Täiteasi 072/2022/790 124 eurot ja Täiteasi 072/2023/606 147.94

eurot.

Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik Ken Koldek on tasunud kohtutäituri arvele võlgnevused

täiteasjades 072/2022/769, 072/2022/798, 072/2023/606. Peale raha ülekandmist sissenõudjale

kohtutäitur lõpetab täitemenetlused eeltoodud täiteasjades. Täitemenetluse lõpetamise otsused

07.11.2024.

Kohtutäitur N. M. vastus menetluses olevates täiteasjades nõuete jääkide kohta.

-

Võlgniku Ken Koldek suhtes on algatatud täitemenetlus 042/2022/1140. Täitemenetluse

algatamise aluseks on Viru Maakohtu 01.02.2021 otsus kriminaalasjas 1-21-301 ja sissenõudja

MAKSU-JA TOLLIAMET avaldus. Nõude sisu: rahaline karistus 72.00 eurot (aegunud)

Nõude suurus: 115.90 eurot, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust

summas 79.30 eurot ja täitemenetluse algatamise tasu 36.60 eurot.

-

Võlgniku Ken Koldek suhtes on algatatud täitemenetlus 042/2022/1141. Täitemenetluse

algatamise aluseks on Viru Maakohtu 08.02.2021 otsus kriminaalasjas 1-21-303 ja sissenõudja

MAKSU- JA TOLLIAMET avaldus. Nõude sisu: rahaline karistus 1500.00 eurot.

Nõude suurus: 1610.38 eurot, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust

summas 340.76 eurot ja täitemenetluse algatamise tasu 0.00 eurot.

Ken Koldeki detsember 2024 eest makstud töövõimetoetusest on kinni peetud summa 59,89 eurot

täiteasi 042/2022/1141.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning

kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt,

kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse

omavahelisse konteksti.

Ken Koldeki süü temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud

lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule, tunnistajate D. D. ja K. P. ütlustega ning alkoholijoovet

objektiivselt tõendavate indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundile viitavate

tunnuste kirjeldamise protokolli ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga. Teo

toimepanemise aega ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja erinevad registrite

väljatrükid.

Kaitsja poolt kohtule esitatud tõendid kinnitavad Ken Koldeku võimekust tasuda

võimalikku määratavat rahalist karistust ning annavad ülevaate ka tema tervisliku seisundi kohta.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo

moodustab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse

§ 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi

ühe liitri kohta või rohkem.

Seadusandja on sidunud alkoholijoobe definitsiooni arvulise näiduga ja alkoholisisalduse

KarS § 424 süüteokoosseisule vastav alkoholi sisalduse määr on usaldusväärselt tõendatud, sest

Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuaktiga nr 1374T tuvastati Ken Koldeku veres

etanoolisisaldus 2,47+/-0,06 mg/g kohta.

Liiklusseaduse kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Ken Koldeku joobeseisund tuvastati

uuringuaktiga nr 1374T, millest tulenevalt oli etanoolisisaldus Ken Koldeku veres 2,41 mg/g

kohta. Seega on täidetud KarS § 424 lg 1 objektiivne teokoosseis.

KarS § 424 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste

suhtes. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3

sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuritegu on kogutud tõenditest tulenevalt toime

pandud otsese tahtlusega. Ken Koldeku enda ütlustega on tõendatud, et ta oli enne sõiduki rooli

istumist tarvitanud kanget alkoholi ja ravimeid, mille kohta ta teadis, et neid koos tarvitada ei tohi.

Vaatamata sellele asus ta otsese tahtlusega autot juhtima, et sõita poodi alkoholi ostma. Seega

esinevad tema käitumises KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis tähendab, et see ei tohi olla meelevaldne

ega juhuslik. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Karistamise alused sätestab KarS § 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü.

Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse

usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid

tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides.

Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse

sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki

tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest.

Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava

karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest

tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust

määravad asjaolud.

Oluline on arvestada kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise

asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul

kahtlematult ka õiguskorra huve.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Karistuse mõistmisel peab kohus lähtuma karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud

seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr.

KarS § 424 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni

kolm aastat.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest ning kohtupraktikas omaksvõetud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr.

Vangistuse keskmine määr KarS § 424 lg 1 järgi on 1 aasta 6 kuud vangistust. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü

suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud

kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr

vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07).

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise

raskusastme kuritegu, mis võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust,

s.o. rahalist karistust.

Ken Koldeku tegevuses ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava

asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Prokuröri hinnangul ei saa süüdistatava väljendatud kahetsust

pidada siiraks, kuid sellega kohus ei nõustu. Kohus on seisukohal, et Ken Koldek, tehes

järjepidevalt hoolimatuid ja mõtlematuid valikuid kahetseb ta neid hiljem siiski siiralt, kuid ei astu

samme oma käitumise korrigeerimiseks. Süüks arvatud tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Ken Koldek on varem korduvalt nii kohtulikult kui ka väärteokorras karistatud. Korduvalt on teda

karistatud ka Liiklusseaduse rikkumiste eest, sealhulgas joobeseisundis sõiduki juhtimise eest.

Rahatrahvide maksmisega on olnud raskusi, mitmed tasumata trahvide eest määratud arestid on

asendatud üldkasuliku tööga.

Vaatamata sellele, et seadus annab võimaluse mõista ka rahalist karistust, et pea kohus seda

käesoleval juhul põhjendatuks, kuna tegemist ei ole juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Kohtul

ei ole alust kahelda Ken Koldeku võimekuses tasuda rahalist karistust, kuid sellist karistusliiki ei

saa pidada tema puhul piisavaks, et kallutada teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele.

Ajavahemikus 2019 kuni 2021 on Ken Koldekut kriminaalkorras karistatud kolmel korral

ja kõigil neil kordadel on kohus andnud temale võimaluse kanda karistus vabaduses. Viimati, s.o

15.07.2021 Viru Maakohtu otsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 121 lg 1 järgi

vangistusega 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistusega tingimisi 3 aasta ja 6 kuulise katseajaga koos

kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud. Lisaks muudele kohustusetele pandi

talle ka kohustus mitte tarvitada alkoholi. Käesoleva kuriteo on Ken Koldek pannud toime

katseajal. Ka eelmised kuriteod, sh 08.06.2020 Viru Maakohtu otsus nr 1-20-2153, pani ta toime

katseajal ning ka siis karistused liideti, kuid vabastati uuesti vangistusest tingimisi koos

kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud.

Eeltoodust nähtub, et Ken Koldekule on läbi aastate antud võimalusi, mida ta hoolimatult

kasutanud ei ole ja tuleb tõdeda, et Ken Koldek sisuliselt manipuleerib õigussüsteemiga, proovides

üha uuesti ja uuesti, et kui kaugele ta oma hoolimatu suhtumisega minna võib.

Ta küll on asunud edukalt likvideerima oma võlgnevusi kohtutäiturite ees ja allunud ka nii

psühhiaatrilisele kui ka sõltuvusravile, kuid kohtu hinnangul vaid seetõttu, et püüda vältida ranget

karistust. Tema püüete siiruses on alust kahelda, kuna isegi käesoleva kohtumenetluse kestel on ta

toime pannud liiklusalase väärteo juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, mille eest teda karistati

juhtimisõiguse äravõtmisega. Selle joobes juhtimisega rikkus tema ka talle viimase kohtuotsusega

pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Sõltuvusravile allus Kend Koldek alles 2024.aasta aprillikuus

peale viidatud väärteo toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kergemaliigiline karistus ei avalda piisavalt

mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga

leebeks mõjutusvahendiks ning kohus mõistab karistuseks vangistuse.

Kokkuvõtlikult, võttes arvesse, et Ken Koldek on varem karistatud tingimuslike

vangistustega ning viibinud lühiajaliselt ka vangistuses ja korduvalt allunud elektroonilisele

valvele, pani uue süüteo toime katseajal, rikkudes ka katseajaks pandud kohustust, siis ei ole

tingimuslikud karistused ega ka muud lühiajalised karistused talle pikemaajalist mõju avaldanud.

Samuti näitab tema suhtumist see, et ta ei ole tulnud toime varasemate kergemaliigiliste karistuste

kandmisega, rikkudes talle määratud kohustusi ja kontrollnõudeid ning tehes seda ka peale selle

kuriteo toimepanemist ning ajal kui käesolev kohtumenetlus on pooleli.

Sellist hoolimatut suhtumist on suures osas põhjustanud pikaajaline alkoholi

liigtarvitamine ja sellest tekkinud probleemid. Reaalse vangistuse positiivseks mõjuks tuleb pidada

kindlaks ajaks alkoholi tarvitamise lõpetamist ning samal ajal on tema jaoks kättesaadavad nii

psühhiaatri- kui psühholoogi teenused ja sotsiaalprogrammid ning võimalus kainena ja toetatud

keskkonnas teha järeldusi edaspidiseks.

Seega, Ken Koldeku väärtushinnangute muutmine ning karistuse eesmärkide saavutamine

on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Vangistuse keskmine määr KarS § 424 lg 1 järgi on 1 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades

Ken Koldeku süü suurust ja seda, et puuduvad vastutust raskendavad asjaolud ja vastupidiselt

prokurörile leiab kohus, et Ken Koldeku kohtus väljendatud kahetsust saab siiski hinnata piisavalt

siirana ja seega vastutust kergendava asjaoluna, samuti kuriteo toimepanemistest möödnud aega,

tuleb pidada põhjendatuks mõista karistus miinimummäärale lähedases määras, s.o 6 kuud

vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada Viru Maakohtu 15.07.2021 otsusega

1-21-5000 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta ja 4 päevase vangistuse võrra.

Järgnevalt käsitleb kohus lisakaristuse kohaldamise põhjendatust.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade

rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS

§ 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele, s.o, et karistamise aluseks on isiku süü,

arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

Riigikohtu 23.10.2024 otsus 4-24-1237 selgitab karistuse mõistmise põhimõtteid:

Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb KarS § 56 lg 1 teisest lausest.

Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest

süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud

karistustest. Seejuures pole korduvrikkujale karistuse liiki ja määra valides põhjust välistada

iseloomustava teabe seast ka varasemaid arhiveeritud karistusi, kui need on asjakohased.

Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta

paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab

hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab vaatamata

korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik

ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida

tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Enamgi veel, korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest karistatud isikult tuleb üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta

kohaldamata ainult erandlikel asjaoludel. See põhimõte laieneb ka sõiduki juhtimisele alkoholi

piirmäära ületades.

Korduv sõiduki juhtimine (või ka muude teisi ohustavate tegude toimepanek) mistahes joovastava

aine mõju all võib moodustada ühtse ohtliku käitumismustri, mida tuleb eripreventiivsete

kaalutluste hulgas arvesse võtta. Vastuoluline on maakohtu mõttekäik, et C. M õiguskuulekuse

tagamiseks piisab rahalisest karistusest, kuna menetlusalune isik läbis pärast 2020. aastal

mõistetud karistust sõltuvusravi. Tõsiasi, et C. M lõpetas ravi 2023. a novembris ning juhtis juba

mõne kuu pärast sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, osutab pigem sellele, et viidatud

ravi - nagu ka varasemad karistused - ei mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma.

Lähtudes eeltoodud põhimõtetest, peab kohus põhjendatuks kohaldada Ken Koldeku

suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks.

Kohtu hinnagul vastavad põhi- ja lisakaristus koostoimes isiku süüle ning eri- ja

üldpreventiivsetele kaalutlustele ning avaldavad koos isikule piisavat mõju hoidumaks ära uute

kuritegude toimepanemist.

V MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2

kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 1,5

palga alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale Siim Mõistlikule makstud tasu 205,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 14 eurot

joobe tuvastamise kulu

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2025 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 12. veebruari 2025. a otsus

muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Riigikohtu 19.06.2025 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata.

12.02.2025 kohtuotsus 1-24-1319 jõustus 19.06.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent