2-24-16184/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-16184

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2025. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-24-16184

Tsiviilasi

C.W, V.G ja P.K hagi L.F-i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: C.W (isikukood XXX);

Hageja II: V.G (isikukood XXX);

Hageja III: P.K (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: G. O. (isikukood

49011262721; elukoht XXX, XXX);

Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Toomas

Metsma;

Kostja: L.F (isikukood XXX; XXX, XXX);

Kostja lepinguline esindaja: jurist Merike Roosileht

Kohtuistungi aeg

13.03.2025. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate, C.W, V.G ja P.K, ning kostja L.F-i vahel 13.03.2025. a

kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1.C.W loobub elatise nõudest L.F-i vastu ja pooled lepivad kokku, et C.W ei

nõua elatist G. O.

1.2.L.F kohustub tasuma V.G-le ja P.K-le elatist perioodi eest 24.10.2024. a kuni

31.01.2025. a ühekordse summana kokku 637,70 eurot. Summa tuleb kanda

G. O. arvelduskontole nr XXX hiljemalt 15.03.2025. a, märkides makse

selgituseks „V.G ja P.K elatis“.

1.3.Alates 01.02.2025. a kohustub L.F tasuma V.G ja P.K ülalpidamiseks kuni

nende täisealiseks saamiseni elatist kokku 287,72 eurot kuus, millest 143,86

eurot tuleb maksta V.G pangakontole nr EE272200221075762482, selgitusega

„elatis“, ja 143,86 eurot P.K pangakontole nr EE072200221086245147,

selgitusega „elatis“. Elatist makstakse hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval.

1.4.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise õigusest.

1.5.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-16184 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle

pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. O. esitas 23.10.2024. a kohtule alaealiste C.W (hageja I), V.G (hageja II) ja P.K

(hageja III) nimel hagiavalduse L.F-i (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotleti

kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel alates

01.09.2024. a.

11.11.2024. a esitasid hagejad kohtule hagiavalduse täienduse, milles taotletakse kostjalt

elatise väljamõistmist hageja II ja III, V.G ja P.K, kasuks alates 01.09.2024. a seaduse

alusel arvutatud miinimumsummas ning hageja I, C.W, kasuks perioodi eest alates

01.09.2024. a kuni 30.09.2024. a seaduse alusel arvutatud miinimumsummas ja alates

01.10.2024. a 200 eurot kuus.

Hagi asjaolude kohaselt on hagejad G. O. ja kostja ühised alaealised lapsed, hageja I -

C.W sündinud 26.07.2011. a, hageja II- V.G sündinud 19.04.2015. a ja hageja III- P.K

sündinud 21.12.2018. a. Vanemate kooselu lõppes 15.09.2024. a. Pärast vanemate

kooselu lõppemist jäid hagejad elama ema juurde. Vanemad käisid perelepituses

perioodil 21.07.-06.10.2024. a ja seal koostatud vanemluskokkuleppe kohaselt on lapsed

isa juures kahel nädalavahetusel kuus, laupäeval kella 10:00-st kuni pühapäeval kella

16:00-ni. Alates 01.10.2024. a elab hageja I, C.W , kummagi vanema juures pool ajast,

kostja pakub lapsele voodikohta ja toitu, aga kõik muud vajalikud lapse kulud kannab

ema.

2. Kohus võttis hagi 12.11.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, L.F, esitas 11.12.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas et ta hagi ei

tunnista ja vaidleb hagile vastu, aga peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga.

Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud väitega selle kohta, et hageja I, C.W, elab

kummagi vanema juures pool ajast. Kostja väitel elab hageja I tegelikult alates

01.10.2024. a tema juures, samas kui lapsetoetused ja lasterikka pere toetus makstakse

laste emale. Kostja leiab, et seetõttu ei pea tema maksma hagejale I elatist ja kuna laps

elab kostja juures, siis peaks lapse ema maksma elatist lapse ülalpidamiseks. Kostja väitel

on ta ka hagejatele II ja III, kes elavad ema juures, maksnud elatist seaduse alusel

arvutatud summas, sh hagejale II 250,22 eurot kuus ja hagejale III 240,22 eurot kuus.

Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tingimusel, et elatiste nõuded

tasaarvestatakse, mille tulemusena peab kostja maksma hagejatele II ja III elatist kokku

200,22 eurot kuus.

4. Hagejad, seadusliku esindaja G. O. vahendusel, esitasid 02.01.2025. a kohtule kirjaliku

arvamuse, milles teatasid, et ei nõustu kostja vastuväidetega, sh kostja väitega selle kohta,

et hageja I, C.W elab alates 01.10.2024. a kostja juures. Hagejate esindaja väitel on

hagejal I tegelikult jagatud elukoht mõlema vanema juures. Hagejate esindaja teatas, et ei

nõustu kompromissiga kostja poolt välja pakutud tingimustel ja hagejad jäävad esitatud

nõuete juurde. Hagejate esindaja arvates on kostja käitumine pahatahtlik ja hagejate

huvidega mittearvestav. Kostja avalduse alusel peatas Sotsiaalkindlustusamet 31.12.2024.

a seisuga hageja I kasvatamiseks määratud lapsetoetuse maksmise ja 31.12.2024 seisuga

lõpetati perele ka lasterikka pere toetuse maksmine.

5. 13.03.2025. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hagejate seadusliku

esindajana G. O. ja hagejate lepinguline esindaja, jurist Merike Roosileht, ning kostja L.F

isiklikult ja kostja lepinguline esindaja, advokaat Toomas Metsma.

Hagejate seaduslik esindaja avaldas, et alates 2025. a veebruarist elab hageja I kostja

juures ja seetõttu on ta valmis hageja I osas elatise nõudest loobuma. Pooled pidasid

läbirääkimisi ja jõudsid hagejatele elatise maksmise osas kokkuleppele ning sõlmisid

kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja menetluse

lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda

elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS

§ 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest

alates. Vastavalt TsMS § 661 lg-le võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul leppisid pooled

kompromissiga kokku, loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale

määruskaebuse esitamisest. Seega TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele ei saa

käesoleva määruse peale esitada määruskaebust ja määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul leppisid pooled kompromissiga kokku, et poolte menetluskulud jäävad

nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkulepitule ja

jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik