3-23-2748/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2748

Haldusasi

Xi kaebus mõista Tallinna Vanglalt Xi kasuks välja 1

000 000 euro suurune hüvitis või alternatiivselt õiglane

hüvitis kohtu äranägemise järgi tervise kahjustamise

eest.

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.04.2025 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.09.2023 Tallinna Vanglale (edaspidi ka

vangla) kahju hüvitamise nõude. Kaebaja nõudis temale tekitatud varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamist summas 2 000 000 eurot. Väidetav kahju tekkis vangla poolt lisatoidu

andmata jätmisega ning kaebaja soovis talle tekitatud varalise ja emotsionaalse kahju

hüvitamist.

2. Viru Vangla (kelle haldusosakonna ülesandeks on toitlustuse tagamine ka Tallinna

Vanglas) jättis kaebaja kahjunõude 29.11.2023 tehtud otsusega nr 5- 37/23/75- 2 rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.12.2023 Xi kaebus mõista Tallinna Vanglalt Xi

kasuks välja 2 000 000 euro suurune hüvitis või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu

äranägemise järgi lisatoidust ilma jätmise ja tervise kahjustamise eest.

4. Kuna kaebaja ei esitanud koos kaebusega ühtegi tõendit, tegi kohus asjaolude

täpsustamiseks Tallinna Vanglale kohtunõude. Kohtunõude kohaselt tuli Tallinna Vanglal

esitada Xi kahju hüvitamise taotlus koos vanglapoolse vastusega ja kõik teised võimalikud

dokumendid, mis antud asjas võivad tähtsust omada.

5. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 15.01.2024.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 14.03.2024 antud määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel.

7. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtusse määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 04.04.2024 antud määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu

14.03.2024 määruse ja saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Tallinna Halduskohus tegi kaebajale 16.05.2024 kohtunõude. Kohus selgitas, et kaebaja ei

ole kaebuses välja toonud, millises summas nõuab ta kahju hüvitamist saamata jäänud toidu

eest ja millises summas nõuab ta kahju hüvitamist tekkinud väidetava tervisekahjustuse

tekitamise eest. Kaebajal tuli kaebust eelnimetatud osas täiendada ja kohtule selgitused

esitada. Kaebaja vastas kohtunõudele ja tõi välja, et soovib 1 000 000 eurot saamata jäänud

toidu eest ja 1 000 000 eurot tekitatud tervisekahju eest.

9. Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2024 kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja

kaebuse käiguta, andes tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kaebaja esitas määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtusse.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.07.2024 antud määrusega Xi määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2748

resolutsiooni punkt 1 muutmata. Määrus jõustus 19.07.2024.

11. Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2024 uuesti kaebuse, mille peale esitas kaebaja

07.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtusse määruskaebuse.

12. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna

Halduskohtu 07.08.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2748 osas, milles halduskohus tagastas

kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning saatis

asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Tallinna Ringkonnakohus tõi

välja, et halduskohtu 07.08.2024 määrus tuleb tühistada osas, milles halduskohus tagastas

kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 kohaselt on sellise nõude esitamine riigilõivuvaba.

Seega ei saanud tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju nõuet tagastada seetõttu,

et kaebuselt on tasumata riigilõiv.

13. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 11.11.2024 nõudes mõista Tallinna Vanglalt Xi

kasuks välja 1 000 000 euro suurune hüvitis või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu

äranägemise järgi tervise kahjustamise eest menetlusse ja määras vastustajaks Tallinna

Vangla.

14. Tallinna Vangla vastas kaebusele 11.12.2024 ja vaidles kaebusele vastu.

15. Tallinna Halduskohus otsustas 29.01.2024 kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses ja

määras otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

16. Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

X jäeti ilma määratud lisatoidust hommikusöögi jagamise ajal 6:20-7:30, sest

vanglaametnik ei valvanud kinnipeetavast toidujagaja üle toitu kambrisse andmisel ning ei

kutsunud teda korrale, st jättis õigel ajal andmata korralduse anda R3+LISA toit kambrisse

S6-05. Seevastu andis ametnik kinnipeetavast toidujagajale ebaõige korralduse anda

tavanormi alusel (so R3 ilma lisata) toit kambrisse. Selliselt jäeti kaebaja ajavahemikul 06.09

kuni 13.09.2023.a ilma määratud lisatoidust. Sellega põhjustati kaebajale varaline kahju

toidust ilmajäämise näol ja mittevaraline kahju tervise kahjustamise (alakaal ja maole valu

tekitamine). Puuduvad andmed lisatoidu andmise korralduse andmise kohta. Selline

tegevusetus on õigusvastane, ning rikub Xi tervist ja varalist seisu (toidust ilmajäämise tõttu

on

vara väärtus väiksem). Samuti on tegemist väga raske rikkumisega, kuna mõningatel juhtudel

võib selline lohakus ehk tegevusetus ametnike poolt sarnasel juhul saada saatuslikuks nt võib

kaasa tuua surma jne siis, kui mõni eritoituvajav kinnipeetav saab mõne teise toidu nt

allergeenset reaktsiooni põhjustava. Selle kahjunõude jättis Viru Vangla rahuldamata

29.11.2023.a vastusega 5-37/23/75-2 kahju tõendamatuse tõttu. Xi väited ei ole ümber

lükatud. See, et isikule nähakse ette selline toit, ei tähenda, et sellist ettekirjutust ka täidetud

oleks. Puuduvad andmed määratud toidu andmise kohta. Fakti, et X lisatoitu ei saanud,

kinnitab toidujagast kinnipeetav, tema üle valvet tegev ametnik, ametniku vööl olev kaamera

video nii heli kui ka pildi jäädvustus. Samuti ei saa olla ega tekkida sellist olukorda, kus

ametnikud lihtsalt panevad paberile kirja toidu andmise, kuid tegelikult seda ei tee.

Ametnikud peavad tõendama toidu andmise ehk kohustuse tegeliku täitmise ning esitama

selle kohta andmeid.

Halduskohus ja vastustaja tuginevad kohtumenetluses liinilehtedele. Kaebaja on kaebuse

esitamise rajanud põhimõtteliselt nende tunnistajate ütlustele, keda siiani ei ole üle kuulatud.

Liinilehed, isegi kui need oleksid täna säilinud, on formaalne dokument, mis ei tõenda

lisatoidu üleandmist Xile. Isegi, kui dokumendil(liinilehel) oleks tehtud kanne lisatoidu

üleandmise kohta, siis on põhimõtteliselt alati võimalik kande tegija kohtus üle kuulata

lisatoidu andmise osas. Lisatoidu üleandmine kui faktiline tegevus pidi kande tegijal olema

silmnähtav, kui ta ise ei andnud toitu üle. Viga on käesolevalt proovitud otsida nii kohtu kui

vastustaja poolt liinilehtedest, kuid kaebaja ei väida, et liinilehed ebaõiged olnud oleksid.

Kaebaja on väitnud seda, et see vanglaametnik, kes jälgis toidujagajast kinnipeetavat Xile

toitu üle andes, andis toidujagajale korralduse (liinilehelt lugedes või hooletusest) R3-

toidunormi ulatuses toidu üleandmiseks kaebaja kambri ukse juures Xile. Siinkohal on oluline

mainida, et praktikas ei võta toidujagajast kinnipeetav toidukärult toidukandikut ja ei anna

seda ilma vastava korralduseta saajale üle suvaliselt. Paljudel on ette nähtud eritoit seoses

terviseseisundiga (nt diabeet). Need on terviseandmed, mida vangla ei tohi toidujagajast

kinnipeetavale sisuliselt avaldada, seda isegi korraldust andes toidu üleandmiseks. Seega saab

korraldada toidujagamist ainult vanglateenistus, mitte kinnipeetav. Kinnipeetav ei tohi toitu

üle anda. Sellise korralduse alusel andiski toidujagajast kinnipeetav üle Xile R3- toidunormi

ulatuses toidu, mis ei sisalda lisatoitu.

17. Tallinna Vangla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Tõendamiskoormise jagab HKMS § 59 lg 1 ning selle sätte esimese lause järgi tuleb eeskätt

kaebajal tõendada oma nõude asjaolusid. Kaebaja peab seega esmajoones esitama tõendid, et

vangla tegevus oli õigusvastane ning tõendama, et väidetava lisatoidu mitte andmisega talle

tervisekahju tekitati. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja väited on ümber lükatud

vangiregistri kannete ja ametnike poolt antud selgitustega. Alates 05.09.2023 määras arst

kaebaja Xile toidukoguseks R3+lisa, mida talle vangiregistri kande järgi alates 06.09.2023 ka

väljastama hakati. 05.10.2023 muudeti toidunorm vangiregistris R4 kirjeks. Toitlustusjuht

selgitas, et väärtus kalorsuse ja toidu koguse mõttes on mõlemal juhul sama. Lisatoit ei ole

mingi eraldiseisev toit, vaid sõltuvalt menüüst suurem kogus putru või suppi. Tallinna

Vanglas toimub kinnipeetavate toitlustamine sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse

nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes" alusel (edaspidi: määrus nr 150). Määruse nr

150 § 2 lg 1 alusel arvestatakse kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel

kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks

määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse.

Määruse nr 150 § 2 lg 3 alusel jaotatakse toiduenergiavajaduse järgi kinnipeetavad 4 rühma:

R 1 – 7,1–8,4 MJ (ehk 1700–2000 kcal), R 2 – 8,4–9,6 MJ (ehk 2000–2300 kcal), R 3 – 9,6–

11,3 MJ (ehk 2300–2700 kcal), R 4 – 11,3–13,0 MJ (ehk 2700–3100 kcal). Tallinna Vangla

köögis komplekteeritakse toidud jagamisliinil vastavalt vangiregistrist võetud liinilehtedele

ehk siis lehel on kambri number ja märgistus R3+lisa või R4. Liinilehe järgi

komplekteeritakse toitudega kapp ning see viiakse eluosakonda, kus vangiregistris oleva info

järgi nõudesse valmis pakendatud toit väljastatakse. Kuna alates 06.09.2023 on vangiregistris

lisatoidu väljastamine määratud, liinil komplekteeritakse toit vastavalt vangiregistrist saadud

aktuaalsetele andmetele, siis pole alust kahelda, et seda ei väljastatud. Valvur Tanel Vee, kes

vastutab Tallinna vanglas liinilehtede eest, selgitas, et vangla praktika on vähemalt

iganädalaselt vanad liinilehed ära hävitada, vajadusel ka tihedamini, et need uutega sassi ei

läheks. Seega pole enam 2023. aasta septembri liinilehti alles ja neid oleks saanud kontrollida

ainult vahetult pärast toidujagamist. Tallinna Vangla kodukorra punkti 9.13. järgi on

pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult

teavitama vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise

võimatuse tõttu. Toitu vastu võttes X kahjunõude lahendajale kättesaadavate andmete

kohaselt, aga selle osas rahulolematust ei väljendanud. Sellega on kinnipeetav ise teinud

võimatuks tema pretensioonide tõsikindla kontrollimise. Avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 7 lg-s 1, mille kohaselt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalikõiguslikus

suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud

võimalik vältida. Avaliku võimu kandja tegu on õigusvastane, kui ta on eiranud temale

õigusaktist tulenevat kohustust. Seega tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning

kas avaliku võimu kandja tegevus, millega talle väidetavalt kahju tekitati, on olnud

õigusvastane ja kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või

toimingu vahel. Siinkohal tuleb rõhutada, et kui isegi hüpoteetiliselt peaks eeldama kaebaja

faktiväite õigsust, siis tegelikult ei ole üldse äratuntav, milline tervisekahju kaebajale üldse

oleks saanudki tekkida kaheksa päeva jooksul ainult osa toidukoguse vähem saamise tõttu.

Eelnevale tuginedes on vastustaja seisukohal, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane ja isegi,

kui kaebajal tekkis samal ajal tervisekahju, siis puudub põhjuslik seos vangla tegevuse ja

tervisekahju vahel. Kaebaja toitlustamine vastas VangS § 47 ja Tallinna Vangla kodukorra

peatükis 9 toodud tingimustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

RVastS-s. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise

suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju

ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu

osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue

rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-

õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1

sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb

põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Lisaks on Riigikohus oma 30.01.2012 otsuse nr.

3-3-1-78-11 punktis 15 välja toonud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, üldjuhul

on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude

tekkimise.

Vastustaja on välja toonud, et alates 05.09.2023 määras arst kaebaja toidukoguseks R3+lisa,

mida talle vangiregistri kande järgi alates 06.09.2023 ka väljastama hakati. 05.10.2023

muudeti toidunorm vangiregistris R4 kirjeks. Toitlustusjuht selgitas, et väärtus kalorsuse ja

toidu koguse mõttes on mõlemal juhul sama. Lisatoit ei ole mingi eraldiseisev toit, vaid

sõltuvalt menüüst suurem kogus putru või suppi. Tallinna Vangla köögis komplekteeritakse

toidud jagamisliinil vastavalt vangiregistrist võetud liinilehtedele ehk siis lehel on kambri

number ja märgistus R3+lisa või R4. Liinilehe järgi komplekteeritakse toitudega kapp ning

see viiakse eluosakonda, kus vangiregistris oleva info järgi nõudesse valmis pakendatud toit

väljastatakse. Kuna alates 06.09.2023 on vangiregistris lisatoidu väljastamine määratud, liinil

komplekteeritakse toit vastavalt vangiregistrist saadud aktuaalsetele andmetele, siis pole alust

kahelda, et seda ei väljastatud. Valvur Tanel Vee, kes vastutab Tallinna vanglas liinilehtede

eest, selgitas, et vangla praktika on vähemalt iganädalaselt vanad liinilehed ära hävitada,

vajadusel ka tihedamini, et need uutega sassi ei läheks. Seega pole enam 2023. aasta

septembri liinilehti alles ja neid oleks saanud kontrollida ainult vahetult pärast toidujagamist.

Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kehtestatud Tallinna Vangla

kodukorra punkti 9.13 kohaselt pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav

kohustatud sellest viivitamatult teavitama vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud

pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Kodukorra p 9.13 eesmärgiks on

tagada pretensioonide kontrollitavus, kuivõrd tagantjärele on sisuliselt võimatu kindlaks teha,

kas toit vastas nõuetele või mitte. Lisaks on vanglas kaebajale tagatud ka ööpäevaringne

meditsiiniline teenindamine (Tallinna Vangla kodukorra p 19.1, VangS § 52 lg 2), kuhu

kaebajal oleks võimalik olnud pöörduda pärast väidetavalt maole tekitatud valu ja tekkinud

alakaalu. RVastS § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb välja

tuua selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja tagajärjed, mida isik

käsitab kahjuna. Tagajärgede kohta, mida kaebaja pole kaebuses ära näidanud, ei saa kohus

otsust teha. Kaebaja ei pöördunud toidu koguse osas viivitamatult vanglateenistuse ametniku

poole ega ole andmeid esitatud selle kohta, et kaebaja oleks pöördunud ka meedikute poole, et

väidetava tervisekahjustuse tõttu abi otsida. Eeltoodu kohaselt on täitmata RVastS § 7 lg 1

toodud üks eeldustest (avaliku võimu kandja õigusvastase tegevus), mistõttu ei ole

põhjendatud kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamine kahju hüvitamiseks.

19. Lisaks sätestab HKMS § 59 lg 1 esimene lause, et menetlusosaline peab tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu

nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele

juurdepääs. HKMS § 59 lg 4 sätestab, kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida

ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise

kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kaebaja

ei ole esitanud pika kohtumenetluse ajal ühtegi tõendit oma väidete tõestuseks, samas

vastustaja on tõendanud, et kaebaja ei pöördunud õigeaegselt vanglateenistuse ametniku

poole, kui tal tekkisid pretensioonid toidu koguse osas. Kaebaja toob küll välja, et

tunnistajana tuleks ära kuulata toidujagast kinnipeetav, tema üle valvet tegev ametnik ning

uurida ametniku vööl oleva kaamera salvestust, kuid kohus seda vajalikuks ei pea. Kui

kaebaja oleks pöördunud õigeaegselt vanglateenistuse ametniku poole pretensioonidega toidu

koguse osas ja vangla oleks keeldunud kaebaja pretensioone läbivaatamast, võiks olla vajalik

tunnistajate ära kuulamine ja videosalvestise uurimine. Kaebaja õigeaegselt pretensioonidega

vanglateenistuse ametniku poole ei pöördunud, millest saab järeldada, et kaebajal

pretensioone toidu koguse osas tegelikult polnud. HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt pole mõeldav

vangla õigusvastase tegevuse eeldamine olukorras, kus puuduvad igasugused tõendid selle

kohta, et vangla oleks talle kehtiva õiguse alusel pandud kohustusi rikkunud.

20. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

21. Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik