2-21-2381/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Antero Maksing

Otsuse kuupäev

14.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2381

Tsiviilasi

Saveka Torutööd OÜ hagi OÜ Kederer KV

(likvideerimisel) vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 26.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Kederer KV (likvideerimisel) apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

156 988,03 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Saveka Torutööd OÜ (registrikood

11697263), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja (apellant) OÜ Kederer KV (likvideerimisel,

registrikood 10230818), lepinguline esindaja advokaat

Kristjan Madisson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2024 otsus osas, maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 10 029,60 € ja sellelt summalt viivise. Teha

tühistatud osas uus otsus, milles jätta eelmises lauses nimetatud nõuded

rahuldamata.

I.2.

Tühistada punktis I.1 viidatud otsus osas, milles maakohus mõistis summalt

60 566,40 € välja viivise kõrgema määraga kui VÕS § 113 lg 1 ls 2 määr.

I.3.

Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsuse resolutsioon muutmata, aga

sõnastada uuesti viivise väljamõistmise otsustused vastavalt kohtuotsuse

resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule ning muuta ja täiendada otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

I.4.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.5.

Jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada hagi osaliselt.

II.2. Mõista kostjalt OÜ Kederer KV (likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd

OÜ kasuks välja põhivõlg 99 926,40 € ja viivis 69 051,22 €.

II.3. Mõista kostjalt OÜ Kederer KV (likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd

OÜ kasuks välja põhivõla osasummalt 60 566,40 € viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras alates 15.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni, aga mitte rohkem kui 30

875,18 €.

II.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Saveka Torutööd OÜ (hageja) esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule hagi OÜ Kederer KV

(endine ärinimi Osaühing Viskari, likvideerimisel, kostja) vastu töövõtutasu ja viivise nõudes.

1.1.

Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 24.10.2019 töövõtulepingu, mille ese oli Rae vallas

Väike-Rae tee 19 kinnistu (kinnistu) sisetrasside ehitus (leping I). Lepingu hind oli 96 217,20

€ (käibemaksuga). Hageja tegi kokku lepitud töö. Kostja suulise tellimuse alusel tegi hageja

lepingu I raames kinnistul lisaks järgmist: rajas drenaažitorustiku kaevust SKK-2 maja 1

telgede 1 ja E nurga juurde ning ehitas parkla aluse maksumusega 10 029,60 € (lisatöö).

1.2.

Vastavalt kostja soovile edastas hageja 06.11.2019 täiendavate tööde hinnapakkumise,

mille ese oli kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja drenaaži ehitustöö

(leping II). Lepingu II kohaselt oli töö hind hoone kohta 20 188,80 € (käibemaksuga) ja selle

hinnaga teostas hageja tööd kolme hoone juures.

1.3.

Hageja koostas ja esitas kostjale järgmised aktid ja arved:

alus

periood

kuupäev

akt

arve

summa (€)

tasumata (€)

tähtaeg

leping I

(pinnase väljakaeve ja kopa teenus)

17 532,00

(tasutud)

nov.19

30.11.2019

19135

65 599,68

24 000,00 15.01.2020

dets.19

31.12.2019

19148

15 360,00

10 240,00 28.01.2020

2 560,00 05.02.2020

2 560,00 15.02.2020

lisatöö

dets.19

31.12.2019

19150

11 589,60

10 029,60 28.01.2020

19154

– 1 560,00

vahesumma

108 521,28

49 389,60

leping II

dets.19

31.12.2019

19149

40 377,60

40 377,60 28.01.2020

jaan.20

31.01.2020

20008

20 188,80

20 188,80 28.02.2020

vahesumma

60 566,40

60 566,40

KOKKU

109 956,00

2 (12)

1.4.

Viivist arvestas hageja lepingu I alusel tehtud töö (sh lisatöö) eest nõutavalt summalt

vastavalt eelmises p-s 1.3 märgitud tasumise tähtaegadele lepingu I p-s 6.4 kokku lepitud

määraga 0,1% päevas ja lepingu II alusel tehtud tööde summalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

1.5.

Eelneva põhjal palus hageja kostjalt välja mõista:

(1) lepingu I alusel põhivõla 49 389,60 € (sh lisatööd), sissenõutavaks muutunud viivise

19 211,05 € ja viivise põhinõudelt 0,1% päevas alates 16.02.2021 kuni nõude täieliku

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 49 389,60 €;

(2) lepingu II alusel põhivõla 60 566,40 €, sissenõutavaks muutunud viivise 4948,47 €

ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 16.02.2021 kuni nõude täieliku

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 60 566,40 €.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1.

Nõue on vastuolus lepinguga I, mille p-s 2.1, 6.1 ja 6.2 kohustus kostja tööde eest

tasuma 96 217 €. Pooled ei ole lepingu I eelarvet muutnud ega lisatööde tegemises kokku

leppinud.

2.2.

Hagejal ei ole õigust tasu nõuda, sest tööd on lõpetamata. Hageja pidi tööd lõpetama

20.12.2019, aga tööd olid 15.06.2020 lõpetamata. Selle kohta esitas kostja pretensiooni.

Hageja jättis tööd pooleli ja lahkus kinnistult. Samuti jäi üle andmata ehitustöödega seotud

täitedokumentatsioon (kaetud tööde aktid, teostusjoonised, ehituspäevikud jne).

2.3.

Hageja ei pidanud kinni tööde lõpptähtajast, seega tuleb tal tasuda leppetrahvi 0,1%

lepingusummast päevas, kuid mitte rohkem kui 10% kogu lepingu maksumusest. Kostja

avaldas, et nõuab leppetrahvi tasumist pärast ehitusekspertiisi tulemuste teatavaks saamist.

2.4.

Hageja tasunõue on alusetu, seega on alusetu ka viivisnõue.

3. Kostja taotlusel määras maakohus eksperdi, kelle arvamuse järeldused olid järgmised:

-

lepingute I ja II esemeks olevad tööd on tehtud, aga ekspert ei osanud hinnata, kas

lisatööd on tehtud; töö tegemist järeldas ekspert mh teostusjoonistest ja

ehitusregistrisse esitatud dokumentidest ning paikvaatluse tulemusest, mille kohaselt

on kinnistule rajatud kolm korterelamut valmis ja neis elatakse sees;

-

Tee ja Tee OÜ (peatöövõtja) peetud ehituspäeviku kohaselt tegi hageja töid kinnistul

22.10.2019 – 15.01.2020, sh

o

22.10. – 04.11.2019 kasvupinnase koorimine, äravedu, ladustamine;

o

02.12. – 11.12.2019 parkimisplatsi aluse pinnase eemaldamine ja tagasitäide;

o

12.12.2019 – 15.01.2020 lepingu II tööd, aga pole mainitud drenaaži ehitust;

-

teostatud tööde mahud on samas suurusjärgus hageja hinnapakkumistega;

-

ehitusdokumentidest puudusid kaetud tööde aktid.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 26.06.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kohus otsustas määrata need rahaliselt kindlaks

edaspidi.

4.1.

Maakohus tuvastas, et lepinguga I leppisid pooled kokku lepinguliste tööde

maksumuses 96 217 €, kuid nimetatud lepingu alusel esitas hageja arveid kokku 98 491,68 €

eest. Nii ületas hageja tehtud tööde maksumus lepingujärgset maksumust 2247,68 € (= 98

491,68 – 96 217) võrra, s.o ligikaudu 2,3% lepingus kokkulepitud maksumusest. Nimetatud

hinnaerinevus ei ole ehitustööde eripära arvestades oluline erinevus lepingu hinnast ja on

kooskõlas lepingu I p-s 6.2 kokku lepitud mittesiduva eelarvega. Viidatud punkt nägi ette,

tulenevalt põhitellija nõuetest või tööde tegelikest mahtudest võib lepingu maksumus

3 (12)

muutuda. Samuti tuvastas maakohus, et lepingu I alusel esitatud arvetest on kostjal tasumata

39 360 € (= 98 491,68 – 59 131,68).

4.2.

Kostja ei teavitanud hagejat lepingu I alusel tehtud tööde puudustest õigeaegselt.

Lepingu I p 5.2 järgi kohustus kostja viie tööpäeva jooksul arvates arve esitamisest

aktsepteerima ja/või tagasi lükkama tööde teostamise aktid. Lepingu I p 9.2. alusel on kostja

kohustatud üleandmise-vastuvõtmise akti tagastama allakirjutatult viis kalendripäeva jooksul

selle saamisest. Tööde vastuvõtmisest keeldumise korral tuli kostjal sama tähtaja jooksul

esitada hagejale motiveeritud otsus tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja eelviidatud

tähtaja jooksul hagejat tööde lepingule mittevastavusest ei teavitanud.

4.3.

Kostja on kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse. Kostja ei tõendanud hageja lepingu-

rikkumist, sest eksperdi arvamuse kohaselt on lepingu I esemeks olevad tööd tehtud. Lisaks

esitas kostja leppetrahvi nõude tähtajaks lõpetamata tööde kohta alles 15.06.2020 ehk

ligikaudu 17 kuud pärast tähtaja saabumist.

4.4.

Kostja väited gaasitööde teostamata jätmisel arve esitamise kohta lükkas hageja ümber

ja selgitas, et teostamata gaasitööde eest ta tasu ei nõua. Hageja nõuab tasu vastavalt tegelikult

tehtud ja üle antud tööde aktidele.

4.5.

Põhjendamatu on kostja väide, et talle ei ole ehitusdokumendid kättesaadavad.

Ehitisregistri dokumendid on kättesaadavad kõigile. Seega tuleb kostjal endal ehitustööde

päevik ehitisregistrist alla laadida. Ekspert esitas arvamuses loetelu materjalidest ja

dokumentidest, mis olid talle kättesaadavad ning andis hinnangu täitedokumentatsiooni

seisukorrale. Ta jõudis lõppjäreldusele, et kuna peatöövõtja hindas tööd kvaliteetseteks ja

nende alusel väljastati kasutusload, siis on ehitusdokumentatsioon nõuetekohane.

4.6.

Ka lisatööde kohta ei esitanud kostja tähtaegselt vastuväiteid, seega tuleb eeldada, et ta

nõustus toestatud täiendavate tööde ja nende maksumusega.

4.7.

Eeltoodust tuleneval on hageja lepingust I tulenev tasunõue muutunud VÕS § 637

alusel sissenõutavaks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu I alusel ja täiendavate

tööde eest kokku 49 389,60 € (= 39 360 + 10 029,60).

4.8.

Lepingus II kajastatud tööde teostamine järeldub asjaolust, et kinnistule rajatud

korterelamutele on antud kasutusload ja eksperdi arvamuse kohaselt on kinnistule planeeritud

hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine ning drenaaži ehitus

ümber hoonete teostatud. Kostja oli ehitustööde tellija ja korraldaja ning ehitusplatsil pidid

talle olema nähtavad hageja ehitustööd. Kui kostja hageja tegevusega ei nõustunud, oleks ta

pidanud peatama hageja omavolilise tegevuse. Seda kostja ei teinud. Seega kiitis kostja heaks

lepingu II alusel tööde tegemise.

4.9.

Hageja tõendas hinnapakkumise, kaetud tööde aktide ja arvete edastamise kostjale.

Kostja neile vastuväiteid ei esitanud.

4.10. Kostjal puudub õigus tulenevalt VÕS § 110 lg-st 5 ning § 111 lg-test 1 ja 7 keelduda

tasumiskohustuse täitmisest. Kostjale on ehitusdokumentatsioon vajalikul määral

kättesaadavaks tehtud, nimetatut on tunnistanud ka kostja ise. Samuti on ehitusekspert

esitanud andmed talle esitatud ehitusdokumentatsiooni kohta, millest ei sa järeldada, et

vaidlusalune dokumentatsioon oleks puudulik.

4.11. Eeltoodust tuleneval tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust II tulenev võlg

60 556,40 € (= 40 377,60 + 20 188,80).

4.12. Põhinõuete rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõuded. Sissenõutavaks

muutunud viivise arvestamisel saab aluseks võtta hageja arvestuskäigu, edasiulatuva viivise

puhul tuleb lähtuda lepingujärgsest viivisemäärast 0,1% päevas, kuid väljamõistetavad

viivised ei tohi ületada põhinõudeid.

4 (12)

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

5.1.

Esiteks

on lepingust I lähtuv tasunõude jääk 39 360 € alusetu, sest hageja ei

põhjendanud, miks ta jättis torustike ehitamise seisukohalt olulised ehitusdokumendid

koostamata. Lähtuda ei saa eksperdi arvamusest, sest see on ebausaldusväärne (valikuline,

ebamäärane, vasturääkiv jne). Hageja ei tõendanud, mis konkreetsed dokumendid ta koostas

ja kostjale kättesaadavaks tegi. Ainult viide Dropbox-keskkonna ligipääsule pole piisav.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu loetelu ehitusdokumentidest, mis hageja koostas ja kostjale

ligipääsetavaks tegi. Lisaks ei seostanud hageja arvetel märgitud töid konkreetsete

dokumentidega.

5.2.

Teiseks

nõuab hageja alusetult lisatööde eest 10 029,60 €. Hageja koostatud arve ja akt

ei ole piisavad tõendamaks poolte kokkulepet lisatööde tegemiseks ja arvel nähtuvate

hindadega. Kostja pole arvet ega akti aktsepteerinud. Lisatööde kohta ei esitanud hageja

ehitusdokumente ega teinud neid kostjale kättesaadavaks. Lisaks ei nähtu vaidlustatud

otsusest põhjendusi, miks laiendas maakohus lepingu I regulatsiooni (aktile pretensioonide

esitamise tähtaeg) lisatöödele.

5.3.

Kolmandaks

jättis maakohus tähelepanuta, et kostja viitas VÕS § 645 lg-le 1, mille

kohaselt ei saa hageja tugineda VÕS § 644 lg-le 3, sest hageja tehtud töö ei vasta lepingu-

tingimustele või pole hageja tõendanud kokkulepitud tööde tegemist.

5.4.

Neljandaks

on tõendamata hageja lepingust II lähtuv tasunõue 60 566,40 €. Korter-

majadele kasutuslubade saamine pole oluline, sest vaidlus on hageja tehtud tööde üle.

Kasutusload ei tõenda hageja tehtud töid. Hagejal lasub kohustus tõendada, et ta oli

ehitusobjektil ja tegi töid mahus, mis nähtuvad lepingu II alusel esitatud arvetelt. Hageja

ühepoolsed dokumendid ei tõenda hinnakokkulepet. Kostja ei aktsepteerinud hinnapakkumist,

akti ega arvet. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ka põhjendusi, miks laiendas maakohus

lepingust I tuleneva regulatsiooni (aktile pretensioonide esitamise tähtaeg) lepingu II töödele

ja selle alusel esitatud arvetele. Kostja ei aktsepteerinud arvet ega akti. Lisaks on

ehitusdokumentatsioon puudulik ja üle andmata, mistõttu puudub võimalus hinnata milliseid

töid ja mis mahus hageja tegi. Kostjal on VÕS § 110 lg 5 ning § 111 lg-te 1 ja 7 alusel õigus

keelduda töövõtutasu maksmisest kuni pole üle antud ehitusdokumentatsiooni.

5.5.

Viiendaks

on põhinõude põhjendamatuse tõttu alusetu viivisnõue. Lisaks ei saa kõigi

tööde osas rakendada lepingus kokku lepitud viivisemäära. Lisatööde ja lepingust II

tulenevate tööde puhul tuleb lähtuda VÕS-i viivisemäärast, mis on oluliselt väiksem.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus vähendab vaidlustatud otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud

põhivõla summat lisatööde eest nõutava tasu ehk 10 029,60 € võrra ja viivist (TsMS § 657 lg

1 p 2¹). Ühtlasi tuleb täiendada kohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹) ja jätta ülejäänud

osas otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga kostja kannab kõik

menetluskulud mõlemas kohtuastmes.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest lepingu I sõlmimise ja sisu ning hageja aktide ja arvete koostamise ja

edastamise kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Samuti pole vaidlusalune lepingu II eset kirjeldava

hinnapakkumise saatmine ja kättesaamine. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et ta ei

tasunud arveid osas, mis vastab nõutavale põhivõla summale. Kaebusega ei vaidlustanud

kostja maakohtu järeldust, et ta ei esitanud arvete ja aktide saamise järel hagejale pretensioone

5 (12)

(v.a 15.06.2020 e-kiri, I kd tl 90, dtl 172). Kaebus ei sisalda enam ka väiteid leppetrahvi

kohta. Lõpuks ei vaidle pooled, et kinnistule ehitatud kolm korterelamut on valmis ja

kasutuses.

9. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töövõtulepinguks. Hageja põhinõue on

suunatud töövõtutasu saamisele. Maakohus märkis selles osas asjakohaselt nõude õigusliku

alusena VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 103 lg 1 ja § 108 lg 1. Viivise nõude õiguslik alus on

VÕS § 113 lg 1, lepingu I osas koostoimes selle p-ga 6.4. Ühtlasi eristas maakohus

põhimõtteliselt õigesti lepingu I alusel tehtud töid (vaidlustatud otsuse p 10 ja selle

alapunktid), lisatöid (p 11) ja lepingu II alusel tehtud töid (p 12). Lepingute I ja II alusel

tehtud tööde eest esitatud põhinõuete lahendamisel nõustub ringkonnakohus suures osas

maakohtu põhjendustega, kuid täiendab neid (järgnevas p-d 10 ja 11) ning vajadusel ka

vastates kaebuse väidetele (järgnevas p 12). Lisatööde ja viivise nõude osas muudab

ringkonnakohus hagi rahuldamise ulatust ja kohtu põhjendusi (järgnevas p-d 13 ja 14).

10. Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus töövõtulepingul põhineva tasunõude ja poolte

tõendamiskoormise kohta järgmist.

10.1. Töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping (VÕS § 635 lg 1). Üldise ja

töövõtulepingute puhul järgitava tõendamiskoormise järgi peab hageja tooma esile ja vaidluse

korral tõendama lepingu sõlmimise ja selle need tingimused, mille alusel ta töövõtutasu

nõuab, samuti tasu sissenõutavaks muutumise eeldused. Kokkuleppe tõendamiseks ei ole

lepingudokument ainus võimalik tõend, vaid VÕS § 9 lg 1 järgi on piisav tahteavalduste

vahetamine, kui on selge, et lepingupooled saavutasid kokkuleppe. Nõustumus lepingu

sõlmimiseks võib olla antud vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4, VÕS § 20 lg 2).

10.2. Seaduse järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja vähemalt

üldjuhul tellijale ülevaatamise võimaldamisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Viidatud säte on

dispositiivne ja pooled võivad kokku leppida teisiti, nt tasu sissenõutavuse töö vastuvõtmisest

(VÕS § 637 lg 4 ls 1). Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga

osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4 ls 2).

10.3. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja

täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud (nagu käesoleval

juhul), peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise

ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Seega olukorras, kus tellija ei ole

töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude

saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on

lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud (vt nt RKTKo 13.03.2024, 2-

19-18463/69, p 12).

10.4. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest (puudustest) töövõtjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta neist teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1

ls 1). Majandustegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab tehtud töö viivitamata üle

vaatama või üle vaadata laskma (VÕS § 643) ning puudust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Kui tellija ei teata puudustest õigeaegselt või ei kirjelda

majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul neid piisavalt täpselt, ei või ta neile ka hiljem

tugineda (VÕS § 644 lg 3 ls 1). Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija

siiski puudustele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud

kahju, v.a saamata jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3 ls 2).

11. Lepingu I tingimuste ja neist järelduva kohta täpsustab ringkonnakohus järgmist.

11.1. Lepingu I p 9.1 kohaselt pidi töö üleandmine-vastuvõtmine toimuma sellekohase aktiga

pärast töövõtja kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Pooled leppisid kõnealuse akti esitamise

ja selle kohta pretensioonide esitamise korra p-s 9.2. Siiski lepiti töövõtutasu osas p-s 6.3

6 (12)

kokku, et töö eest tasumine toimub hageja arvete alusel kolmes osas (28, 35 ja 45 päeva

möödumisel arve esitamisest). See on kooskõlas p-s 5.1 märgitud kostja kohustusega

rahastada töid vastavalt aktsepteeritud aktidele ja arvetele. Kostjal oli sama lepingu p 5.2 järgi

kohustus akte kontrollida ning otsustada arve aluseks oleva aktsepteerimine või

tagasilükkamine viie tööpäeva jooksul alates arve esitamisest.

11.2. Ringkonnakohus järeldab lepingu I kõnealustest osadest, et pooled leppisid kokku töö

perioodilise ehk ositi vastuvõtmise VÕS § 637 lg 4 ls 2 tähenduses. Õiguskirjanduses on

leitud, et kui etapiviisiline vastuvõtmine toimub teatavate ajaperioodide tagant, tunnistab

tellija vastava perioodi töid vastu võttes üldjuhul, et tema hinnangul on vastava perioodi

jooksul teostatud vaheetapi vastuvõtmise aktis nimetatud tööd. Sellist tööde lõplikule

vastuvõtmisele eelnevat tööde etapilise vastuvõtmise protsessi nimetatakse praktikas (eriti

ehituslepingute puhul) akteerimiseks. Akteerimise peamine eesmärk on tuvastada töövõtja

poolt teatava akteerimisele eelneva perioodi jooksul teostatud tööd ja nende osakaal kogu

lepingu alusel teostamisele kuuluvate tööde hulgast, mille alusel määratakse üldjuhul

töövõtjale akteerimisperioodi jooksul teostatud tööde eest maksmisele kuuluv osa

lepingujärgsest tasust. Enamasti lepitakse sellisel juhul kokku, et tasumisele kuulub

akteeritud, st tellija poolt vastu võetud vaheaktis kajastatud tööde mahule vastav

proportsionaalne osa töövõtjale kogu töö eest maksmisele kuuluvast tasust (VÕS komm III, §

637, p 3.6.2.e). Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega. Lepingu I p-de 5.1 ja 5.2

kohase kokkuleppe eesmärk oli tuvastada igas aktis kajastatud töö tegemine ja määrata akti

alusel hagejale makstava tasu osasumma. Järelikult oli hagejal lepingu I kehtivusajal ja on

jätkuvalt õigus nõuda tasu tehtud töö eest, mis on akteeritud kooskõlas lepingu I tingimustega.

11.3. Perioodi tööde vastuvõtmisel ei ole päris sama õiguslik tähendus, mille seadus ja kohtu-

praktika on omistanud töö lõplikule vastuvõtmisele. Eelmises punktis viidatud kommentaaris

märgitakse, et töö vaheetapi vastuvõtmisel ei peaks olema töö suhtes VÕS § 76 lg-s 4

sätestatud tagajärge ja sellest ei peaks hakkama kulgema VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud

puudustest teatamise tähtajad. Nimetatud tagajärjed peaks sõnaselge teistsuguse kokkuleppe

puudumisel olema seotud töö lõpliku vastuvõtmise ning selle raames lõppakti

allkirjastamisega. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt ka selle seisukohaga, aga teatava

mööndusega. Nimelt on pooled leppinud kokku, et töö lepingutingimustele mittevastavusest

(puudusest) tuleb kostjal teatada viie päeva jooksul alates arve esitamisest (lepingu I p 5.2), st

puudustest teatamise tähtaja kulgema hakkamise osas pole oluline töö lõplik vastuvõtmine,

vaid arve esitamine.

11.4. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt maakohtuga, et lepingu I alusel tehtud töö

mahu ja hinna suurenemine 2247,68 € võrra oleks hõlmatud sama lepingu p-ga 6.2, mis

eelneb vahetult p-le 6.3 ja käsitleb töö maksumuse võimalikku muutust (lepingus on kaks

korda p 6.2). Maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud summa moodustab umbes 2,3% lepingu

hinnast ja see erinevus on piisavalt sarnane p 6.6 tingimusega, et mahu suurenemine 2%

ulatuses ei mõjuta töö tähteaga. Seega saab hageja ka nimetatud osasumma puhul tugineda

lepingu I tingimustele. Siiski vajab veel täpsustamist, et hageja ei nõua lepingu I alusel praegu

suuremat summat, kui pooled kokku leppisid töövõtutasuna selle lepingu eseme eest. Esile

toodud ja selles osas vaidlustamata asjaoludest nähtub, et hageja esitas varasema ja tervikuna

tasutud arve nr 19118 pinnase väljakaeve ja kopa teenuse eest, mida kajastab 30.09.2019

hinnapakkumise (I kd tl 8, dtl 35) pos 6. Hageja akteeris aktis nr 1 (I kd tl 13, dtl 44) sama töö

tervikuna ja kostja aktsepteeris seda vähemalt osalise tasumisega ilma aktile vastuväiteid

esitamata (vt pikemalt järgnevas p 12.3). Praegu vaidlusalune lepingul I rajanev põhivõla

summa 39 360 € koosneb viidatud akti nr 1 ja järgneva akti nr 2 (I kd tl 18, dtl 12) kohaselt

ainult neist tasudest, mis vastavad lepingu I p-des 1.2 ja 2.2 märgitud 30.09.2019

hinnapakkumisele.

7 (12)

11.5. Lepingu I p-s 11.1 leppisid pooled kokku lepingu muutmise kirjaliku vormi. Punkt 6.5

nägi küll ette lisatöö (lisakohustuse), mis aga eeldas kostja kui tellija suulist või kirjalikku

nõudmist või vormistamist lepingu lisana. Hageja ei tõendanud, et kostja nõudis lisatööde

ning lepingu II esemeks olnud tööde tegemist. Järelikult ei kohaldu lepingu I tingimused

lisatöödele ega lepingu II alusel tehtud töödele.

12. Lepingutes I ja II kokku lepitud tööde eest nõutava töövõtutasu osas ei võimalda kaebuse

väited teha maakohtust erinevat otsust. Vastuseks kaebuse väidetele ja täienduseks maakohtu

põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Maakohus rahuldas õigesti lepingu I alusel tehtud ning aktides nr 1 ja 2, samuti nende

alusel koostatud arvetes nr 19135 ja 19148 kajastatud tööde eest tasu nõude summas 39 360 €.

Siinjuures hindas maakohus asjakohaselt eksperdi arvamust (I kd tl 146–152, dtl 271–284) ja

põhjendas piisavalt, miks on hageja väited nii selle töö tegemise kui ka

ehitusdokumentatsiooni kohta tõendatud. Eksperdi arvamus ei ole valikuline, ebamäärane ega

vasturääkiv, vaid loogiline ja arusaadav. Kuigi ekspert möönis kaetud tööde aktide puudumist,

siis arvamuse järelduste p 8 kohaselt oli peatöövõtja ehitustööde päeviku kaudu torustike

paigalduse heaks kiitnud. Kostja väide dokumentide kättesaadavuse takistuste kohta on jäänud

paljasõnaliseks, sest eksperdile olid samad dokumendid kättesaadavad. Ringkonnakohus

märkis eespool p-s 10.1 sissejuhatavalt, et töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud

leping. Maakohtu tuvastatud asjaoludest järeldub tervikuna, et hageja saavutas lepingus I

kokku lepitud tulemuse vähemalt osas, mille eest ta praegu tasu nõuab.

12.2. Ehitusdokumentide puudumise vastuväide pole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Lepingupooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ja võlasuhtele

ei kohaldata mh seadusest või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg-d 1 ja 2). Kinnistule rajatud elamud sai kasutusload (I kd tl 175–

177, dtl 335–337). Vaidlustamata asjaoludel oli kostja „vahelüli“ peatöövõtja ja hageja kui

alltöövõtja vahel. Kostja ei põhjendanud, miks ta vajab neid dokumente, mille puudumist või

kostjale esitamata jätmist menetluses hagejale ette heidab. Ringkonnakohus leiab, et

kirjeldatud olukorras kaotas kostja hagejalt täiendavate ehitusdokumentide nõudmise õiguse

isegi juhul, kui tal oli selline õigus lepingute täitmise ajal. Järelikult ei saa kostja VÕS § 110

lg 5 ning § 111 lg-te 1 ja 7 alusel keelduda töövõtutasu maksmisest dokumentatsiooni

puudumise vastuväitega.

12.3. Lepingu I alusel tehtud tööde puhul oli kostjal sama lepingu p 5.2 järgi kohustus

aktsepteerida talle esitatud akt viie päeva jooksul või sellest keeldumist põhjendada. Hageja

e-kirjadega on tõendatud, et akt nr 1 saadeti kostjale 30.12.2019 ja akt nr 2 saadeti 07.01.2020

(I kd tl 13, 17–18, dtl 43–45, 10–12). Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et ta oleks neist

kuupäevadest alates viie päeva jooksul teatanud hagejale dokumentatsiooni puudustest või

kättesaamise takistustest. Eespool p-s 10.4 käsitletu kohaselt kaotas kostja VÕS § 644 lg 3 ls

1 järgi õiguse tugineda lepingu I alusel tehtud tööde puudustele, sh dokumentatsiooni

puudumisele. Kostja ei tõendanud, et esineks VÕS § 645 lg 1 p-des 1 või 2 kirjeldatud

olukordi. Kuivõrd kostja ei nõua töövõtutasu alandamist ega kahju hüvitamist, pole vaja

kontrollida, kas puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

12.4. Sarnaselt on kokkuvõttes õigesti rahuldatud lepingul II rajanev põhinõue summas 60

566,40 € tööde eest, mida kajastavad aktid nr 3 ja 5 ning arved nr 19149 ja 20008. Lepingu II

tööde tegemine on eksperdi arvamusega samuti piisavalt tõendatud, sh ei ole alust hagejale

ette heita dokumentide kostjale esitamata jätmist. Samuti nähtub, et lepinguga II taotletud

tulemus saavutati. Maakohus tuvastas kostja vaikiva heakskiidu tööle, aga ringkonnakohus

esitab järgnevas täiendava põhjenduse, mis võimaldab lugeda lepingu II sõlmituks.

12.5. Hageja saatis kostjale 06.11.2019 hinnapakkumise (I kd tl 16, dtl 47–48), kostja ei ole

selle saamist vaidlustanud. Pakkumine kirjeldas ühe maja töid ja vaidlustamata asjaoludel

8 (12)

rajati ning oli töövõtuga hõlmatud kolm kortermaja. VÕS § 20 lg 3 sätestab mh, et kui isikuni,

kelle majandustegevusse kuulub teatavate tehingute tegemine, jõuab pakkumus tehingu

tegemiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul

vastata, kusjuures vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Viidatud säte kohaldub

käesoleval juhul lepingu II sõlmimise tuvastamisel. Vaidlustamata asjaoludel olid pooled

sõlminud 24.10.2019 lepingu I, mida hageja 06.11.2019 hinnapakkumise edastamise ajal

täitis. Kirjeldatud olukorras saab täiendava hinnapakkumise saanud tellijat lugeda VÕS § 20

lg 3 esimeses pooles nimetatud isikuks ja töövõtjat omakorda temaga püsivas ärisuhtes

olevaks isikuks sama sätte tähenduses. Järelikult väljendas kostja vaikimisega nõusoleku

tellida hagejalt 06.11.2019 hinnapakkumises märgitud tööd. Kolme maja kohta oli töö

lepinguline hind 60 566,40 € (= 3 × 20 188,80).

12.6. Ainetu on kaebuse etteheide, nagu oleks maakohus kohaldanud lepingu II järgsetele

töödele lepingu I p-te 5.2 ja 9.2. Vaidlustatud otsuse p 12 alapunktides neile kokkulepetele ei

viidata. Asjakohane on sedastus p 12.7 lõpus, et kostja ei esitanud tööde kohta pretensioone.

Nimelt kohalduvad nendegi tööde suhtes eespool p-s 10.4 refereeritud VÕS §-d 643 ja 644, st

kostja pidi töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ja teatama puudustest mõistliku

aja jooksul, neid piisavalt täpselt kirjeldades. Hageja e-kirjad tõendavad, et akt nr 3 saadeti

07.01.2020 ja akt nr 5 saadeti 07.02.2020 (I kd tl 19, 24, dtl 13–14, 20–21). Pooled ei

leppinud lepingus II kokku mõistlikku aega VÕS § 644 lg 1 ls 1 tähenduses, mistõttu tuleb

see sisustada juhtumi asjaolude põhjal. Lepingu II eseme sisu ja mahtu, samuti täitmiseks

kulunud aega arvesse võttes hindab ringkonnakohus mõistlikuks ajaks kaks nädalat. Järelikult

pidi kostja hiljemalt 21.02.2020 teatama puudustest töös ja neid kirjeldama. Seda ta ei teinud

ja kaotas VÕS § 644 lg 3 ls 1 järgi õiguse tugineda lepingu II alusel tehtud tööde puudustele,

sh dokumentatsiooni puudumisele. Kostja ei tõendanud ka lepingu II eseme puhul, et esineks

VÕS § 645 lg 1 p-des 1 või 2 kirjeldatud olukordi.

12.7. Kumbki pool ei väida, et nad oleks lepingu II esemeks olnud tööde puhul leppinud

kokku töö vastuvõtmise. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja

kostjale ülevaatamise võimaldamisest (vt eespool p-d 10.2 ja 10.3). Ringkonnakohus sedastas

eespool p-s 12.4, et hageja on töö teinud ja p 12.6 põhjendusel selle ka kostjale

vastuvõtmiseks pakkunud. Järelikult tõendas hageja oma nõude sissenõutavuse eeldused.

13. Lisatööde eest töövõtutasu nõude rahuldas maakohus põhjendamatult, selles osas tühistab

ringkonnakohus vaidlustatud otsuse ja jätab 10 029,60 € nõude rahuldamata. Kaebuse teine

väide on edukas.

13.1. Hageja selgituste ja asjaolude kohaselt esitas ta kostjale algselt akti nr 4 ja arve nr

19150 suuremas ulatuses, aga täpsustas hiljem, et lisatööde eest jäi kostjal tasuda 10 029,60 €

(I kd tl 21–23, dtl 16–19). Hageja selgitas, et kaks ülejäänud aktis nimetatud tööd tellis

peatöövõtja. Nii on väidetavad kostja tellitud lisatööd drenaažitorustiku rajamine kaevust

SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde (käibemaksuta hind 1564 €, koos käibemaksuga

1876,80 €) ning parkla aluse ehitamine (käibemaksuta hind 6794 €, koos käibemaksuga

8152,80 €). Kostja väitel ta neid töid hagejalt ei tellinud ja hageja neid ka ei teinud. Erinevalt

lepingust II ei tugine hageja eelnevalt saadetud kirjalikule hinnapakkumisele, samuti pole

hageja tõendanud poolte läbirääkimisi nende tööde ja hindade üle.

13.2. Ehitustööde päevikust (II kd tl 3–31, dtl 1234–1290) nähtub, et 02.–11.12.2019 toimus

parkimisplatsi aluse vedela pinnase eemaldamine ja aluse tagasitäide betoonpuruga. Sel ajal

oli rakendatud töötajaid järgmiselt: peatöövõtjalt üks, kostjalt üks ja hagejalt viis. Tööde

teostamiseks kasutati kahte roomikekskavaatorit. Eluliselt pole usutav, et peatöövõtja ja/või

kostja oleks ise teinud nimetatud töö ja korraldanud seda kahe ekskavaatoriga, kui neil kokku

oli ainult kaks töötajat ehitusobjektil. Muid töid samal ajal ei tehtud, mistõttu pole hageja viie

töötaja kohalolu ka teisiti seletatav, kui just päevikus nimetatud töö tegemisega. Töö on

kirjelduse poolest piisavalt sarnane akti nr 4 pos 2 tööga (parklale aluse ehitus). Kuigi ekspert

9 (12)

jättis sisulise vastuseta maakohtu küsimuse nr 3 lisatööde kohta, märkis ta siiski arvamuse

tabelis nr 1 ja järelduse nr 4 teises taandes eelnimetatud tööde tegemist ja tegijana just

hagejat. Nende tõendite põhjal tuvastab ringkonnakohus, et hageja ehitas parkla aluse

kinnistule.

13.3. Seevastu pole hageja tõendanud akti nr 4 pos-s 1 kirjeldatud teise lisatöö (drenaaži-

torustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde) tegemist. Hageja

esitatud fotodelt (I kd tl 186–192, dtl 370–376) ei saa järeldada, et need kujutavad

drenaažitorustikku just nimetatud töölõigul. Samuti ei nähtu ehituspäevikust ega eksperdi

arvamusest konkreetselt selle töö tegemist. Kuigi kõnealune töö võis olla tehtud selleks, et

saada kasutusluba ja hakata kinnistul olevaid korterelamuid kasutama, ei saa tõenditest

järeldada töö tegemist hageja poolt. Neil kaalutlustel jääb lisatöö eest tasunõue 1876,80 €

ulatuses rahuldamata.

13.4. Lepingu I p 8.5 järgi esindas kostjat RT, kes ühtlasi allkirjastas peatöövõtja nimel

ehituspäeviku. Hageja esitatud ja eespool p-s 13.1 refereeritud väidetest ega ka p 13.2

põhjendustest ja seal viidatud tõenditest ei saa järeldada, et parkla ehituse tellis hagejalt just

kostja – samavõrra võis asjaomase töö tellida peatöövõtja. Hagejal oli oma väidete

tõendamise koormis (TsMS § 230 lg 1 ls 1, vt eespool p 10.1). Kuivõrd hageja pole

tõendanud kostjale hinnapakkumise tegemist ega mingit muud asjaolu, mis viitaks parkla

ehituse tellimuse saamist just kostjalt, siis ei piisa 8152,80 € väidetava lepingu alusel kostjalt

väljamõistmiseks sellest, et hageja on töö teinud. Teatavatel asjaoludel võib kokkulepet

ületava töö teinud töövõtjal olla käsundita asjaajamisest (eelkõige VÕS § 1018 lg 1 p-d 1 või

2) või alusetust rikastumisest (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032) tulenev nõue (RKTKm

17.02.2021, 2-20-4536/39, p 12.3). Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks hinnata

tema tegutsemist just kostja huvides või kostja rikastumist kõnealuse töö tulemi arvel.

Käesoleval juhul esineva nn mitmeastmelise alltöövõtu puhul ei saa hageja rollis olev

„madalama astme“ alltöövõtja töö puhul eeldada, et see tehti „vaheastmel“ asuva teise

töövõtja (kes tema suhtes on küll tellija) huvides või et see töövõtja töö arvel rikastus. Neil

kaalutlustel ei näe ringkonnakohus võimalust rahuldada sama nõuet muul õiguslikul alusel.

13.5. Eelneva põhjal jääb hageja põhinõue lisatööde eest 10 029,60 € saamiseks tervikuna

rahuldamata.

14. Kaebuse viies väide viivise kohta on osaliselt põhjendatud ja toob kaasa vaidlustatud

otsuse osalise muutmise.

14.1. Lepingu I väidetavate lisatööde summalt 10 029,60 € taotles hageja viivist samas

lepingus kokku lepitud määraga 0,1% päevas. Eespool p-s 13 ja selle alapunktides otsustas

ringkonnakohus, et nimetatud põhivõla summat ei saa kostjalt välja mõista, mistõttu puudub

hagejal alus nõuda ka viivist. Lisaks tuleneb omakorda käesoleva otsuse p-st 11.5, et

maakohus eksis, kui rakendas kõnealusele summale ka hageja soovitud viivise määra, aga see

ei mõjuta enam asja lahendamist.

14.2. Lepingu I p-s 2.2 lepiti kokku selle lepingu esemeks olev töö (viitega 30.09.2019 hinna-

pakkumisele) ja p-s 6.2 asjaomase töö hind. Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 11.4, et

praegu nõutav põhivõla summa vastab lepingu I alusel tehtud töödele. Ühtlasi leidis

ringkonnakohus eespool p-des 12.1–12.3, et lepingu I järgne tasunõue on põhjendatud.

Järelikult mõistis maakohus põhimõtteliselt õigesti välja viivise summalt 39 360 € määraga

0,1% päevas.

14.3. Lepingu II alusel nõutavalt summalt 60 566,40 € soovis hageja viivist seadusjärgses ehk

VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Maakohus rikkus TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1 ja § 439, kui mõistis

vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-ga 7 nimetatud summalt välja viivise lepingus I kokku

lepitud määraga 0,1% päevas. Sellist nõuet hageja ei esitanud. Ringkonnakohus nõustus

eespool p-des 12.4–12.7 maakohtuga, et lepingu II järgi esitatud põhivõla nõue on

10 (12)

põhjendatud. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid hageja esile toodud tasumise

tähtaegadele, viivise määrale ega viivise arvestusele. Seega saab kõnealuse lepingu alusel

viivise nõude rahuldada hageja soovitud viisil ehk VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Ülejäänud

osas tuleb maakohtu otsus samalt summalt viivise väljamõistmise kohta tühistada, aga

tühistatud osas ei saa teha uut otsust, sest selles osas puudub hageja nõue, mida lahendada.

14.4. Lisaks eiras maakohus viivise nõuete lahendamisel TsMS § 367 ls 2, mille mõtte

kohaselt tulnuks viivis mõista välja kindla summana otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Maakohtu valitud sõnastus edasiulatuva viivise nõuete lahendamisel pole ka

õnnestunud, sest resolutsiooni p-dest 5 ega 7 ei selgu viivise arvestamise alguskuupäev.

Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg

5 ls 2). Need puudused saab ringkonnakohus kõrvaldada, mõistes viivise välja nii lepingu I

kui ka lepingu II alusel võlgnetavalt põhivõlalt otsuse tegemise aja seisuga ja tulevikus

sissenõutava viivise vastavalt hageja nõuete ulatusele.

14.5. Eelneva põhjal lahenevad viivise nõuded nii, et põhivõla osasummalt 39 360 € (= 24

000 + 15 360) tuleb kostjal maksta viivist määraga 0,1% päevas ja ülejäänud põhjendatud

osasummalt 60 566,40 € (= 40 377,60 + 20 188,80) VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

14.6. Kostja ei vaidlustanud arvete nr 19135 ja 19148 tasumise tähtaegu ega nende kohta

esitatud viivise arvestust. Otsuse tegemise päevaga on hageja esile toodud andmetest lähtudes

lepingu I alusel tehtud tööde eest tasumata summadelt viivise nõue järgmine:

arve

summa (€)

tähtaeg

viivis (€)

19135

24 000,00

15.01.2020

45 240,00

19148

10 240,00

28.01.2020

19 169,28

2 560,00

05.02.2020

4 771,84

2 560,00

15.02.2020

4 746,24

KOKKU

73 927,36

Hageja piiras oma viivise nõuded põhivõla summadega, mistõttu saab kõnealuses osas kostjalt

välja mõista viivise 39 360 €.

14.7. Samuti ei vaidlustanud kostja arvete nr 19149 ja 20008 tasumise tähtaegu. Viivise-

kalkulaatori arvutuste kohaselt on lepingu II alusel tehtud tööde eest tasumata summadelt

viivise nõue otsuse tegemise ajaks 29 691,22 € järgmiselt:

arve

summa (€)

tähtaeg

viivis (€)

19149

40 377,60

28.01.2020

19 885,35

20008

20 188,80

28.02.2020

9 805,87

KOKKU

29 691,22

Lisaks peab kostja maksma hagejale siinkohal käsitletud osasummalt 60 566,40 € viivist ka

edaspidi kui nõude täitmiseni. Hageja taotlusel piirab kohus viivise kogusumma põhivõla

summaga, st edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise summa ei tohi ületada 30 875,18 € (=

60 566,40 – 29 691,22).

14.8. Kokku saab kostjalt hageja kasuks välja mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 69 051,22 € (= 39 360 + 29 691,22) ja põhivõla osasummalt 60 566,40 €

alates otsuse tegemisele järgnevast päevast viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras piiranguga, et

see ei ületa 30 875,18 €. Ülejäänud osas jääb hageja viivise nõue eespool p-s 14.1 esitatud

põhjendustel rahuldamata.

15. Vaatamata hagi osalisele rahuldamisele jäävad kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2

alusel kostja kanda. Ringkonnakohus tegi pooltele 18.10.2024 kirjaga kompromissi

ettepaneku, millega hageja nõustus, aga kostja mitte. Ettepaneku järgi tulnuks kostjal hagejale

tasuda 125 000 €. Tänase otsuse järgi tuleb tasuda sellest suurem summa. Kirjeldatud olukord

vastab TsMS § 163 lg 2 mõttele, mistõttu kannab kostja kui kompromissiga mittenõustunud

11 (12)

pool kõik menetluskulud. Maakohtu otsust pole kulude jaotuse osas järelikult vaja muuta.

Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

16. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

Resolutsioonis pole vaja esitada eraldi punkte põhivõla osasummade ja sissenõutavaks

muutunud viivise kohta, piisav on märkida välja mõistetavad summad ja edasiulatuva viivise

arvutamise alused ning rahaline piirmäär.

(allkirjastatud digitaalselt)

12 (12)