3-24-3301/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märtsil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3301

Haldusasi

T.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21. novembri 2024.

a otsuse nr 12204220035-2 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja T.N, esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 27. veebruaril 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 21. novembri 2024. a otsus nr 12204220035-2.

3. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tegema uut otsust, millega rahuldatakse T.N

rahvusvahelise kaitse taotlus.

4. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt T.N kasuks välja menetluskulud 827 eurot 46

senti.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Avaldada otsuse

tekst osaliselt selliselt, et lahendi terviktekstis halli taustaga märgistatud osad jäävad

avaldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14. aprillil 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.N (kaebaja) on 1988. aastal sündinud Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes

lahkus Venemaalt 16. aprillil 2022 Eestisse ning esitas 22. aprillil 2022 Politsei- ja

Piirivalveametile (PPA) varjupaigataotluse. Kaebaja väitis, et oli enne sõja algust

peamiselt keskkonnaaktivist, alates sõja algusest on ka üldisemalt Kremli režiimi vastu

ning kardab, et teda hakatakse seetõttu jälitama. Kuna kaebaja ei saa ega taha

režiimivastasusest vaikida, kardab ta, et teda võidakse selle eest vangistada. Kaebaja

on teinud mh sõjavastaseid sotsiaalmeedia postitusi ning kliimaaktivismi raames

osalenud projektis, mille eesmärgiks oli seista vastu jäätmepõletusjaamade rajamisel.

Kaebaja on koordineerinud Venemaa valitsuse toetatud anonüümsete

internetikommentaatorite vastast tegevust ning viinud vastava tegevuskava ellu.

Kliimaaktivismi tõttu rikuti kaebaja auto mehaanikat ning autot liigutati öösel ühest

kohast teise. Kaebaja teab ka näiteid teiste aktivistide autode lõhkumisest ja

põletamisest.

2. PPA luges 26. augusti 2022. a otsusega nr 12204220035-1 varjupaigataotluse

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt

põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Samas otsuses tehti

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7² lg-te 1, 1¹ ja 4 alusel

lahkumisettekirjutus lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ning kohaldati VSS § 7⁴ lg 1

alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks. PPA leidis, et kaebaja ei satuks kliimaaktivistina

tegutsemise tõttu päritoluriigis tõenäoliselt füüsiliste rünnakute või mõne menetluse

subjektiks. Päritoluriigis pole küll lihtne olla keskkonnaaktivist. Aktivistide

represseerimine on muutunud järjest ohjeldamatumaks. Rünnakuid keskkonna-

aktivistide vastu politsei tihti ei menetle. Kohalikul tasandil püüavad poliitikud oma

maine säilitamiseks keskkonnaaktivistide tegevusse mitte sekkuda, kuid võimalik on

ka võimude poolt eraettevõtjate huvides aktivistide tagakiusamine. Kaebaja ütlustest

saab järeldada, et ta polnud päritoluriigis poliitiliselt sõna võttev inimene ning oli

sealse elu ja poliitilise kliimaga kohanenud. Kuigi ta osales paaril meeleavaldusel,

lõpetas ta neil osalemise nende keelamisel ega tundnud seetõttu enda inimõigusi

riivatuna. Ta on suutnud tegutseda piisavalt anonüümselt ja osanud end kaitsta.

Kaebajat pole karistatud ega kinni peetud, ta pole tagaotsitav ega puutunud kokku

Venemaa eriteenistusega.

3. Kaebaja esitas PPA 26. augusti 2022. a otsuse peale halduskohtule kaebuse,

mille Tallinna Halduskohus 9. detsembri 2022. a otsusega asjas nr 3-22-2015 rahuldas,

tühistades PPA otsuse ja kohustades PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust

uuesti läbi vaatama. Kohus leidis järgmist.

3.1.

PPA arutluskäik otsuses ei ole täiel määral arusaadav. Faktilised asjaolud tuleb

välja selgitada erapooletult ja neid selliselt otsuses ka kajastada. Taotleja

kaasaaitamiskohustus ei vabasta haldusorganit uurimisprintsiibi rakendamisest.

Kaevatav otsus ja sellele eelnenud menetlus neile nõuetele ei vasta.

3.2.

Otsuses on kajastatud kaebaja lauseid kontekstist väljarebitult. Ei nähtu

menetleja huvi ja võimekust väljaöeldud lausete mõttest arusaamisel. Kaebaja hajusaid

2(22)

mõtteid pole täpsustavate küsimustega selgitatud. Menetleja pole andnud kohaseid

selgitusi, vaid hoopis püüdnud peale suruda oma arusaama selle kohta, miks kaebaja

pole poliitiline pagulane.

3.3.

Sõda algas 24. veebruaril 2022 ja kaebaja lahkus Venemaalt 16. aprillil 2022.

Seega jäi võimudel kaebaja postitustele reageerimiseks 1,5 kuud, mis on väga lühike

aeg selleks, et olulist ja vaikima mittesoostuvat osa sõjavastase meelsuse avaldajatest

vastutusele võtta. Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 207.3 (vene

sõjaväe kohta väärinfo jagamine) võeti seejuures vastu 4. märtsil 2022 ning asuti seda

ka aktiivselt rakendama. Seega pole põhjendatud PPA eeldus, et kuna kaebaja pääses

riigist välja ja tema suhtes ei olnud võimud lahkumise hetkeks midagi ette võtnud, pole

alust arvata, et seda tehtaks päritoluriiki naasmisel. Järelduseks ei anna alust ka

päritoluriigi info, mille kohaselt võib karistada saada igaüks kuulsast poliitaktivistist

kuni tavalise Tomski pensionärini ning süüdistuse esitamisel on võimalik seadust

tõlgendada väga meelevaldselt. Efektiivse õiguskaitse saamine (VRKS § 19 lg 6

mõttes) Vene kohtusüsteemis tähendaks kohtuniku astumist vastu Putini poliitikale ja

riigis kehtivale seadusele, mida on naiivne loota.

3.4.

Naiivne on ka PPA seisukoht, et kaebaja pidanuks enda auto kahjustamise

juhtumite korral, kui tema keskkonnaaktivism segas prügiettevõtete tegevust,

pöörduma kohaliku politsei poole, kui samas on PPA ise viidanud päritoluriigi infole,

mille kohaselt ei otsi politsei keskkonnaaktivistide ründamise korral süüdlasi.

3.5.

Kaebaja on kirjeldanud enda võitlust nn Kremli trollivabrikuga. Nn

trollivabriku seotust võimudega ja selle vastu tegutsejate võimalikku tagakiusamist

pole aga PPA otsuses kajastatud.

3.6.

Kaebaja on püüdnud menetlejale selgitada, et tark ja sisuline tegutsemine

kliimaaktivistina viib tõenäoliselt tulemusele lähemale kui piltlikult väljendudes

linnaväljakul röökimine. Ka kaebaja valitud meetoditega on ta siiski ilmselgelt olnud

kliimaaktivistina avalikult nähtav. PPA otsuses pole käsitletud kaebaja väiteid

üleriigilistes projektides osalemise kohta ega püütud asjaolusid täpsustada. Kirjalikes

selgitustes on kaebaja välja toonud, et prügipõletustehaste rajamise vastu võideldes

sekkuti ettevõtte RT-Invest tegevusse, mis on kaebaja väitel seotud Putini parteiga.

3.7.

Inimene ei pea varjupaigamenetluses teadma, kas tema seni räägitu on piisav

või milliseid asjaolusid tuleks täpsustada. Menetleja ülesanne on inimest küsimustega

suunata, et tekiks usaldus ja kõik oluline saaks räägitud. Haldusmenetluses läbiviidud

vestluste ja kohtuistungi põhjal võib järeldada, et kaebajal on olnud keeruline enda

jaoks ilmse väljendamine lihtlausetega ja konkreetselt ning ta näib olevat oma

olukorrast tõsiselt emotsionaalselt häiritud. PPA on jätnud põhjendamatult seostamata

kaebaja tegevuse kliimaaktivistina, mille tõttu on ta kohalikul tasandil ilmselgelt

avalikult tuntud, ning sõjavastasena sotsiaalmeedias esinemise, mille jätkamist võib

kaebaja puhul eeldada ka päritoluriiki naastes. Kliimaaktivistina ettevõtete tegevuse

häirimine võib suurendada tõenäosust, et kaebaja peale kaevatakse ka sõjavastaste

avalduste tõttu. On võimalik, et kaebaja sotsiaalmeedia konto varasemast ca 400

jälgijast on osa sõja pooldajad ja võivad ta võimudele üles anda.

3.8.

Täiendavat päritoluriigi info uurimist vajab ka see, et kaebajaga sarnase

profiiliga inimese puhul ei lange talle aegunud viisaga Venemaale vaenulikust riigist

naasmisel üleliigset võimude tähelepanu, mis tooks mh kaasa tema tegevuse (sh

sotsiaalmeedias) uurimise.

3(22)

3.9.

Inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest veendumustest. Seetõttu

ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks käituma päritoluriiki naastes, et

tagakiusu vältida, vaid hinnata tuleb tema sisemisest veendumusest ajendatud

eeldatavat käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu.

3.10.

Kaebaja on usutavalt selgitanud, et tema eesmärk polnud elujärje parandamine

või lihtsalt soovimatus Venemaal elada. Tema elutingimused Eestis pole kindlasti

käsitatavad majandusliku heaoluna. Kaebaja on väljendanud, et ei soovi saada Eesti

riigilt abi nt varjupaigataotlejate majutuskeskuses või riigi õigusabi näol. Usutav pole

ka, et kaebaja lahkus Venemaalt pelgalt ebamugavuse või häbi pärast elada

ühiskonnas, mille liikmed toetavad sõda Ukraina vastu.

3.11.

PPA pole asunud seisukohale, et kaebaja oleks üldiselt ebausaldusväärne või

oleks esitanud valeväiteid. Ka kohtul pole kahtlust inimese üldises usaldusväärsuses.

Seega on vaidlus pigem poolte asjaoludest tehtud järelduste üle ja päritoluriigi info

põhjal antud hinnangutes.

3.12.

Kaebaja ütlustest haldusmenetluses ja selgitustest kohtuistungil tuleb välja, et

elu Venemaal muutus talumatuks Ukraina vastu sõja alustamisel. Kuigi kaebajat ei

kiusatud enne päritoluriigist lahkumist taga sellisel määral, et see ületaks Genfi

konventsiooni mõistes tagakiusu lävendi, tegi ta sotsiaalmeedias võimukriitilisi

postitusi juba enne sõda, 2020. a kevadest, ning on seda aktiivselt teinud sõja algusest

praeguseni, postitades sõjavastaseid sõnumeid, millest paljud võiksid olla Venemaal

kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Tegu on poliitilise meelsuse avaldamisega

avalikult. Kaebaja osales ka erinevatel meeleavaldustel, kuni need keelati. Kohtu

hinnangul on kaebaja poliitiline meelsus püsiv ja pole tõenäoline, et ta suudaks selle

väljendamisest ka tagakiusuhirmus täielikult loobuda. Kaebaja seletas kohtuistungil, et

tema plaan oleks aidata inimesi vägivaldse mobiliseerimise eest kõrvale hoida ja

jagada seda infot, luues võrgu, mida blokeerida ei saa. Vene võimudes tekitaks selline

tegevus eeldatavalt reaktsiooni, mille tagajärjed kaebajale võivad küündida

tagakiusuni. Ka kaebaja loodud keskkonnaalane grupp pole tegevust lõpetanud.

Kaebaja on käinud Reforum Space korraldatud Vene võimude vastastel miitingutel ka

Eestis viibides.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2023. a otsusega PPA

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu põhjendustega. Kohus tõi esile, et Venemaa karistuspraktika on

Ukrainas toimuva agressioonisõja laienemise järel muutunud oluliselt rangemaks,

hõlmates opositsionääre ja poliitilisi aktiviste rohkem kui vaid föderaalsel tasandil.

Kuigi karistus sõjavastase avalduse eest ei ole vältimatu, on selle põhjuseks

ressursipuudus, mitte võimude soovimatus inimeste meelsusväljendusi vaigistada.

Sõnavabaduse piiramine toimub intensiivselt ka veebis. Tõendid ei kinnita PPA

seisukohta, et kaebajat ei ähvarda karistamine poliitiliste veendumuste tõttu.

Ringkonnakohus pidas usutavaks, et isegi kui Vene ametivõimud ei asu kaebaja

profiili uurima kohe piiriületusel, on see võimalik lähitulevikus. On usutav, et kaebaja

on keskkonnakaitse küsimustega tegeledes ja sotsiaalmeedia postitustega pälvinud

piisavalt laia avalikkuse tähelepanu, et ametivõimudel oleks ülejäänud elanikkonna

hirmutamiseks huvi kaebajat poliitilise meelsuse avaldamise eest karistada. Seejuures

ei pea karistamise aluseks olema pealekaebamine, arvestades Vene politsei- ja

julgeolekuasutuste ametnike arvu ja võimekust elanike arvamusavaldusi kasvõi tehni-

liste vahenditega süsteemselt kontrollida. Kaebaja anonüümsus sotsiaalmeedias ei

võimalda tagakiusu tõhusalt vältida.

4(22)

5. Riigikohus jättis PPA kassatsioonkaebuse 22. detsembril 2023 menetlusse

võtmata.

6. PPA tegi 21. novembril 2024 uue otsuse nr 12204220035-2, millega luges

VRKS § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel

otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1), tegi kaebajale VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4

alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga

14 päeva, mis kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p

2), ning kohaldas kaebajale VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks

Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsust

põhjendati järgmiselt.

6.1.

Kaebaja viibib väljaspool kodumaad ning on väljendanud hirmu

tagasipöördumise ees Venemaale. Tagakiusukartus on tingitud sellest, et kaebaja on

varem olnud aktiivne keskkonnaaktivist ning osalenud projektides, mille eesmärk oli

edendada prügi sorteerimist Peterburis, Vassili saarel ja seista vastu

jäätmepõletusjaamade rajamisele. Samuti koordineeris kaebaja Vene valitsuse toetatud

anonüümsete netikommentaatorite (Kremli trollivabriku) vastast tegevust ning viis

selle tegevuskava ka ellu. Pärast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse

hakkas kaebaja tegema ja jagama sotsiaalvõrgustikus VKontakte asuval profiilil

sõjavastaseid postitusi ning osalema sõjavastastel meeleavaldustel. Valitsuse suunal

väljendas kaebaja kriitikat ka varem. Pärast Venemaalt lahkumist ja Eestisse saabumist

on kaebaja sõjavastase meelsuse väljendamisega jätkanud, avaldades arvamust

VKontaktes, osaledes Tallinnas toimunud meeleavaldustel, tehes Ukraina toetuseks

annetusi ja proovinud luua ise mobilisatsioonivastast projekti. Kaebaja pelgab, et tema

suhtes võidakse Venemaal algatada kriminaalasi, mis päädib vangistusega.

6.2.

PPA peab kaebaja ütlusi piisavalt usaldusväärseks, et nii tema ütluste kui

päritoluriigi info põhjal hinnata, kas tegu on olukorraga, mida saab kvalifitseerida

tagakiusuks või tõsiseks ohuks pagulasstaatuse määratluse kontekstis.

6.3.

Kaebaja sõnul oli ainus projekt, mille raames ta oli avaliku elu tegelane,

vabatahtlik tegevus keskkonnaühenduses „/…/“, milles juhtis ta projekti „/…/“, mille

eesmärk oli tekitada /…/ jäätmete sorteerimise süsteem. Projekti aktiivne faas oli 2020

kevadel-suvel. Suuresti tänu kaebaja projektile rajati jäätmejaamad ja hakati prügi

sorteerima. 2021 laienes projekt /…/. Edasi käivitati kaebaja juhistele tuginev projekt

paljudes kogukondades. Projekti läbiviimise eest pälvis kaebaja vabatahtliku auhinna

„/…/“. Võitja valiti linnaelanike hääletusega. Pärast seda, kui rikuti kaebaja auto, sai ta

aru, et pole mõtet avalikult üles astuda. Projekti raames tahtsid mõned inimesed

kaebajale näidata, et ta kas lõpetab tegevuse või temaga juhtub midagi halba. Autoga

juhtunu asjus kaebaja politseisse ei pöördunud, kuna pidas seda mõttetuks, kuna

kohaliku tasandi politsei on valitsuse esindajate kontrolli all.

6.4.

Projektis jäätmete põletamise tagasilükkamiseks ja jäätmetekke vältimiseks,

/…/“, osalemiseks sõlmis kaebaja töölepingu Greenpeace Russiaga. Kõigepealt töötas

kaebaja promoosakonna struktuuri ülesehitamisel ja seejärel juhendas neti-

kommentaatoreid, kes astusid vastu Kremli trollivabriku argumentidele. Need trollid

olid palgatud prügi põletavate ettevõtete poolt. Projekt kogus piisavalt hääli (100 000),

et seda valitsuses arutama hakataks, kuid tavapärase läbivaatamise asemel kutsus

komisjon kohale jäätmepõletustehaste esindajad, kes polnud projekti elluviimisest

huvitatud. 2021 sügisel väljastati algatusest keeldumise otsus, mille üle vaieldakse

kohtus. Nii oli taotlejal lokaalsel tasandil /…/ ainult üks projekt, kus ta esines kui

5(22)

avalik isik. Föderaalsel tasandil osales ta keskkonnaalastes tegemistes, kus tema

oponendiks oli mitte riigivõim, vaid äriettevõtted. Taotleja sõnul käivad Venemaal riik

ja ettevõtlus käsikäes.

6.5.

Kaebajat pole Venemaal kinni peetud ega millegi eest karistatud, ta pole seal

tagaotsitav. Tal pole olnud isiklikke kokkupuuteid eriteenistustega. Kaebaja on

osalenud meeleavaldustel, kuid politseiga puutus kokku mitte ohvri, vaid aktivistina,

käies politseis nende tegevust kontrollimas. Viimati osales kaebaja Venemaal 6.

märtsil 2022 toimunud sõjavastasel aktsioonil. Kaebaja on alati tegutsenud

märkamatult, kuid pärast 24. veebruari 2022 on Venemaal olukord muutunud – piisab,

kui kaebaja kohta kirjutatakse kaebus, et tal on sõjavastased vaated. On tendents, et ka

keskkonnateemad pööratakse poliitiliseks. Kui enne oli võimalik kohalike

poliitikutega ühist keelt leida, siis enam mitte. Kaebaja arvab, et on kasulikum arvuti

taga töötades, mitte avalikult esinedes – seetõttu väljendas ta oma sõjavastasust

suhtlusvõrgustikus VKontakte asuval isiklikul profiilil. Kaebaja ei saa antud olukorras

olla vait.

6.6.

Kaebaja tegeleb seniajani sõjavastaste sõnumite levitamisega. Kuigi iga

postitus ei kanna selgelt ja otsesõnu sõjavastast sõnumit, on tegemist avaldustega,

mille eesmärgiks on sõjale tähelepanu juhtimine ja inimeste teadlikkuse tõstmine.

Vaatamata sarkastilisele alatoonile on tegemist selgelt sõjavastaste postitustega, mille

tõttu hakataks kaebajat Venemaal taga kiusama. Kaebaja VKontakte profiil on avalik

ja sellel postitatavat sisu näevad nii kaebaja sõbralistis olevad vabatahtlikud, kes nüüd

toetavad sõda, kui ka need, kes pole kaebaja sõbralistis. Profiili võib leida ka, kui

sisestada VKontake otsingulahtrisse märksõna „ei sõjale“ vms. Kaebaja Eestis viibitud

aja jooksul on mitu keskkonnaaktivisti sõjavastaste väljaütlemiste eest mitmeks

aastaks vangi mõistetud. Kaebaja on Eestis osalenud Venemaa saatkonna ees

meeleavaldustel, millest mõnel jäi ka meediaväljaannetes avaldatud fotodele ja korra

andis venekeelse Delfi ajakirjanikule lühiintervjuu. Ta on teinud ka rahalisi annetusi

Ukraina toetuseks. Kuna viimasel ajal pole tal võimalik annetusi saata, töötas ta välja

sõjavastase postkaardi disaini, millega tahab motiveerida inimesi saatma Ukrainale

annetusi.

6.7.

Kuna kaebajal ei õnnestunud 2022. a septembris arendada suhtlust kohalike

ühendustega, otsustas ta algatada isikliku projekti. Projekti idee seisnes selles, et

väljaspool Venemaad elavad inimesed levitavad VKontaktes nn virtuaalseid

lendlehti/juhiseid mobilisatsiooni vastu. Kaebaja pakkus idee välja Navalnõi mees-

konnale, kuid nad ei reageerinud, mistõttu kaebaja lõi projekti tervikuna ise (lõi

Instagrami profiili, kuhu postitas juhised, kuidas sotsiaalmeedia kasutajatest

vabatahtlikud saaksid infot levitada). Kaebaja pakkus projekti erinevatele internetis

tegutsevatele sõjavastastele ühendustele ja lõpuks valmis projekti uuesti Navalnõi

meeskonnale, kuid sai äraütlemisi. Kaebaja sõnul läks tema projekt luhta.

6.8.

Kaebajal pole teavet, kas Venemaa ametivõimud on tema vastu huvi tundnud.

Tema Venemaa SIM-kaart ei tööta. Venemaal on aga hoiak, et inimest ei „torgita“

enne, kui ta pole riiki naasnud, kuid siis võetakse piiril kinni. Kaebaja pass lõpetas 23.

aprillil 2024 kehtivuse ja kui kaebajat hakatakse Eestist välja saatma, tuleb PPA-l

pöörduda Venemaa poole, mis tõmbab kaebajale tähelepanu. Ka viisa kehtivus on

lõppenud. Sellises olukorras pole kaebajal võimalik märkamatult piiri ületada.

6.9.

Kaebaja jaoks oleks Venemaal viibimine mõttetu, sest temast poleks seal kasu,

ta ei suudaks seal rahulikult tänaval viibida, satuks pidevalt kellegagi vaidlusesse, ei

6(22)

suuda rahulikult Z-tähte vaadata. Venemaal ei toimi praegu ka keskkonnateemalised

algatused.

6.10.

Ainus projekt, milles kaebaja osales avalikult kui aktivist, leidis aset 2020.

Kaebaja ei tegelenud sellega individuaalselt, vaid oli keskkonnaliikumise „/…/“

vabatahtlik ja juhtis selle organisatsiooni aktivistina projekti, mille eesmärk oli

tekitada /…/ prügisorteerimise süsteem. Organisatsioon tegutseb juba 2011. aastast

ning on 23. a jooksul laienenud Peterburist teistesse Venemaa linnadesse, koondades

enda juurde hulgaliselt vabatahtlikke. Jäätmete liigiti sorteerimise ja taaskasutuse

teemadega on tegeldud algusest peale. Liikumist pole Venemaal kuulutatud

välisagendiks ega nähtu avalikest allikatest selle vabatahtlike tagakiusamist – pigem

järeldub organisatsiooni laienemisest ja pikast tegutsemisest, et võimud tolereerivad

seda. Seejuures anti kaebajale auhind üritusel, millel on alates 2012. aastast olnud üle

6000 osaleja ja mille korraldaja on Peterburi linnavalitsuse noortepoliitika ja avalike

organisatsioonidega suhtlemise komisjon, seega avalik võim. On vähetõenäoline, et

selline preemia oleks lubatud anda ametivõimudele ebameeldivale isikule.

6.11.

Kaebaja autoga juhtunut ei saa pidada tõsiseks ja korduvaks riigivõimupoolseks

tagakiusuks VRKS § 19 mõistes. Kuigi võimalik on kaebaja pakutud stsenaarium,

mille kohaselt tema oponendid palkasid teda kiusama pätid, kes meelega rikkusid

taotleja auto, lootes, et ta oma tegevuse lõpetaks, ei ole sellele reaalset tõestust. Kuna

kaebaja politseisse ei pöördunud, ei saa ka PPA hinnata, kas ta oleks politseilt abi

saanud. Kaebaja ei tundub olevat politseid kartnud, vaid lihtsalt ei pidanud politseisse

pöördumist tulemuslikuks.

6.12.

ROI ehk Venemaa Avalik Algatus on veebiressurss Venemaa Föderatsiooni

kodanikele avalike algatuste postitamiseks, mis loodi 2013 presidendi dekreedi alusel.

ROI veebilehel saavad kodanikud esitada algatusi, hääletada esitatud algatuste poolt

või vastu ja saada teavet avalike algatuste elluviimise käigu ja tulemuste kohta.

Selleks, et algatus võimudele arutamiseks saata, peab see föderaaltasandil saama

vähemalt 100 000 häält algatuse toetuseks. Avalike Keskkonnaorganisatsioonide Liit,

kuhu kuuluvad liikumine „Eraldi kogumine“, liikumine EKA, Ressursisäästukeskus,

Ökokeskus, organisatsioon Baltikumi sõbrad ja teised organisatsioonid, algatas 2020. a

märtsis petitsiooni jäätmete põletamise ja prügitekke vältimise vastu. Nõuti

jäätmeseaduse muutmist, ühekordsete mahutite ja pakendite kasutamise keelamist, kui

neil on korduvkasutatavad alternatiivid, riikliku poliitika järgimist, mis eelistab

jäätmetekke vältimist jäätmete põletamisele, ning ametnike karistamist, kes kiidavad

heaks nende prioriteetidega vastuolus olevaid õigusakte. Föderaalne algatus „/…/“

esitati ROI veebilehel. Meetmed töötasid välja eksperdid Põletamisevastase ja

Ringlussevõtu Liidust, mis ühendab mitmeid sõltumatuid keskkonnaorganisatsioone.

2021. a mais kogunes valitsuse ekspertgrupp ning kuigi algatuse poolt hääletas üle 100

000 inimese, lükkas komisjon selle tagasi. /…/“ esitas kohtule hagi selle otsuse

kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohus jättis hagi sisuliselt läbi vaatamata. PPA-le

teadaolevalt ei ole kaebajal oma päritoluriigis pooleli ühtegi kohtumenetlust. Algatuse

vastane RT-Invest on 2012. aastal loodud Venemaa riiklikusse kontserni, Rostehhi

kuuluv ettevõte, mis tegeleb tahkete olmejäätmete käitlussüsteemi juurutamisega

Venemaal.

6.13.

PPA peab usutavaks, et kaebaja töötas vabatahtlikuna algatuse „/…/“ promo-

osakonna struktuuri ülesehitamisel ja selle raames kogus kokku teised vabatahtlikud,

kellega nad võitlesid internetis algatuse kohta levitatava valeinfo vastu. Usutav pole

aga kaebaja väide, et algatus tehti tema initsiatiivil. Kaebaja oli vabatahtliku

7(22)

aktivistina üks paljudest selle kallal töötanud inimestest. Valitsuse komisjoni otsust

algatust mitte menetlusse võtta ei saa pidada tagakiusuks. Kuigi ilmselt olid

RT-Investil suuremad võimalused (raha ja mõjuvõim) komisjoni enda huvidest

lähtudes mõjutada, ei kaasnenud selle otsusega kaebajale isiklikku ja suurt kahju.

Keskkonnakaitsjate ja -aktivistide ning oma tegevusega keskkonda saastavate

suurettevõtete vastasseis riikliku ja globaalse keskkonnapoliitika kujundamise

protsessides ei ole seejuures vaid Venemaale iseloomulik nähtus, vaid on aktuaalne

globaalselt. RT-Investi tegevuses, sh sotsiaalmeedias valeinfo levitamises pole seega

midagi tavatut. Kaebajat ei kiusatud 2020.–2021. aastatel seoses tema tegevusega

algatuse „/…/“ raames taga ning PPA hinnangul on vähetõenäoline, et see ka

lähitulevikus põhjustaks tagakiusu Venemaa ametivõimude poolt.

6.14.

Kuna kaebaja levitas valeinfo levimise vastases võitluses infot Rostehhi ja RT-

Investi tegemiste kohta, kardab ta, et teda võib Venemaale naastes ähvardada sarnane

saatus, nagu juhtus Ksenia Sobšaki „Tähelepanu, Media“ turundusdirektori Kirill

Suhhoviga, Telegram-kanali „Tushite svet“ administraatori Arian Romanovski

(Kuzmin) ja ajakirjanik Tamerlan Bigajeviga, kellele mõisteti 7 ja enam aastat

vangistust. Avalikest allikatest nähtub, et antud kaasuse puhul oli lisaks Rostehhi

kohta negatiivse info avaldamisele tegemist väljapressimisega. Kaebaja profiil ja

keskkonnaalased tegemised ei ole mainitud isikutega võrreldavad. Kaebaja ütlustest ja

esitatud tõenditest ei nähtu, et ta vastas Kremli trollide levitatud valeinfole oma nime

alt, samuti et ta oleks „/…/“ projekti raames olnud avaliku elu tegelane. Internetis

leiduvate avalike allikate põhjal ei ole kaebaja nimi avalikult antud projektiga kuidagi

seostatav. Seega pole kaebaja subjektiivne hirm objektiivsete asjaoludega põhjendatud.

6.15.

Halduskohtu varasemas otsuses kajastatud kaebaja väide, et ta lõi Kremli

trollide vastu võitlemiseks vabatahtliku rühmituse, mis väitles nendega ka sõja teemal,

ei ole antud kontekstis loogiline. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse algas

pärast algatuse „/…/“hääletusperioodi lõppu. Kaebaja võis Kremli trollidega sõja

teemat arutada hiljem, kuid see pole seostatav selle algatuse raames loodud

võrgustikuga.

6.16.

PPA uuris ka praegust suhtumist keskkonnateemadesse ja -aktivistide

kohtlemist Venemaal. Keskkonnaküsimused on Venemaal väga poliitilised ja tihedalt

teiste teemadega seotud, seda hoolimata sellest, et aktivistid ise tahavad näidata, et

probleemil ei ole poliitilist mõõdet. Venemaal on ette tulnud juhtumeid, kus riik

kasutab erinevaid valesüüdistusi (pettused, narkootikumid, ekstremism), et aktiviste

vaigistada. Kui aga aktivist ebaausalt süüdi mõistetakse, siis võivad sellele järgneda

suuremad poliitilised meeleavaldused. Osana laiemast läänevastasest hoiakust nimetas

Venemaa 2023 ebasoovitavaks sellised rahvusvahelised valitsusvälised

organisatsioonid nagu Bellona, Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF). See

nimetus keelas neil tegelikult Venemaal töötamise ja pidas igasugust koostööd

nendega kuriteoks. Ka varem on Venemaa võimud kümneid kohalikke ja riiklike

valitsusväliseid organisatsioone ja algatusi „välisagentide“ nimekirja lisanud. Kui

Venemaa keskkonnaaktivistid esitasid 2022. aastal sealse esimese kliimahagi, seisid

aktivistid silmitsi valitsuse uue survega (sh üks hagejatest, inimõigusorganisatsioon

otsustati likvideerida ning ühelt füüsilisest isikust hagejalt ja ta perelt võeti Venemaa

kodakondsus ja ta oli sunnitud riigist lahkuma). Venemaa Sotsiaal-Ökoloogilise Liidu

(RSEU) eksperdid registreerisid 2023. aastal 156 uut keskkonnakaitsjate vastu

suunatud survestamise episoodi 36 regioonis. Kokku survestati 174 keskkonnakaitsjat

ja 29 keskkonnaühendust. 32 aktivisti rünnati, mille tulemusel said nad erineva

raskusastmega vigastusi. Kahjustati vähemalt 6 inimese vara. Keskkonnakaitsjatele

8(22)

koostati vähemalt 78 haldusrikkumise protokolli ja määrati 49 haldustrahvi.

Aktivistidele määratud haldustrahvide kogusumma oli vähemalt 338 300 rubla. Kuuele

inimesele määrati haldusarest. 2023. aastal alustati keskkonnakaitsjate vastu 10 uut

kriminaalasja ja 5 said karistada (1 trahv ja 4 tingimisi karistust). Mõned Venemaa

keskkonnaorganisatsioonid püüavad oma looduskaitsealaseid jõupingutusi jätkata,

rohujuuretasandil on see võimalik.

6.17.

Päritoluriigi infost järeldab PPA, et keskkonnaaktivistidel võib Venemaal olla

keeruline tegutseda ja oma eesmärke saavutada. Samas on keskkonnaorganisatsioone

survestatud Venemaal juba vähemalt üle kümne aasta. PPA hinnangul võib tegevus

„survestamine“ olla sõltuvalt kontekstist erineva iseloomuga – majanduslik,

poliitiline, suuline, füüsiline jne. Seega kui päritoluriigi info viitab, et 2023. aastal

survestati kokku 174 keskkonnakaitsjat, siis võib katustermin „survestamine“

koondada erinevaid juhtumeid, millest paljud ilmselt ei ole tagakiusamine Genfi

konventsiooni ja VRKS mõistes. Venemaa rahvaarvu arvestades on igal juhul tegu

marginaalse arvuga, sh on Venemaal ilmselt tuhandeid või kümneid tuhandeid

keskkonnaaktiviste. Päritoluriigi infost ei ilmne, et keskkonnaorganisatsioonide

lihtliikmed langeksid süsteemse tagakiusu ohvriks. PPA hinnangul on kaebaja profiili

arvestades vähetõenäoline, et kui ta peaks Venemaale naastes samalaadse tegevusega

jätkama, ähvardab teda seal tagakius.

6.18.

Kaebaja ütlustest ei nähtu, et tal oleks Venemaal politseiga probleeme olnud

seoses meeleavaldustel osalemisega. Venemaa ametivõimudele pole ilmselt teada, et

kaebaja osales 2021. aastal Navalnõi arreteerimisest tingitud meeleavaldusel, mistõttu

pole usutav, et see asjaolu kaebaja elu Venemaale naastes kuidagi negatiivselt

mõjutama hakkaks. Päritoluriigis jõudis kaebaja sõjavastast meelsust avaldada umbes

kaks kuud. Viimane sõjavastane meeleavaldus, kus kaebaja osales, toimus 6. märtsil

2022. Hiljem ei saanud ta enda sõnul enam meeleavaldustel käia, sest pärast seda, kui

meeleavaldused ametlikult keelustati, neid lihtsalt enam ei toimunud. Kuigi on tõsi, et

sõja esimestel kuudel peeti Venemaal kinni tuhandeid meeleavaldajaid, ei olnud

kaebaja selle massi kinnipeetavate hulgas. Seega ta ei olnud Venemaal sõjavastastel

meeleavaldustel osalemise tõttu tagakiusatud.

6.19.

Kuigi kaebaja alustas oma VKontakte profiilil sõjavastaste postituste tegemist

ja jagamist veel Venemaal viibides, ei kogenud ta ka nende tõttu riigivõimupoolset

tagakiusu. Kaebaja tegi režiimikriitilisi postitusi juba 2020. ja 2021. aastatel, kuid ei

sattunud seetõttu võimude huviorbiiti. PPA möönab, et pärast sõja algust lahkus

kaebaja üsna kiiresti ja võib eeldada, et ametivõimud ei pruukinud veel jõuda kaebaja

postitustele reageerida. Aga igal juhul polnud kaebaja lahkumise hetkel riigivõimu

poolt poliitilistel motiividel tagakiusatud isik. Seda kinnitab probleemideta piiriületus.

6.20.

Kaebaja tunneb, et kuigi varasemalt tegeles keskkonnaaktivismiga, siis sõja ajal

peab ta olema poliitaktivist ja ei saa sõja teemal vaikida. Kaebaja VKontakte profiil on

avalik ja kõigile ligipääsetav (sh neile, kes pole VKontaktes kasutajakontot loonud).

6.21.

Päritoluriigi infost nähtuvalt on Vene võimud alates 2012. aastast tegelenud

riigisisese dissidentluse mahasurumise ja kodanikuühiskonna nõrgestamisega. Need

tegevused intensiivistusid 2020 sügisel kolme sündmuse tõttu (meeleavaldused

Valgevenes, Vene opositsiooni meeleavalduse põhiseaduse muudatuste vastu, mis mh

võimaldasid Putinil veelkord presidendiks kandideerida, ning soov nõrgestada

opositsiooni enne 2021. a valimisi). Kuulsatele opositsiooni esindajatele on määratud

pikki vanglakaristusi. Viimasel aastal on tsensuur muutunud karmimaks. Kõige

9(22)

äärmuslikumad on seadused, mis puudutavad (Ukrainas toimuva) sõja kohta info

tsenseerimist. Esinenud on juhtumeid, kus inimesi on karistatud rahumeelse vastuseisu

väljendamise eest Ukraina sõjale. 2024. a augusti seisuga oli sõjatsensuuri seaduste

tõttu kriminaalkorras süüdistuse saanud üle 480 inimese ja administratiivsüüdistuse üle

10 000 inimese. Vähemalt 1372 inimõiguste kaitsjat, ajakirjanikku ja sõjavastast

aktivisti on poliitiliselt motiveeritud alustel kinni peetud ja neile määratud pikad

karistused. Sõjavastaseid antakse kohtu alla ka teiste seadusesätete alusel, põhjuseks

nii avalik üleskutse mobilisatsiooni vältida kui ka video, kus sõjast räägitakse, või

osalemine tänavaküsitluses, vabatahtlik töö või deserteerumine. Raskemate süütegude

eest (nt sõjaväekomissariaadi põlema panemine) võidakse esitada süüdistus

terrorismis. OVD-Info andmetel oli sõjavastasele määratud karistuse pikkus 2023

tavaliselt vahemikus 36 kuni 77 kuud, internetis arvamuse avaldamise eest tüüpiliselt

34 kuni 65 kuud.

6.22.

VK Company, mis on VKontakte omanik ja mis omakorda on riigi omanduses,

on Venemaa kuulsaim internetiteenuseid pakkuv firma, mille kaudu Vene võimud

kontrollivad suurt osa Venemaa internetiteenuseid, sh sotsiaalmeediavõrgustikke,

maksesüsteeme ja õppevahendeid. VKontakte ei ole ainult sotsiaalmeediavõrgustik,

vaid pakub ka teisi teenuseid (sõnumivahetus, helistamine, maksmine, toidu ja takso

tellimine). Plaanis on see ühendada Venemaa avalike teenuste portaaliga Gosuslugi, et

sealtkaudu saaks avalikke teenuseid kasutada. VKontaktel on iga kuu kasutajaid üle

60% riigi elanikkonnast. VKontakte on andnud Vene siseministeeriumile infot, mille

tulemusena on kasutajaid ka ebaseaduslike postituste tegemise eest süüdi mõistetud.

Platvormi kasutatakse propaganda levitamiseks. 2022 karistati VKontaktes postituste

tegemise eest 62 ja 2023 64 inimest; eeldada võib trendi jätkumist.

6.23.

Venemaal on siiski miljoneid, kes on autoritarismi ja verevalamise vastu, ning

osa neist ka väljendavad avalikult oma seisukohti. Vene elanikkonna suurust

arvestades on sõjavastaste vaadete eest kriminaal- või administratiivsüüdistuse saanute

hulk marginaalne. Seega kuigi sõnavabadust piiravad seadused on represseerivad ja

karmide karistustega, pole Venemaa võimudel tegelikkuses nii suurt huvi ja ehk ka

ressurssi, et karistada kogu sõjavastast elanikkonda. Ka VKontaktes on postituste

tegemise eest karistada saanud inimeste proportsioon väga väike. Selles kontekstis ei

ole kaebaja subjektiivne tagakiusukartus objektiivselt põhjendatud. PPA leiab, et kui

ametivõimud oleks huvitatud kaebaja vastutusele võtmisest, oleks selle kohta pärast

pea 3 aastat võimu kritiseerimist juba mingit teavet. Kaebaja tegevus sõjavastase

aktivistina ei erista teda teistest VKontakte kasutajatest. Kaebaja on 21 kuu jooksul

teinud või jaganud 31 postitust, millel enamasti on 1–5 meeldivaks märkimist ja 1–2

kommentaari, vaatamisi enamasti ca 140–200. Jagatud on nelja postitust, igat üks

kord. Seega ei toimu kaebaja sotsiaalmeedia profiilil sellist aktiivset tegevust, mis

võiks äratada ametivõimude kõrgendatud huvi. Jagamiste ja meeldimiste väikest arvu

arvestades on vähetõenäoline, et kaebaja postitused jõuavad tema sõbralistist

väljapoole. Sh ei ole kaebaja varasem tegevus keskkonnaaktivistina kaebaja tuntust

sotsiaalmeedias mõjutanud.

6.24.

Kaebaja on esile toonud tagakiusuohu, mis võib tekkida pealekaebamisest.

Iseenesest viitab päritoluriigi info, et nt 2022 oli võimudel enam kui 280 000 juhtumit,

kus inimesed üksteise peale ametlikult kaebasid, sh põhiliselt internetis avaldatud

tõttu. PPA hinnangul kui keegi oleks tõesti kaebaja osas Venemaa ametivõimudele

kaebuse esitanud, oleks sellest praeguseks mingeid indikatsioone (nt kõned

lähedastele). Kaebaja varasemast 400 jälgijast enamik on lõpetanud tema profiili

10(22)

jälgimise. Sellest võib järeldada, et kaeajaga mitte nõustuvad inimesed ei jälgi enam

tema jagatud sisu.

6.25.

Kuigi kaebaja jättis kohtuistungil mulje, et tal oli plaanis luua laiaulatuslik

projekt Venemaa kodanikest meestel mobilisatsioonist kõrvale hoidmise toetamiseks,

tuli sellest tegelikult välja 6 postituse ja mõne „looga“ anonüümne Instagrami konto,

kusjuures Instagram oli tegelikult juba alates 2022. a märtsist Venemaal blokeeritud

pärast seda omava Meta ekstremistlikuks kuulutamist. Alles 2024 veebruaris muutus

Instagram Venemaal ootamatult kättesaadavaks ka ilma virtuaalset privaatvõrku

(VPN) nõudmata. Instagrami konto näitab kaebaja sõjavastast meelsust, kuid ei pane

kaebajat tagakiusuohtu. Konto pole kaebaja nimega seostatav ning on vähetõenäoline,

et see mingil viisil Venemaal toimunud mobilisatsiooni mõjutas.

6.26.

Tallinnas Venemaa saatkonna ees meeleavaldustel käimine ja postkaartide

valmistamine näitavad küll kaebaja püsivat Vene riigivõimu vastast meelsust, kuid on

vähetõenäoline, et kaebaja seetõttu satub Venemaale naastes tagakiusuohtu. Venemaa

halduskoormuse suuruse tõttu on ebausutav, et võimud suudavad jälgida mitme

miljoni Euroopa Liidus elava Venemaa kodaniku tegevust. Üldise meelsuse kohta

antakse saatkondade kaudu tõenäoliselt Venemaa välisministeeriumile aru. PPA pole

aga leidnud näiteid inimestest, kes oleks Venemaale naastes mõistetud välisriigis

meeleavaldusel osalemise tõttu vangi. Üldse on sõjavastase tegevuse või seisukohtade

eest Venemaa rahvaarvu vaadates ebaproportsionaalselt vähestele inimestele mõistetud

reaalset vanglakaristust. Karmide seaduste eesmärk on pigem psühholoogiline heidu-

tus kui soov karistada massiliselt võimuvastast osa elanikkonnast. 2024. a

presidendivalimised, A. Navalnõi surm ja osaline mobilisatsioon on seejuures

näidanud, et Venemaa ei pea oma kodanikke kartma. Ka välismaised opositsionäärid

pole suutnud aastate jooksul ühise eesmärgi taha koonduda. Saatkondade ees

protestimine pole Venemaa elanike võimuvastast meelsust kasvatanud.

6.27.

Eestis antakse rahvusvaheline kaitse inimestele, kelle opositsiooniline tegevus

on laiaulatuslik ja Venemaa võimudes tähelepanu tekitav, sest nende aktiivne tegevus

ja nende väljendatavad sõnumid mõjutavad või reaalselt võivad mõjutada kohalikku

auditooriumi. Neile dissidentidele on Venemaa õigussüsteem tegelikult ohtlik.

Kaebajat ei saa selliseks inimeseks pidada. Kaebaja on meeleavaldustel osalenud

lihtsalt osalejana, ta pole neid korraldava grupi liige ega pole seal avalikult esinenud.

Eestis elab üle 83 000 Vene kodaniku ning pole tõenäoline, et siinne saatkond oleks

võimeline jälgima nende kõigi tegevust.

6.28.

Kaebaja on teinud Ukraina toetuseks kaks rahalist annetust (50 + 100 eurot).

Ühe annetuse tegi kaebaja Paysera makserakenduse kaudu – s.o Leedu ettevõte, mis

pakub rida finantsteenuseid nagu e-poodide makselahendused, rahaülekanded jms.

Teise tegi ta USA veebipõhist makseteenust pakkuva firma PayPal kaudu. Päritoluriigi

info kohaselt hakkasid Venemaal 2023. aastal ilmuma teated kriminaalkoodeksi art

275 „Reetmine“ alusel raha ülekandmise eest Ukraina relvajõudude toetuseks.

Karistada saanud isikud on annetuse tegemise ajal viibinud Venemaal. Kuna FSB-l on

olnud ligipääs pangaandmetele, on mõistlik oletada, et nad tegid annetused oma

Venemaa pangakontodelt. PPA peab vähetõenäoliseks, et FSB-l on ligipääs

välismaiste pankade andmetel. Samuti viitab päritoluriigi info, et FSB pole suuteline

kontrollima kõiki välismaale ülekandeid tegevaid inimesi. Kontrolli alla satuvad pigem

need, kes teevad mitmekordseid ülekandeid samadele (Ukraina) kontodele või

heategevusfondidele. Kaebajal on avatud pangakonto Eesti pangas ning annetused on

tehtud läbi Leedu ja USA internetimakseid võimaldavate veebirakenduste. Päritoluriigi

11(22)

infost lähtudes peavad Venemaa kodanikud avaldama oma välismaiste pangakontode

andmed maksuteabe saamise eesmärgil, eelkõige kontrollitakse andmeid just maksude

maksmise kontekstis (välismaalt saadud tulu varjamise takistamiseks). Sellest järeldab

PPA, et Vene kodanikud peavad ametivõimudele teatama enda tuludest, mitte

kuludest. Vene võimudel on võimatu teada, et kaebaja on teinud eelkäsitletud

annetused, mistõttu on ka vähetõenäoline, et see põhjustaks tagakiusu.

6.29.

Eeltoodu põhjal ei saa väita, et kaebaja oli Venemaal tuntud keskkonnaaktivist

(kui, siis ühe projekti raames 2020 /…/). Seetõttu on vähetõenäoline ka, et ta on oma

sõjavastaste postituste tõttu juba eos võimude teravdatud tähelepanu all. Sh pole

PPA-ni jõudnud infot, et trollide kommentaaridele vastamine internetis oleks kaebajat

kuidagi võimude huviorbiiti viinud. Iseenesest on Venemaa keskkonnaaktivistid meelt

avaldanud ka sõja vastu ja neid on selle eest süüdi mõistetud. Selliseid süüdistusi

esitatakse rohkem piirkondades, kus on ka muidu aktiivseimad keskkonnaaktivistid.

Kaebaja poolt võrdlusena välja toodud inimesed ei ole aga kaebajaga võrreldavad,

olles tunduvalt kõrgema profiiliga. Nii on Fail Alsõnov baškiiri rahvuslane ja kohalik

poliitaktivist, olles juba mitu aastat tegutsenud baškiiri rahva maa, keele ja kultuurilise

suveräänsuse kaitsel, Aleksandr Bahtin aga oli Venemaal tuntud keskkonnaaktivist ja

muusik.

6.30.

Kuigi on usutav, et kaebaja jätkab päritoluriiki naastes sõjavastase meelsuse

väljendamist, on vähetõenäoline, et see muudab ta riigivõimupoolse tagakiusu ohvriks.

Kaebaja on öelnud, et kui meeleavaldusi enam riigis kehtiva keelu tõttu ei korraldatud,

siis ta neil ka ei osalenud. Kuna ka praegu kehtib Venemaal avalik protestimise keeld,

peab PPA vähetõenäoliseks, et kaebaja Venemaale naastes iseseisvalt avalikult meelt

avaldama läheb. Kaebaja väidet, et Venemaale naastes hakkab ta tänaval Z-tähte nähes

karjuma, ei pea PPA usutavaks – inimese puhul, keda varem on kirjeldatud kui

tasakaalukat isikut, kes püüab tegutseda arukal viisil, on selline avaldus üllatav. Ka

sõjavastaste postituste tegemise jätkamine praegusega samas mahus ei pruugi viia

kaebajat ametivõimude huviorbiiti. Pea kolme aasta jooksul on kaebaja postituste

tegemine ja jälgijate arv pigem langenud.

6.31.

Vene piirivalvurid hakkasid põhjalikult riiki sisenevaid ja väljuvaid inimesi

kontrollima 2022. aastal. Kontrollitud on sh välisriigi kodakondsust, elamisluba või

mõne Lääneriigi väljastatud viisat. Venemaalt lahkunud mehi on passikontrolli ajal

lennujaamas kõrvale kutsutud ja küsitletud sõja osas, vaadatud läbi telefone ja

sülearvuteid, et leida opositsioonilist sisu. Vähe on aga infot selle kohta, et välismaale

elama asunud venelastele saaks kodumaale naastes osaks probleeme. On esinenud

juhtumeid, kus kodumaale naasnud venelasi on põhjalikult läbi otsitud ja üle kuulatud

seepärast, et nad on Ukraina organisatsioonidele annetanud, sõja osas sotsiaalmeedias

sõna võtnud või omanud passis „kahtlasi“ viisasid. 2024. a veebruaris leiti Eestist

Venemaale läinud naise passis Läti D-kategooria viisa, mille saab muuta pikaajaliseks

elamisloaks, ning seepeale kutsuti ta FSB mitmetunnisele vestlusele, kus esitati

küsimusi sõja kohta ja vaadati läbi telefon. Vene võimudel olevat nimekiri

„mitteusaldusväärsetest“ kodanikest, keda julgeolekuasutused tähelepanelikult

jälgivad, kuid selle nimekirja olemasolu pole kinnitatud. Igal juhul ei piisa nimekirjas

olemisest, et piiril millestki seaduslikust keelduda. Venemaalt on alates sõja algusest

lahkunud üle 800 000 inimese. 2024. a veebruarist on uudis selle kohta, et Vene

piirivalvurid Eesti piiril nõuavad inimestelt küsimustike täitmist, mis sisaldavad

isikuandmeid (sh telefoni IMEI koodi) ja küsimusi suhtumise kohta Ukraina sõtta.

Küsimustikke väljastatakse aga valikuliselt ja Mediazona on seda seostanud kahe

kodakondsuse olemasoluga. Alates Venemaa alustatud sõjast Ukrainas on Vene

12(22)

kodanikud liikunud läbi Narva piiripunkti ligi 2 mln korda. Pelgalt küsitlemist, asjade

ja telefoni läbivaatamist ega isegi piirivalvurite poolt kinnipidamist ei saa pidada

tagakiusuks. Piiriületajate arvu arvestades on usutav, et kui piiriületuse käigus

kogetaks tagakiusu või oleks seejärel algatatud massiliselt kriminaalmenetlusi oleks

vastav teave jõudnud avalikesse allikatesse ja piiriületust ilmselt välditaks. Arvestades

ka Vene kodanike rahvusvahelise kaitse taotluste hüppelist kasvu Euroopa Liidu, võib

arvata, et riiki on pidanud naasma paljud taotlusele keelduva vastuse saanud. Puudub

info, et sellele oleks järgnenud tagakius.

6.32.

Venemaa olud ei anna alust ka täiendavaks kaitseks. Sh on Venemaal

kauplused hästi varustatud. Sanktsioonidest tingitud ebameeldivused ei kujuta tõsist

ohtu kaebaja elule ja tervisele. Puudub teave tagasipöördujate tagakiusamise kohta.

6.33.

Kaebaja on Vene kodanik, ta pole eesti rahvusest ega asunud Eestisse elama

enne 1990. a 1. juulit, mistõttu tuleb talle teha lahkumisettekirjutus viibimisaluse

lõppemisel (VRKS § 10 lg 2 p 2). Põhjendatud on teha kaebajale vabatahtliku

täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus. Kaebaja on teinud PPA-ga menetluses koostööd,

pole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente ega takistanud muul moel

menetluse läbiviimist. Kaebajal pole selliseid sotsiaalseid või majanduslikke põhjusi,

mis takistaks tal Eestist lahkumist. Tal pole Eestis ega mujal Euroopa Liidus

pereliikmeid ega majanduslikke huve. Kaebaja on töötanud lühiajaliselt erinevates

ettevõtetes lepingu alusel. Töölepingu lõpetamine pole takistus Eestist lahkumisel.

Kaebajal pole PPA-le teadaolevalt Eestis ega mujal Euroopa Liidus vara, sh

kinnisvara. Ei esine ka tervislikke põhjuseid, mis takistaks kaebajal reisimist ja

Venemaale lahkumist. /…/.

6.34.

Kaebaja iga ega tervislik seisund ei takista ka sissesõidukeelu kohaldamist.

Kaebaja on Eesti ühiskonda vähesel määral integreerunud, sh pole saavutanud eesti

keeles ametlikku keeletaset. Tal pole siin vara, majanduslikke huve ega peresidemeid.

Kaebaja on Venemaal elanud praktiliselt kogu elu ning seal viibivad tema ema ja vend.

6.35.

Varasema rahvusvahelise kaitse menetluse järel jõustunud kohtulahendi

põhjenduste põhjal ei saa väita, et jõustunud kohtulahend oleks uuendatud

rahvusvahelise kaitse menetluses erandlik asjaolu, mille tõttu puuduks PPA-l õigus

anda taotleja asjaoludele uus hinnang. PPA-d kohustati kaebaja taotlust uuesti läbi

vaatama, mitte rahvusvahelist kaitset andma. PPA arvestas kohtu põhjendustega ja

analüüsis kaebaja asjaolusid vastavalt uuenenud päritoluriigi infole.

7. T.N esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub PPA otsuse tühistada

ning kohustada PPA-d tegema uue otsuse, millega rahuldatakse kaebaja rahvusvahelise

kaitse taotlus. Kaebuse põhiväited on järgmised.

7.1.

PPA põhjendused lähtuvad suures osas ekslikust hinnangust kaebaja panuse

kohta keskkonnaalastesse projektidesse. Osa PPA argumentidest on juba eelmise

menetluse raames kohtuotsustega ümber lükatud. Samuti pole PPA pööranud piisavalt

tähelepanu Eestis aset leidnud aktivismile ning on jätnud olulise päritoluriigi info

kaebaja tagakiusamise ohu hindamisel arvesse võtmata.

7.2.

PPA eksis oluliselt tõendite hindamisel ja uurimispõhimõtte järgimisel osas,

mis puudutab kaebaja koostööd algatustega „/…/“. Teabe vähesuse olukorras ei

kogunud PPA täiendavaid tõendeid või kaebaja seletusi, mis aidanuks eksimust

vältida.

13(22)

7.3.

Algatusega „/…/“ koostöös loodud projektiga alustas kaebaja, pöördudes selle

organisatsiooni juhtkonna poole ja selgitades neile oma plaani. Saanud õiguse projekt

algatuse nime alt ellu viia, juhtis ta projekti koos veel ühe algatuse liikmega, kes

algselt töötas kaebaja alluvuses. Hiljem andis kaebaja projekti „/…/“ juhtkonnale üle.

Kaebaja kaastöötaja projekti loomisel soovitas teda hiljem ka „/…/“ meeskonnale.

7.4.

„/…/“ kallal töötas ca 150–200 inimest vabatahtlikena kõige madalamal

tasemel, teisel astmel koordinaatorid, kes korraldasid otseselt vabatahtlike tööd, ning

kolmandal kaebaja, kes töötas välja süsteemi, mille järgi koordinaatorid vabatahtlikke

kaasasid – seejärel veel algatuse juhtkond, kellega kaebaja töötas koostööpartnerina,

mitte otseselt alluvana. Projekt polnud kaebaja algatus, kuid ta võimaldas projektil

jõuda teostuseni, kasutades selleks enda tehnilisi oskusi ja kogemusi algatusega „/…/“

koostöös tehtud projektist. Kaebaja ülesanne oli luua vabatahtlike võrgustik, mis

levitaks teavet jäätmete põletamise kahjulikkuse ja Rostehhi tegevuse negatiivsete

aspektide kohta, samuti motiveerida rohkem kui 100 000 Vene kodanikku andma

autoriseeritud allkirja algatuse toetuseks. Selle saavutamiseks pidi kaebaja saavutama

teavituse ulatuse 10 mln inimeseni. Ülesannete hulka kuulus ka avaldatud uudiste

jälgimine ja toetamine ning kommentaaridega töötamine, sh trollide kirjutatud

diskrediteerivad kommentaarid. Kaebaja nõustub PPA väitega, et iga projekti

vabatahtlik ei saa Venemaal suure tõenäosusega tagakiusamise osaliseks, kuid kaebaja

roll oli projekti töökorralduse ja tehnilise lahenduse ülesehitamine. Samuti nõustub

PPA, et üksnes algatuse menetlusse võtmata jätmine ja oponentide kaasamine pole

tagakius VRKS mõttes, kuid peegeldavad riigivõimude vastumeelt

keskkonnaaktivistide tegevusele.

7.5.

Rostehh on suurkorporatsioon, kes tegeleb mh koostöös NTecLabiga AI-põhise

näotuvastussüsteemi väljatöötamisega, mida peetakse üheks viisiks, kuidas Vene

võimudel õnnestub inimesi jälgida turvakaamerate võrgustiku abil. Kaebajaga sarnase

tegevuse eest on juba Venemaal inimesi vangistatud (kriminaalkorras süüdi

mõistetud). 13 inimest, kes tegelesid Rostehhi levitatava valeinfo takistamisega, on

sellega seoses süüdi mõistetud. Rostehhi esindajad pöördusid ise nende inimeste poole,

pakkudes neile raha, kuid suutsid seejärel presenteerida seda suhtlust

väljapressimisena.

7.6.

PPA toodud näited kuulsatest poliitaktivistidest ei vähenda tõenäosust, et ka

vähem tuntud inimesi kiusatakse taga. Need näited tõi kaebaja lihtsalt tagakiusamise

protsessi kirjeldamiseks. On loogiline, et avalikes uudiste väljaannetes, kust PPA

päritoluriigi infot kogub, kajastatakse enim tuntud inimeste tagakiusamist. Kaebaja

esitas päritoluriigi infot ka vähem tuntud poliitaktivistide tagakiusamise kohta, kuid

selle jättis PPA tähelepanuta. Erinevalt neist aktivistidest, kes saavad Venemaal

rahulikult tegutseda, ei oska kaebaja hoida madalat profiili ega varjata oma tegelikke

veendumusi. Tagakiusu eelduseks ei ole avalikult linnaväljakul meele avaldamine.

PPA pole aga ka põhjendanud, miks kaebaja ei hakka Venemaal meeleavaldustel

osalema, isegi kui ta neid ei korralda. See, kui praegu Venemaal meeleavaldusi ei

korraldata, ei tähenda, et tulevikus olukord ei parane ja meeleavaldamine uuesti

võimalikuks ei saa.

7.7.

Kaebaja telefoni läbivaatuse võimalus piiril tekitab ohu, et võimudele saab

teatavaks kaebaja sõjavastane meelsus, sh Ukraina rahaline toetamine, ja tulevikus

planeeritav tegevus.

14(22)

7.8.

Kaebaja on inimene, kes pole mitte üksnes teiste algatustega kaasa läinud, vaid

on lisaks otsinud pidevalt võimalusi panustada oma oskustega parimal viisil Venemaa

korruptiivse poliitika keskkonnamõjude ja hiljem sõjategevuse vastu töötamisse. Kui

kaebaja leiab Venemaal partnereid, kellega koostöös jätkata sõjavastase aktivismiga,

teeb ta seda kahtluseta. Seda tõendab mh sõjavastane aktivism Eestis viibides. Kaebaja

soovib korraldada oma aktivismi läbimõeldult, ent möönab samas, et see saab talle

olema emotsionaalselt keeruline, mis võib kaasa tuua ebamõistlikku käitumist nagu

näiteks toodud „Z“-tähte nähes tänaval karjuma hakkamine. Igal juhul võib aktivism,

millega kaebaja saaks panustada (nt vabatahtlike kaasamine sõjavastasesse tegevusse),

tuua talle kaasa tagakiusu ohu. Ka mobiliseerimisvastase algatuse puhul lõi kaebaja

sarnaselt oma keskkonnaaktivismiga andmebaasil põhineva vabatahtlike koordineeri-

mise süsteemi. Baas hõlmas anonüümsete vabatahtlike ankeetide massilist kogumist,

hilisemat kontrollimist ja kogutud teabe kuvamist lihtsal kujul, sh interaktiivset veebi-

kaarti. Sellise süsteemi loomine võib kahtlemata tuua kaasa kriminaalmenetluse ohu.

PPA ei uurinud piisavalt, millega kaebaja Venemaal edasi tegeleks, ega andnud

hinnangut sellega kaasnevale tagakiusamise ohule. PPA pole hinnanud asjaolusid

kogumis ja seadis tagakiusamise ohu tuvastamisele asjakohatuid nõudeid nagu

meeleavaldustel füüsiliselt kohal olemine või nende korraldamine. Lähtuda tulnuks

kaebaja senisest aktivismist, isikuomadustest ja meelsusest sõjategevuse suhtes.

7.9.

PPA kaldus kõrvale järgmistest jõustunud kohtuotsustega tuvastatud

asjaoludest:

-

PPA tugines pealekaebamise vähesele tõenäosusele, kuid halduskohus leidis asjas nr

3-22-2015, et pealekaebamise ohtu tulnuks põhjalikumalt hinnata. Ringkonnakohus

aga leidis, et tagakiusamise eelduseks ei ole pealekaebamine ning Vene ametivõimudel

on iseseisvalt võimalik kätte saada kaebajat puudutav teave, et leida põhjendus tema

tagakiusamiseks.

-

Ringkonnakohus tõi välja asjaolu, et lühikese aja jooksul pärast sõja algust ja enne

kaebaja lahkumist ei pruukinud Vene ametivõimud olla suutelised kaebaja aktivismile

reageerima. See viitab kohtutepoolsele tõlgendusele, et tagakiusamise oht ilmnes

pärast Venemaalt lahkumist. Fakt, et riigivõimud kaebaja tegevusest teavad, ei oleks

tõenäoliselt teada kaebajale endale. Kuna kaebaja ei viibi Venemaal, pole ta ilmselgelt

nende inimeste nimekirja eesotsas, kelle suhtes alustatakse kriminaalmenetlus. Taga-

otsitavaks kuulutamine võiks vähendada kaebaja naasmise tõenäosust. Seejuures

muutus olukord 2022. aastal seoses kriminaalkoodeksi muudatustega, mis on

võimendanud ka keskkonnaaktivistide tagakiusamist. PPA on aga ikkagi tuginenud

seisukohale, et kaebaja tagakiusamise tõenäosust vähendab see, et teda Venemaal

viibimise ajal seni taga ei kiusatud.

-

Mõlemad kohtud leidsid varem, et anonüümsus ei võimalda tagakiusamist vältida.

PPA pole esitanud uusi asjaolusid, kuid tugines sellele, et tagakiusuohtu vähendab see,

et kaebaja ei tegutsenud sotsiaalmeedias ega /…/“ raames oma nime alt.

-

PPA tugines esmalt sellele, et kaebaja ei pöördunud autoga seotud juhtumite järel

Vene politsei poole, mistõttu ei saa eeldada, et ta poleks abi saanud. Hiljem leidis

PPA, et pole andnud hinnangut, et kaebaja oleks abi saanud, vaid et ei saa järeldada, et

ta poleks abi saanud. Väide on vastuoluline. Kui kaebajal oli põhjust kahelda selles,

kas ta abi saab, pole talle põhjust ette heita, et ta politseisse ei pöördunud. PPA

pidanuks ise välja selgitama, kas tavaliselt Vene võimud kaitsevad inimesi sellistes

olukordades. Kui jah, siis viitaks see kaebajaga sarnase tegevusalaga inimeste õiguste

15(22)

kaitse piisavale tasemele Venemaal. Kuna aga PPA selliseid asjaolusid ei leidnud,

tulnuks lähtuda kohtute poolt varem antud hinnangust, et ei saa eeldada, et kaebaja

poleks Vene võimudelt abi saanud.

-

PPA tõi välja, et kaebaja võitis võrgustikuga „/…/“ projekti juhtimise eest auhinna,

mille kiitsid heaks võimuesindajad. Ent aastaga 2020 võrreldes on Vene võimude

suhtumine aktivismi oluliselt muutunud, sh muudetud kriminaalkoodeksit. Tunnustuse

saamine seostas kaebaja nime aktivismiga, mis ei vähenda, vaid pigem suurendab

tagakiusamise ohtu.

-

Halduskohus heitis PPA-le ette, et PPA ei hinnanud poliitilise aktivismi kontekstis

Vene trollivabriku vastu võitlemisega seonduvat päritoluriigi infot, samuti meenutas,

et tagakiusukartus võib põhineda ka pärast päritoluriigist lahkumist toimunud

sündmustel. Kaebaja poliitaktivism Venemaalt lahkumise eel ja järel on kantud

samadest (sõjavastastest) väärtustest, mistõttu tuleb arvestada, et ta jätkab

tagasisaatmise järel poliitaktivismiga (mille ulatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka

kaebaja varasemat keskkonnaaktivismi). Venemaale tagasisaatmine paneks kaebaja

positsiooni, kus ta peaks kas lõpetama poliitilise aktivismi ja varjama senist tegevust

või riskima kriminaalmenetluse ja ebaproportsionaalsete karistustega. Senise

keskkonnaaktivismi põhjal peavad Vene ametnikud kaebajat ilmselgelt ohtlikumaks

sõjavastaseks aktivistiks kui neid sõjavastase meelsuse avaldajaid, kes pole kunagi

suutnud eest vedada reaalset mõju avaldanud projekte.

-

PPA eksis järeldusega, et kriminaalmenetlus kaasneb üksnes Venemaa pangakontodelt

Ukraina armee toetamisega. Ringkonnakohus andis varasemas otsuses hinnangu, et

PPA sellekohane järeldus on põhjendamatu ja et tagakiusamise tõenäosus ei pea olema

100%. Kriminaalkoodeksi art 12 lg 1 võimaldab vastutusele võtmist ka välisriigis

toime pandud kuriteo eest.

7.10.

Kaebajale määratud kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne.

Kaebaja vaimset seisundit on mõjutanud Venemaale tagasisaatmine ja pikk

rahvusvahelise kaitse menetlus. Venemaal viibimine kahjustaks kaebaja tervist

täiendavalt. Vaimse tervise tõttu ei suudaks kaebaja toime tulla ülekuulamisega

riigipiiril, sh oleks tal keeruline oma meelsust varjata. Sissesõidukeeld piiraks

tunduvalt kaebaja võimalust leida elukoht piirkonnas, kus ta saaks ohutult edasi elada.

Neid asjaolusid tulnuks humaansete kaalutlustena arvesse võtta. Põhjendamatult on

ebapiisavaks peetud ka kaebaja kaitseid Eesti ühiskonnaga integreeruda. Kaebaja

räägib inglise keelt, mis on aidanud kaasa tema integreeritusele kuni eesti keele

õppimiseni. Õpinguid omakorda on mõjutanud kaebaja terviseseisund. Arvestades

kaebaja veendumusi, on välistatud tema ohtlikkus Eesti julgeolekule Vene võime

pooldava meelsuse vaatest.

8. Vastustaja esitas kaebusele järgmised vastuväited.

8.1.

Suurem osa kaebuse seisukohtadest on esitatud juba haldusmenetluses ja neile

on seal vastatud. Kohtule esitab vastustaja lisapõhjendused.

8.2.

PPA ei ole varasemas haldusasjas nr 3-22-2015 antud suuniseid järgimata

jätnud, vaid jõudis kogutud täiendava info põhjal uuesti samadele seisukohtadele nagu

varem. Arvestada tuleb mh sellega, et esimene tagasilükkav otsus oli tehtud 15.

septembril 2022, st seaduste karmistamise algperioodil, kus polnud veel nii hästi

jälgitavad Vene võimude taktikalised eelistused sõnavabaduse mahasurumisel.

16(22)

8.3.

PPA otsuses välja toodud päritoluriigi info projektide „/…/“ osas ei haaku

kaebaja toodud selgitustega enda panuse kohta. Kuna projektil „/…/“ on niivõrd pikk

ajalugu, ei saa õigeks pidada kaebaja väiteid, et tema on selle projekti looja. Ka ROI

loodi juba 2013. Järelikult pidi projektil olema juba enne kaebaja liitumist loodud

tugev alus ja töötavad mehhanismid, mis võimaldasid jätkusuutlikku arengut. Kaebus

on kaebaja rolli osas projektides vastuoluline ja väheusutav, rõhutades ühest küljest

kaebaja tehniliste oskuste ja kogemuste olulisust, kuid tuues samas välja, et projekt

polnud kaebaja enda algatus. Arusaamatu ja kontrollimatu on väide, et kaebaja eristub

oma eelkäijatest oma võimekuse poolest. On ebarealistlik, et kaebaja suutis

ainuisikuliselt motiveerida üle 100 000 inimese projekti toetuseks allkirja andma.

Kaebaja võimendab oma positsiooni erinevates projektides, et eristada ennast teistest

sama profiiliga aktivistidest, keda tagakius Venemaal ei ähvarda.

8.4.

PPA ei saa otsust tehes tugineda spekulatsioonidele või hüpoteetiliselt

võimalikele sündmustele, kui kaebaja asjaolude kontekst üht või teist võimalikku

sündmuste kulgu ei toeta. Vastustaja on teinud asjakohase riskianalüüsi, mis lähtub

kaebaja reaalsest tegevusest. Kaebaja puhul pole tõenäoline meeleavalduste

korraldamine, mis võiks viia tagakiusamiseni. Ta on varem meeleavaldustel ainult

osalenud. Kaebaja kirjeldus kaebaja tulevasest käitumisest Venemaal seab

eeltingimuseks sobivate partnerite leidmise. Oletuslik kirjeldus on niivõrd

kaugeleulatuv, et see ei võimalda järeldada reaalset tagakiusuohtu. Kaebajal ei

õnnestunud oma mobilisatsiooniga seotud projekti ellu viia. Kui kaebaja varasema

käitumise pinnalt saab väita, et pikaajaliselt on ta hoidnud madalat profiili, on eluliselt

huvitav, et pärast päritoluriiki naasmist ei hakka ta sihipäraselt riskima võimude

vaatevälja sattumisega. Ka varasema käitumise pinnalt ei saa väita, et Venemaa

piirangutega kohanemine mõjutaks teda üliraskelt Genfi konventsiooni tähenduses.

PPA ei eelda meelsuse vaoshoitust, kuid minevikusündmuste põhjal on eluliselt

väheusutav, et kaebaja väljendused on ametiasutustele saanud või saavad tulevikus

teatavaks, mis võib tagakiusamiseni viia.

8.5.

Vaidlust ei ole selle üle, kas Venemaa ametivõimudel on teoreetiliselt võimalik

hankida infot riigis viibivate kodanike kohta, vaid küsimus on tehnilise võimekuse

kõrval ressurssides ja prioriteetides. 140-miljonilise elanikkonnaga ühiskonnas peavad

eriteenistused seadma prioriteete, keskendudes elementidele, mis tekitavad Vene

võimudele tõelist ebamugavust. Tõenäosus, et Vene võimud hakkavad kaebaja kohta

enda initsiatiivil andmeid koguma, on üsna madal.

8.6.

Prognoosotsuse tegemisel on asjakohane mh arvesse võtta, et kaebajat pole

Venemaal varem taga kiusatud. Kuigi Vene võimud võivad teatud juhtudel varjata

oma huvi konkreetsete isikute vastu, et piirata nende võimalusi ennast kaitsta, pole

PPA hinnangul kaebaja puhul selline stsenaarium tõenäoline. Samuti on üldteada Vene

võimude viimane trend kuulutada välisagentideks või tagaotsitavateks võimule

oponeerivate vaadetega inimesi just siis, kui nad viibivad välismaal.

8.7.

Päritoluriigi infost järeldub, et kuigi Venemaal on esinenud juhtumeid, kus

Ukraina relvajõududele rahalisi annetusi teinud inimeste suhtes on algatatud

kriminaalmenetlusi riigireetmise süüdistusega, on neid vaatamata annetajate suurele

arvule eelkõige täiemahulise sissetungi esimestel kuudel vähe. FSB on üldjuhul

piirdunud nt kirjalike hoiatustega. On vähetõenäoline, et FSB-l on ligipääs välismaiste

pankade klientide kontoandmetele ja võimekus jälgida nende poolt Eestis tehtavaid

tehinguid.

17(22)

KOHTU PÕHJENDUSED

9. VRKS § 4 lg 1 kohaselt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes

tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi

kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha

saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist

välistavat asjaolu (vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL, mis

käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud

peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid

pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele

seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud), art 2 p d). Sh poliitiliste vaadete

mõiste hõlmab direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 p e järgi eelkõige vaadet, ideed või

veendumust art-s 6 nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või

meetoditega seotud küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest

vaatest, ideest või veendumusest lähtudes või mitte. VRKS § 19 lg 1 järgi peab nime-

tatud tagakiusamine olema tõsine või korduv, millega rikutakse inimõigusi, v.a inim-

õiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 15 p-s 2 sätestatud juhul (p 1) või

kogum erinevatest tegudest, sh inimõiguste rikkumine, mis võib isikut mõjutada samal

viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (p 2) (vt ka direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Taga-

kiusamisena käsitatakse muu hulgas füüsilist või vaimset vägivalda (VRKS § 19 lg 2 p

1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 2 p a) ning diskrimineerivat või ebaproportsionaalset

süüdimõistmist või karistuse kehtestamist (VRKS § 19 lg 2 p 3, direktiivi 2011/95/EL

art 9 lg 2 p c). Tagakiusamise ja tõsise ohu allikatena käsitatakse riiki, riiki või selle

osa juhtivaid erakondi või organisatsioone, aga ka mitteriiklikke ühendusi, kui

eelnimetatud ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest

(VRKS § 19 lg 5, vt ka direktiivi 2011/95/EL art 6). VRKS § 20 lg-s 1 on sätestatud,

et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis

2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus

põhjendamatuks. Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse

tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2).

10. Kaebaja kardab oma päritoluriigis Venemaal tagakiusu oma poliitiliste

veendumuste tõttu – ta on vastu Vene sõjategevusele Ukrainas, samuti on ta

keskkonnaaktivistina võidelnud riigis valitseva lähenemise vastu jäätmekäitlusele.

Võimalike tagakiusajatena näeb kaebaja nii riiki kui ka riigivõimudega lähedalt seotud

ettevõtteid nagu Rostehh.

11. Kohus nõustub PPA otsuse järeldusega, mis puudutab kaebaja tagakiusamise

ohtu tema tegevuse tõttu keskkonnaaktivistina, ega pea vajalikuks korrata PPA otsuse

põhjendusi. Kuigi kaebaja täpne roll ja tegevus kõnealuste projektide raames on

kohtumenetluses antud ütluste tulemusena saanud selgemaks, ei muuda see PPA

lõppjäreldusi ekslikuks. Eelkõige on kohtu jaoks määrav, et kaebaja

keskkonnaaktivism jääb aastatetagusesse aega. Kaebaja lõpetas aktiivsema tegevuse

projektidega organisatsiooni „/…/“ ja algatuse „/…/“ raames enda sõnul 2020. aastal

(istungil, 01:37:18) ja pärast seda tegeles „/…/“ vabatahtlikuna lihtsa tööga, kuna oli

aktiivsest tegevusest väsinud (läbi põlenud) (istungil, 00:51:59). Kaebaja pole ümber

lükanud PPA kogutud päritoluriigi infot, mille kohaselt ta ei olnud algatuse „/…/“

tagasilükkamisega seotud kohtuasjaga isiklikult seotud, samuti et see hagi ei viinud

sihile (vt dtl-d 3492 ja 3497). Tagakiusuoht ei ole pärast ligi viie aasta möödumist

(millest kuni 2022. a kevadeni kaebaja viibis Venemaal ega varjanud ennast kuidagi)

usutav. Kaebaja esile toodud kriminaalasjad seoses Rostehhi juhi Chemezovi kohta

negatiivse info levitamisega toimusid juba 2022. a teises pooles (dtl 671 jj). Kaebaja

18(22)

pole ka esile toonud, et oleks postitanud midagi sarnase n-ö uudisväärtusega, nagu oli

kõne all neis kriminaalasjades, vaid tegeles algatuse „/…/“ raames sotsiaalmeedias

üksnes enda toetatava projekti kohta teabe levitamise ja valeinfo ümberlükkamisega.

Samuti on kaebaja läbivalt rõhutanud, et kuni kestab sõda, ei kavatse ta keskkonna-

aktivismiga tegeleda (nt istungil 01:25:12), mistõttu ei saa eeldada, et ta asuks

Rostehhi juhatuse liikmete kohta infot levitama Venemaale naastes. Arvestades

möödunud aega ja algatusega töö lõppemist sisulise tulemuseta mitu aastat tagasi, ei

pea kohus usutavaks, et Rostehhil või Vene võimudel oleks huvi kaebaja suhtes

tagantjärele selle projekti raames tehtu tõttu kriminaalasja algatada.

12. Kohus ei nõustu ka kaebaja etteheidetega PPA otsusele selles osas, et see

kalduvat kõrvale varasematest kohtute seisukohtadest haldusasjas nr 3-22-2015.

Nimetatud haldusasjas ei kohustatud PPA-d kaebaja taotlust rahuldama, vaid peamiselt

heideti ette uurimiskohustuse rikkumist nii kaebaja küsitlemisel kui ka päritoluriigi

info kogumisel. Uues otsuses võetud seisukohti ongi PPA põhjendanud täiendavalt

kogutud päritoluriigi infost ja kaebajalt saadud seletustest lähtudes. Kohtuotsused asjas

nr 3-22-2015 võimaldasid sellist lahendust.

13. Pärast sõja algust on kaebaja aktivism seondunud sõjavastaste vaadete

avaldamise ja elluviimisega. Seda jõudis ta üksnes põgusalt teha Venemaal, enne kui

aprillis 2022 päritoluriigist lahkus ja Eestisse saabus. Valdavalt tugineb kaebaja sel

põhjusel rahvusvahelist kaitset taotledes seega pärast päritoluriigist lahkumist (sur

place) aset leidnud sündmustele ja tehtud tegudele. Direktiivi 2011/95/EL art 5 lg 1

kohaselt võib põhjendatud tagakiusamishirm või reaalne oht suure kahju

kannatamiseks iseenesest lähtuda sündmustest, mis on aset leidnud pärast seda, kui

taotleja lahkus päritoluriigist, samuti lg 2 järgi taotleja tegevusest pärast päritoluriigist

lahkumist, eelkõige kui on kindlaks tehtud, et kõnealune tegevus kujutab endast

taotlejale päritoluriigis omaste veendumuste või kalduvuste väljendust ja

edasikestmist.

14. Riigikohus on selgitanud, et selleks, et hinnata rahvusvahelise kaitse taotleja

poolt pärast päritoluriigist lahkumist tehtud tegevuse piisavust, et õigustada

põhjendatud tagakiusuhirmu, tuleb eelkõige arvesse võtta, kas sellised tegevused

võisid saada teatavaks isiku päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need ametiasutused

neid tõenäoliselt hindavad, samuti seda, kas tegevus, millele taotleja tugineb, on

päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine

(halduskolleegiumi otsus nr 3-22-2509/36, p 18.2). Hinnata tuleb inimese poliitilise

tegevuse siirust, võrreldes tema varasemat tegevust päritoluriigis ja poliitilist tegevust

Eestis (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-23-935/27, p 19).

15. Kohus nõustub Eesti järjepideva kohtupraktikaga, mille kohaselt igale

sotsiaalmeedias võimukriitiliste seisukohtade avaldajale ega ka meeleavaldustel (sh

Tallinnas Venemaa suursaatkonna ees) lihtosalejale rahvusvahelist kaitset ei anta, sest

tagakiusu tõenäosus on Venemaa elanike arvu ja senise kriminaalasjade arvu suhet

arvestades üliväike (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2024. a otsus nr

3-23-1723/45, p-d 14–15 ja 21. detsembri 2023. a otsus nr 3-23-365/37, p 28).

Teistsugune lähenemine annaks põhimõtteliselt sisserändeõiguse kõigile

autoritaarsetest riikidest pärit inimestele, mis ei ole Genfi konventsiooni ega direktiivi

2011/95/EL eesmärk (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-22-2509/36, p

18.8). Seda pole kahtluse alla seadnud ka kaebaja. Seega on asja põhiküsimus, kas

kaebajat eristab miski sellist tüüpi inimeste seast, mis suurendab tema puhul

tagakiusuohtu olulisel määral (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2024. a

19(22)

otsus nr 3-24-176/28, p-d 15–26). Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik nimetada

konkreetset tõenäosuse protsenti, mille juurest jookseb piir, kas tagakiusu oht on

piisavalt suur, et see annaks alust rahvusvaheliseks kaitseks. See künnis sõltub ka

tagasisaatmise võimaliku tagajärje raskusest.

16. PPA-l ega ka kohtul ei ole kahtlust kaebaja sõja- ja Vene võimude vastase

meelsuse siiruses ning tema puhul on Eestis (sur place) toimunud tegevus selge jätk

juba päritoluriigis omandatud veendumustele ja tegevusele. Neil asjaoludel ei ole

usutav, et kaebaja oleks tegutsenud Eestis selle nimel, et kunstlikult luua tingimusi

rahvusvahelise kaitse saamiseks, st varjupaigasüsteemi kuritarvitada. Kohus ei kahtle,

nagu pole seda teinud ka PPA, et Venemaale tagasisaatmise korral jääks kaebaja oma

poliitilistele veendumustele kindlaks ja tõenäoliselt ka väljendaks neid jätkuvalt.

Seejuures on kohtu hinnangul alusetu kaebaja etteheide, nagu oleks PPA pidanud

vastuses kaebusele (p 2.17, dtl 780) vajalikuks, et kaebaja kohaneks Venemaa

piirangutega. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et rahvusvahelise kaitse taotlejalt ei

saa eeldada, et ta päritoluriiki naastes taganeks oma poliitilistest veendumustest või

varjaks neid – kui isik soovib sama tegevusega edasi tegeleda, tuleb tagakiusuohtu

hinnata sellise kavatsuse valguses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2020. a

otsus nr 3-19-2090/26, p 17). PPA ei pannud siin aga mitte kaebajale kohustust

kohaneda piirangutega ja seetõttu vähendada oma senist tegevust, vaid lähtus kaebaja

enda senisest tegevuslaadist ja tema ütlustest, mille kohaselt ta osales meeleavaldustel

Venemaal seni, kui need olid lubatud, ning kui meeleavaldusi enam ei korraldatud, siis

ta nendel ka ei osalenud (dtl 1067, p 6). Kohus nõustub PPA-ga, et asjaolu, et meele-

avaldused on keelatud, ei ole iseenesest tagakiusuna kvalifitseeritav.

17. Kaebaja on sõjavastast meelsust peamiselt väljendanud sotsiaalmeedias. Kohus

nõustub PPA-ga, et ainuüksi sotsiaalmeedia põhjal on kaebaja tagakiusamise oht

väike. Nagu nähtub PPA koostatud sotsiaalmeedia vaatlusprotokollist (dtl 834 jj), on

kaebaja VKontakte postitustel vähe (reeglina 100–200) vaatamisi ja pea mitte üldse

reaktsioone, jagamisi või kommentaare. PPA on päritoluriigi infost õigesti järeldanud,

et kuigi põhimõtteliselt võimaldavad Vene seadused kriminaalkorras karistada ka

sellise tegevuse eest, on selle reaalne oht väike. Sh on väike pealekaebamise oht,

arvestades eespool käsitletud ajalist distantsi kaebaja varasema tegevusega

keskkonnaaktivistina ja nende tegevuste lõpetatust (pealekaebamise tõenäosus oleks

suurem jätkuvalt edukalt tegutseva (keskkonna)aktivisti puhul, kelle tegevust

soovitaks pidurdada).

18. Ka meeleavaldustel osalemisega seoses ei ole kaebaja senise tegevuse põhjal

tagakiusuoht märkimisväärne. Kaebaja ei ole olnud ei Venemaal ega Eestis

meeleavalduste korraldajate ringis ning PPA on päritoluriigi infost õigesti teinud

järelduse, et Venemaa ei ole võimeline karistama kõiki meeleavaldustel lihtosalejaid,

sh välisriikides Vene saatkondade ees meeleavaldustel osalenuid.

19. Lisaks eeltoodule on kaebaja selgitanud, et soovib oma kogemusi keskkonna-

aktivistina kasutada ka sõjavastases tegevuses. Eestis viibides üritas kaebaja ellu viia

projekti, mille raames hakkaks tema loodav vabatahtlike võrgustik aitama Vene

kodanikest meestel mobilisatsioonist kõrvale hoiduda (vastused PPA 4. juuni 2024. a

küsimustele, dtl 903 jj; istungil alates 00:55:42). Ta lõi selle raames nii Instagrami

konto (/…/) kui veebisaidi (/…/), mida püüdis levitada nii iseseivalt sotsiaalmeedias

kui ka otsida endale koostööpartnereid erinevate sõjavastaste ühenduste ja inimeste

seast, sh Navalnõi meeskond. Projekt luhtus, sest tal ei õnnestunud koostööpartnerit

leida ega ka iseseivalt sõnumit piisavalt laiale inimeste hulgale levitada, et projekt

20(22)

toimima hakkaks, ning aja möödudes muutus juba olukord Venemaal, mis muutis

projekti elluviimise ebarealistlikuks.

20. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tagakiusamise ohtu hinnates määrav, kas see

konkreetne projekt lõpuks õnnestus või mitte. Nii kaebaja varasemast tegevusest

keskkonna valdkonnas kui ka sellest projektist ja muudest pisematest ettevõtmistest (nt

postkaartide müük Ukraina toetuseks) nähtub, et kaebajale on omane aktivism mitte

meeleavalduste korraldamise ja neil osalemise, vaid laiemate vabatahtlike tegevuste

korraldamise ja neisse panustamise teel. Kuigi konkreetse projekti on kaebaja

praeguseks lugenud nurjunuks, näitab selle süsteemi väljamõtlemine ning praktilise

poole väljaarendamine ja ülesehitamine kaebaja poolt tema tegutsemisviisi tõhusust

aktivistina. Kohtule on mh kaebaja ütluste põhjal istungil usutav, et ta ei jää selle

projekti ebaõnnestumise pärast tegevusetuks ega tõmbu tagasi üksnes sotsiaalmeedias

postitamise juurde, vaid püüab leida uusi viise, kuidas sellisel teel, pigem n-ö taustajõu

või organisaatorina, Vene sõjategevusele või võimude tegevusele laiemalt vastu

töötada. PPA on jätnud arvesse võtmata, et ka selliste tegutsemisvormide otsimine ja

loomine on sotsiaalmeedias postitamise ja meeleavaldustel osalemise kõrval kaebajale

omane poliitilise veendumuse väljendamise viis, mida ta tõenäoliselt prooviks

Venemaale tagasisaatmise korral jätkata ja millest hoidumist tagakiusu vältimiseks ei

saa kaebajalt eeldada. Kohtule on päritoluriigi info põhjal (nt PPA enda otsuses

viidatud ÜRO Inimõiguste Nõukogule esitatud Venemaa Föderatsiooni inimõiguste

olukorraga tegeleva eriraportööri Mariana Katzarova raport 2024. a sügisest, dtl 1839

jj, eriti dtl-d 1844 ja 1849 – viimasel on sh kirjeldatud mobilisatsioonile vastuseisu

avaldamise eest süüdimõistmisi) usutav, et sellises vormis tegutsevate aktivistide

kriminaalkorras vastutusele võtmine Vene võimude poolt on tõenäoline, vähemalt

nende projektide edukuse korral. Üksnes ühe ebaõnnestumise põhjal ei saa

prognoosida, et kaebaja ei võiks tulevikus jõuda mõne edukama algatuseni, arvestades

sh tema varasemaid kogemusi keskkonnaaktivistina edukast projektide elluviimisest

(isegi kui „/…/“ lõpuks sihile ei viinud, saavutas kaebaja talle seatud eesmärgi koguda

kokku vajalik hulk allkirju). Kohus ei pea aga võimatuks, et juhul kui kaebaja telefon

otsitaks Venemaale tagasisaatmise korral riigipiiril läbi (mis päritoluriigi info põhjal

(dtl-d 701–703, 2345–2347) on võimalik) ja leitaks sealt info tema mobilisatsiooni-

vastase algatuse kohta, annaks see ka sõltumata tõrgetest projekti elluviimisel alust

kaebajale kriminaalsüüdistus esitada, arvestades aktiivse mobilisatsioonivastase

tegevuse potentsiaalselt oluliselt suuremat ohtlikkust riigivõimule võrreldes lihtsalt

sõjavastase meelsuse väljendamisega sotsiaalmeedias või isegi meeleavaldustel. Nagu

ka Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-22-2015 tehtud otsuses (p 13) leidis, ei

võimalda ainuüksi kaebaja anonüümsus (asjaolu, et veebileht ega Instagrami konto

pole otseselt seotud kaebaja nimega) tagakiusu tõhusalt vältida.

21. Neil põhjustel leiab kohus, et PPA eksis kaebaja Venemaale tagasisaatmise

korral tagakiusamise ohu hindamisel seoses kaebaja sõjavastase aktivismiga, jättes

piisaval määral arvesse võtmata tema varasemast taustast keskkonnaaktivistina

tuleneva kogemuse ja oskused ning eelkirjeldatud mobilisatsioonivastase algatuse

põhjal ka tahte korraldada Vene võimudele vastuhakku aktiivsemal moel, kui seda on

postitamine sotsiaalmeedias või meeleavaldustel osalemine. PPA keskendus liialt

sellele, et konkreetne algatus luhtus, mitte sellele, kuidas sellise algatuse

väljatöötamine mõjutab kaebaja edasise tegevuse prognoosi Venemaale tagasisaatmise

korral. Seetõttu tuleb PPA otsus tühistada.

22. Riigikohus on Euroopa Kohtu praktikast lähtudes selgitanud, et kohtud saavad

olenevalt konkreetsest asjast ise piisava põhjalikkusega hinnata rahvusvahelise kaitse

21(22)

vajadust. See ei tähenda, et kohus peaks ise andma haldusakti, küll saab ta teha juhise

haldusorganile, mis kohustab haldusakti andma. Haldusorganil tuleb kohtu antud

hinnanguga arvestada. Juhul, kui pärast kohtuotsust ilmneb omakorda asjaolude

muutumine (nt olukord, kui režiim päritolumaal kokku kukub ja riigis pole enam

sellist tagakiusu), on siiski haldusorganil vaja teha uus ajakohastatud hindamine (otsus

nr 3-22-2509/36, p 16.4). Euroopa Kohus on toonitanud selles kontekstis põhiõiguse

tõhusale õiguskaitsele arvestamise vajadust (otsus asjas C-556/17, Torubarov, p 69).

23. Praegusel juhul on kohtu hinnangul alust teha PPA-le mitte ettekirjutus kaebaja

taotluse uueks lahendamiseks, vaid taotluse rahuldamiseks. PPA on kaebaja taotlust

menetlenud ja vaidlus on kohtu menetluses juba teist korda. Erinevalt varasemast

asjast nr 3-22-2015 ei ole praeguseks enam olulisi asjaolusid, mis oleks välja

selgitamata, vaid kohtul on võimalik kogutud teabe põhjal anda sisuline hinnang

kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadusele. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus ka

kohustamiskaebuse täielikult ning kohustab vastustajat rahuldama kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus.

24. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on

taotlenud järgmiste menetluskulude hüvitamist: riigilõiv 20 eurot, menetlusabi raames

tõlkekulud 536 eurot 62 senti ning tõlketeenus kohtuistungil 270 eurot 84 senti, st kõik

kokku 827 eurot 46 senti. Kulud on kohtuasjaga seotud, põhjendatud ja vajalikud

(HKMS § 109 lg 6) ning tuleb vastustajalt välja mõista.

25. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga ning jätta

avaldamata otsuse osad, mis võimaldavad kaebajat identifitseerida ja mis on otsuse

tekstis tähistatud halli taustaga (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13 lg 1).

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 14. OKTOOBRI 2025 KOHTUMÄÄRUSEGA.

22(22)