Legislator Case Law & Legislation
2-24-12991/17 AI generated

2-24-12991/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-12991/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Pooled on kokku leppinud, et hagis ja vastuhagis esitatud varakogumi jagamise Harju Maakohtu menetluses oli Q.E hagi U.R vastu ühisvara jagamiseks; U.R vastuhagi Q.E

Legislator headnote

AI generated

2-24-12991/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Pooled on kokku leppinud, et hagis ja vastuhagis esitatud varakogumi jagamise Harju Maakohtu menetluses oli Q.E hagi U.R vastu ühisvara jagamiseks; U.R vastuhagi Q.E

Keywords

AI generated
disposable portion divisible obligation warranted characteristic operative part of judgment dispute settlement divorce on unilateral petition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-24-12991

Q.E hagi U.R vastu ühisvara jagamiseks; U.R

vastuhagi Q.E vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Q.E (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: J.J

Kostja: U.R (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: J.V

13.03.2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Q.E ja U.R koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et hagis ja vastuhagis esitatud varakogumi jagamise

tulemusena kuulub notar K J notarikontol hoiustatud deposiidist summa 50

918,19 eurot väljamaksmisele Q.E-le summa 11 000 (üksteist tuhat) eurot,

ülejäänud summa 39 918,19 (kolmkümmend üheksa tuhat üheksasada

kaheksateist eurot ja 19 senti) eurot kuulub väljamaksmisele U.R-ile .

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-12991.

4. Tagastada riigilõiv 210,00 eurot Q.E pangakontole xxx Swedbank AS.

5. Tagastada riigilõiv 210,00 eurot U.R pangakontole xxx Swedbank AS.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele

kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses oli Q.E hagi U.R vastu ühisvara jagamiseks; U.R vastuhagi Q.E

vastu ühisvara jagamiseks 13.03.2025 toimunud kohtuistungil selgitas kohus ühisvara

jagamise sisu ja tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi kokkulepe vastastikuste

järeleadmiste teel. Pooled jõudsid kohtuistungil kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille

kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431

lg 1.

2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled

on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega

kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja

selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise

hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille

kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte

enda kanda.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

8. TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada pooltele hagi esitamisel pool tasutud riigilõivust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik