2-25-1218/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistult Lidia&Concessa OÜ kasuks välja tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
Legislator headnote
AI generated2-25-1218/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaebuse põhjendamiseks või
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ahti Kuuseväli
Määruse tegemise aeg ja koht
14.03.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Kohtujurist
Sandra Maide
Tsiviilasja number
2-25-1218
Tsiviilasi
Lidia&Concessa OÜ avaldus Tallinn, Pikk tn 43
korteriühistu vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: Lidia&Concessa OÜ (registrikood 12127208),
Lepinguline esindaja: Lia Niitaru
Asjast puudutatud isik: Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistu
(registrikood 80427586)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada tsiviilasja 2-25-1218 menetlus.
2. Jätta kõik menetluskulud Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistu kanda.
3. Mõista Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistult Lidia&Concessa OÜ kasuks välja
hüvitatavate menetluskulude katteks 422,50 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja
tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-25-1218
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
Harju Maakohtu menetluses on Lidia&Concessa OÜ avaldus Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistu
vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Kostja esitas 11.02.2025 teate, et on avaldaja
nõude rahuldanud (dtl 22) ning esitas selle kohta ja maksekorralduse (dtl 24). Kohus küsis
13.02.2025 avaldajalt, kas ta soovib menetluse lõpetada ning avaldaja esitas 14.02.2025 hagist
loobumise avalduse.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi
hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama
sätte lõige 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja
avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Käesolevas tsiviilasjas olev nõue
tuleneb korteriomanike ja korteriühistu vahelistest kohustustest, sellist menetlust on võimalik
algatada ainult korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel (TsMS 613 lg 1 p 1).
Arvestades eeltoodut võib avaldaja avalduse tagasi võtta TsMS § 477 lg 6 alusel.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et
kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab
täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
Hindamaks, kelle kanda käesoleval juhul on õiglane menetluskulud jätta, saab lähtuda TsMS
§-st 168, mille lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et
kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
Avaldaja on taotlenud tema menetluskulude jätmiseks puudutatud isiku kanda. Puudutatud
isik on oma 25.02.2025 kirjas selgitanud, et tema hinnangul tuleks avaldaja menetluskulud
jätta avaldaja kanda, kuna poolte vahel toimusid avalduse kohtusse esitamise hetkel
läbirääkimised. Puudutatud isik ei ole oma väidet läbirääkimiste kohta tõendanud.
Kuna käesolevas menetluses on puudutatud isik avaldaja nõude rahuldanud ning see tõttu
loobus avaldaja avaldusest ning puudutatud isik ei ole ka oma väidet läbirääkimiste kohta
tõendanud, siis on kohus seisukohal, et TsMS § 168 lg 5 eeldused on täidetud ning jätab
avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Avaldaja on taotlenud menetluskulude summas 497 eurot välja mõistmiseks ja puudutatud
isiku kanda jätmiseks.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Lähtudes eeltoodust tuleb kohtul hinnata, mis suurusjärgus on
hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.
Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 alusel tuleb avalduse esitamisel hagita menetluses tasuda riigilõiv
summas 50 eurot. Kuna avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, siis see on
põhjendatud ja vajalik kulu.
Hageja õigusabikulud on hageja poolt 21.02.2025 dokumendi alusel järgmised:
1. kliendiga kohtumine – 1 tund;
2. avalduse koostamine – 2 tundi.
Võttes arvesse, et avaldus koosneb 3-st leheküljest, millest sisulist teksti on 1,5 lehekülge, siis
ei ole usutav, et avaldajal läks avalduse koostamisega 2h . Kohus loeb hageja põhjendatud ja
vajalikuks ajakuluks 2,5 h ehk 149 eurose tunnihinna juures teeb see kokku 372,50 eurot.
Kohus loeb hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 422,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ahti Kuuseväli
kohtunik