Legislator Case Law & Legislation
2-24-100739/14 AI generated

2-24-100739/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-100739/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus H.Y (H.Y, isikukood XXX) vastu leppetrahvi 80 (kaheksakümmend) eurot, viivise 20 (kakskümmend)

Legislator headnote

AI generated

2-24-100739/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus H.Y (H.Y, isikukood XXX) vastu leppetrahvi 80 (kaheksakümmend) eurot, viivise 20 (kakskümmend)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-100739

Tsiviilasi / hagi ese

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus H.Y (H.Y) vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

186,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn

15, 10122 Tallinn)

Lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja

H.Y (isikukood XXX, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus H.Y (H.Y,

isikukood XXX) vastu leppetrahvi 80 (kaheksakümmend) eurot, viivise 20 (kakskümmend)

eurot 90 (üheksakümmend) senti, sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot ja põhinõude 40

(nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 01.03.2024.a viivise tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kanda.

3. Jätta H.Y (H.Y, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel:

[---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga xxx 11.01.2021 Mustamäe tee 46c, Tallinn parklas. Leppetrahvinõude

tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada,

et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430,

p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud

äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena

leppetrahvinõude (dtl 31) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 32-33). Leppetrahvinõudel on märgitud

sõiduki parkimise koht Mustamäe tee 46c parkla ning parkimise aeg 11.01.2021 kell 15:20.

Eeltoodut arvestades on kostja koormis tõendada, et ta ei parkinud 11.01.2021 kell 15:20 sõidukit

registreerimismärgiga xxx Mustamäe tee 46c parklas. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et

kostja parkis 11.01.2021 kell 15:20 sõidukit registreerimismärgiga xxx Mustamäe tee 46c parklas.

Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal

sõidukit ei pargitud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxx

Mustamäe tee 46c parklas 11.01.2021 kell 15:20.

3. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga xxx 08.09.2021 Valukoja tn 7, Tallinn parklas. Hageja on esitanud tõenditena

leppetrahvinõude (dtl 35) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 36-41). Leppetrahvinõudele on märgitud

sõiduki parkimise kohaks Valukoja tn 7 parkla ning parkimise aeg 08.09.2021 kell 12:08. Eeltoodut

arvestades on kostja koormis tõendada, et ta ei parkinud 08.09.2021 kell 12:08 sõidukit

registreerimismärgiga xxx Valukoja tn 7 parklas. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et

kostja parkis 08.09.2021 kell 12:08 sõidukit registreerimismärgiga xxx Valukoja tn 7 parklas. Kostja

ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal

sõidukit ei pargitud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxx

Valukoja tn 7 parklas 08.09.2021 kell 12:08.

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja poolt sõiduki parkimistega 11.01.2021 ja

08.09.2021 hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid pooled parkimislepingud, millele kohalduvad

parkimistingimused. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja teinud talle

mõistlikult teatavaks parkimistingimusi. Kostja ei ole õigeks võtnud hageja väiteid pooltevahelisele

võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Eeltoodut arvestades on hageja koormis

tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste

2 (4)

kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1).

Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel

poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13). Kuivõrd

parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli.

Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse

rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kostja esitatud

22.03.2024 tehtud fotod infotahvlite paigutuse kohta (dtl-d 61-63) ei sisalda kohtu hinnangul teavet

parkimistingimuste sisu ja paigutuse kohta 11. jaanuarile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga

ning 8. septembrile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga. Kostja ei ole väitnud, et 22.03.2024

fotodelt nähtuv infotahvlite paigutus ja tahvlitelt nähtuvate tingimuste sisu on sama, mis 11.01.2021

ja 08.09.2021 seisuga. Kostja ei ole fotode esitamisega võtnud omaks hageja faktiväiteid

parkimistingimuste sisu kohta 11.01.2021 ja 08.09.2021 seisuga. Seetõttu ei muuda kostja poolt

fotode esitamine tõendamiskoormise jaotust.

Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormise jaotust ning tegi ettepaneku esitada tõendeid avalduste

ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul (dtl 79). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtub liikluskorralduse tähistus, infotahvlite sisu ja paigutus Mustamäe tee 46c parklas 11.

jaanuarile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga ning Valukoja tn 7 parklas 8. septembrile 2021.a

mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus keeldus 26.02.2025 hageja poolt hilinenult esitatud

dokumentaalsete tõendite (fotod) (dtl-d 99-102) vastuvõtmisest (dtl 108). Kohus tuvastas seejuures,

et fotodelt ei nähtunud nende tegemise aeg ning parkimistingimuste sisu. Hageja poolt

parkimistingimuste sisu väljatoomine 17.04.2024 menetlusdokumendis ei ole dokumentaalseks

tõendiks (dtl 68).

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, mille järgi

loetakse sõlmituks parkimisleping ning millised kohalduvad tüüptingimustena poolte sõlmitud

parkimislepingule. Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks parkimistingimustes ettenähtud

eelduste esinemisel ning hageja ei ole parkimistingimuste sisu tõendanud, ei saa kohus lugeda

parkimislepinguid poolte vahel sõlmituks. Isegi kui lugeda parkimislepingud poolte vahel sõlmituks,

ei ole hageja tõendanud lepingutingimusi (sh tüüptingimus, millest tuleneb rikutud kohustus,

leppetrahvi tasumise nõude aluseks olev tüüptingimus).

5. Kohus märgib seonduvalt tõendamiskoormisega järgmist. Kohtupraktikas on parkimislepingu

sõlmimise tõendamiskoormis jaotatud järgmiselt: parkimise korraldaja ja sõiduki omaniku vahel

eeldatakse parkimislepingu sõlmimist, kui hageja tõendab sõiduki liiklusregistrisse kantud omaniku

või vastutava kasutaja ning selle, et sõiduk on äratuntavalt fotografeeritud ning leppetrahvinõudele

on märgitud parkimisala asukoht ja parkimise aeg. Parkimise korraldaja ei pea tõendama, kes

sõidukit tasulisel parkimisalal tegelikult kasutas. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja koormis on

tõendada, et sõiduki parkis tasulisele parkimisalale kolmas isik (vt ka RKTKo 25.01.2017 3-2-1-68-

16, p 31). Parkimise korraldaja ei pea tõendama, et sõiduk asus leppetrahvinõudes märgitud ajal

leppetrahvinõudes märgitud parklas. Sõiduki parkijal on võimalik eeldus ümber lükata ning

tõendada, et vaidlusalust autot ei ole leppetrahvis märgitud ajal leppetrahvis märgitud parklas

pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). TsMS § 230 lg 1 lauses 1 sätestatust

kõrvalekalduv tõendamiskoormise jaotus on põhjendatud sellega, et auto juhi isikuga ning

konkreetsel ajahetkel auto kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või

vastutava kasutaja kontrolli all ning parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti

oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada.

Liikluskorralduse tähistus parkimisalal, infotahvlite paigutus ning nende sisu on parkimise

korraldaja kontrolli all. Kui parkimise korraldaja annab oma majandus- või kutsetegevuses teiste

isikute kasutusse parkimiskohad vastavalt enda määratud tüüptingimustele, tuleb eeldada, et

korraliku ettevõtja hoolsusega käituv parkimise korraldaja talletab teabe selle kohta, millised

parkimistingimused parkimisalal kehtivad. Parkimise korraldajal on seetõttu TsMS § 230 lg-st 1

tulenevalt koormis tõendada, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel

oli võimalus nende sisu teada saada. Põhjendatud ei ole tõendamiskoormise jaotamine selliselt, et

sõiduki kasutaja peab ümber lükkama parkimise korraldaja paljasõnalise väite parkimistingimuste

3 (4)

sisu kohta ning tõendama ise parkimistingimuste sisu.

Kohtu hinnangul on kohasteks tõenditeks näiteks fotod parkimisalal asuvatest liiklusmärkidest ning

infotahvlitest, mis on tehtud infotahvlitel asuva teksti lugemist võimaldava resolutsiooniga.

Parkimise korraldaja kontrolli all on ka parkimistingimustele mittevastava parkimise fikseerimine

parkimisalal. Seetõttu ei saa pidada parkimise korraldajale ülemääraselt koormavaks, kui parkimise

korraldaja fotografeerib äratuntavalt sõiduki ning loetavalt parkimisalal asuvad infotahvlid

parkimistingimustega. Samas arvestab kohus, et kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused,

tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu piisab tõendamiskoormise

järgimiseks ka sellest, kui hageja tõendab liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite sisu ning paigutuse

rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.

Kui AS ÜHISTEENUSED ei ole oma majandus- või kutsetegevuses pidanud vajalikuks mõistliku

regulaarsusega talletada tõendeid parkimisalale paigaldatud liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite

paigutuse ja sisu kohta ega ole pidanud vajalikuks parkimistingimuste rikkumise tuvastamise ajal

fotografeerida parkimisalal asuvaid infotahvleid, kannab AS ÜHISTEENUSED riisikot, et

õigusvaidluse korral on tal raske või võimatu tõendada pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvaid

tüüptingimusi. Sellised raskused on aga tingitud AS-i ÜHISTEENUSED enda majandus- või

kutsetegevuse korraldusest ega anna alust jaotada tõendamiskoormist ümber sõiduki kasutaja

kahjuks.

6. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 80 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hageja ei

ole tõendanud parkimislepingute sõlmimist. Kuivõrd hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

tasumist, ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt arvestatud viivise tasumist. Kohus jätab

seetõttu hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 20,90 eurot tasumise ning põhinõude 80

eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 30.02.2024 viivise tasumise

nõuetes.

Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue, ei ole tal õigus nõuda ka leppetrahvinõude

täitmiseks nõude esitamisega seonduvate kulude hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse

sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes.

7. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu

menetluskulud hageja kanda.

9. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Toimikust ei

nähtu kostja toimingute tegemist, millega on kostjale tekkinud menetluskulud, sh kohtukulud ja

lepingulise esindaja kulud. Kohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)