2-24-100739/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus H.Y (H.Y, isikukood XXX) vastu leppetrahvi 80 (kaheksakümmend) eurot, viivise 20 (kakskümmend)
Legislator headnote
AI generated2-24-100739/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus H.Y (H.Y, isikukood XXX) vastu leppetrahvi 80 (kaheksakümmend) eurot, viivise 20 (kakskümmend)
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-100739
Tsiviilasi / hagi ese
AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus H.Y (H.Y) vastu raha
tasumise nõudes
Hagihind
186,53 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja
AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn
15, 10122 Tallinn)
Lepinguline esindaja Ahto Järvela
Kostja
H.Y (isikukood XXX, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või
viide asja lahendamisele
kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus H.Y (H.Y,
isikukood XXX) vastu leppetrahvi 80 (kaheksakümmend) eurot, viivise 20 (kakskümmend)
eurot 90 (üheksakümmend) senti, sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot ja põhinõude 40
(nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses alates 01.03.2024.a viivise tasumise nõuetes.
Menetluskulude jaotus ja
kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kanda.
3. Jätta H.Y (H.Y, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse
edasikaebamiseks.
Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada
apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva
osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant
soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 280 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi
taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendav osa
1. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt
lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,
kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt
vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel:
[---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt
oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu
järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse
põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas
oma järeldused.
2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit
registreerimismärgiga xxx 11.01.2021 Mustamäe tee 46c, Tallinn parklas. Leppetrahvinõude
tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot
äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada,
et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430,
p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud
äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena
leppetrahvinõude (dtl 31) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 32-33). Leppetrahvinõudel on märgitud
sõiduki parkimise koht Mustamäe tee 46c parkla ning parkimise aeg 11.01.2021 kell 15:20.
Eeltoodut arvestades on kostja koormis tõendada, et ta ei parkinud 11.01.2021 kell 15:20 sõidukit
registreerimismärgiga xxx Mustamäe tee 46c parklas. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et
kostja parkis 11.01.2021 kell 15:20 sõidukit registreerimismärgiga xxx Mustamäe tee 46c parklas.
Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal
sõidukit ei pargitud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxx
Mustamäe tee 46c parklas 11.01.2021 kell 15:20.
3. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit
registreerimismärgiga xxx 08.09.2021 Valukoja tn 7, Tallinn parklas. Hageja on esitanud tõenditena
leppetrahvinõude (dtl 35) ja sõidukist tehtud fotod (dtl-d 36-41). Leppetrahvinõudele on märgitud
sõiduki parkimise kohaks Valukoja tn 7 parkla ning parkimise aeg 08.09.2021 kell 12:08. Eeltoodut
arvestades on kostja koormis tõendada, et ta ei parkinud 08.09.2021 kell 12:08 sõidukit
registreerimismärgiga xxx Valukoja tn 7 parklas. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et
kostja parkis 08.09.2021 kell 12:08 sõidukit registreerimismärgiga xxx Valukoja tn 7 parklas. Kostja
ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal
sõidukit ei pargitud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxx
Valukoja tn 7 parklas 08.09.2021 kell 12:08.
4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja poolt sõiduki parkimistega 11.01.2021 ja
08.09.2021 hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid pooled parkimislepingud, millele kohalduvad
parkimistingimused. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja teinud talle
mõistlikult teatavaks parkimistingimusi. Kostja ei ole õigeks võtnud hageja väiteid pooltevahelisele
võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta. Eeltoodut arvestades on hageja koormis
tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste
2 (4)
kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1).
Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel
poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13). Kuivõrd
parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli.
Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse
rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Kostja esitatud
22.03.2024 tehtud fotod infotahvlite paigutuse kohta (dtl-d 61-63) ei sisalda kohtu hinnangul teavet
parkimistingimuste sisu ja paigutuse kohta 11. jaanuarile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga
ning 8. septembrile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga. Kostja ei ole väitnud, et 22.03.2024
fotodelt nähtuv infotahvlite paigutus ja tahvlitelt nähtuvate tingimuste sisu on sama, mis 11.01.2021
ja 08.09.2021 seisuga. Kostja ei ole fotode esitamisega võtnud omaks hageja faktiväiteid
parkimistingimuste sisu kohta 11.01.2021 ja 08.09.2021 seisuga. Seetõttu ei muuda kostja poolt
fotode esitamine tõendamiskoormise jaotust.
Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormise jaotust ning tegi ettepaneku esitada tõendeid avalduste
ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul (dtl 79). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest
nähtub liikluskorralduse tähistus, infotahvlite sisu ja paigutus Mustamäe tee 46c parklas 11.
jaanuarile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga ning Valukoja tn 7 parklas 8. septembrile 2021.a
mõistlikult lähedase aja seisuga. Kohus keeldus 26.02.2025 hageja poolt hilinenult esitatud
dokumentaalsete tõendite (fotod) (dtl-d 99-102) vastuvõtmisest (dtl 108). Kohus tuvastas seejuures,
et fotodelt ei nähtunud nende tegemise aeg ning parkimistingimuste sisu. Hageja poolt
parkimistingimuste sisu väljatoomine 17.04.2024 menetlusdokumendis ei ole dokumentaalseks
tõendiks (dtl 68).
Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud parkimistingimuste sisu, mille järgi
loetakse sõlmituks parkimisleping ning millised kohalduvad tüüptingimustena poolte sõlmitud
parkimislepingule. Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks parkimistingimustes ettenähtud
eelduste esinemisel ning hageja ei ole parkimistingimuste sisu tõendanud, ei saa kohus lugeda
parkimislepinguid poolte vahel sõlmituks. Isegi kui lugeda parkimislepingud poolte vahel sõlmituks,
ei ole hageja tõendanud lepingutingimusi (sh tüüptingimus, millest tuleneb rikutud kohustus,
leppetrahvi tasumise nõude aluseks olev tüüptingimus).
5. Kohus märgib seonduvalt tõendamiskoormisega järgmist. Kohtupraktikas on parkimislepingu
sõlmimise tõendamiskoormis jaotatud järgmiselt: parkimise korraldaja ja sõiduki omaniku vahel
eeldatakse parkimislepingu sõlmimist, kui hageja tõendab sõiduki liiklusregistrisse kantud omaniku
või vastutava kasutaja ning selle, et sõiduk on äratuntavalt fotografeeritud ning leppetrahvinõudele
on märgitud parkimisala asukoht ja parkimise aeg. Parkimise korraldaja ei pea tõendama, kes
sõidukit tasulisel parkimisalal tegelikult kasutas. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja koormis on
tõendada, et sõiduki parkis tasulisele parkimisalale kolmas isik (vt ka RKTKo 25.01.2017 3-2-1-68-
16, p 31). Parkimise korraldaja ei pea tõendama, et sõiduk asus leppetrahvinõudes märgitud ajal
leppetrahvinõudes märgitud parklas. Sõiduki parkijal on võimalik eeldus ümber lükata ning
tõendada, et vaidlusalust autot ei ole leppetrahvis märgitud ajal leppetrahvis märgitud parklas
pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). TsMS § 230 lg 1 lauses 1 sätestatust
kõrvalekalduv tõendamiskoormise jaotus on põhjendatud sellega, et auto juhi isikuga ning
konkreetsel ajahetkel auto kasutamisega seotud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku või
vastutava kasutaja kontrolli all ning parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti
oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada.
Liikluskorralduse tähistus parkimisalal, infotahvlite paigutus ning nende sisu on parkimise
korraldaja kontrolli all. Kui parkimise korraldaja annab oma majandus- või kutsetegevuses teiste
isikute kasutusse parkimiskohad vastavalt enda määratud tüüptingimustele, tuleb eeldada, et
korraliku ettevõtja hoolsusega käituv parkimise korraldaja talletab teabe selle kohta, millised
parkimistingimused parkimisalal kehtivad. Parkimise korraldajal on seetõttu TsMS § 230 lg-st 1
tulenevalt koormis tõendada, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel
oli võimalus nende sisu teada saada. Põhjendatud ei ole tõendamiskoormise jaotamine selliselt, et
sõiduki kasutaja peab ümber lükkama parkimise korraldaja paljasõnalise väite parkimistingimuste
3 (4)
sisu kohta ning tõendama ise parkimistingimuste sisu.
Kohtu hinnangul on kohasteks tõenditeks näiteks fotod parkimisalal asuvatest liiklusmärkidest ning
infotahvlitest, mis on tehtud infotahvlitel asuva teksti lugemist võimaldava resolutsiooniga.
Parkimise korraldaja kontrolli all on ka parkimistingimustele mittevastava parkimise fikseerimine
parkimisalal. Seetõttu ei saa pidada parkimise korraldajale ülemääraselt koormavaks, kui parkimise
korraldaja fotografeerib äratuntavalt sõiduki ning loetavalt parkimisalal asuvad infotahvlid
parkimistingimustega. Samas arvestab kohus, et kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused,
tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu piisab tõendamiskoormise
järgimiseks ka sellest, kui hageja tõendab liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite sisu ning paigutuse
rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.
Kui AS ÜHISTEENUSED ei ole oma majandus- või kutsetegevuses pidanud vajalikuks mõistliku
regulaarsusega talletada tõendeid parkimisalale paigaldatud liikluskorralduse tähistuse, infotahvlite
paigutuse ja sisu kohta ega ole pidanud vajalikuks parkimistingimuste rikkumise tuvastamise ajal
fotografeerida parkimisalal asuvaid infotahvleid, kannab AS ÜHISTEENUSED riisikot, et
õigusvaidluse korral on tal raske või võimatu tõendada pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvaid
tüüptingimusi. Sellised raskused on aga tingitud AS-i ÜHISTEENUSED enda majandus- või
kutsetegevuse korraldusest ega anna alust jaotada tõendamiskoormist ümber sõiduki kasutaja
kahjuks.
6. Kohus jätab hagiavalduse leppetrahvi 80 eurot tasumise nõudes rahuldamata, sest hageja ei
ole tõendanud parkimislepingute sõlmimist. Kuivõrd hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi
tasumist, ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt arvestatud viivise tasumist. Kohus jätab
seetõttu hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 20,90 eurot tasumise ning põhinõude 80
eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 30.02.2024 viivise tasumise
nõuetes.
Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue, ei ole tal õigus nõuda ka leppetrahvinõude
täitmiseks nõude esitamisega seonduvate kulude hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse
sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes.
7. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS
238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu
menetluskulud hageja kanda.
9. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Toimikust ei
nähtu kostja toimingute tegemist, millega on kostjale tekkinud menetluskulud, sh kohtukulud ja
lepingulise esindaja kulud. Kohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Ventsli
kohtunik
4 (4)