2-25-818/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Tsiviilasja number

2-25-818

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M. V. (V.) vastu laenuvõla 801,39

eurot, viivise 392,10 eurot ja edasise viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1282,84 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht A.

H. Tammsaare tee 56, Tallinn 11316), hageja lepinguline

esindaja: Keiu Pettai (e-post: XXX)

Kostja: M. V. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses ja

rahvastikuregistris: XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-818, Bondora AS hagi M. V. (V.) vastu laenuvõla 801,39

eurot, viivise 392,10 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks seoses sellega, et samade poolte vahel

on sama nõude kohta olemas jõustunud kohtulahend: Pärnu Maakohtu 01. oktoobri 2020

kompromissimäärus nr 2-20-131801 (jõustunud 23. oktoobril 2020).

2. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Bondora AS esitas 16. jaanuaril 2025 Pärnu Maakohtule hagi M. V. (V.) vastu laenuvõla 801,39

eurot, viivise 392,10 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja sellele lisatud

dokumentide kohaselt tuleneb nõue poolte vahel 18. augustil 2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

XXX, millega anti kostjale laenu 1900 eurot, koos lepingutasuga 120 eurot loeti laenusummaks 2020

eurot. Hageja väitel on kostja on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 1098,61 eurot, hageja oli

sunnitud 24. augustil 2020 lepingu üles ütlema ning nõuab nüüd põhivõlga 801,39 eurot ja

seadusjärgset viivist alates 24. augustist 2020.

2. Kohus võttis 11. veebruari 2025 määrusega hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastust. Pärast

hagiavalduse menetlusse võtmist on kohtule elektroonilise kohtute infosüsteemi andmete põhjal

teatavaks saanud, et kohus on samast lepingust tulenevaid hageja nõudeid sama kostja vastu juba

lahendanud. 2020. aastal anti maksekäsu kiirmenetlusest Pärnu Maakohtu hagimenetlusse üle tsiviilasi

nr 2-20-131801, Bondora AS hagi M. V. vastu 2245,33 euro nõudes, milles Bondora AS-i nõude

aluseks oli samuti Bondora AS-i ja M. V. vahel 18. augustil 2019 sõlmitud tarbijakrediidileping nr

Tsiviilasi nr 2-25-818

XXX, nõude põhjenduste kohaselt võlgnik lepingust kinni ei pidanud ja hageja ütles lepingu üles 23.

augustil 2020.

25. augusti 2020 maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtuvalt nõudis Bondora AS asjas nr 2-20-

131801 M. V.-lt põhivõlga 1924,20 eurot, intressi 225,32 eurot, laenu haldustasu 26,47 eurot,

sissenõudekulusid 9,34 eurot, maksegraafiku muutmise lisateenuse eest tasu 60 eurot, kokku 2245,33

eurot, millele lisandus riigilõiv 67,36 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Võlgniku vastuväite järel 15.

septembril 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning asi anti üle hagimenetlusse. 01.

oktoobril 2020, enne asja hagimenetlusse võtmist esitasid pooled kohtule kinnitamiseks

kompromisslepingu, milles pooled olid kokku leppinud laenulepingu nr XXX võlgnevuse summas

2245,33 eurot ja selle tasumises maksegraafikuga 60 osamaksega (35 eurot kuus). Pooled leppisid

kokku, et võlgnevuse summa 2245,33 eurot on lõplik ning kõrvalnõudeid ei lisandu.

Pärnu Maakohus 01. oktoobri 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-131801 kinnitas poolte kompromissi

ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Kohtute infosüsteemi andmetel 01. oktoobri 2020

kompromissimäärust ei vaidlustatud ning see jõustus 23. oktoobril 2020.

3. Kohus leiab, et on hagi ekslikult menetlusse võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas

asjas uue kohtusse pöördumise.

Sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb TsMS § 371 lg 1 p-dest 4-7, on hagi lubatavuse

eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on

menetlusse võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus jätma hagi TsMS §

423 lg 1 p-de 3-5 järgi läbi vaatamata või lõpetama asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust

tegemata (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 11).

4. Kohus kohtute infosüsteemi andmete põhjal tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-20-131801 on Pärnu

Maakohus kinnitanud 01. oktoobri 2020 määrusega Bondora AS-i ja M. V. vahelise kompromissi 18.

augustil 2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse tasumiseks, kohtumäärus

on jõustunud ja täidetav. Praeguses asjas Bondora AS hagivalduses M. V. vastu esitati samadele

asjaoludele tuginev sama hagiese – kostja ei täitnud poolte vahel 18. augustil 2019 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevaid kohustusi, kostja lepingurikkumise tõttu hageja ütles

lepingu üles ning hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist.

5. Praeguses asjas hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlale ka viivist, mida hageja varasemas

menetluses ei nõudnud.

Riigikohus on hilisema viivise nõudmise osas selgitanud korduvalt ka seda, et viivisenõude esitamine

on käsitatav ühtse hagiesemena, mistõttu teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmine

juba möödunud aja eest osade kaupa ei ole võimalik (vt Riigikohtu 21. aprilli 2021 määrus nr 2-19-

12247). Viivisenõue tuleb lahendada lõplikult (seda ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viisvise

kohta) selleks, et vältida samade poolte vahel sama menetluse eseme kohta korduva kohtuvaidluse

tekkimist (vt Riigikohtu 16. mail 2018. a tsiviilasjas nr 2-16-11056/34 tehtud otsuse p 23). Seega

puudub hagejal alus uuesti kohtusse pöördumiseks viivisenõudega, mida ta varem, tsiviilasjas nr 2-20-

131801 maksekäsu kiirmenetluse võlgnikult ei nõudnud ega kompromisslepingus kokku ei leppinud.

6. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestatule, kuna hagi on juba menetlusse

võetud, kuid samade poolte vahel sama hagieseme üle on tsiviilasjas nr 2-20-131801 tehtud Pärnu

Maakohtu 01. oktoobri 2020 kompromissimääruse näol olemas jõustunud, menetlust lõpetav Eesti

kohtu lahend (kehtiv täitedokument), mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, siis kohus

lõpetab tsiviilasjas nr 2-25-818 menetluse otsust tegemata.

7. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et nõude maksma panekuks kohtusse pöördumisel tuleb

hagejal (ja iseäranis sellisel hagejal, kes esitab kohtusse sadu hagisid), olla oma sissenõutavaks

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-818

muutunud nõuete ja täitedokumentide haldamisel äärmiselt hoolikas ning teha kõik endast olenev, et

vältida sama kostja suhtes sama hagiesemega kohtuasju ning sama hagieseme suhtes mitme

täitedokumendi tekkimist. Selliste eksitavate nõuete korduval, süsteemsel esinemisel võib kohus teha

järelduse, et hageja kasutab oma menetlusõigusi pahauskselt. Kui varalist kasu on püütud saada

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, võib selline tegu muude eelduse

olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena.

Kohus on pädev vastavate asjaolude esinemisel esitama kuriteoteateid.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui

menetlus lõpetatakse. Selles asjas ei ole kostja hagile vastanud ega menetluses osalenud ning tal ei ole

saanud tekkida menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Seetõttu jäävad hageja kanda tema

enda kulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)