2-25-2790/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-2790

Kohtuasi

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 30 korteriühistu avaldus A Oi vastu võlgnevuse ja lisanduva

viivise nõudes

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Avalduse lahendamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 30 korteriühistu (registrikood xxx, aadress: Xxx tn 30,

Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond)

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-

post: roman.golovenko@jewelex.ee

Puudutatud isik: A O (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 30 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista A Oilt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 30 korteriühistu kasuks

korteriomandi, asukohaga xxx, majandamiskulude ja kasutatud teenuste võlgnevus

summas 1 253,71 eurot (sh põhivõlgnevus 1 246,40 eurot, viivis 7,31 eurot).

3. Välja mõista A Oilt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 30 korteriühistu kasuks viivis alates

20.02.2025. a põhinõudelt (1 246,40 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta avaldaja menetluskulud A Oi kanda.

4.1. Välja mõista A Oilt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 30 korteriühistu kasuks

menetluskulud 306 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 244 eurot, dokumentaalne

tõend 12 eurot).

4.2. Välja mõista A Oilt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 30 korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt (306 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras.

5. Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

6. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse

esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.

AVALDAJA NÕUE JA ASJA KÄIK

1. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Xxx tn 30 korteriühistu esitas avalduse A Oi vastu võlgnevuse 1

246,40 euro võlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viiviste 7,31 euro nõudes.

Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad Jõhvi vallas, Jõhvi linnas, Xxx tn 30 korterid xx ja xx

puudutatud isikule alates 05.10.2023. a. KrtS § 43 lg 2 sätestatust tulenevalt vastutab A O ka

võlgnevuste eest, mis tekkisid endistel korteriomanikel (s.o O A, A A, S A). Esitatud avalduse

kohaselt on seisuga 19.02.2025. a võlgnevus avaldaja ees 1 246,40 eurot ja viivised 7,31 eurot.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 1 246,40 eurot, viivised summas

7,31eurot ning alates 20.02.2025. a viivised kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud

summas 306 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõus tsiviilasja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 20.02.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut

esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse.

3. Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isikule on

kohtudokumendid AET-i vahendusel kättetoimetatavaks märgitud 20.02.2025. a. Kohus saatis

26.02.2025. a puudutatud isikule dokumendid registris märgitud elukoha aadressile xxx.

Dokumendid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati puudutatud isikule kätte 27.02.2025. a tema

perekonna liikme kaudu (xxx), TsMS § 322 lõike 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid puudutatud

isikule kätte toimetatuks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

5. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule on

kohtudokumendid kätte toimetatud 27.02.2025. a TsMS § 322 sätestatud korras pereliikme

kaudu, puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.

6. Avalduse kohaselt oli 24.01.2012. a olid korteriomandite nr xxx ja nr xxx Xxx tn 30, Jõhvi

linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond ühisomanikud O A ja A A. Alates 25.07.2023. a oli

korteriomandite nr xx ja nr xx Xxx tn 30, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

ühisomanikud O A ja S A. Puudutatud isik on korteriomandite nr xx j nr xx Xxx tn 30, Jõhvi

linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond omanik alates 05.10.2023. a. A O vastutab avaldaja ees

KrtS § 43 lg 2 alusel ka võlgnevuste eest, mis tekkisid endistel korteriomanikel (s.o O A, A A,

S A).

7. Puudutatud isiku võlgnevus majanduskulude ja kasutatud teenuste eest on 1 246,40 eurot.

8. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud

hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma

mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset

kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud

kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu

hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi

eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma

ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste

täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud

tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud

järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud

korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1

kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille

üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

9. Majandamiskulude tasumise kohustus on KrtS § 40 lõigete 1–3 järgi korteriomaniku

kohustus. Korteri võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle

alates omandi ülemineku hetkest (KrtS § 43 lg 1). See tähendab, et kui korteriomanik oma

korteri võõrandab, ei pea ta täitma neid korteriomaniku kohustusi, mis tekivad pärast seda, kui

korteri omanikuks on saanud selle omandanud isik. KrtS § 43 lõikest 1 ei tulene aga, et

korteriomanik ei pea täitma neid kohustusi, mis tekkisid ajal, mil ta oli veel korteri omanik, s.o

enne korteri omandiõiguse üleminekut. Kui korteriomanik oma korteri võõrandab, peab tema

seega täitma enda need kohustused, sh tasuma majandamiskulud, mis tekkisid ajal, mil ta oli

korteri omanik, s.o enne korteri omandiõiguse üleminekut. Korteri uus omanik vastutab KrtS §

43 lg 2 järgi endise korteriomaniku kohustuste eest samuti (v.a täite- ja pankrotimenetluses),

kuid seda üksnes käendajana ja ulatuses, mis ei ole suurem korteri väärtusest. Korteri endise ja

uue omaniku vastutus korteriühistu ees (korteri endise omaniku kohustuste täitmise eest) on

VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt seega solidaarne. See tähendab, et korteriühistu võib nõuda

korteri endise omaniku kohustuste täitmist korteri endiselt omanikult või korteri uuelt

omanikult või neilt mõlemalt korraga (VÕS § 65 lg 1).

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 236 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab,

et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte arvestatud

kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte, korteriühistu

põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla seisuga 19.02.2025. a

summas 1 246,40 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida

puudutatud isik on osaliselt tasunud. Puudutatud isik võlgnevuse osas kohtule vastuväiteid ei

esitanud. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla summas 1

246,40 eurot.

12. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.

13. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

14. Avaldaja on arvestanud viivist 7,31 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele

vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivised 7,31 eurot ning viivised alates 20.02.2025. a põhinõudelt (so

1 246,40 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

16. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab

kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.

17. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

18. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 306 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot,

õigusabikulud 244 eurot ja 12 eurot dokumentaalsete tõendite eest, samuti viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

20. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas

306 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (306 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

21. Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.

22. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik