2-22-114672/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-114672

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse teatavaks tegemise aeg

ja koht

14. märts 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-22-114672

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi M M (M) vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

5405,22 eurot

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899)

Hageja lepinguline esindaja Julia Vaganova

Kostja M M (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Inkassoteenused OÜ hagi M M vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta M M menetluskulud Inkassoteenused OÜ kanda. Jätta Inkassoteenused OÜ

menetluskulud tema enda kanda.

3. Mõista Inkassoteenused OÜ-lt (registrikood 14997899) välja M M (isikukood

XXX) kasuks menetluskulud 800 eurot (käibemaksu ei lisandu).

4. Mõista Inkassoteenused OÜ`lt välja M M kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (800 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

Kätte toimetada otsus pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1 / 10

2-22-114672

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Inkassoteenused OÜ esitas 26.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 4969,84 euro saamiseks. Võlgnik M M esitas 03.05.2022 nõudele vastuväite. Pärnu

Maakohus 24.05.2022 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.06.2022 Viru Maakohtule

hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 28.06.2022 määrusega.

Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ja palus jätta rahuldamata.

Viru Maakohus 24.09.2024 teatas pooltele kirjalikult kohtukoosseisu vahetumisest ja määras

tähtajad pooltele. Kohus andis hagejale tähtaja esitada andmed ja tõendid vastutustundliku

laenamise põhimõtete järgimise tõendamiseks ning esitada andmed ja tõendid kostja poolt tehtud

tagasimaksete kogusumma ja selle jagunemise kohta. Kohus tegi ettepaneku juhul kui hageja

leiab, et esialgne krediidiandja pole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid esitada

uuesti määratud tagasimakse ning selgitas, et kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine, ei arvuta kohus ise ümber kostja poolt tehtud tagasimaksete suurust. Kui

hageja ei ole uuesti määratud tagasimaksete suurust kohtule esitanud, võib kohus jätta

hagiavalduse tervikuna rahuldamata, sest kohtul ei ole võimalik välja selgitada tagastamata

jäänud laenusumma suurust.

Hageja esitas omapoolse kompromissiettepaneku. Kohus määras pooltele tähtaja kompromissi

läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Kompromiss pole kohtule esitatud.

Viru Maakohus 22.01.2025 määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ja määras

tähtajad.

Hageja esitas 07.02.2025 hagi tagasivõtmise taotluse. Kohus 19.02.2025 jättis hagi tagasivõtmise

taotluse rahuldamata ja määras uued tähtajad. Kohus määras kohtulahendi avalikult

teatavakstegemise ajaks 14.03.2025.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt (dtl 35 – 41) sõlmisid P OÜ (endine ärinimi m OÜ) (esialgne

võlausaldaja) ja kostja järgmised lepingud:

1.1. 25.01.2019 laenuleping nr IL25012019/0051 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja 525

eurot laenu, mis sisaldas lepingutasu 25 eurot (vastavalt lepingu punktile 8) ning kohustus laenu

tagastama osamaksetena hiljemalt 07.01.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi

summas 22,67 eurot. Seega põhisumma jääk on 502,33 eurot (525 eurot – 22,67 eurot = 502,33

eurot).

1.2. 15.04.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G1 laenulepingu muutmiseks.

Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 500 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 1027,33 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 500 eurot ning lepingutasu 25 eurot (lisa punkti 7 kohaselt) (502,33 eurot + 500

2 / 10

2-22-114672

eurot + 25 eurot = 1 027,33 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

07.04.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 29,04 eurot. Seega

põhisumma jääk on 998,29 eurot (1 027,33 eurot – 29,04 eurot = 998,29 eurot).

1.3. 14.06.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G2 laenulepingu muutmiseks.

Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 1000 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 2048,29 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 1000 eurot ning lepingutasu 50 eurot (lisa punkti 7 kohaselt) (998,29 eurot + 1000

eurot + 50 eurot = 2048,29 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

07.06.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 28,43 eurot. Seega

põhisumma jääk on 2019,86 eurot (2048,29 eurot – 28,43 eurot = 2019,86 eurot).

1.4. 15.07.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G3 laenulepingu muutmiseks.

Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 500 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 2544,86 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 500 eurot ning lepingutasu 25 eurot (lisa punkti 7 kohaselt) (2019,86 eurot + 500

eurot + 25 eurot = 2544,86 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

07.07.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 35,32 eurot. Seega

põhisumma jääk on 2509,54 eurot (2544,86 eurot – 35,32 eurot = 2509,54 eurot).

1.5. 08.08.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G4 laenulepingu muutmiseks.

Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 300 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 2824,54 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 300 eurot ning lepingutasu 15 eurot (lisa punkti 7 kohaselt) (2509,54 eurot + 300

eurot + 15 eurot = 2824,54 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

07.08.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 39,21 eurot. Seega

põhisumma jääk on 2785,33 eurot (2824,54 eurot – 39,21 eurot = 2785,33 eurot).

1.6. 11.09.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G5 laenulepingu muutmiseks.

Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 300 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 2995,33 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 200 eurot ning lepingutasu 10 eurot (lisa punkti 7 kohaselt) (2785,33 eurot + 200

eurot + 10 eurot = 2995,33 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

07.09.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 41,58 eurot. Seega

põhisumma jääk on 2953,75 eurot (2995,33 eurot – 41,58 eurot = 2953,75 eurot).

1.7. 21.10.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G6 laenulepingu muutmiseks.

Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 300 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 3268,75 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 300 eurot ning lepingutasu 15 eurot (lisa punkti 7 kohaselt) (2953,75 eurot + 300

eurot + 15 eurot = 3268,75 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

07.10.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 45,37 eurot. Seega

põhisumma jääk on 3223,38 eurot (3268,75 eurot – 45,37 eurot = 3223,38 eurot).

1.8. 08.11.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G7 laenulepingu muutmiseks.

Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 1000 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 4273,38 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 1000 eurot ning lepingutasu 50 eurot (lisa punkti 7 kohaselt) (3223,38 eurot +

1000 eurot + 50 eurot = 4273,38 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

07.11.2022.

1.9. 02.12.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G8 laenulepingu muutmiseks.

Laenulepingu lisa kohaselt suurenes laenusumma 500 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 4955,59 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 500 eurot, arvestatud ja tasumata jäänud intressi summas 157,21 eurot ning

lepingutasu 25 eurot (lisa punkti 7 kohaselt) (4273,38 eurot + 500 eurot + 157,21 eurot + 25

eurot = 4955,59 eurot), mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 07.12.2022.

1.10. 06.01.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G8-E1, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 07.01.2023.

3 / 10

2-22-114672

1.11. 12.02.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051- G9, mille kohaselt oli pikendatud laenu

tagastamise tähtaeg kuni 29.01.2023.

1.12. 28.02.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E1, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 28.02.2023.

1.13. 30.03.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E2, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 29.03.2023.

1.14. 30.04.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E3, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 29.04.2023.

1.15. 29.05.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E4, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 29.05.2023. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi

summas 68,79 eurot. Seega põhisumma jääk on 4886,80 eurot (4955,59 eurot – 68,79 eurot =

4886,80 eurot).

1.16. 29.07.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E5, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 29.06.2023.

1.17. 28.08.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E6, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 29.07.2023.

1.18. 01.10.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E7, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 29.08.2023.

1.19. 30.10.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E8, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 29.09.2023.

2.20. 03.12.2020 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G9-E9, mille kohaselt oli pikendatud

laenu tagastamise tähtaeg kuni 29.10.2023. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi

summas 648,54 eurot. Seega põhisumma jääk on 4238,26 eurot (4886,80 eurot – 648,54 eurot =

4238,26 eurot).

Kuna kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, esitas P OÜ kostjale 16.08.2021 lepingu

ülesütlemise avalduse. Kostja esitas P OÜ-le taotluse lepingu jätkamiseks. Seoses sellega P OÜ

ja kostja sõlmisid 07.09.2021 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-N1, millega leppisid kokku,

et P OÜ ülesütlemisavaldus on algusest peale kehtetu, leping ning kõik sellest tulenevad poolte

õigused ja kohustused on lisa jõustumise seisuga poolte suhtes katkematult ja järjepidevalt

kehtivad. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 4238,26 eurot,

mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 31.08.2025. Kostja on teinud

põhisumma katteks tasumisi summas 105,16 eurot. Seega põhisumma jääk on 4133,10 eurot

(4238,26 eurot – 105,16 eurot = 4133,10 eurot). Ülejäänud osamaksed jäid kostja poolt tasumata.

Kostja ei ole reageerinud P OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma

kohustust täiendava tähtaja jooksul. Laenuleping on ülesöeldud alates 18.01.2021, mille seisuga

moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 4133,10 eurot ja tasumata intress summas 464,12

eurot. 25.03.2022 loovutas P OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning

teavitas kostjat nõude loovutamisest. Kostja vaatamata hageja meeldetuletustele pole hagejale

makseid teinud.

Kostja võlgneb hagejale laenulepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 4

133,10 eurot; 2) intressid summas 464,12 eurot (intressid on arvestatud alates 01.10.2020 kuni

laenulepingu ülesütlemise kuupäevani 17.01.2021, tasumata jäänud suuruses), viivised summas

476,50 eurot (arvestuse periood 18.01.2021 kuni 27.06.2022 8% aastas).

Hageja selgitas täiendavalt (dtl 205 – 207), et:

- nõude loovutamise teade oli saadetud kostjale esialgse võlausaldaja poolt;

- enne laenulepingu ülesütlemise teade esitamist esitas esialgne võlausaldaja kostjale 31.12.2021

lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale täiendavat tähtaega (14 päeva) võlgnevuse

likvideerimiseks;

4 / 10

2-22-114672

- dokumendid edastati kostja e-postile, mis oli kostja poolt korduvalt teatatud esialgsele

võlausaldajale ja mida kostja kasutab käesoleva ajani. Seega on tõendatud, et kostja oli teadlik

lepingu ülesütlemisest ja võlg täies ulatuses muutunud sissenõutavaks;

- hageja arvestas kõik kostja poolt tehtud maksed vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu punkti

4.3. kohaselt kui laenusaaja on kohustatud üheaegselt tasuma laenulepingust tulenevaid erinevaid

summasid, kaetakse tehtud maksetest esimeses järjekorras laenuandja poolt võlgnevuse

sissenõudmiseks tehtud kulud, seejärel tähtajaks tagastamata Laenu põhiosa maksete summa,

seejärel tähtajaks tasumata intressid ning lõpuks viivised, leppetrahvid ja muud võimalikud

Laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded laenusaaja vastu vastavalt nende sissenõutavaks

muutumise järjekorrale;

- hageja nõustub kostjaga, et viiviste arvestusel trükivea tõttu on viivise summa märgitud

ebaõigesti, õige viivise nõud on 145,85 eurot;

- laenu andmisel ei olnud rikutud vastutustundlikku laenamise põhimõtteid. Laenulepingu

sõlmimise hetkel puudusid kostjal maksehäired, Kostja maksujõulisust kontrolliti nii kostja poolt

esitatud andmete, kui ka tema sissetulekute põhjal. Laen väljastati järgides seaduses toodud

nõudeid, ja kostjale kahju ei tekitatud.

Hageja pole esitanud kohtule üksikasjaliku info ja tõendeid vastutustundliku laenamise

põhimõtete järgimise kontrolliks. Hagi tagasivõtmise avalduses selgitas hageja, et omandas

nõudeõigused kostja vastu nõude loovutamise lepingu alusel. Menetlusdokumendi koostamisel

selgus, et hagejal puudub kogu informatsioon. Hageja tegi esialgsele võlausaldajale

järelepärimise tõendite kogumiseks, kuid esialgne võlausaldaja ei ole tänaseni kirjalikel palvel

esitanud kogu antud tsiviilasjaga seotud informatsiooni.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja kirjalikus vastuses hagile (dtl 181-186) leidis, et nõude loovutamise ja ka hagemisõigus

pole hageja poolt tõendatud, leping pole nõuetekohaselt üles öeldud, põhivõlgnevuse arvestus on

ebaselge, viivise nõue on alusetu, laenuandja on väljastatud kostjale laenu vastutustundetult.

Hageja pole tõendanud, et laenuandja oleks teavitanud kostjat kirjalikult, s.t. allkirjastatud

teatega, nõude loovutamisest. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Laenulepingu

ülesütlemine oli õigusvastane, kuna laenuandja ei järginud VÕS § 416 lg 1 nõudeid. 17.01.2022

ülesütlemisavalduses puudub kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks

ning läbirääkimiste pakkumine. Kostja loeb, et praeguseks hetkeks ei ole muutunud kogu

põhivõlgnevus sissenõutavaks ning laenuleping ei ole lõppenud. Hageja peab tõendama et

ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud.

Juhul, kui kohus on seisukohal, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud, juhib kostja tähelepanu,

et:

- põhivõlgnevuse arvestus on ebaselge. Kostjale jäi ebaselgeks hagis esitatud nõude kujunemise

alused ning metoodika. Hageja ei ole avaldanud hagiavalduses, millal ja mis summasid kostja

laenulepingu täitmiseks maksnud on, samuti seda, kuidas on võlausaldaja kostjalt laekunud

makseid liigitanud. Sellistel asjaoludel ei ole võla kujunemine jälgitav;

- viivise nõue on alusetu. Kostja on seisukohal, et laenuleping kehtid ning hagejal ei ole õigust

nõuda viivist;

- viivise arvestus ei ole õige. Hageja arvestas viivist alates 18.01.2021 kuid pidi arvestama alates

18.01.2022 kuna väidetav avalduse ülesütlemine toimus 17.01.2022;

- laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. 25.01.2019 laenulepingu

sõlmimise ajaks oli temal arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid, mille arvelt

laenukohustusi täita, ta võttis uusi laenu varasemate laenude likvideerimiseks. Laenukohustusi

5 / 10

2-22-114672

täitis kostja uute laenude võtmisega, ta ei olnud võimeline tagastama laenu oma sissetulekute

arvelt, mille tulemusena tekkisid tal arvukad maksehäired;

- kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale

kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja

kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega

tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, menetluskulude jms näol).

Kostja peab kahjuks kõike seda, mida ta on kohustatud tasuma lisaks saadud laenusummale.

Sellist nõuet ei oleks tekkinud kui laenuandja ei oleks vastutustundetult kostjale laenu

väljastanud.

laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundetult. Kostja on võtnud laenu üheksa

korda. On ebaselge miks laenuandja üldse väljastas kostjale uue laenu kui kostja eelmiste

laenudega oli võlgnevuses.

09.02.2023 seisukohas (dtl 218 – 223) märgib, et tal olid lõpetamata maksehäired alates 2017.

aastast. Võla kujunemine ei ole jälgitav. Esitatud hagiavaldusest ja täiendava seisukohtadest ei

nähtu, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud ja

hinnanud kostja krediidivõimet. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtete täitmist peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist ning need tarbijale teatavaks tegema.

14.02.2025 seisukohas (dtl 250) märgib kostja, et kohus on juba ammu tegi hageja nõue

täiendava tõendite esitamiseks. Hageja ei vastanud kohtu nõudele ja pole esitanud kohtule

täiendavat tõendit. Kostja teavitab kohtule, et sai M OÜ-lt kokku 4800 eurot ning tagastas kokku

5647,69 eurot, ehk 847,69 eurot rohkem. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole

põhjendatud, ei ole tõenditega tõendatud (laenu väljamaksmise ülekandeid ja VTL järgimise

kohta tõendid) ja ei kuulu rahuldamisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis 25.01.2029 P OÜ-ga laenulepingu IL25012019/0051.

Ajavahemikul alates 15.04.2019 kuni 02.12.2019 sõlmiti laenulepingu kaheksa lisa, millega

suurendati laenulepingu summa. Pooled sõlmisid ka 11 laenulepingu lisasid, millega pikendasid

laenu tagastamise tähtaega. 07.09.2021 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja laenulepingu

lisa, millega fikseerisid, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 4238,26 eurot, mida kostja

kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 31.08.2025.

Kohus tuvastab, et kostja ja P OÜ sõlmisid:

- 25.01.2019 laenulepingu nr IL25012019/0051 (edaspidi ka põhileping, dtl 42 - 46), mille alusel

sai kostja laenu 525 eurot, millest 25 eurot on lepingutasu. Intressi määraks 3,64% päevas,

43,68% aastas, krediidikulukuse määr 57,11% aastas, laenu perioodiks 25.01.2019 - 07.01.2022,

36 annuiteetmakset;

6 / 10

2-22-114672

- 15.04.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G1 (dtl 49 – 53), lisalaen 500 eurot,

intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 56,72%, periood 07.04.2019 -

07.04.2022, 36 annuiteetmakset;

- 14.06.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G2 (dtl 55 – 59), lisalaen 1000 eurot,

intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 56,72%, laenu periood

07.06.2019 - 07.06.2022, 36 annuiteetmakset;

- 15.07.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G3 (dtl 61 – 65) lisalaen 500 eurot,

intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54,82%, laenu periood

07.07.2019 - 07.07.2022, 36 annuiteetmakset;

- 08.08.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G4 (dtl 67 – 71), lisalaen 300 eurot,

intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54,25%, laenu periood

07.08.2019 - 07.08.2022, 36 annuiteetmakset;

- 11.09.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G5 (dtl 73 – 77), lisalaen 200 eurot,

intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54%, periood 07.09.2019 -

07.09.2022 , 36 annuiteetmakset;

- 21.10.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G6 (dtl 79 – 83), lisalaen 300 eurot,

intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54,16%, periood 07.10.2019 -

07.10.2022, 36 annuiteetmakset;

- 08.11.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G7 (dtl 85 – 89), lisalaen 1000 eurot,

intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 55,06%, periood 07.11.2019 -

07.11.2022, 36 annuiteetmakset;

- 02.12.2019 laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-G8 (dtl 91 – 95), lisalaen 500 eurot,

intressimäär 3,64% päevas, 43,68% aastas, krediidikulukuse määr 54,21%, periood 07.12.2019 -

07.12.2022, 36 annuiteetmakset. Lisalepingu järgi laenu summa tagastamata osa 4955,59 eurot.

Pooled leppisid kokku, et lisalaenutega muudetakse põhilepingut. Iga lisalaenu sõlmimise tasuks

on 25 eurot, mis on lisatud tagastamata laenu summale.

Hageja pole esitanud selgeid arvestusi ega täpselt märkinud kostjale antud laenusumma.

Lepingute alusel saab laenusummaks 4825 eurot.

Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17. detsembri

2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse

põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas

nr 2-21-13098).

Kohus leiab, et antud juhul on lepingud sõlmitud kehtivalt. Kostja kinnitas, et sai laenu 4800

eurot. Ülejäänud 25 eurot on lepingu sõlmimise tasu, mida polnud kostjale üle kantud. Kostja

esitas väljavõtte oma pangakontolt ajavahemiku eest 25.01.2019 kuni 25.01.2021. Konto

väljavõttest nähtub, et kostja kontole laekus M OÜ-lt 4800 eurot.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Nimetatud määr oli 25.01.2019 lepingu sõlmimise ajal 20,01%. Lepingus märgitud

krediidikulukuse määr 57,11% aastas, VÕS § 4062 lg 1 järgset piirmäära ei ületanud. Seega ei ole

leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel. Kohus ei tuvastanud rikkumisi ka lisalepingute osas:

15.04.2019 oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,01%, laenulepingus

7 / 10

2-22-114672

56,72% aastas; ajavahemikul alates 14.06.2019 kuni 02.12.2019 sõlmitud lisalaenulepingute

sõlmimise ajal oli tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%, mis teeks kolmekordseks määraks

58,11%. Lisalaenulepingutes on krediidikulukuse määrad vähem, kui piirmäär.

Ajavahemikul 06.01.2020 kuni 03.12.2020 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 11

lisalaenulepingut, millega pikendati laenu tagastamise tähtaeg. 07.09.2021 sõlmisid lepingu

osapooled laenulepingu lisa nr IL25012019/0051-N1 (dtl 163-166) millega leppisid kokku, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab 4238,26 eurot, mida kostja peab tagastama osamaksetena

hiljemalt 31.08.2025, 48 osamaksetena 188,08 eurot. Esialgseks intressimääraks on 3,64%,

43,68% aastas, krediidikulukuse määraks 53,58%, mis ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra

(lepingu sõlmimise ajal oli kolmekordne krediidikulukuse määr 56,04%).

Eeltoodust tulenevalt ei ole 25.01.2019 sõlmitud leping ja selle muutmiseks sõlmitud

lisalepingud tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu (VÕS § 4062 lg 1).

VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

• tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

• tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1

p-d 2 ja 4);

• tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

• tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Hageja ei esitanud andmeid ega tõendeid kostja maksevõime kontrolli kohta. Hageja vaid

märkinud, et laenulepingu sõlmimise hetkel puudusid kostjal maksehäired. Enne laenu andmist

kontrollis esialgne võlausaldaja kostja maksujõulisust nii kostja poolt esitatud andmete, kui ka

tema sissetulekute põhjal. Hageja esitas väite tõendamiseks andmed süsteemist Credit DB

History check (dtl 214). Kostja omakorda esitas maksehäireraporti seisuga 26.07.2022, millest

nähtub, et kostjal olid üheksa lõpetamata maksehäiret alates 09.04.2017 kuni 12.10.2018 (dtl 187

– 189). Hagi tagasivõtmise taotluses selgitas hageja, et tal ei ole kogu informatsiooni ja esialgne

võlausaldaja ei ole vajalikku info hagejale edastanud.

Kohus leiab, et laenulepingu ja sellele järgnevate laenulepingu lisade sõlmimisel oli rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuivõrd hageja ei ole vastava põhimõtte järgimise (so

kostja krediidivõimelisuse hindamise) osas tõendeid esitanud. Kohus oma seisukoha selgitanud

hagejale 24.09.2024 kohtunõudes. Hageja pole esitanud täiendavaid tõendeid, põhjendusi ja ei

teinud ümberarvestusi kostja tagasimakstud summade osas.

8 / 10

2-22-114672

Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sel juhul kohaldub VÕS

§ 4034 lg 7, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras

intressi ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid (nt lepingutasu,

haldustasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude

krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, väljavõtutasu, ülekande tasu, kiire

väljamakse tasu, meeldetuletuskirjade tasu). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingute

sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt nõuda intressi. Kostja ei võlgne

tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Kostja esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja kontole laekus M OÜ-lt 4800 eurot, lepingute

alusel oli laenulepingu summaks 4825 eurot, millest 25 eurot oli lepingu sõlmimise tasu, mida

pole kostjale üle kantud. Kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, mistõttu ei saa ta nõuda lepingu sõlmimise tasu, saab siis kostjale antud laenu

summaks 4800 eurot.

Kostja poolt laenu täitmiseks tasutud maksed 5647,69 eurot tuleb arvestada laenu põhisumma s.o

4800 euro katteks. Seoses krediidilepingu intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping

kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Leping on lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei

tekkinud hagejal viiviste väljamõistmise nõuet.

Hagi jääb täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda muid poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei

ole asja õigeks lahendamiseks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu olulised ega

muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt,

arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14).

Kostja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 960 eurot (käibemaksu ei lisandu) (dtl

256-257). Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9 / 10

2-22-114672

Kostja esindaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja

kohtumenetlusega.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt: kliendi konsulteerimine/dokumentidega

tutvumine/vastuse koostamine (4,5 lehekülge) 4 tundi; hageja täiendava seisukohaga

tutvumine/vestlus kliendiga/kostja vastuse koostamine (4,5 lehekülge) 3 tundi; kohtunõudega

tutvumine/menetluskulude imekirja koostamine 1 tund; kokku 8 tundi. Lepingulise esindaja

tunnitasu 120 eurot.

Hageja märgib, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, peab kostja lepingulise

esindaja põhjendatuks ajakuluks 3 tundi, shl kostja vastuse koostamine 2 tundi ja kostja

seisukoha koostamine 1 tund. Mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasuks oleks 96 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja

esitatud vastuväidete sisu arvestades tuleb pidada põhjendatud ajakuluks kokku 8 tundi. Kostja

lepinguline esindaja esitas menetluses 3 sisulist menetlusdokumenti koos tõenditega – kostja

vastus hagile, seisukoht hageja vastusele, seisukoht hageja taotluse osas koos menetluskulude

nimekirjaga. Kohtu hinnangul pole kostja lepingulise esindaja ajakulu üle paisutatud.

Kohus leiab, et kostja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis (käibemaksuta) on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hageja leiab, et antud juhul arvestades tsiviilasja

keerukusastet võib 100 euro tunnitasu olla kostjale piisavaks ja mõistlikuks hüvituseks tema

poolt kantud kulutuste eest ning puudub mõistlik vajadus sellest suurema tunnihinna

rakendamiseks.

Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Hagejalt tuleb

kostja kasuks välja mõista menetluskulud 800 eurot (8 tundi x 100 eurot).

Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

(Digitaalselt allkirjastatud)

Tamara Šabarova

kohtunik

10 / 10