2-23-139021/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. märts 2025

Tsiviilasja number

2-23-139021

Tsiviilasi

Floortrust OÜ hagi Rommex OÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Rommex OÜ vastuhagi Floortrust OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks ning vara väljaandmiseks või

alternatiivselt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4222,19 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rommex OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja, vastuhagis hageja): Rommex OÜ (rk:

14512761), esindaja Katrin Paulus

Vastustaja (hageja, vastuhagis kostja): Floortrust OÜ (rk:

14962056), esindajad Aire Põder ja Indrek Põder

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus mõistis

Rommex OÜ-lt Floortrust OÜ kasuks välja viivise seisuga 16.10.2024 140,12 eurot ning

viivise alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud

määras, jättis Rommex OÜ vastuhagi täielikult rahuldamata ning määras kindlaks

vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Floortrust OÜ hagi

Rommex OÜ-lt viivise väljamõistmiseks, rahuldada osaliselt Rommex OÜ vastuhagi,

mõista Floortrust OÜ-lt Roomex OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot, tasaarvestada

Floortrust OÜ 876 euro suurune nõue Rommex OÜ 876 euro suuruse nõudega ning jätta

vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses Floortrust OÜ kanda ja 45% ulatuses

Rommex OÜ kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada osaliselt Floortrust OÜ hagi ning mõista Rommex OÜ-lt Floortrust OÜ

kasuks välja võlgnevus 876 eurot.

4.2. Rahuldada osaliselt Rommex OÜ vastuhagi ning mõista Floortrust OÜ-lt Rommex

OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot.

4.3. Tasaarvestada Floortrust OÜ 876 euro suurune nõue Rommex OÜ vastu Rommex

OÜ 876 euro suuruse nõudega Floortrust OÜ vastu ning lugeda, et pooltel puuduvad

teineteise vastu hagist ja vastuhagist tulenevad nõuded.

4.4. Lõpetada menetlus Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu ühe liimipüssi

SikaBond Dispansert-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 20 tk

tagastamiseks.

4.5. Jätta Floortrust OÜ hagiga seotud menetluskulud Rommex OÜ kanda ning

Rommex OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses Floortrust OÜ kanda ja

45% ulatuses Rommex OÜ kanda.

5. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2

ettenähtud korras.

7. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Floortrust OÜ (hageja) esitas 26.09.2023 Rommex OÜ (kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus

20.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 916,73

euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

06.11.2023 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlg 876 eurot, seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 27.06.2023 kuni nõude

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 876 eurot, ja sissenõudmiskulud 40 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 2022. a algusest sõlmitud suuline töövõtuleping hageja

poolt ehitustööde teostamiseks. 2022. a sügisel andis kostja hageja kasutusse temale kuuluvad

parketi paigalduse pingutusrihmad ja 2023. a alguses ka parketi liimipüssid. Kostja andis

asjad hagejale kasutada tasuta.

2023. a suve algul (mai lõpus/juuni alguses) tellis kostja hagejalt alltöövõtu korras u 70 m2

kalasaba parketi ja põrandaliistude paigaldamise objektile Kiilis Padi 20. Hageja tegi

hinnapakkumise, mille kohaselt kalasaba parketi paigaldus on 23 eurot/m2, millest

arvestatakse maha liim, põrandaliistu paigaldus 3 eurot/m ja maastiksvuuk 7 eurot/m. Kostja

nõustus hinnapakkumisega, kuid tööde teostamise tähtaega kokku ei lepitud. Kokku lepiti, et

materjali hangib kostja. Hageja teavitas, et saab töödega alustada 10.06.–11.06.2023 ning

lõpetada 18.06.2023. Kostjale see tähtaeg sobis. 11.06.2023 tuli objektile tööde tellija ja uuris,

kas hageja saab tööd valmis 14.06.2023. Hageja selgitas, et kostja ei ole talle sellist tähtaega

andnud ning ilmselt ta ei jõua, kuid annab endast parima. 14.06.2023 oli hageja paigaldanud

ca 65 m2 parketti, ca 4 m2 jäi paigaldamata, kuivõrd parketti ei olnud objektil piisavalt.

Hageja oli kostjat kaks päeva varem teavitanud, et parketti ei jagu. 15.06.2023 helistas kostja

ja uuris, kas hageja saab minna objektile põrandaliiste paigaldama. Hageja vastas, et saab

minna kella 16 paiku. Kell 16.02 helistas kostja ning teatas, et kuivõrd hageja ei olnud

objektile jõudnud, siis paigaldab ta põrandaliistud ise. 19.06.2023 kirjutas hageja kostjale ja

uuris, kas objektil sai kõik korda. Kostja teatas kolme päeva pärast, et ei tasu tehtud tööde

eest, väites, et ta olevat kogu parketi üles võtnud ja uuesti paigaldanud.

23.06.2023 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve nr 23019 summas 876 eurot

maksetähtajaga 26.06.2023. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt,

s.o teostas kostja tellitud tööd mahus, millises kostja seda võimaldas (materjale tarnis), kuid

kostja ei ole hageja arvet tasunud.

Kostja esitas 23.06.2023 hagejale arve nr 1265 summas 4543,20 eurot ja 27.06.2023

muudetud arve nr 1265 summas 4236 eurot maksetähtajaga 30.06.2023 parketiliimi,

liimipüsside, pingutusrihmade ning samade liimipüsside ja pingutusrihmade rendi eest.

Hageja vaidlustas kostja arve, selgitades, et pooltel puudus kokkulepe seadmete rendis ja selle

tasus.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled hagis toodud sisuga

lepingut sõlminud. Pooled leppisid 2023. a mai keskel kokku, et hageja teeb kõnealuse töö

12.-14.06.2023. Juuni alguses teatas hageja, et kokkulepitud kuupäevadel ta tööd teha ei saa.

Pooled sõlmisid uue kokkuleppe, mille järgi alustas hageja töödega varem, kuid lõpptähtajaks

jäi 14.06.2023. Et tellija hageja tegemata tööde ja puuduste pärast lepingut üles ei ütleks, oli

kostja sunnitud jätma teisel objektil tööd pooleli ning minema hageja töö puuduseid

kõrvaldama. Hageja tehtud töö oli osaliselt vaja üles võtta ja uuesti paigaldada. Kõik puuduste

kõrvaldamise ja tööde lõpetamisega seotud kulud jäid kostja kanda. Kostjal kulus puuduste

kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks kolm tööpäeva.

3. Kostja esitas 09.04.2024 kohtule vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja kostja kasuks

rendivõlg 1747 eurot ja seadusjärgses määras viivis rendivõlalt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni. Samuti palus kostja kohustada hagejat andma välja kostja vara:

kaks liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekt 4000N

20 tk, alternatiivselt mõista hagejalt välja kostja kasuks kahjuhüvitis 2620 eurot ja

seadusjärgses määras viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude

rahuldamiseni.

Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et kostja andis 2022. a sügisel hageja kasutusse temale

kuuluvad parketi pingutusrihmad ning 2023. a alguses kaks parketi liimipüssi ja kohvri koos

20 parketi pingutusrihmade komplektiga 4000N. Poolte vahel oli sõlmitud rendileping, mille

järgi kohustus hageja tasuma asjade kasutamise eest kostjale mõistlikku tasu, mis pidi

kajastuma tasaarvestusena poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingute tasus. Kuivõrd hageja

renditasu töövõtulepingute tasust maha ei arvestanud, jäid renditasu nõuded kostjale alles.

Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt vara tagasi, sh 25.09.2023 e-kirjas. Hageja ei ole vara

tagastanud. Hagejal puudub õigus kostja vara vallata. Vara tagastamata jätmisega on hageja

alusetult kostja arvel rikastunud. Rendilepingu saab lugeda lõppenuks hiljemalt 25.09.2023.

Hageja kasutas renditud vara oma kutsetegevuses tulu teenimiseks. Kostja kasutas hagejat

alltöövõtjana, milliste lepingute täitmise huvides hagejale kostja vara renditi. Majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Kostja nõuab

hagejalt esimese liimipüssi ja parketi pingutusrihmade komplekti eest renti alates 27.03.2023

ning teise liimipüssi eest 17.05.2023. Seega võlgneb hageja esimese liimipüssi renti 910 eurot

(182 × 5), teise liimipüssi renti 655 eurot (131 × 5) ja parketi pingutusrihmade komplekti renti

182 eurot (182 × 1), kokku 1747 eurot. Analoogsete liimipüsside rendihind on tööriistarendi

ettevõtetes pikaajalise rendi puhul kuni 15 eurot päevas. Kostja nõutud renditasu (liimipüsside

eest 5 eurot/päev, parketi pingutusrihmade eest 1 eurot/päev) ei ületa turu keskmist

rendihinda.

Juhul kui vara on kadunud või hävinenud, on kostjal õigus nõuda varalise kahju hüvitamist.

Kostja ostis liimipüssid hinnaga 1100 eurot tükk (mis on kasutatud liimipüssi hind, uuena on

hind Amazon.de-s üle 2000 euro). Parketi pingutusrihmade komplekti väärtus on 420 eurot

ilma käibemaksuta (mis on kasutatud toote väärtus, komplekti täishind on 791 eurot).

Kostja täpsustas 03.10.2024 oma nõudeid ning palus mõista hagejalt välja kostja kasuks

rendivõlg 1747 eurot, kahjuhüvitis 1100 eurot ning seadusjärgses määras viivis rendivõlalt ja

kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete rahuldamiseni. Kostja loobus vara

väljaandmise nõudest, kuna hageja on menetluse käigus selle nõude valdavas osas

rahuldanud.

Nõude täpsustuse kohaselt andis hageja peale 26.09.2024 kohtuistungit kostjale üle parketi

pingutusrihmad ja liimipüssid. Üks üle antud liimipüssidest on sedavõrd kahjustatud, et ei

oma enam väärtust. Seadmel on puudu nupp, mis on vajalik liimipüssi ohutuks kasutamiseks,

ning varras, mille abil püss liimi väljastab, ei liigu, mis tähendab, et liimipüss ei täida oma

põhifunktsiooni. Kostja oli hagejale üle andnud töökorras liimipüssi. Sellest tulenevalt on

kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist kogu liimipüssi väärtuse ulatuses.

4. Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja ei ole sõlminud ega soovinud sõlmida kostjaga

rendilepingut, poolte vahel ei ole toimunud läbirääkimisi rendilepingu sõlmimiseks, pooled ei

ole leppinud kokku esemete rendihinnas, rendiperioodis ega muudes renditingimustes. Poolte

vahel oli praktika, mille kohaselt hageja andis endale kuuluvaid tööriistu kostjale tasuta

kasutamiseks ning kostja andis talle kuuluvaid tööriistu hagejale tasuta kasutamiseks. Kostja

andis hagejale kõik oma põrandakatete paigaldustööd, sest ei soovinud enam selles

valdkonnas töötada. Kostja pakkus ise välja, et annab hagejale tööde teostamiseks liimipüssid.

Seega oli poolte vahel sõlmitud kõnealuste asjade tasuta kasutamise leping. Hageja on

kostjale korduvalt selgitanud, et tagastab kostja vara kohe, kui kostja tasub hageja 23.06.2023

arve nr 23019.

Kostja esitas rendiarved alles peale poolte vahel 26.06.2023 toimunud konflikti, mille käigus

lõhkus kostja hageja kaubiku küljeklaasi. Hageja on arved koheselt vaidlustanud ja selgitanud,

et poolte vahel ei ole rendilepingut. Kostja soovib jätta hagejale tööde eest tasumata.

Hageja tagastas asjad kostjale peale maakohtu istungit. Hageja leidis, et kuivõrd kostja ei ole

fikseerinud, millises seisus ta asjad hagejale üle andis, ei saa kostja esitada pretensioone

asjade kahjustamise osas. Liimipüsse oli enne hagejale üleandmist vähemalt neli aastat

kasutatud, neid oli parandatud, need ei töötanud korrektselt ja hageja lasi neid pidevalt omal

kulul remontida. Juba kostjalt liimipüsside saamisel puudus ühel neist nupp (päästiku lukk),

mille puudumist kostja hagejale ette heidab. Põhjus, miks hageja valduses oli kaks liimipüssi,

oligi see, et kumbki püss ei töötanud korrektselt. Kostja ei ole tõendanud, et liimipüssi väärtus

oleks 1100 eurot või oli sellel hetkel, kui vara hagejale anti. Kostja käitumine on olnud

vastuoluline. Kostja on 04.08.2023 öelnud, et jäta asjad endale, 25.09.2023 on aga nõudnud

neid tagasi.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 16.10.2024 otsusega hagi ning mõistis Rommex OÜ-lt välja

Floortrust OÜ kasuks 1016,12 eurot, sh põhivõlgnevus 876 eurot ja viivis 16.10.2024 seisuga

140,12 eurot, ning viivis põhinõudelt (1016 eurolt) alates 17.10.2024 kuni põhinõude

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus lõpetas menetluse Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu kahe liimipüssi

SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 20 tk

tagastamiseks kohustamiseks seoses Floortrust OÜ poolt menetluse käigus nõude täitmisega.

Ülejäänud osas jäeti vastuhagi rahuldamata.

Maakohus jättis hagi esitamisega seoses tekkinud menetluskulud Rommex OÜ kanda ning

vastuhagi esitamisega seoses tekkinud menetluskulud 64% ulatuses Floortrust OÜ ja 36%

ulatuses Rommex OÜ kanda. Kulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast lahendi jõustumist.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled sõlminud suulise töövõtulepingu, mille alusel on

hageja kostja tellimisel teostanud parketi paigaldustööd. Hageja väidete ja tunnistaja A.A.

ütluste kohaselt on kalasaba parketi paigaldamine väga aeganõudev töö ning hageja väitel ei

olnud sellist mahtu võimalik paigaldada kolme tööpäeva jooksul.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on

keeldunud tööde eest tasumisest põhjusel, et hageja ei ole tööd lõpetanud ja töös esinenud

puudused kõrvaldas kostja. See, et kostja lõpetas hageja alustatud tööd, s.o liimis osaliselt

kinni paigaldatud parketi, paigaldas puuduva parketi ja põrandaliistud, ei välista hageja õigust

saada tasu tegelikult teostatud tööde eest.

VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud,

kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Hagiavalduse kohaselt lepiti parketi paigaldamise hinnaks kokku 23 eurot/m2. Samas on

hageja esitanud arve 65 m2 paigaldamise eest summas 876 eurot ehk 13,48 eurot/m2. Hageja

on varem esitanud kostjale parketi paigaldamise eest arveid (mille kostja on tasunud)

ruutmeetrihinnaga 7 eurot, 18 eurot, 35 eurot, 9 eurot ja 5,2 eurot ehk keskmiselt 12,09 eurot.

Menetluses ei ole väidetud, et väga aeganõudva kalasaba parketi paigaldamise ruutmeetri

keskmine hind on 13,48 eurost madalam. Tunnistaja A.A. ütluste järgi oli paigaldatud 80% 90

m2-st ehk 72 m2. Tunnistaja on kinnitanud, et hageja paigaldatud parketist võeti magamistoas

pool ruutmeetrit või ruutmeeter üles ja elutoas lisati liimi ning garderoobis oli 2,5 m2

paigaldamata.

Kohus rahuldas hagi hagiavalduses toodud ulatuses (876 eurot) ilma hagi rahuldamise

vajadust täiendavalt põhistamata, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

p-le 9. Lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve nr 23019

tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast (27.06.2023) kuni põhinõude tasumiseni.

Vastuhagis esitatud renditasu nõude 1747 euro saamiseks jättis kohus rahuldamata.

Rendilepingu saab sõlmida ka suuliselt, samas vaidluse tekkimisel peab üldjuhul nõude esitaja

tõendama, milline oli lepingupoolte tahe ja millises renditasu suuruses kokku lepiti. VÕS § 16

lg-s 1 sätestatud pakkumust liimipüsside ja parketi pingutusrihmade osas lepingu sõlmimiseks

kostja hagejale teinud ei ole. Esitatud ei ole ka VÕS § 20 lg-s 1 sätestatud hageja nõustumust

rendilepingu sõlmimisega. Parketi pingutusrihmade ja liimipüsside üleandmisest ei piisa

järeldamaks, et nende kasutama asumisega sõlmisid pooled rendilepingu, sest sellega ei ole

võimalik tuvastada, et poolte tahteavaldused olid piisavalt selgelt väljendatud ja määratletud.

Lepingus on oluline hind või tasu suurus, mis peab olema selgelt väljendatud ja läbi räägitud.

Poolte kirjavahetuse järgi on pooled (ka kostja hagejalt) küsinud ja laenanud tööriistu

kasutamiseks. Kasutamise eest tasu ei ole nõutud.

Kohus ei nõustunud kostjaga, et majandustegevuses tegutsemise tõttu tuleb eeldada, et poolte

vahel oli sõlmitud tasuline rendileping. VÕS § 28 lg-s 1 sätestatud eeldus kehtiks praegusel

juhul üksnes tingimusel, kui poolte käitumine kuni kostja poolt arve esitamiseni kaudselt

viitaks kostja kavatsusele nõuda renditasu. Kuna kostja esitas arve nr 1265 summas 4543

eurot 23.06.2023, s.o samal päeval, mil hageja esitas kostjale arve parketi paigaldustööde eest,

siis nõustus kohus hagejaga, et kostja esitas rendiarve hageja nõude välistamise eesmärgil.

Kostja esitas sama numbriga täpsustatud arve summas 4236 eurot 27.06.2023.

Kohus ei nõustunud ka liimipüssi eest 1100 euro nõudega. Kostja nõuab seda põhjusel, et

hageja poolt üle antud liimipüssidest üks oli kahjustatud, kuna sellel puudus nupp. Hageja on

selgitanud, et tegemist on päästiku lukuga, mis hoiab päästikut all ilma, et näppu peaks

päästikul hoidma. Kohus nõustus hagejaga, et tõendatud ei ole, millises seisundis kostja

hagejale liimipüssid üle andis. Sellises olukorras ei ole võimalik mõista kostja kasuks välja

amortiseerinud liimipüssi eest uue liimipüssi hinda 1100 eurot. Kohus leidis, et kostjale üle

antud liimipüssid on kasutamiseks kõlblikud.

Kuna kohus rahuldas hagi, jättis kohus hagi esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda. Kuivõrd hageja on menetluse kestel asjad tagastanud, siis vastuhagi

menetluskulud jaotas kohus TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel võrdeliselt vastuhagi

rahuldamise ulatusega, s.o 64% hageja ja 36% kostja kanda, arvestades, et kostja on

nimetanud vastuhagi hinnaks 5465,37 eurot, sh asjade üleandmiseks kohustamise nõue 3500

eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Rommex OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16.10.2024 otsuse

tühistamist osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata (v.a otsuse

resolutsiooni p 4) ja menetluskulude jaotuse osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist,

millega jätta Floortrust OÜ hagi rahuldamata ning mõista Floortrust OÜ-lt Rommex OÜ

kasuks välja rendivõlg 1747 eurot, kahjuhüvitis 1100 eurot ja seadusjärgses määras viivis

rendivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete rahuldamiseni.

Alternatiivselt palus Rommex OÜ saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palus Rommex OÜ jätta Floortrust OÜ kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus menetles õigusvastaselt ja

pooli sellest teavitamata nii hagi kui vastuhagi lihtmenetluse sätete alusel. Vastuhagi

põhinõue kohustada hagejat välja andma kostja vara on mittevaraline. Vastuhagi põhinõuete

hind oli 5247 eurot (1747 + 3500), mis ületab lihtmenetluse piiri. Otsuses puuduvad

põhjendused hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise kohta;

2) puudub otsuses arvutuskäik nii paigaldatud parketi ulatuse kui ka tasumäära osas. Hageja ei

ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks parketi paigaldamist 65 m2 ulatuses. Kohus on

tunnistaja A.A. ütluste alusel tuvastanud, et parketi paigaldus oli tellitud 90 m2-le, parkett jäi

paigaldamata kahes toas ja garderoobis ning paigaldatud parkett oli kohati põranda küljest

lahti, kuna sinna ei olnud liimi üldse alla pandud. Tunnistaja ütluste pinnalt on selge, et

parketti oli paigaldatud oluliselt vähem kui 90 m2.

Kohus ei ole hinnanud, mille alusel parketi paigaldamise eest esitatud arvetel kajastuv

tunnitasu erineb mitmekordselt. Kui arveid on esitatud ruutmeetrihinnaga 7 eurot ja 35 eurot,

on selge, et need ei ole esitatud sarnase töö eest. Asjas puuduvad väited ja tõendid selle kohta,

milline oli esitatud arvetel näidatud töö sisu, et kohtul oleks võimalik hinnata arvete

asjakohasust. Kohus ei ole võtnud arvesse, et vaidlusaluse töö tegi hageja kostja vahendite ja

materjaliga. Seega sai hageja nõuda tasu vaid tööjõu eest. Kohus on leidnud, et tegemist oli

väga aeganõudva tööga ning et menetluses ei ole väidetud, et selle keskmine hind oleks

madalam kui 13,48 eurot/m2. Kumbki pool ei ole eeltoodud väiteid esitanud.

Tasunõude rahuldamiseks puuduvad asjaolud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel puudus kehtiv leping. Hageja tehtud töö ei

saavutanud eesmärgiks olnud tulemust (VÕS § 635 lg 1) ega vastanud lepingutingimustele

(VÕS § 641). Seda kinnitas tunnistaja, kes nõudis puuduste kõrvaldamist ja tööde lõpule

viimist.

Kostja on hagejat tekkinud kahjust teavitanud ja teinud hagejale 25.09.2023

tasaarvestusavalduse. Hageja ei keeldunud tasaarvestusest. Seda, et kostja pidi hageja töö

puudused kõrvaldama, kinnitas tunnistaja;

3) kuulub renditasunõue rahuldamisele. Kohus on ebaõigesti leidnud, et poolte vahel puudus

rendisuhe või et selline suhe toimus kokkuleppeliselt ilma tasuta. Kostja on esitanud

õiguslikud põhjendused rendisuhte tuvastamisest, mida kohus ei ole käsitlenud. Vaidlust ei

ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping kostja vara kasutamiseks. VÕS § 339

kohaselt on rendileping olemuselt leping, mille puhul eeldatakse tasu maksmise kohustust.

VÕS § 28 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et

need on tasulised. Kui on kindlaks tehtud, et leping on kehtiv ilma hinnakokkuleppeta,

määratakse hind lõike 2 järgi;

4) kuulub liimipüssi kahjustamise hüvitamise nõue rahuldamisele. Kohus ei ole selgitanud,

mis alusel peab ta liimipüssi puuduseid väheolulisteks või miks need ei ole aluseks vähemalt

osaliselt liimipüssile tekitatud kahjustuste hüvitamisele. Kohus on põhjendamatult jätnud

arvestamata kostja tõendid selle kohta, et vara väärtus on hageja ebaseaduslikus valduses

vähenenud nullini. Liimipüssi ei olnud võimalik pärast tagastamist eesmärgipäraselt kasutada,

sest varras, mille abil püss liimi väljastab, ei liigu. Ei ole eluliselt usutav, et hageja võttis

vastu katkised liimipüssid ja sai jätkata parketi paigaldamistöödega, mis eeldavad liimimist.

Kostja tõendite järgi maksab liimipüss uuena ligikaudu 2000 eurot. Seega on kostja

arvestanud, et tegemist on kasutatud asjaga.

7. Floortrust OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata ning

menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme. Kohus teavitas pooli asja lahendamisest

lihtsustatud korras 26.09.2024 kohtuistungil mitu korda. Apellandil sellele vastuväiteid ei

olnud. Kohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ja on kohaldanud materiaalõiguse norme

õigesti;

2) on apellant tunnistaja ütlusi moonutanud. Tunnistaja ütles, et osaliselt oli pandud liimi

parketi alla vähe, mitte et liimi ei olnud üldse pandud;

3) ei ole apellant poolte nõudeid tasaarvestanud. Poolte vahel oli sõlmitud suuline

töövõtuleping parketi paigaldamiseks. Apellandi väitel oli vastustaja töö puudustega, kuid

apellant ei andnud vastustajale võimalust puuduseid kõrvaldada ega ole ka tõendanud, et

tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Tööde lõpetamata jätmist ei saa vastustajale ette

heita, sest vastustaja ei saanud töid lõpetada apellandist tingitud põhjusel (parketti tuli puudu,

mida on kinnitanud ka tunnistaja). Vastustaja tehtud tööd on valminud ja tasunõue

sissenõutavaks muutunud. Apellant ei ole tõendanud töö lepingutingimustele mittevastavusele

tuginemise eelduseid. Samuti ei ole apellant esitanud tasaarvestusavaldust ning apellandil

puuduvad vastustaja vastu nõuded, mida tasaarvestada. Vastustaja vaidlustas koheselt

apellandi alusetu 26.06.2023 arve nr 1265.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus rahuldas Floortrust OÜ hagi viivise väljamõistmiseks, jättis Rommex OÜ

vastuhagi täielikult rahuldamata ning määras kindlaks vastuhagiga seotud menetluskulude

jaotuse.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Floortrust OÜ

hagi viivise väljamõistmiseks, rahuldab osaliselt Rommex OÜ vastuhagi ja mõistab Floortrust

OÜ-lt Rommex OÜ kasuks välja võlgnevuse 876 eurot, tasaarvestab poolte rahuldatud

nõuded ning jätab vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses hageja ja 45% ulatuses

kostja kanda.

Kuigi maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas menetluse Rommex

OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu kahe liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja

parketi pingutusrihmade komplekti 4000N (20 tk) väljaandmiseks seoses Floortrust OÜ poolt

nõude täitmisega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), tuleb seoses vastuhagi osalise

rahuldamisega muuta selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni ja lugeda, et menetlus on

lõpetatud ühe liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade

komplekti 4000N 820 tk) osas seoses Floortrust OÜ poolt nõude täitmisega.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

9. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 405 lg-t 1, kuna

on menetlenud lihtmenetluse korras kostja vastuhagi nõuet, mis oli põhinõude osas suurem

kui 3500 eurot, ega teavitanud menetlusosalisi asja lahendamisest lihtsustatud korras.

Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.

Kostja nõudis vastuhagis hagejalt 1747 euro võlgnevuse väljamõistmist ning kahe liimipüssi

SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N (20 tk)

väljaandmist. Alternatiivselt nõudis kostja hagejalt kahe liimipüssi ja pingutusrihmade

komplekti eest kahjuhüvitise 2620 euro väljamõistmist. 03.10.2024 täpsustas kostja vastuhagi

nõuet ning palus hagejalt mõista välja võlgnevuse 2847 euro (1747 eurot + 1100 eurot ühe

kasutuskõlbmatu liimipüssi eest). Kuigi esialgses vastuhagis oli kostja nõude suurus kokku

4367 eurot (1747 + 2620), siis pärast nõude täpsustamist jäi kostja nõude suuruseks 2847

eurot. Seega oli maakohtul õigus menetleda ka kostja vastuhagis esitatud nõuet TsMS § 405

lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse korras.

Õiguskirjanduses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Koostajad V. Kõve jt. § 405 komm 3.2) on asutud seisukohale, et kui nõue menetluse käigus

väheneb, on kohtul õigus hakata lihtmenetluse erisusi kohaldama ning seega võib tsiviilasi

muutuda lihtmenetluse asjaks tagantjärele. Ka siis, kui hagi ja vastuhagi nõuded jäävad

eraldivõetuna lihtmenetluse asja piiresse, kuid liidetuna ületaksid põhinõuded TsMS § 405 lg-

s 1 ettenähtud väärtuse, on lihtmenetluse erisuste kohaldamine võimalik.

Sellest järelduvalt on ekslik kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et TsMS § 405 lg

1 kohaldamisel tuleb lähtuda nõude suurusest vastuhagi menetlusse võtmisel.

TsMS § 405 lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja

menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski

teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Nimetatud sättest tulenevalt peab kohus menetlusosalistele selgitama, et asja menetletakse

lihtmenetluse korras.

Riigikohus on 15.10.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14 (p 13) märkinud, et isegi juhul,

kui kohus on selgitamiskohustust rikkunud ning jätnud menetlusosalistele teatavaks tegemata,

mis osas kohus tavamenetluse reeglitest kõrvale kaldub, ei järeldu sellest siiski, et asja ei

lahendatud lihtmenetluses, kuna see, kas tegemist on lihtmenetluse asjaga või mitte, sõltub

üksnes nõude väärtusest. Seda ei mõjuta ka asjaolu, et maakohus ei märkinud otsuses, et

kaebust selle peale ei pruugi ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetleda.

Praegusel juhul on kohus menetlusosalised 26.09.2024 kohtuistungil ära kuulanud ning

selgitanud pooltele mh seda, et kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel poolte kohtuistungil

antud seletusi. Maakohus on hagejale selgitanud, et tal on võimalus liimipüstolid ja

pingutusrihmas koheselt kostjale tagastada ning asja on võimalik lahendada lihtsustatud

korras.

Eeltoodu kinnitab, et maakohtul oli õigus lahendada asja TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud

lihtsustatud korras, mh arvestada tõendina menetlusosaliste seletusi, mis ei ole antud vande

all.

Maakohtu otsus sisaldab nii kirjeldavat kui põhjendavat osa ning maakohus jättis 06.11.2024

määrusega põhjendatult rahuldamata kostja taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Kostja

apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige.

10. Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja tasunõude 876 eurot. Apellatsioonkaebuses

esitatud seisukoht, et maakohtu otsuses puudub arvutuskäik hageja paigaldatud parketi koguse

kui ka tasumäära osas, ei ole õige.

Tunnistaja A.A. ütlustega on tõendatud, et parketti oli vaja paigaldada 90m2 ning sellest oli

hageja poolt paigaldatud 80%, s.o 72m2. Hageja tehtud töö puudusena on tunnistaja märkinud,

et magamistoas tuli võtta üles ca üks ruutmeeter parketti ja elutoas tuli lisada liimi. Hageja

nõudis tasu 65m2 eest, seega väiksemas ulatuses, kui tunnistaja A.A. (kinnistu omaniku)

ütluste kohaselt oli korteris parketti pandud.

Hageja lähtus tasunõude esitamisel parketi paigaldamise tasust 13,48 eurot/m2. Maakohus on

nimetatud tasu võrrelnud poolte vahel varasemalt kokkulepitud parketi paigaldamise tasudega

(vt maakohtu otsuse p 49) ning põhjendatult leidnud, et hageja nõutud tasu on keskmine, mida

kostja on varasemalt hagejale maksnud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole

nõudnud tasu lähtudes tunnitasu määrast ning seetõttu on kostja põhjendamatult tuginenud

apellatsioonkaebuses ebaõigele tunnitasu määrale.

11. Hageja tagastas 26.09.2024 aktiga kostjale kaks liimipüssi SikaBond Dispenser-1800

Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N (20 tk). Kuna üks tagastatud

liimipüssidest oli kahjustatud, nõudis kostja hagejalt kahju 1100 euro väljamõistmist.

Maakohus jättis kostja kahjutasu nõude rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu

ning leiab, et kostja kahjutasu nõue on osaliselt põhjendatud.

26.09.2024 poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis on fikseeritud, et üks

liimipüss töötab ja teine ei tööta. Mittetöötaval liimipüssil on nupp puudu ja seade on katki.

Veel on aktis märgitud, et üleantud asjade seisukord on kontrollitud visuaalselt ning

fikseeritud videoga. Maakohus on jätnud nimetatud poolte allkirjastatud akti sisuliselt

hindamata ja põhjendamatult leidnud, et liimipüssid on kasutamiseks kõlblikud. Kui hageja

leidis, et vaatamata aktis fikseeritud puudustele on liimipüstol töökorras, tulnuks hagejal seda

tõendada. Selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kuna kostja andis hagejale liimipüssid töö

tegemiseks, siis eelduslikult olid need töökorras ning tõendamata on hageja väide, et üks

liimipüssidest võis juba talle üleandmisel olla katkine.

Asja materjalide kohaselt ostis kostja kasutatud liimipüssi 2022. a augustis ja maksis selle eest

1100 eurot. Liimipüssi seisukord selle tagastamisel fikseeriti 26.09.2024 üleandmise-

vastuvõtmise aktis. Seega ei saanud liimipüssi väärtus kostjale tagastamisel olla sama, mis

selle ostmisel ca kaks aastat tagasi. Seda on möönnud ka kostja, kui märkis

apellatsioonkaebuses, et tema kahjunõue tuleks vähemalt osaliselt rahuldada. Samas ei ole

kostja tõendanud, milline oli liimipüssi väärtus selle tagastamisel 2024. a septembris.

TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekkimine, kuid kahju täpset

suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega

või ebamõistlike suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt

kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 233 lg 2 kohaselt käesolevas paragrahvi lõikes1 sätestatut

kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja

kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike

raskustega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on liimipüssi väärtuse kindlakstegemine

2024. a septembri seisuga seotud ebamõistlike raskustega ning seetõttu määrab liimipüssi

väärtuse ringkonnakohus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

Ringkonnakohus määrab liimipüssi väärtuseks 2024. a septembri seisuga 876 eurot ja

rahuldab kostja vastuhagi osaliselt.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel ei olnud rendisuhet liimipüsside ja

parketi pingutusrihmade hagejale kasutusse andmisel ning tegemist oli asjade tasuta

kasutamiseks andmisega VÕS § 389 tähenduses. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata

kostja renditasu nõude 1747 eurot.

Vastuhagi põhjenduste kohaselt andis kostja 2022. a sügisel hageja kasutusse parketi

pingutusrihmad ning 2023. a alguses liimipüssid, seega oluliselt varem vaidlusaluse parketi

paigaldamiseks 2023. a suvel. Hageja on vastuses vastuhagile kinnitanud, et poolte vahel olid

pikaajalised koostöösuhted ning tööriistade teineteisele tasuta kasutamiseks andmine oli

pooltevaheline igapäevane praktika. Kostja nõudis esmakordselt renti pärast tema poolt hagi

esitamist. Asjade varasema teineteisele tasuta kasutamiseks andmise tõendamiseks on hageja

esitanud pooltevahelise sõnumivahetuse. Ka 25.09.2023 e-kirjas nõudis kostja seaduslik

esindaja hagejalt tagasi liimipüsse ja parketi pingutusrihmasid, kuid ei nõudnud nende

kasutamise eest renti.

VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises on nad kokku leppinud, ja praktikat, mis

on nendevahelistes suhetes tekkinud.

Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt olid liimipüssid ja parketi pingutusrihmad hageja

valduses juba enne lepingu sõlmimist Kiilis Padi 10 kinnistule parketi paigaldamiseks ning

kostja ei ole tõendanud senise pooltevahelise praktika muutmist. Apellatsioonkaebuse p-s 60

on kostja kinnitanud, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb mh lähtuda poolte väljakujunenud

praktikast.

Maakohus on kostja renditasu nõude rahuldamata jätmisel pooltevahelist väljakujunenud

praktikat arvestanud ning põhjendatult leidnud, et kostja ei ole tõendanudsenise

väljakujunenud praktika muutmist.

Õiguskirjanduses (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt.

§ 389 komm 3.6.1.) on märgitud, et kui kasutusse andmise eesmärk on lepingu esemest

korrapärase majandamise reeglite järgi vilja saamine, kuid eseme kasutamine on tasuta, tuleb

leping lugeda tasuta kasutamise lepinguks, mitte rendilepinguks. Kostja viidatud VÕS § 28

lg 1 kohaselt üksnes eeldatakse, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud on

tasulised. Praegusel juhul on hageja nimetatud eelduse ümber lükanud ning tegemist ei ole

rendilepinguga, mille alusel nõuab kostja hagejalt renti 1747 eurot.

13. TsMS § 445 lg1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Antud asjas rahuldas ringkonnakohus hageja nõude kostja vastu 876 euro väljamõistmiseks ja

kostja nõude hageja vastu 876 euro väljamõistmiseks. Tegemist on tasaarvestatavate

nõuetega, mis tuleb kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada.

VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte

nõuded kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku

teisiti.

Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates

tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka õigus nõuda viivist.

Kostja teatas 25.09.2023 e-kirjas hagejale, et ta loeb hageja poolt Kiilis Padi 20 kinnistul

tehtud töö tasunõude tasaarvestatuks enda nõudega hageja vastu. Apellatsioonkaebuse p-s 46

kinnitas kostja, et 25.09.2023 tasaarvestusest tulenevalt puudub hagejal nõue kostja vastu.

VÕS § 197 lg-st 2 tulenevalt lõppesid alates 25.09.2023 poolte viivisenõuded ning seetõttu

tuleb jätta poolte viivisenõuded rahuldamata. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja viivis 16.10.2024 seisuga 140,12 eurot ja alates 17.10.2024 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, tuleb tühistada.

15. Maakohus jättis seoses hagi rahuldamisega hagiga seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel põhjendatult kostja kanda.

Kostja nõudis hagejalt maakohtus 4367 (1747+2620) euro väljamõistmist. Hageja tagastas

kostjale ühe liimipüssi ja pingutusrihmade komplekti (1100+420) ning ringkonnakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise ühe liimipüssi eest 876 eurot. Seega rahuldati

kostja vastuhagi kokku 2396 euro ehk 55% ulatuses (2396 eurot 4367-st) ning TsMS § 163 lg

1 teise alternatiivi alusel jätab ringkonnakohus vastuhagiga seotud menetluskulud 55%

ulatuses hageja ja 45% ulatuses kostja kanda.

Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, st jättis rahuldamata

apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti hagi rahuldamata jätmist, ning rahuldas

apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti ühe liimipüssi eest hüvitise väljamõistmist. Eelnevast

tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

Maakohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud ning seetõttu määrab

poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)