3-25-368/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX (kaebaja) esitas 31.10.2024 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, mis registreeriti 04.11.2024 numbriga 5-18/24/22553-1 (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 16-17).
Legislator headnote
AI generated3-25-368/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X (kaebaja) esitas 31.10.2024 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, mis registreeriti 04.11.2024 numbriga 5-18/24/22553-1 (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 16-17).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
14.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-368
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastama kaebaja
04.11.2024 pöördumisele ning Tallinna Vangla
kohustamiseks viima läbi uus riskihindamine
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel
Valter
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja temaga seotud kohtumenetluse
number tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
ASJAOLUD
1. X (kaebaja) esitas 31.10.2024 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, mis registreeriti
04.11.2024 numbriga 5-18/24/22553-1 (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 16-17).
Kaebaja soovis pöördumises teada, miks kinnipeetaval, kes kannab karistust alaealise vastu
sooritatud seksuaalkuriteo eest, on vabanedes uue kuriteo toimepanemiseprotsent 5 aasta
jooksul 7–22%. Kaebaja toob pöördumises välja, et viibis 13 aastat vabaduses ega pannud selle
aja jooksul toime sellelaadset kuritegu, sealjuures on tema seksuaalkuritegu arhiveeritud ning
episood oli toime pandud täiskasvanu vastu, kuid kaebaja seksuaalkuriteo protsent on 42–62%.
2. Kaebaja esitas 15.12.2024 Tallinna Vanglale pöördumise nr 1-24/2-2/9613, mis
registreeriti 16.12.2024 numbriga 2-2/1-24/25940-1 (dtl 19), milles kaebaja teatas, et ei ole
oma 04.11.2024 pöördumisele nr 5-18/24/22553-1 vastust saanud ning avaldas soovi jätkuvalt
vastust saada.
3. Tallinna Vangla vastas 30.12.2024 kaebajale kirjaga nr 5-18/24/22553-2 (dtl 20-21), et
täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamisetulemused. Vangla tõi vastuses
välja, et riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo
toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla.
Riskihindamise käigus kogub hindaja kinnipeetava kohta erinevat informatsiooni vestlustest
kinnipeetavaga, kinnipeetava isiklikust toimikust, vanglale kättesaadavatest registritest ning
andmebaasidest. Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku,
käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist, andmekogudest
saadud informatsiooni, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste
spetsialistidega, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Kogutud
informatsiooni analüüsides, tõlgendades ja üldistades annab hindaja selle põhjal subjektiivse
hinnangu kinnipeetava kriminogeensetele riskidele. Riskihindamise protsessis annab hindaja
(inspektor-kontaktisik) oma hinnangud, peale mida arvutab riskihindamissüsteem vastused
kokku ja esitab statistiliste võrdluste pinnalt hinnatava isiku uue kuriteo toimepanemise
tõenäosuse ehk riskitaseme järgneva kahe aasta jooksul (uue kuriteo sooritamise tõenäosuse
protsentuaalselt). Tõenäosusprotsendid kujunevad staatiliste ja dünaamiliste riskitegurite
pinnalt. Informatsiooni dünaamiliste ja staatiliste riskide hindamiseks saab riskihindaja
erinevatest dokumentidest (kohtuotsustest, karistusregistri väljavõttest, vestlusest hinnatavaga,
registritest, meditsiiniosakonnast jne).
Kaebajale on viimati koostatud riskihindamine 04.07.2024 seoses tingimisi ennetähtaegse
vabastamise menetlusega, millest nähtub, et kaebaja üldise korduva kuriteo toimepanemise
tõenäosus protsent kahe aasta jooksul on 16 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus
protsent kahe (2) aasta jooksul on 30 % ning seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise
tõenäosus on 41- 62 %. Antud riskiprotsendid on kajastatud ka kaebajale 04.07.2024 koostatud
kinnipeetava iseloomustuses. Juhend, mille põhjal riskihindamisi koostatakse, on avaliku teabe
seaduse (AvTS)$ 35 lg 2 p 3 alusel mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, mistõttu ei ole
vanglal võimalik veel detailsemalt selgitada, millest tulenevad kaebaja riskihindamise
protsendid. Kinnipeetavate suhtes läbiviidud riskihindamised ei ole võrreldavad, kuna kõikide
kinnipeetavate suhtes läbi viidav riskihindamine lähtub vaid konkreetse isiku andmetest, mis
on isiku osas personaalsed ja vaid tema kuritegusid kirjeldavad. Vangla vabandas vastuse
viibimise pärast.
4. Kaebaja esitas 12.01.2025 Tallinna Vanglale vaide, mis registreeriti 14.01.2025 numbriga
1-8/1-25/21-1 (dtl 3-4), milles leidis, et Tallinna Vangla 31.12.2024 kiri ei sisalda selgitusi,
miks kaebaja riskiprotsendid on suuremad kui teisel kinnipeetaval, kes pani toime raskema
kuriteo kui kaebaja. Kaebaja leiab, et kuna tema pani toime täiskasvanu vastu seksuaalkuriteo,
peavad tema riskiprotsendid olema oluliselt väiksemad kui isikul, kes pani kuriteo toime
alaealise vastu. Ka ametniku toodud hindamise aluseks olevate ja arvesse võetavate asjaolude
kohaselt peaksid kaebaja riskiprotsendid olema väiksemad, sest kaebaja on ametlikult
esmakordselt kriminaalkorras karistatud, kuivõrd tema eelnevad karistused on kustunud. Enne
vangistust omas kaebaja maja ja kinnistut, omas töökohta ning ka vangistuses viibides töötab
kaebaja puidutööstuses, kaebajal puudusid võlgnevused riigi ja pankade ees, kaebaja suhtleb
oma perekonnaliikmetega, kaebaja ei tarbi narkootikume ega ole kunagi alkoholi mõju all
seadust rikkunud. Kaebajal ei ole probleeme vaimse ega füüsilise tervisega, tema vaimne
seisund on stabiilselt positiivne ja käitumine vanglas õiguskuulekas. Kaebaja soovib vaides
adekvaatset ja objektiivset riskihindamist, mis arvestab kõiki kaebajaga seotud asjaolusid.
5. Tallinna Vangla jättis 22.01.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/21-2 kaebaja vaide
rahuldamata (dtl 5-6). Vaideotsuses on selgitatud, et selgitustaotlusele vastamine ei ole
haldusakt, kuna ei tekita, muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi, millest tulenevalt ei ole
võimalik selgitustaotluse vastuse vaidlustamisega taotleda muude toimingute sooritamist, vaid
kontrollida, kas selgitustaotlusele on korrektselt vastatud. Riskihindamise koostamise kord on
reguleeritud Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 ,Kinnipeetava individuaalse
täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“, mille § 8 lg 5 ja 6 sätestavad, mis tingimustel
uus riskihindamine läbi viiakse. Seetõttu puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda uue
riskihindamise koostamist. Vanglale teadaolevalt ei ole ilmnenud täitmiskava mõjutavaid uusi
asjaolusid, mistõttu peaks uue riskihindamise koostama. Isiku subjektiivne hinnang
riskihindamisega mittenõustumise osas ei saa olla aluseks uue riskihindamise koostamiseks.
Tallinna Vangla on seisukohal, et vaide esitaja õiguseid ei ole selgitustaotlusele vastamisega
rikutud või piiratud ning seega ei ole põhjendatud ka vaide rahuldamine.
2(6)
6. Tallinna Vangla vastas 10.02.2025 kirjaga nr 2-2/1-25/25940-2 kaebaja 16.12.2024 kirjale
nr 2-2/1-24/25940-1 ning teatas, et tema selgitustaotlusele nr 5-18/24/22553-1 on vangla
30.12.2024 kirjaga nr 5-18/24/22553-2 vastanud ning kaebaja on vastuse allkirja vastu kätte
saanud 07.01.2025. Samuti vabandas vangla vastuse viibimise eest.
7. Kaebaja esitas 14.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus
kontrolliks, kas kaebaja pöördumistes ja vaides esitatud küsimused seoses tema
riskihindamisega on saanud vastatud. Samuti soovib kaebaja, et Tallinna Vangla teostaks
kaebaja riskide uue hindamise mingi teise süsteemi järgi või objektiivse inimese poolt.
Kaebuses soovib kaebaja, et kohus nõuaks Tallinna Vanglalt välja tema 04.11.2024
pöördumise nr 5-18/24/22553-1 ja üksuse juhi 30.12.2024 vastuse nr 5-18/24/22553-2.
8. Kohus palus 18.02.2025 kohtunõudes Tallinna Vanglal esitada kaebaja viidatud
dokumendid ning seisukoht kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele.
9. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 25.02.2025 ning esitas kohtule nõutud dokumendid.
KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja soovib kaebuses, et kohus kontrolliks, kas kaebaja pöördumistes ja vaides esitatud
küsimused seoses tema riskihindamisega on saanud vastatud. Samuti soovib kaebaja, et
Tallinna Vangla teostaks kaebaja riskide uue hindamise mingi teise süsteemi järgi või
objektiivse inimese poolt. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste
avalusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja sooviks on see, et tema
04.11.2024 pöördumises esitatud küsimus seoses riskihindamisega saaks vastatud ning et
kaebaja suhtes viidaks läbi uus riskihindamine, mis arvestab kaebajaga seotud asjaolusid.
Sellest tulenevalt tõlgendab kohus kaebaja nõuet selliselt, et kaebus on esitatud Tallinna
Vangla kohustamiseks vastama kaebaja 04.11.2024 pöördumisele ning Tallinna Vangla
kohustamiseks viima läbi uus riskihindamine.
11. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse tõendite kogumiseks, paludes nõuda Tallinna
Vanglalt välja kaebaja 04.11.2024 pöördumine nr 5-18/24/22553-1 ja üksuse juhi 30.12.2024
vastus nr 5-18/24/22553-2. Tallinna Vangla edastas viidatud dokumendid 25.02.2025
vastusega kohtunõudele. Need dokumendid on kaebajale avaliku e-toimiku vahendusel
kättesaadavaks tehtud.
12. HKMS § § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,
kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega
halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.
13. Kaebaja esitas 04.11.2024 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles soovis teada, miks on
vanglast vabanemise korral tema seksuaalkuritegude toimepanemise riske hinnatud
riskiprotsendiga 42–62% olukorras, kus tema seksuaalkuritegu on arhiveeritud ning kaebaja ei
ole 13 aastat vabaduses viibides samalaadset kuritegu toime pannud ning nimetatud kuriteo
pani ta toime täiskasvanu vastu Samas on teise kinnipeetava, kes kannab karistust alaealise
vastu sooritatud seksuaalkuriteo eest, uue kuriteo toimepanemiseprotsent vabanedes 5 aasta
jooksul on hinnatud protsendiga 7–22%.
14. Kohus selgitab, et kaebaja taotlus on selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 2 lg 2 p 1
mõttes. Selgitustaotluse adressaadil, st käesolevate asjaolude kohaselt vanglal, on kohustus
taotlusele vastata ning isikul on õigus saada oma pöördumisele vastus (MSVS § 5 lg 1).
Selgitustaotluse esitanud isikul on õigus saada oma pöördumisele vastus ning see hõlmab ka
õigust, et saadud vastus on sisuline. Kohus selgitab, et kohtulik kontroll selgitustaotlusele
vastamisel ei ulatu aga vastuse sisulise õigsuse või põhjendatuse kontrollimiseni, sest
haldusorganil on kaalutlusruum, millisel viisil isiku avaldusele vastata. Seega puudub isikul
õigus esitada konkreetseid nõudmisi vastuse sisu osas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2019
3(6)
määrus asjas nr 3-19-624, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2024 määrus asjas nr 3-23-
1996, p 16).
15. Kohtule nähtuvalt selgitas Tallinna Vangla 30.12.2024 kirjas et riskihindamise koostamise
kord on reguleeritud Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 ,Kinnipeetava individuaalse
täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“1 (määrus nr 21), mille § 8 lg 5 ja 6 sätestavad,
mis tingimustel uus riskihindamine läbi viiakse. Sealjuures selgitati kaebajale, et
riskihindamise käigus annab ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo
toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla. Lisaks selgitas
vangla, millist informatsiooni kinnipeetava riskide hindamise käigus kogutakse, nt teave
vestlustest kinnipeetavaga, kinnipeetava isiklikust toimikust, vanglale kättesaadavatest
registritest ning andmebaasidest. Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava
varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist,
andmekogudest saadud informatsiooni, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja
asjaomaste spetsialistidega, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni.
Kogutud informatsiooni analüüsides, tõlgendades ja üldistades annab hindaja selle põhjal
subjektiivse hinnangu kinnipeetava kriminogeensetele riskidele, lisatakse ka inspektor-
kontaktisiku hinnangud. Seejärel arvutab riskihindamissüsteem vastused kokku ja esitab
statistiliste võrdluste pinnalt hinnatava isiku uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse ehk
riskitaseme järgneva kahe aasta jooksul (uue kuriteo sooritamise tõenäosuse protsentuaalselt).
Tõenäosusprotsendid kujunevad staatiliste ja dünaamiliste riskitegurite pinnalt. Informatsiooni
dünaamiliste ja staatiliste riskide hindamiseks saab riskihindaja erinevatest dokumentidest
(kohtuotsustest, karistusregistri väljavõttest, vestlusest hinnatavaga, registritest,
meditsiiniosakonnast jne). Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja riske hinnati viimati 04.07.2024
seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlusega ning riskihindamise tulemused on
kajastatud ka kaebajale 04.07.2024 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Vangla põhjendas,
et kuna juhend, mille põhjal riskihindamisi koostatakse, on avaliku teabe seaduse (AvTS)$ 35
lg 2 p 3 alusel mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, ei ole vanglal võimalik veel
detailsemalt selgitada, millest tulenevad kaebaja riskihindamise protsendid.
16. Kohus leiab, et vangla on oma vastamiskohustuse täitnud. Kohus selgitab kaebajale, et
kohus ei saaks käesoleva kaebuse sisulisel läbivaatamisel kontrollida seda, kas vangla on
vastanud kaebaja hinnangul õigesti ega tuvastada, milline olnuks õige selgitus. Kohus saab
anda üksnes hinnangu sellele, kas vangla vastus kaebaja pöördumisele on asjakohane ja
käsitleb selgitustaotluses toodud teemasid, ent kohus ei saaks vastuse sisu osas vastustajale
ettekirjutusi teha. Kohtule nähtub, et vangla on selgitanud kaebajale riskihindamise protsessi,
selle aluseks võetavaid andmeid ning kuidas riskihinnang kokkuvõtvalt kujuneb. Kaebaja on
väljendanud arusaamatust, kuidas kinnipeetavate riskihinnangud erinevad ning kaebajale
selgitati, et kinnipeetavate suhtes läbiviidud riskihindamised ei ole võrreldavad, kuna kõikide
kinnipeetavate suhtes läbi viidav riskihindamine lähtub vaid konkreetse isiku andmetest, mis
on isiku osas personaalsed ja vaid tema kuritegusid kirjeldavad. Praegusel juhul leiab kohus, et
kuna kaebaja pöördumine hõlmas küsimust seoses tema riskide hindamisega ja erinevust
riskihindamisel võrreldes teise kinnipeetavaga, siis vastustaja on kaebaja tõstatud küsimusi
käsitlenud. Vangla ei ole kohtu hinnangul kaebaja pöördumistega sisuliselt tegelemata jätnud
ega kaebaja probleeme eiranud. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul talle antud vastuse sisuga, ei
anna alust vangla vastuste vaidlustamiseks ega ka kohustada vastustajat talle uuesti vastama.
Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepäraseid vastuseid ega seda, et vangla
vastaks tema selgitustaotlusele tema soovitud viisil.
17. Kaebaja soovib Tallinna Vangla kohustamist viima läbi uus riskihindamine, mis arvestaks
objektiivselt kaebajaga seotud asjaolusid, mh kaebaja varasemat elukäiku ja õiguskuulekust
vangistuses viibimise ajal jne. Kohus selgitab, et kinnipeetava kriminogeensete riskide
hindamist (riskihindamist) reguleerib määrus nr 21, mille § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne
täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm,
1 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/12963308?leiaKehtiv
4(6)
milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende
rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise
tulemused ning täitmiskava koostamise protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete
riskide hindamine (riskihindamine) (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
18. Kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle
koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise
tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi
ja kohustusi (nt Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111). Küll aga mõjutavad kaebaja
õigusi vangla edaspidised toimingud ja haldusaktid, kui nende eelduseks on kaebaja suhtes
teostatud riskihindamine. Selliseid toiminguid ja haldusakte on kaebajal võimalik eraldiseisvalt
vaidlustada, osutades seejuures tema õigus riivavatele ebaõigetele faktiväidetele või
väärtushinnangutele.
19. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on kaebaja riskihindamine teostatud viimati
04.07.2024 seoses tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlusega (kohtute
infosüsteemi andmetel asi nr xxxxxxx), milles vangla esitas vangistusseaduse (VangS) § 76 lg
1 kohaselt kaebaja kohta iseloomustuse. Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28
„Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus
nr 28) § 4 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele
riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel samas määruses
sätestatud korras. Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise
menetluses on määruse nr 28 § 4 lg 2 p-de 1–3 kohaselt anda hinnang kinnipeetava
ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele
ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; hinnata individuaalse täitmiskava
täitmist; ning esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja
kohta. Määruse nr 28 § 9 lg 1 sätestab, et iseloomustuse koostab kontaktisik ning sama
paragrahvi lg-s 2 on kirjas, millised andmed tuleb iseloomustuses märkida. Määruse nr 28 § 9
lg 2 p 11 kohaselt märgitakse iseloomustuses riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava
isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Seega on tegemist
vähemalt osaliselt ametniku hinnanguga ning osaliselt kaebaja enda antud selgitustega. Sellise
iseloomustuse puhul on tegemist ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega
vabastamise menetluses ning iseloomustusel puudub iseseisev tähendust omav toime, sh ei ole
tegemist õiguslikke tagajärgi kaasa toova dokumendiga, vaid see kajastab asja otsustamiseks
vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega
vabastamise kohta teeb maakohus vastavas kohtumenetluses, milles on kaebajal võimalik
vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. Kui
vangla on kustunud karistusi mõne konkreetse otsuse tegemisel arvestanud (või tuginenud
individuaalsele täitmiskavale või riskihindamisele, kus neid on arvestatud), siis tuleb kaebajal
oma vastuväited esitada selle konkreetse otsuse vaidlustamise raames. Seega oli võimalus
esitada vastuväited iseloomustusele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kui
kaebaja ei nõustunud tema suhtes tehtud kohtumäärusega, oli tal õigus tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmise määrust määruskaebusega vaidlustada ning kohtule nähtuvalt on kaebaja
seda võimalust ka kasutanud.
20. Praegusel juhul ei ole kaebaja suhtes läbi viidud riskihindamine, sh talle määratud ohutase,
uue kuriteo toimepanemise protsent ega ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse
raames esitatud iseloomustuses antud hinnangud, eraldiseisvalt vaidlustatavad. Kaebajal
puudub subjektiivne õigus nõuda tema suhtes uue riskihindamise läbiviimist ja riskide
ümberhindamist. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja
paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta),
siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka
riskihindamisele.
21. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kohus tagastab
kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse
5(6)
tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole
kohtu menetluses olnud.
22. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle
esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole
kaebuselt riigilõivu tasunud, puudub vajadus otsustada riigilõivu tagastamise üle.
23. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime ja temaga seotud kohtumenetluse
numbri (asi nr xxxxxxxxx) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Nurm
kohtunik
6(6)