3-25-368/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-368

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastama kaebaja

04.11.2024 pöördumisele ning Tallinna Vangla

kohustamiseks viima läbi uus riskihindamine

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel

Valter

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja temaga seotud kohtumenetluse

number tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 31.10.2024 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, mis registreeriti

04.11.2024 numbriga 5-18/24/22553-1 (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 16-17).

Kaebaja soovis pöördumises teada, miks kinnipeetaval, kes kannab karistust alaealise vastu

sooritatud seksuaalkuriteo eest, on vabanedes uue kuriteo toimepanemiseprotsent 5 aasta

jooksul 7–22%. Kaebaja toob pöördumises välja, et viibis 13 aastat vabaduses ega pannud selle

aja jooksul toime sellelaadset kuritegu, sealjuures on tema seksuaalkuritegu arhiveeritud ning

episood oli toime pandud täiskasvanu vastu, kuid kaebaja seksuaalkuriteo protsent on 42–62%.

2. Kaebaja esitas 15.12.2024 Tallinna Vanglale pöördumise nr 1-24/2-2/9613, mis

registreeriti 16.12.2024 numbriga 2-2/1-24/25940-1 (dtl 19), milles kaebaja teatas, et ei ole

oma 04.11.2024 pöördumisele nr 5-18/24/22553-1 vastust saanud ning avaldas soovi jätkuvalt

vastust saada.

3. Tallinna Vangla vastas 30.12.2024 kaebajale kirjaga nr 5-18/24/22553-2 (dtl 20-21), et

täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamisetulemused. Vangla tõi vastuses

välja, et riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo

toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla.

Riskihindamise käigus kogub hindaja kinnipeetava kohta erinevat informatsiooni vestlustest

kinnipeetavaga, kinnipeetava isiklikust toimikust, vanglale kättesaadavatest registritest ning

andmebaasidest. Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku,

käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist, andmekogudest

saadud informatsiooni, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste

spetsialistidega, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Kogutud

informatsiooni analüüsides, tõlgendades ja üldistades annab hindaja selle põhjal subjektiivse

hinnangu kinnipeetava kriminogeensetele riskidele. Riskihindamise protsessis annab hindaja

(inspektor-kontaktisik) oma hinnangud, peale mida arvutab riskihindamissüsteem vastused

kokku ja esitab statistiliste võrdluste pinnalt hinnatava isiku uue kuriteo toimepanemise

tõenäosuse ehk riskitaseme järgneva kahe aasta jooksul (uue kuriteo sooritamise tõenäosuse

protsentuaalselt). Tõenäosusprotsendid kujunevad staatiliste ja dünaamiliste riskitegurite

pinnalt. Informatsiooni dünaamiliste ja staatiliste riskide hindamiseks saab riskihindaja

erinevatest dokumentidest (kohtuotsustest, karistusregistri väljavõttest, vestlusest hinnatavaga,

registritest, meditsiiniosakonnast jne).

Kaebajale on viimati koostatud riskihindamine 04.07.2024 seoses tingimisi ennetähtaegse

vabastamise menetlusega, millest nähtub, et kaebaja üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus protsent kahe aasta jooksul on 16 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

protsent kahe (2) aasta jooksul on 30 % ning seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise

tõenäosus on 41- 62 %. Antud riskiprotsendid on kajastatud ka kaebajale 04.07.2024 koostatud

kinnipeetava iseloomustuses. Juhend, mille põhjal riskihindamisi koostatakse, on avaliku teabe

seaduse (AvTS)$ 35 lg 2 p 3 alusel mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, mistõttu ei ole

vanglal võimalik veel detailsemalt selgitada, millest tulenevad kaebaja riskihindamise

protsendid. Kinnipeetavate suhtes läbiviidud riskihindamised ei ole võrreldavad, kuna kõikide

kinnipeetavate suhtes läbi viidav riskihindamine lähtub vaid konkreetse isiku andmetest, mis

on isiku osas personaalsed ja vaid tema kuritegusid kirjeldavad. Vangla vabandas vastuse

viibimise pärast.

4. Kaebaja esitas 12.01.2025 Tallinna Vanglale vaide, mis registreeriti 14.01.2025 numbriga

1-8/1-25/21-1 (dtl 3-4), milles leidis, et Tallinna Vangla 31.12.2024 kiri ei sisalda selgitusi,

miks kaebaja riskiprotsendid on suuremad kui teisel kinnipeetaval, kes pani toime raskema

kuriteo kui kaebaja. Kaebaja leiab, et kuna tema pani toime täiskasvanu vastu seksuaalkuriteo,

peavad tema riskiprotsendid olema oluliselt väiksemad kui isikul, kes pani kuriteo toime

alaealise vastu. Ka ametniku toodud hindamise aluseks olevate ja arvesse võetavate asjaolude

kohaselt peaksid kaebaja riskiprotsendid olema väiksemad, sest kaebaja on ametlikult

esmakordselt kriminaalkorras karistatud, kuivõrd tema eelnevad karistused on kustunud. Enne

vangistust omas kaebaja maja ja kinnistut, omas töökohta ning ka vangistuses viibides töötab

kaebaja puidutööstuses, kaebajal puudusid võlgnevused riigi ja pankade ees, kaebaja suhtleb

oma perekonnaliikmetega, kaebaja ei tarbi narkootikume ega ole kunagi alkoholi mõju all

seadust rikkunud. Kaebajal ei ole probleeme vaimse ega füüsilise tervisega, tema vaimne

seisund on stabiilselt positiivne ja käitumine vanglas õiguskuulekas. Kaebaja soovib vaides

adekvaatset ja objektiivset riskihindamist, mis arvestab kõiki kaebajaga seotud asjaolusid.

5. Tallinna Vangla jättis 22.01.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/21-2 kaebaja vaide

rahuldamata (dtl 5-6). Vaideotsuses on selgitatud, et selgitustaotlusele vastamine ei ole

haldusakt, kuna ei tekita, muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi, millest tulenevalt ei ole

võimalik selgitustaotluse vastuse vaidlustamisega taotleda muude toimingute sooritamist, vaid

kontrollida, kas selgitustaotlusele on korrektselt vastatud. Riskihindamise koostamise kord on

reguleeritud Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 ,Kinnipeetava individuaalse

täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“, mille § 8 lg 5 ja 6 sätestavad, mis tingimustel

uus riskihindamine läbi viiakse. Seetõttu puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda uue

riskihindamise koostamist. Vanglale teadaolevalt ei ole ilmnenud täitmiskava mõjutavaid uusi

asjaolusid, mistõttu peaks uue riskihindamise koostama. Isiku subjektiivne hinnang

riskihindamisega mittenõustumise osas ei saa olla aluseks uue riskihindamise koostamiseks.

Tallinna Vangla on seisukohal, et vaide esitaja õiguseid ei ole selgitustaotlusele vastamisega

rikutud või piiratud ning seega ei ole põhjendatud ka vaide rahuldamine.

2(6)

6. Tallinna Vangla vastas 10.02.2025 kirjaga nr 2-2/1-25/25940-2 kaebaja 16.12.2024 kirjale

nr 2-2/1-24/25940-1 ning teatas, et tema selgitustaotlusele nr 5-18/24/22553-1 on vangla

30.12.2024 kirjaga nr 5-18/24/22553-2 vastanud ning kaebaja on vastuse allkirja vastu kätte

saanud 07.01.2025. Samuti vabandas vangla vastuse viibimise eest.

7. Kaebaja esitas 14.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus

kontrolliks, kas kaebaja pöördumistes ja vaides esitatud küsimused seoses tema

riskihindamisega on saanud vastatud. Samuti soovib kaebaja, et Tallinna Vangla teostaks

kaebaja riskide uue hindamise mingi teise süsteemi järgi või objektiivse inimese poolt.

Kaebuses soovib kaebaja, et kohus nõuaks Tallinna Vanglalt välja tema 04.11.2024

pöördumise nr 5-18/24/22553-1 ja üksuse juhi 30.12.2024 vastuse nr 5-18/24/22553-2.

8. Kohus palus 18.02.2025 kohtunõudes Tallinna Vanglal esitada kaebaja viidatud

dokumendid ning seisukoht kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele.

9. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 25.02.2025 ning esitas kohtule nõutud dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja soovib kaebuses, et kohus kontrolliks, kas kaebaja pöördumistes ja vaides esitatud

küsimused seoses tema riskihindamisega on saanud vastatud. Samuti soovib kaebaja, et

Tallinna Vangla teostaks kaebaja riskide uue hindamise mingi teise süsteemi järgi või

objektiivse inimese poolt. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste

avalusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja sooviks on see, et tema

04.11.2024 pöördumises esitatud küsimus seoses riskihindamisega saaks vastatud ning et

kaebaja suhtes viidaks läbi uus riskihindamine, mis arvestab kaebajaga seotud asjaolusid.

Sellest tulenevalt tõlgendab kohus kaebaja nõuet selliselt, et kaebus on esitatud Tallinna

Vangla kohustamiseks vastama kaebaja 04.11.2024 pöördumisele ning Tallinna Vangla

kohustamiseks viima läbi uus riskihindamine.

11. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse tõendite kogumiseks, paludes nõuda Tallinna

Vanglalt välja kaebaja 04.11.2024 pöördumine nr 5-18/24/22553-1 ja üksuse juhi 30.12.2024

vastus nr 5-18/24/22553-2. Tallinna Vangla edastas viidatud dokumendid 25.02.2025

vastusega kohtunõudele. Need dokumendid on kaebajale avaliku e-toimiku vahendusel

kättesaadavaks tehtud.

12. HKMS § § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

13. Kaebaja esitas 04.11.2024 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles soovis teada, miks on

vanglast vabanemise korral tema seksuaalkuritegude toimepanemise riske hinnatud

riskiprotsendiga 42–62% olukorras, kus tema seksuaalkuritegu on arhiveeritud ning kaebaja ei

ole 13 aastat vabaduses viibides samalaadset kuritegu toime pannud ning nimetatud kuriteo

pani ta toime täiskasvanu vastu Samas on teise kinnipeetava, kes kannab karistust alaealise

vastu sooritatud seksuaalkuriteo eest, uue kuriteo toimepanemiseprotsent vabanedes 5 aasta

jooksul on hinnatud protsendiga 7–22%.

14. Kohus selgitab, et kaebaja taotlus on selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 2 lg 2 p 1

mõttes. Selgitustaotluse adressaadil, st käesolevate asjaolude kohaselt vanglal, on kohustus

taotlusele vastata ning isikul on õigus saada oma pöördumisele vastus (MSVS § 5 lg 1).

Selgitustaotluse esitanud isikul on õigus saada oma pöördumisele vastus ning see hõlmab ka

õigust, et saadud vastus on sisuline. Kohus selgitab, et kohtulik kontroll selgitustaotlusele

vastamisel ei ulatu aga vastuse sisulise õigsuse või põhjendatuse kontrollimiseni, sest

haldusorganil on kaalutlusruum, millisel viisil isiku avaldusele vastata. Seega puudub isikul

õigus esitada konkreetseid nõudmisi vastuse sisu osas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2019

3(6)

määrus asjas nr 3-19-624, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2024 määrus asjas nr 3-23-

1996, p 16).

15. Kohtule nähtuvalt selgitas Tallinna Vangla 30.12.2024 kirjas et riskihindamise koostamise

kord on reguleeritud Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 ,Kinnipeetava individuaalse

täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“1 (määrus nr 21), mille § 8 lg 5 ja 6 sätestavad,

mis tingimustel uus riskihindamine läbi viiakse. Sealjuures selgitati kaebajale, et

riskihindamise käigus annab ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo

toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla. Lisaks selgitas

vangla, millist informatsiooni kinnipeetava riskide hindamise käigus kogutakse, nt teave

vestlustest kinnipeetavaga, kinnipeetava isiklikust toimikust, vanglale kättesaadavatest

registritest ning andmebaasidest. Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava

varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist,

andmekogudest saadud informatsiooni, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja

asjaomaste spetsialistidega, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni.

Kogutud informatsiooni analüüsides, tõlgendades ja üldistades annab hindaja selle põhjal

subjektiivse hinnangu kinnipeetava kriminogeensetele riskidele, lisatakse ka inspektor-

kontaktisiku hinnangud. Seejärel arvutab riskihindamissüsteem vastused kokku ja esitab

statistiliste võrdluste pinnalt hinnatava isiku uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse ehk

riskitaseme järgneva kahe aasta jooksul (uue kuriteo sooritamise tõenäosuse protsentuaalselt).

Tõenäosusprotsendid kujunevad staatiliste ja dünaamiliste riskitegurite pinnalt. Informatsiooni

dünaamiliste ja staatiliste riskide hindamiseks saab riskihindaja erinevatest dokumentidest

(kohtuotsustest, karistusregistri väljavõttest, vestlusest hinnatavaga, registritest,

meditsiiniosakonnast jne). Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja riske hinnati viimati 04.07.2024

seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlusega ning riskihindamise tulemused on

kajastatud ka kaebajale 04.07.2024 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Vangla põhjendas,

et kuna juhend, mille põhjal riskihindamisi koostatakse, on avaliku teabe seaduse (AvTS)$ 35

lg 2 p 3 alusel mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, ei ole vanglal võimalik veel

detailsemalt selgitada, millest tulenevad kaebaja riskihindamise protsendid.

16. Kohus leiab, et vangla on oma vastamiskohustuse täitnud. Kohus selgitab kaebajale, et

kohus ei saaks käesoleva kaebuse sisulisel läbivaatamisel kontrollida seda, kas vangla on

vastanud kaebaja hinnangul õigesti ega tuvastada, milline olnuks õige selgitus. Kohus saab

anda üksnes hinnangu sellele, kas vangla vastus kaebaja pöördumisele on asjakohane ja

käsitleb selgitustaotluses toodud teemasid, ent kohus ei saaks vastuse sisu osas vastustajale

ettekirjutusi teha. Kohtule nähtub, et vangla on selgitanud kaebajale riskihindamise protsessi,

selle aluseks võetavaid andmeid ning kuidas riskihinnang kokkuvõtvalt kujuneb. Kaebaja on

väljendanud arusaamatust, kuidas kinnipeetavate riskihinnangud erinevad ning kaebajale

selgitati, et kinnipeetavate suhtes läbiviidud riskihindamised ei ole võrreldavad, kuna kõikide

kinnipeetavate suhtes läbi viidav riskihindamine lähtub vaid konkreetse isiku andmetest, mis

on isiku osas personaalsed ja vaid tema kuritegusid kirjeldavad. Praegusel juhul leiab kohus, et

kuna kaebaja pöördumine hõlmas küsimust seoses tema riskide hindamisega ja erinevust

riskihindamisel võrreldes teise kinnipeetavaga, siis vastustaja on kaebaja tõstatud küsimusi

käsitlenud. Vangla ei ole kohtu hinnangul kaebaja pöördumistega sisuliselt tegelemata jätnud

ega kaebaja probleeme eiranud. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul talle antud vastuse sisuga, ei

anna alust vangla vastuste vaidlustamiseks ega ka kohustada vastustajat talle uuesti vastama.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepäraseid vastuseid ega seda, et vangla

vastaks tema selgitustaotlusele tema soovitud viisil.

17. Kaebaja soovib Tallinna Vangla kohustamist viima läbi uus riskihindamine, mis arvestaks

objektiivselt kaebajaga seotud asjaolusid, mh kaebaja varasemat elukäiku ja õiguskuulekust

vangistuses viibimise ajal jne. Kohus selgitab, et kinnipeetava kriminogeensete riskide

hindamist (riskihindamist) reguleerib määrus nr 21, mille § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne

täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm,

1 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/12963308?leiaKehtiv

4(6)

milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende

rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise

tulemused ning täitmiskava koostamise protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete

riskide hindamine (riskihindamine) (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).

18. Kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle

koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise

tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi

ja kohustusi (nt Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111). Küll aga mõjutavad kaebaja

õigusi vangla edaspidised toimingud ja haldusaktid, kui nende eelduseks on kaebaja suhtes

teostatud riskihindamine. Selliseid toiminguid ja haldusakte on kaebajal võimalik eraldiseisvalt

vaidlustada, osutades seejuures tema õigus riivavatele ebaõigetele faktiväidetele või

väärtushinnangutele.

19. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on kaebaja riskihindamine teostatud viimati

04.07.2024 seoses tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlusega (kohtute

infosüsteemi andmetel asi nr xxxxxxx), milles vangla esitas vangistusseaduse (VangS) § 76 lg

1 kohaselt kaebaja kohta iseloomustuse. Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28

„Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus

nr 28) § 4 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele

riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel samas määruses

sätestatud korras. Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise

menetluses on määruse nr 28 § 4 lg 2 p-de 1–3 kohaselt anda hinnang kinnipeetava

ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele

ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; hinnata individuaalse täitmiskava

täitmist; ning esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja

kohta. Määruse nr 28 § 9 lg 1 sätestab, et iseloomustuse koostab kontaktisik ning sama

paragrahvi lg-s 2 on kirjas, millised andmed tuleb iseloomustuses märkida. Määruse nr 28 § 9

lg 2 p 11 kohaselt märgitakse iseloomustuses riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava

isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta. Seega on tegemist

vähemalt osaliselt ametniku hinnanguga ning osaliselt kaebaja enda antud selgitustega. Sellise

iseloomustuse puhul on tegemist ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega

vabastamise menetluses ning iseloomustusel puudub iseseisev tähendust omav toime, sh ei ole

tegemist õiguslikke tagajärgi kaasa toova dokumendiga, vaid see kajastab asja otsustamiseks

vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamise kohta teeb maakohus vastavas kohtumenetluses, milles on kaebajal võimalik

vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. Kui

vangla on kustunud karistusi mõne konkreetse otsuse tegemisel arvestanud (või tuginenud

individuaalsele täitmiskavale või riskihindamisele, kus neid on arvestatud), siis tuleb kaebajal

oma vastuväited esitada selle konkreetse otsuse vaidlustamise raames. Seega oli võimalus

esitada vastuväited iseloomustusele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kui

kaebaja ei nõustunud tema suhtes tehtud kohtumäärusega, oli tal õigus tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise määrust määruskaebusega vaidlustada ning kohtule nähtuvalt on kaebaja

seda võimalust ka kasutanud.

20. Praegusel juhul ei ole kaebaja suhtes läbi viidud riskihindamine, sh talle määratud ohutase,

uue kuriteo toimepanemise protsent ega ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse

raames esitatud iseloomustuses antud hinnangud, eraldiseisvalt vaidlustatavad. Kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda tema suhtes uue riskihindamise läbiviimist ja riskide

ümberhindamist. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja

paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta),

siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka

riskihindamisele.

21. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kohus tagastab

kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse

5(6)

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

22. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole

kaebuselt riigilõivu tasunud, puudub vajadus otsustada riigilõivu tagastamise üle.

23. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime ja temaga seotud kohtumenetluse

numbri (asi nr xxxxxxxxx) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

6(6)