2-21-17205/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-17205

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur

Andrias Palmitsa hagi Meremill OÜ vastu

kohustuse täitmise tagasivõitmiseks ja raha

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias

Palmitsa apellatsioonkaebus

Meremill OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias

Palmitsa apellatsioonkaebuse hind 498 567,85 eurot

Meremill OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 438 600

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ OMUL-FOT (registrikood 11283219,

pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits

Kostja Meremill OÜ (registrikood 14449554),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 10. veebruari 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. jaanuari 2024 otsus menetluskulude jaotuse,

menetluskulude kindlaksmääramise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas

ning teha selles osas uus otsus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2024 otsuse resolutsioon muutmata,

kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Hagi rahuldada osaliselt.

3.2 Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ OMUL-FOT poolt Meremill OÜ-

le tehtud rahalised ülekanded: 05.06.2019 - 17 000 eurot, 06.06.2019 - 28 000 eurot,

10.06.2019 - 15 000 eurot, 28.06.2019 - 51 000 eurot, 23.07.2019 - 30 000 eurot,

07.08.2019 - 20 000 eurot, 14.10.2019 - 18 000 eurot.

3.3 Välja mõista Meremill OÜ-lt 438 600 eurot OÜ OMUL-FOT (pankrotis)

pankrotihaldur Andrias Palmitsa kasuks.

3.4 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.5 Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2021, Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2022 ja

Riigikohtu 07.06.2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõud summas, mis

ületavad 438 600 eurot. Summas kuni 438 600 eurot jäävad hagi tagamise abinõud

kehtima.

3.6 Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.

3.7 Välja mõista OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldurilt Andrias Palmitsalt

riigituludesse riigilõiv summas 3400 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

4. Muuta hagihinda maakohtus ja määrata hagihinnaks maakohtus 937 167,85 eurot.

5. OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa apellatsioonkaebus

jätta rahuldamata.

6. Meremill OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ OMUL-FOT (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits (hageja) esitas 03.11.2021

Harju Maakohtule hagiavalduse Meremill OÜ (kostja) vastu. Hagis ja selle 25.11.2021

täpsustuses palus hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ OMUL-FOT

rahalise kohustuse täitmine Meremill OÜ-le ja mõista Meremill OÜ-lt välja 159 500 USD,

millele vastab hagi esitamise seisuga 185 067,85 eurot ja täiendavalt 752 100 eurot ehk

kokku 937 167,85 eurot.

2. Harju Maakohtu 23.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13345 nimetati OÜ OMUL-

FOT ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmits. Võlgniku pankrot kuulutati välja

27.01.2021 ja pankrotihaldurina jätkas Andrias Palmits.

3. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku arvelduskontolt on tehtud kostja

arvelduskontole rahaülekandeid viidates 16.03.2018 seltsingulepingule. Võlgniku

arvelduskontolt nr EE272200221032738035 on tehtud järgmised ülekanded: 09.11.2018 -

25 000 eurot, 13.11.2018 - 30 000 eurot, 12.12.2018 - 67 000 eurot, 17.12.2018 - 14 000

eurot, 19.12.2018 - 33 000 eurot, 03.01.2019 - 25 000 eurot, 10.01.2019 - 8 000 eurot,

29.01.2019 - 14 000 eurot, 31.01.2019 - 13 000 eurot, 01.02.2019 - 6 000 eurot,

16.05.2019 - 65 500 eurot, 05.06.2019 - 17 000 eurot, kokku 317 500 eurot.

Samuti: 27.11.2018 - 27 500 USD, 19.12.2018 - 17 600 USD, 27.12.2018 - 15 000 USD,

22.01.2019 - 12 000 USD, 31.01.2019 - 7 500 USD, 06.02.2019 - 10 000 USD,

11.02.2019 - 20 000 USD, 25.02.2019 - 19 900 USD, 04.04.2019 - 30 000 USD, kokku

159 500 USD.

4. Võlgniku arvelduskontolt nr EE911010220091420016 on tehtud ülekandeid: 08.11.2018 -

204 600 eurot, 16.05.2019 - 68 000 eurot, 06.06.2019 - 28 000 eurot, 10.06.2019 - 15 000

eurot, 28.06.2019 - 51 000 eurot, 23.07.2019 - 30 000 eurot, 07.08.2019 - 20 000 eurot,

14.10.2019 - 18 000 eurot, kokku 434 600 eurot.

5. Hageja taotleb rahalise kohustuse tagasivõitmist pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p 3

alusel. Rahaliste kohustuste täitmisega on rikutud võlausaldajate huve. Võlgnik ja kostja

on lähikondsed.

6. Kogu 937 167,85 eurot on kostjale tasutud seltsingulepingu raames. Sellest summast

jäävad PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamisalast välja 08.11.2018, 09.11.2018 ja 13.11.2018

ülekanded kogusummas 259 600 eurot. Seltsing lõppes 07.09.2020. Seltsingu lõppemisel

tuleb ülejäänud seltsinguvarast tagastada seltsinglaste panused. 259 600 euro suuruse

nõude puhul ei pruugi olla tegemist tagasivõitmise nõudega, vaid seltsingu lõppemisest

tuleneva nõudega.

Kostja vastus

7. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on oma nõudes valuutakurssi valesti arvutanud.

Summa 159 500 USD vastab (159 500 : 1,1603) 137 464,45 eurole. Seega on hageja

nõude suurus 889 564,45 eurot.

8. 16.03.2018 sõlmisid võlgnik, Geliose Kaubanduse OÜ, Cargotrade OÜ, kostja ja OOO

Marlin seltsingulepingu nr 16/2018 külmutatud kalatoodete ostmiseks ja müümiseks

rahvusvahelisel kalatoodete kaubandusturul. Seltsinglaste panused olid võrdsed (20%).

Igaühel olid omad ülesanded ning võlgniku ülesanne oli seltsingut rahastada. Võlgnik ei

pidanud tegelema turu-uuringutega, tarnijate leidmisega, ostjate leidmisega, logistikaga

ega Venemaal asuva kontori teenuse pakkumisega. Seega tegeles võlgnik rahastamisega ja

teised seltsinglased sisulise majandustegevusega.

9. Seoses erimeelsustega lepiti 07.09.2020 kokku seltsingu lõpetamises. Pooled leppisid

kokku, et vara jaotatakse seltsinglaste vahel vastavalt nende osadele ning enne seda

täidetakse kohustused võlausaldajate ees. Pärast kõikide kohustuste täitmist oli

seltsinguvara kokku 1 328 025 eurot, millest 20% on 265 605 eurot. See oleks

maksimaalne summa, mille ulatuses saaks hageja omada nõuet kostja suhtes. Kostja ei

vaidlusta, et seltsinguvara asub tema juures.

10. Rahaülekannete tegemise kehtetuks tunnistamise nõue on põhjendamatu. Kostja ei ole

võlgniku lähikondne. Võlgnik oli kuni 2019 oktoobris tehtud maksete tegemiseni

maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuste täitmise tõttu.

11. Lisaks tagasivõitmise nõudele on hageja esitanud määratlemata nõude summas 259 600

eurot. Kuna tegemist on tagasivõitmise hagiga, siis tuleb nimetatud määratlemata nõue

jätta rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2024 otsusega hagi osaliselt ja tunnistas tagasivõitmise

korras kehtetuks võlgniku poolt kostjale tehtud järgmised rahalised ülekanded: 05.06.2019

- 17 000 eurot, 06.06.2019 - 28 000 eurot, 10.06.2019 - 15 000 eurot, 28.06.2019 - 51 000

eurot, 23.07.2019 - 30 000 eurot, 07.08.2019 - 20 000 eurot, 14.10.2019 - 18 000 eurot.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 438 600 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

30 % ulatuses võlgniku kanda ja 70 % ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 112,30 eurot ja viivise. Lisaks mõistis kohus hagejalt välja

riigilõivu 1500 eurot ja kostjalt riigilõivu 3500 eurot riigi kasuks. Ühtlasi tühistas

maakohus maakohtu 17.11.2021, ringkonnakohtu 04.02.2022 ja Riigikohtu 07.06.2022

määrusega seatud hagi tagamise abinõud summas, mis ületavad 438 600 eurot. Summas

kuni 438 600 eurot jäid hagi tagamise abinõud kehtima.

13. Harju Maakohtu 23.11.2020 määrusega nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur.

Võlgniku pankrot kuulutati välja 27.01.2021 ning pankrotihalduriks nimetati Andrias

Palmits. Võlgniku arvelduskontolt nr EE272200221032738035 on tehtud järgmised

ülekanded: 09.11.2018 - 25 000 eurot, 13.11.2018 - 30 000 eurot, 12.12.2018 - 67 000

eurot, 17.12.2018 - 14 000 eurot, 19.12.2018 - 33 000 eurot, 03.01.2019 - 25 000 eurot,

10.01.2019 - 8 000 eurot, 29.01.2019 - 14 000 eurot, 31.01.2019 - 13 000 eurot,

01.02.2019 - 6 000 eurot, 16.05.2019 - 65 500 eurot, 05.06.2019 - 17 000 eurot, kokku

317 500 eurot. Samuti: 27.11.2018 - 27 500 USD, 19.12.2018 - 17 600 USD, 27.12.2018 -

15 000 USD, 22.01.2019 - 12 000 USD, 31.01.2019 - 7 500 USD, 06.02.2019 - 10 000

USD, 11.02.2019 - 20 000 USD, 25.02.2019 - 19 900 USD, 04.04.2019 - 30 000 USD,

kokku 159 500 USD (I kd, t lk 14-19). Võlgniku arvelduskontolt nr

EE911010220091420016 on tehtud ülekanded: 08.11.2018 - 204 600 eurot, 16.05.2019 -

68 000 eurot, 06.06.2019 - 28 000 eurot, 10.06.2019 - 15 000 eurot, 28.06.2019 - 51 000

eurot, 23.07.2019 - 30 000 eurot, 07.08.2019 - 20 000 eurot, 14.10.2019 - 18 000 eurot,

kokku 434 600 eurot (I kd, t lk 20).

14. Hageja on eelkõige välja toonud ühe võlausaldaja, kelle huvisid need tehingud võisid

kahjustada - AS ERST Finance. Nimetatud võlausaldaja on 28.01.2021 esitanud võlgniku

pankrotimenetluses nõudeavalduse kogusummas 258 389,95 eurot. Nõue põhineb Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 08.11.2019 otsusel. Otsusest nähtub, et

võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks alates 28.09.2018. Seega oli võlgnikule

vaidlusaluste tehingute tegemise ajaks teada nimetatud võlausaldaja nõue. Kui võlgnik

viib raha alusetult võlgnikust välja ning ei suuda seejärel täita võlausaldaja nõuet,

kahjustavad need tehingud selle võlausaldaja huve. Lisaks on võlgnikul ka teisi

võlausaldajaid. Ajaks, kui pankrotihaldur tegi pankrotimenetluses pankrotivara nimekirja,

oli kontodel 0 eurot, ainus vara korteriomand Paepargi 53-59 ja võlausaldajate nõudeid oli

summas 3 522 610,90 eurot. Võlgniku rahatus kahjustab võlausaldajate huve.

15. PankrS § 117 lg 3 järgi võib juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks olla võlgnikuga

lähedane isik. Võlgniku 16.02.2021 võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist

nähtub, et üldkoosolekul viibinud kohtunik on palunud OÜ Albergrupp Teenused, Geliose

Kaubanduse OÜ ja kostja esindajatel selgitada, kas võlausaldajad on võlgniku

lähikondsed. Võlausaldajad avaldasid vastusena kohtu küsimusele, et kõik eelnimetatud

võlausaldajad on võlgniku lähikondsed, kuna tegid ühist äri seltsingulepingu kaudu.

Lähtudes kostja väitest peab kohus põhimõtteliselt võimalikuks, et üldkoosolekut

protokollinud pankrotihaldur on midagi ekslikult protokollinud, kuid leiab, et antud juhul

see nii ei olnud. Nimelt oli üldkoosolekul ka asja arutav kohus. Kohus on selgelt

nimetatud võlausaldajatest aru saanud, et need tunnistasid end võlgniku lähikondseks -

nendele võlausaldajatele kui lähikondsetele on kohus 17.02.2021 määrusega jätnud hääled

määramata (I kd, t lk 37-39). Seega ei saa tegemist olla pankrotihalduri eksliku

arusaamaga üldkoosolekul toimunust. Vande all antud seletuses märkis kostja seaduslik

esindaja DM, et ta ei saa hästi eesti keelest aru, koosolekul räägitut temale ei tõlgitud,

samuti ei tea, mida tähendab sõna lähikondne. Samas on ta üldkoosolekul vastuseid

andnud. Kui kostja seaduslik esindaja ei saanud aru, mida temalt küsiti, tulnuks seda

selgitada kohapeal, mitte anda vastuseid, mida hiljem eitada. Väite, et kostja seaduslik

esindaja ei saanud aru, mida ta üldkoosolekul ütles, kaalukust vähendab ka see, et ta ei

vaidlustanud võlausaldajate häälte määramist. Kohus nõustus kostjaga, et pelgalt seltsing

või partnerlus erinevate lepingute puhul ei tähenda veel lähikondsust. Selleks on vaja

midagi enamat. Kuid antud asjas leiab kohus, et see ongi tuvastatud. Näiteks on kostjal ja

võlgnikul olnud ühine tegutsemiskoht Paepargi 53-59, mis kuulub võlgnikule. Paepargi

53-59 ei ole büroohoone erinevate rentnike tarbeks, vaid võlgnikule kuuluv korteriomand.

Seal saab asukohta pidada vaid võlgnikuga seotud isik. Kostja ei eita ka seda, et kostja

seaduslikud esindajad on varem olnud võlgniku töötajad. Tunnistaja EN andis ütlusi, mille

kohaselt kostja seaduslik esindaja DM ja VT teatasid talle, et nad olid võlgniku direktorid

kuni 2019 novembrini. Ka tunnistaja AK kinnitas, et DM ja VT juhtisid võlgniku

tegevust. Kuigi tunnistajad SZ ja IT kinnitasid, et kostja töötajad ei juhtinud võlgniku

tegevust, viitavad tõendid oma enamuses sellele, et võlgniku ja kostja vahel oli suurem

seos kui tavaliselt lepingupartneritel. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et võlgnik ja

kostja olid lähikondsed PankrS § 117 lg 3 mõttes.

16. Pankrotivõlgnik on teostanud kostjale pangaülekandeid. Tegemist on rahalise kohustusega

pankrotiseaduse mõttes. Kohustus täideti perioodil 08.11.2018 – 14.10.2019. Asjakohane

on kostja viide, et kuna ajutine haldur nimetati pankrotivõlgnikule 23.11.2020, saab

hageja PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi tagasi nõuda makseid alates 23.11.2018, s.o kuni 2

aastat enne ajutise halduri nimetamist. Maksete tagasinõudmist varasema aja eest see säte

ei võimalda. Ka hageja möönab, et 08.11.2018, 09.11.2018 ja 13.11.2018 ülekanded

kogusummas 259 600 eurot jäävad tema nõudest välja. Seda summat nõuab hageja kostjalt

seltsingulepingu raames.

17. Kuna kohus on leidnud, et rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlgniku võlausaldaja

huve, kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja kohustus

täideti võlgniku lähikondsele, esinevad alused PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Hagi

rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et võlgnik oli maksete tegemise ajal

maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.

18. Pankrotimääruses on kohus, tuginedes pankrotihalduri aruandele, leidnud, et võlgniku

maksejõuetus saabus 2019 juunis, mil võlgnik lõpetas arvelduskontode aktiivse

kasutamise ja tegevuse deklareeritud tegevusalal (kalade, vähilaadsete ja kalatoodete

hulgimüük). Tunnistaja EN andis kohtus ütlusi, mille järgi arutasid seltsinglased võlgniku

pankrotti 2018 augustis, mil võlgniku seaduslik esindaja FM teatas, et võlgniku

lepingupartnerid on võlgnikku petnud. Sama kinnitas tunnistaja AK. Seevastu tunnistaja

SZ ja IT väitsid, et seltsinglased ei ole kunagi võlgniku maksejõuetust arutanud ja 2018

teises pooles allkirjastati hoopis seltsinguleping. Kohus leidis, et enamus asjas kogutud

tõenditest viitab sellele, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2019 juunis.

19. Kostja tugines oma seisukohas võlgniku 2018 majandusaasta aruandele, mille kohaselt oli

võlgniku müügitulu sellel aastal 4 256 670 eurot ja kasum 68 370 eurot. Vara oli

võlgnikul 3 878 779 eurot ja kohustusi 882 949 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et nimetatu

ei viita võlgniku maksejõuetusele. Majandusaasta aruannet on kontrollinud sõltumatu

vandeaudiitor, pankrotihaldur ei ole selle aruande õigsust kahtluse alla seadnud ning

puuduvad ka muud asjaolud, mis võimaldaksid arvata, et võlgnik oli 2018 maksejõuetu.

Võlgnik tegeles ka igapäevase majandustegevusega deklareeritud tegevusalal. Selle

tegevusalaga oli seotud ka seltsinguleping, mis on dateeritud 16.03.2018, kuid mis

tunnistajate Z ja T väitel allkirjastati sama aasta sügisel. Seltsinguleping oli tegelik ja

mitte fiktiivne, selle alusel osteti ja müüdi kaupu. Sellele viitavad ka kostjale esitatud

arved ja deklaratsioonid külmutatud kala ostmisel. Need arved on esitatud perioodil

06.02.2019 - 04.12.2019, mis näitab seda, et 2019 esimeses pooles toimus

seltsingulepingu alusel tavapärane majandustegevus. See ühtlasi kinnitab, et 2018 aasta

suvel ei saanud võlgnik olla maksejõuetu.

20. Hageja on esitanud asjatundja arvamuse (riiklikult tunnustatud ekspert UV), mille

kohaselt oli võlgnik maksejõuetu 2018 oktoobri lõpu seisuga, kuivõrd pärast seda algasid

tehingud, millega viidi rahalised vahendid ettevõttest välja ning muudeti võlgnik

maksejõuetuks (II kd, t lk 40-45). Kohus leidis, et asjatundja arvamus ei haaku teiste asjas

kogutud tõenditega - vandeaudiitori poolt kinnitatud võlgniku majandusaasta aruanne, mis

näitas 2018 võlgniku kasumlikku tegutsemist; arved, mis näitasid majandustegevust 2019;

konto ülekanded, mis näitasid, et võlgnikul oli 2019 piisavalt vahendeid. Kostja on

esitanud asjatundja arvamuse (riiklikult tunnustatud finantsekspert AJ), kes leidis, et

võlgnik muutus maksejõuetuks juunis-augustis 2019. Võlgnikul oli kogu 2019 jooksul

raskusi arvete õigeaegse tasumisega, kuigi maksuvõlga ei tekkinud. Netovara muutus

negatiivseks juulis 2019. Käive kukkus kõige enam aprillis 2019. Kohus leidis, et antud

arvamus haakub teiste asjas kogutud tõenditega ning lükkab eelmise asjatundja arvamuse

ümber. Kostja on esitanud veel ühe asjatundja arvamuse (riiklikult tunnustatud ekspert

finantsekspertiisi valdkonnas AA), kelle seisukoha järgi kujunes võlgniku maksejõuetus

välja oktoobris 2019, kuid ka see arvamus hälbib tõendite enamusest. Kohus lähtus

võlgniku maksejõuetuse aja kindlakstegemisel tõendite enamusest ning selleks ajaks on

juuni 2019.

21. Järeldada ei saa, et võlgnik muutus 2019 esimeses pooles maksejõuetuks just kostjale

tehtud ülekannete tõttu. Maksejõuetus ei tekkinud mitte üksnes seltsingulepingust

tuleneva kohustuse täitmisega kostjale, vaid laiema ettevõtluskahjumi tulemusena. Samas

on hagejal põhjust ette heita neid ülekandeid, mis on tehtud juba võlgniku maksejõuetuse

ajal. Kohus on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse juunis 2019. Alates juunist 2019 tehtud

ülekannete tagasivõitmise õigus hagejal esineb. Alates juunist 2019 on tehtud järgmisi

ülekandeid: 05.06.2019 - 17 000 eurot, 06.06.2019 - 28 000 eurot, 10.06.2019 - 15 000

eurot, 28.06.2019 - 51 000 eurot, 23.07.2019 - 30 000 eurot, 07.08.2019 - 20 000 eurot,

14.10.2019 - 18 000 eurot, kokku 179 000 eurot. Kuna võlgnik ei olnud sel ajal enam

maksejõuline, ei tohtinud neid ülekandeid teha ning kohtul on alus PankrS § 113 lg 1 p 3

järgi need tehingud tunnistada kehtetuks ja raha kostjalt välja mõista.

22. Hageja leidis, et nõue summas 259 600 eurot ei pruugi olla tagasivõitmise nõue ning see

tuleks välja mõista seltsingulepingu lõpetamise hüvitisena VÕS § 596 p 7 alusel või muul

alusel. Kostja leidis, et see nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna see ei ole tagasivõitmise

nõue.

23. Kohus asus seisukohale, et hagejal on õigus esitada oma nõude aluseks alternatiive ning

nõude rahuldamiseks vajalikku õigust kohaldab kohus. Seetõttu analüüsis kohus kas

hageja nõude summas 259 600 eurot rahuldamiseks leidub tagasivõitmisest alternatiivne

alus.

24. 16.03.2018 dateeritud seltsingulepingu sõlmimises võlgniku, kostja, Geliose Kaubanduse

OÜ, Cargotrade OÜ ja OOO Marlin vahel puudub vaidlus. Vaidlus puudub ka selles, et

võlgnik on seda lepingut finantseerinud, tehes rahalisi ülekandeid kostja arvelduskontole.

Kostja juhtis seltsingut vastavalt lepingu p-le 5.1. 07.09.2020 on sõlmitud seltsinglaste

vahel kokkulepe seltsingulepingu lõpetamiseks (edaspidi kokkulepe). Kokkuleppe p 2

järgi otsustati jaotada seltsingu vara vastavalt seltsinglaste osadele, mis jääb pärast

seltsingu kohustuste täitmist. Kuigi võlgnik finantseeris 100% seltsingu tegevust, muutus

tema panus lepingu p 7.1 alusel seltsinglaste ühisomandisse. Seltsinglaste panus, sh

võlgnikul ja kostjal oli 20%. Kostja on tunnistanud, et pärast kõikide kohustuste täitmist

oli seltsinguvara kokku 1 328 025 eurot ning võlgniku 20%-line panus on sellest 265

605 eurot. Puuduvad väited ja tõendid, et võlgnikule on panus tagastatud. Seetõttu leidis

kohus, et nii kokkuleppe p 2 kui VÕS § 603 lg 1 järgi tuleb võlgnikule tema panus

tagastada. Samas nõuab hageja sellel alusel kostjalt 259 600 eurot. Kuigi kohus saab

kohaldada õigust ise, ei saa ta ületada hageja nõuet. Seetõttu mõistis kohus kostjalt

seltsinglase panuse tagastusena hageja kasuks välja 259 600 eurot.

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt summas (179 000 + 259 600) 438 600

eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

Hageja apellatsioonkaebus

26. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 498 567,85 euro ulatuses ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada ka selles osas. Menetluskulud jätta kostja kanda.

27. Maakohus on maksejõuetuse tekkimise aja osas jõudnud ebaõigele järeldusele. Peamine

tõend, millest võlgniku maksejõuetuks muutumine nähtub, on UV arvamus, kes leidis, et

võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobri lõpu seisuga. Võlgnikul oli juba 2018 augustis

tekkinud rahaline kohustus summas 559 186,45 eurot Albert&Drill Trading GmbH ees,

mida võlgnik ei täitnud. Seda nõuet raamatupidamises ei kajastatud. Tallinna

Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsusega tsiviilasjas 2-21-10111 on tunnustatud Albert&Drill

Trading GmbH nõuet summas 624 551,98 eurot. Asjatundja UV lõppjäreldust, et võlgnik

muutus maksejõuetuks 2018 oktoobri lõpu seisuga, toetavad ka tunnistajate EN ja AK

ütlused, mille kohaselt arutati 2018 augustis võlgniku pankrotiavalduse esitamise vajaduse

üle.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

28. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ning teha uus otsus, millega jätta hagi

täielikult rahuldamata.

29. Maakohus leidis ebaõigesti, et võlgnik ja kostja on lähikondsed. DM ei ole võlausaldajate

üldkoosolekul avaldanud, et kostja on võlgniku lähikondne. Seda on DM kinnitanud

06.12.2023 kohtuistungil vande all. Ka pankrotihaldur A. Palmits ei kinnitanud

06.12.2023 istungil, et protokoll on kindlasti õigesti koostatud, vaid tegi hoopis

ettepaneku protokoll tõendite hulgast välja arvata. Samuti ei olnud kostjal vaja vaidlustada

võlgniku pankrotimenetluses temale häälte määramata jätmist, kuna kostja esitas võlgniku

pankrotimenetluses oma nõude ekslikult (kostjal puudub nõue võlgniku vastu). Kostja

tegutsemine võlgniku asukohas ei viita lähikondsusele. Ka ei ole lähikondsusele viitav

asjaolu, et kostja juhatuse liikmed on varem töötanud võlgniku juures.

30. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et võlgniku maksejõuetus saabus 2019 juunis.

Võlgniku maksejõuetus saabus 2019 oktoobris, nagu on märkinud asjatundja AA.

31. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, kui mõistis kostjalt seltsingulepingu sätete

alusel välja 259 600 eurot. Hageja on esitanud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise

nõude, mitte seltsingulepingu lõppemisest tuleneva nõude. Tegemist on erinevatele

asjaoludele tuginevate nõuetega. Isegi kui hageja oleks esitanud seltsingulepingu

lõppemisest tuleneva nõude, siis tuleks nõude lahendamisel arvestada seltsingulepingu

lõpetamise kokkuleppes märgitut. 07.09.2020 leppisid seltsingulepingu pooled kokku, et

seltsinguvara jaotatakse seltsinglaste vahel vastavalt seltsinglaste osadele, mis jääb pärast

seltsingu kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Hageja ei ole tõendanud, kui suur oli vara

seltsingulepingu lõppemisel ja kui suured olid kohustused.

32. Menetluskulude jaotamisel on maakohus ebaõigesti lähtunud hagi hinnast summas 629

964,45 eurot. Õige hagi hind on 889 564,45 eurot. Seega oleks menetluskulud pidanud

jaotama nii, et 51 % hageja kanda ja 49 % kostja kanda. Kohus on põhjendanud kostja

esindajakulude osalist väljamõistmata jätmist sellega, et hageja esindaja kulud olid

väiksemad. Kostja hinnangul ei saa menetlusosalise kulude põhjendatust hinnata ainuüksi

selle põhjal, kui suured olid vastaspoole kulud. Kohus on pidanud kostja lepingulise

esindaja ajakulu põhjendamatuks 18 tunni ulatuses, kuid otsusest ei selgu, milliseid

kulusid pidas kohus põhjendamatuks. Kostja esindaja ajakulu on ka selles osas

põhjendatud.

Vastused apellatsioonkaebustele

33. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse,

menetluskulude kindlaksmääramise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2

ja 21). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja vastuapellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

35. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub tunnistada tagasivõitmise korras

kehtetuks võlgniku rahaliste kohustuste täitmine kostjale. Hageja nõude alus on PankrS §

113 lg 1 p 3. Selle sätte kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise

võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist

võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal

maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Lisaks PankrS § 113

lg 1 p-s 3 sätestatud eeldustele peavad olema tagasivõitmise hagi rahuldamiseks täidetud

ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. PankrS § 109 lg 1

sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud

alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

36. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2018 oktoobri lõpus.

Kostja on vastuapellatsioonkaebuses arvamusel, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2019

oktoobris.

37. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on hageja väide, et

võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobri lõpu seisuga. Eriteadmistega isiku UV 27.12.2022

arvamuse kohaselt tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks 2018 oktoobri lõpu seisuga,

kuivõrd pärast seda algasid tehingud, millega viidi rahalised vahendid ettevõttest välja ja

muudeti võlgnik kokkuvõttes maksejõuetuks. Samuti oli hiljemalt 2018 oktoobri lõpuks

kujundatud seisukoht, et äritegevust võlgniku kaudu enam ei jätkata (II kd tl 40-45).

Kolleegiumi hinnangul ei saa UV arvamuse pinnalt asuda seisukohale, et võlgnik oli

maksejõuetu 2018 oktoobri lõpus. PankrS § 2 lõiked 2 ja 3 (kuni 31.01.2021 kehtinud

redaktsioonis) sätestasid, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei

kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. UV arvamusest ei järeldu, et võlgnik ei suutnud 2018 oktoobri lõpus rahuldada

võlausaldajate nõudeid või et võlgniku varad ei katnud tema kohustusi, ning et selline

seisund ei olnud ajutine. Ka võlgniku 2018 majandusaasta aruandest (I kd tl 8-18) ei

tulene, et võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobri seisuga. Sealjuures on ebaõige hageja

seisukoht, et võlgniku raamatupidamises ei kajastatud võlgniku kohustust summas 559

186,45 eurot Albert&Drill Trading GmbH ees. Asjaolu, et nimetatud kohustus oli

võlgniku raamatupidamises kajastatud, nähtub nii eriteadmistega isiku AJi 23.03.2023

arvamusest (II kd tl 54-63) kui ka eriteadmistega isiku AA 15.08.2023 arvamusest (II kd tl

107-115). Seda, et võlgnik oli maksejõuetu 2018 oktoobris, ei saa lugeda tõendatuks ka

tunnistajate EN ja AK ütlustega.

38. Eriteadmistega isiku AJ 23.03.2023 arvamuse kohaselt oli võlgnikul kogu 2019 jooksul

raskusi arvete õigeaegse tasumisega ja netovara muutus negatiivseks 2019 juulis.

Müügikäibed olid langenud ja langesid veelgi alates 2019 aprillist. Äritegevus oli

igakuiselt kahjumlik ja kahjum süvenes. Sellisena ei olnud tõenäoline, et äritegevus

hakkab lähitulevikus makseraskuste ja negatiivse netovara ületamiseks piisavalt kasumit

tootma. Äritegevuse jätkamiseks ja makseraskuste ületamiseks oleks vajatud täiendavat

kapitali (omakapital), mille kaasamine, arvestades majanduslikku olukorda, ei oleks olnud

2019 suvel enam tõenäoline. Arvamuse kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks

ajavahemikul 2019 juuni kuni 2019 august. Eriteadmistega isiku AA 15.08.2023 arvamuse

kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2019 oktoobris, mil kohustused muutusid

suuremaks kui varad. AJ ja AA arvamustest ilmneb, et eriteadmistega isikud on jõudnud

maksejõuetuse tekkimise aja osas erinevale tulemusele eelkõige seetõttu, et nad on

erinevalt hinnanud võlgniku varade õiglast väärtust. Samas järeldub nii AA arvamusest

kui ka pankrotihalduri ettekandest võlgniku võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (I kd

34), et võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2019 suvel. See toetab seisukohta

maksejõuetuse saabumisest 2019 suvel. Ka pankrotihaldur ise oli võlgniku võlausaldajate

üldkoosolekul seisukohal, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2019 juunis (I kd 34).

Ülaltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et võlgniku

maksejõuetus saabus 2019 juunis.

39. Kostja vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses maakohtu seisukoha, et võlgnik ja kostja on

lähikondsed. PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondne

füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS

§ 117 lg 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes

1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Maakohus tugines lähikondsuse hindamisel

olulises ulatuses sellele, et võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul on kolm võlausaldajat

(sh kostja) kinnitanud, et nad on võlgniku lähikondsed. Kostja on seisukohal, et ta ei ole

võlausaldajate üldkoosolekul oma lähikondsust kinnitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole käesoleva asja lahendamisel määravat tähtsust sellel, mida kostja võlausaldajate

üldkoosolekul avaldas, kuna võlgniku lähikondsus on õiguslik küsimus.

40. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik, Geliose Kaubanduse OÜ, Cargotrade OÜ, kostja

ja OOO Marlin sõlminud seltsingulepingu külmutatud kalatoodete ostmiseks ja

müümiseks rahvusvahelisel kalatoodete kaubandusturul (I kd tl 156-162). VÕS § 580 lg 1

sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema

ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige

panuste tegemisega. Seltsingulepingu p 4.2 järgi oli võlgniku ülesanne seltsingu

rahastamine 100 % ulatuses. Seltsingulepingu p 7.1 järgi lähevad seltsinglaste tehtavad

panused, samuti seltsingu jaoks loodud või omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse.

Seltsingulepingu p 8 kohaselt on iga seltsinglase osa kasumi jaotamises 20 % iga

majandusaasta kogukasumist. Seltsingulepingu p 5.1 kohaselt juhtis seltsingut kostja.

Arvestades, et nii võlgnik kui kostja olid lepinguosalisteks seltsingulepingus, mille

ühiseks eesmärgiks oli kalatoodetega kauplemine, et seltsingut rahastas üksnes võlgnik, et

võlgniku tehtud rahalised panused läksid seltsinglaste ühisomandisse, et kasum tuli

lepingu kohaselt jaotada seltsinglaste vahel võrdselt, ning et seltsingut juhtis kostja, on

ringkonnakohus seisukohal, et kostjal oli võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi

PankrS § 117 lg 2 p 5 tähenduses. Kolleegiumi hinnangul saab kostjat lugeda võlgniku

lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 5 alusel.

41. Ülaltoodule tuginedes tunnistas maakohus õigesti tagasivõitmise korraks kehtetuks

05.06.2019 – 14.10.2019 tehtud rahalise kohustuse täitmised kogusummas 179 000 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nende maksete tegemisega kahjustati

võlausaldajate huve.

42. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 259 600 eurot seltsingulepingust

tulenevalt. Kostja leiab, et kuna hageja esitas tagasivõitmise nõude, siis ei saanud

maakohus mõista kostjalt välja 259 600 eurot seltsingulepingust tulenevalt.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Hageja tugines alternatiivselt sellele, et kohus

mõistaks kostjalt välja 259 600 eurot seltsingulepingust tulenevalt ning seadusest ei

tulenenud maakohtule keeldu hageja nõue sellel alusel lahendada. Seltsinglased leppisid

07.09.2020 kokku seltsingulepingu lõpetamises alates 10.08.2020. Seltsingulepingu

lõpetamise kokkuleppe kohaselt jaotatakse seltsinguvara seltsinglaste vahel vastavalt

seltsinglaste osadele, mis jääb pärast seltsingu kohustuste täitmist võlausaldajate ees (I kd

tl 163-164). Kostja on kinnitanud, et pärast kõikide kohustuste täitmist oli seltsinguvara

kokku 1 328 025 eurot, ning seltsinguvara asub tema valduses (I kd tl 124-124 pöördel).

Arvestades, et iga seltsinglase osa on 20 %, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt

seltsingulepingu lõpetamise kokkuleppe alusel 265 605 eurot. Hageja nõudis

seltsingulepingust tulenevalt 259 600 euro väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud kostjalt välja mõista 259 600 eurot seltsingulepingu lõpetamise kokkuleppest

tulenevalt. Maakohtu lõppjäreldus 259 600 euro väljamõistmise kohta tuleb seega jätta

muutmata.

43. Ringkonnakohtu 10.02.2025 istungil asus hageja seisukohale, et see osa, mis 937 167,85

euro nõudest ei rahuldata tagasivõitmise sätete alusel, tuleb kostjalt välja mõista

seltsingulepingu alusel panuse tagastamisena. Kolleegium märgib, et hageja ei

formuleerinud sellisena oma nõuet maakohtu menetluses ning ei tuginenud sellele ka

apellatsioonkaebuses. Maakohtus palus hageja seltsingulepingu alusel välja mõista 259

600 eurot ning kohus sai lähtuda üksnes hageja nõudest. Hagi muutmine hageja taotletud

viisil ringkonnakohtu istungil ei ole võimalik.

44. Ülaltoodust tulenevalt jääb maakohtu lõppjäreldus hagi osalise rahuldamise ja kostjalt

kokku 438 600 euro väljamõistmise osas muutmata.

45. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi hind on 629 964,45 eurot (otsuse sissejuhatuses

on ekslikult märgitud, et hagi hind on 62 964,45 eurot). TsMS § 124 lg 1 kohaselt

määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

Hageja palus 937 167,85 euro väljamõistmist. Seega on õige hagi hind 937 167,85 eurot

ning hagi hinda maakohtus tuleb vastavalt muuta (TsMS § 137 lg 11).

46. Kuna maakohus jaotas menetluskulud ebaõigest hagi hinnast lähtuvalt, siis on maakohtu

menetluskulude jaotus vale. Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab ringkonnakohus

põhjendatuks jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (TsMS §

163 lg 1). Sellest tulevalt tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude

kindlaksmääramise osas. Kuna menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi

kanda, siis puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.

47. Hageja hagi esitamisel maakohtus riigilõivu ei tasunud. RLS § 22 lg 2 p 51 järgi on

riigilõivu tasumisest vabastatud pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel. See ei

välista aga riigilõivu hilisemat hüvitamiskohustust. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus 937 167,85 euro suuruse hagi hinna puhul tasumisele

riigilõiv 3400 eurot. Arvestades, et maakohtu menetluskulud jäid poolte endi kanda, siis

tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 2 alusel riigi tuludesse välja mõista riigilõiv

3400 eurot.

48. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul,

kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise

korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)