3-25-500/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-500

Haldusasi

O.G riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – O.G

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse O.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-500.

2. Jätta O.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-500 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

235 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.G esitas 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, millest

halduskohus järeldas, et taotleja soovib riigi õigusabi pöördumiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse (EIK) seoses haldusasjaga nr 3-24-857. Taotluse kohaselt ei ole nimetatud asjas

kohtud järginud seadust ning pööranud tähelepanu Eesti Töötukassa rikkumistele. Töötukassa

vastustes on palju valet ja faktide moonutamist, sh ebavõrdset kohtlemist. Taotlejal endal

puudub juriidiline haridus.

2. Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg

3 alusel rahuldamata, sest esitatav kaebus oleks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 35 lg 3 punkti a kohaselt ilmselt vastuvõetamatu. Kuna haldusasja

nr 3-24-857 menetlus on lõppenud, saab taotlus seonduda üksnes EIK-i pöördumisega.

Taotluse lahendamine on RÕS § 37 lg 2 ja § 10 lg 31 kohaselt halduskohtu pädevuses.

Taotleja vastab RÕS § 6 lg-s 1 toodud nõuetele ning tal pole oma majandusliku seisundi tõttu

tõenäoliselt võimalik asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Sellele vaatamata jääb taotlus

rahuldamata. EIÕK art 35 lg 3 punkti a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34

3-25-500

alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on

selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Selgelt põhjendamatud

kaebused on muu hulgas kaebused, mille korral rikkumist ei ole selgelt või nähtavalt esinenud

(Vastuvõetavuse kriteeriumite praktiline käsiraamat. Euroopa Nõukogu / Euroopa

Inimõiguste Kohus, detsember 2014, lk 80). Võttes arvesse haldusasja nr 3-24-857 eset ning

viidatud asjas tehtud lahenditega tuvastatut, ei ole praegusel juhul rikkumist selgelt või

nähtavalt esinenud. Järelikult on tegemist selgelt põhjendamatu kaebusega, mis oleks EIÕK

art 35 lg 3 punkti a alusel vastuvõetamatu.

3. O.G palub 12.03.2025 avalduses, mida ringkonnakohus käsitab määruskaebusena

Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määruse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024

otsus nr 3-24-857 on ebaõige, taotleja palub teha uue otsuse. Samuti tuleb tühistada Tallinna

Halduskohtu 17.07.2024 otsus samas haldusasjas ning anda taotlejale riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

5. Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel taotlus riigi õigusabi andmiseks EIK-le

kaebuse esitamiseks, peab kohus RÕS § 37 lg-st 3 tulenevalt tegema muu hulgas kindlaks, kas

esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. Olemuselt on tegemist kaebuse

perspektiivi hindamisega, mida kohus peab hindama ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse

kohtusse pöördumiseks. Tuvastamine, et kaebus ei ole selgelt põhjendamatu EIÕK art 35 lg 3

punkti a tähenduses, nõuab EIÕK kohaldamise praktika alusel hinnangu andmist sellele, kas

kaebuses toodud konkreetsetel asjaoludel võiks olla tegemist EIÕK mõne artikli rikkumisega.

Vastuvõetavuse hindamiseks peab kohtul olema selgus selles, mille üle inimene täpselt soovib

EIK-le kaevata (nt Riigikohtu 18.12.2017 määrus nr 5-17-31, p-d 13, 16 ja 19). Kohus ei saa

taotleja eest sisustada, milliste EIÕK-st tulenevate õiguste ja vabaduste rikkumisele ta

tugineda soovib (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus nr 2-19-18696, p 15).

6. Halduskohus asus 04.03.2025 määruses õigesti seisukohale, et haldusasjas nr 3-24-857

tuvastatut arvesse võttes ei oleks EIK-le esitatav kaebus EIÕK art 35 lg 3 punkti a kohaselt

vastuvõetav. EIK-i pädevuses oleks kontrollida üksnes seda, kas Eesti kohtud on haldusasja nr

3-24-857 läbivaatamisel taganud kaebajale EIÕK-st ja selle protokollidest tulenevate

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (vt EIÕK art 32 lg 1 ja art 34). O.G riigi õigusabi

taotlusest ja määruskaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu haldus- ja ringkonnakohtu ning

töötukassa seisukohtade sisuga haldusasjas nr 3-24-857 (milles menetlus on lõppenud) ning

väidab sisuliselt üksnes seda, et tema hinnangul ei ole kohtud kohaldanud riigisiseseid

õigusnorme õigesti ega ole pööranud tähelepanu Eesti Töötukassa seaduserikkumistele.

Kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-24-857 Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava,

23.01.2024 otsust, millega lõpetati kaebaja töötuna arvelolek, ning 19.02.2024 vaideotsust nr

20. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ning Tallinna

Ringkonnakohus 18.12.2024 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis

18.02.2025 määrusega O.G kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, millega jõustusid

haldus- ja ringkonnakohtu otsused kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja ei ole toonud

välja asjaolusid, mille põhjal võiks tekkida kahtlus, et haldusasjas nr 3-24-857 oleks näiteks

2(3)

3-25-500

rikutud tema õigust õiglasele kohtumenetlusele (EIÕK art 6) või tal oleks puudunud tõhus

õiguskaitsevahend töötukassa vastu (EIÕK art 13). Riigi õigusabi taotlusest ja

määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja hinnangul on töötukassa teda diskrimineerinud.

See argument on seostatav EIÕK art-s 14 sätestatud inimõigusega (st diskrimineerimiskeeld).

Samas ei ole kaebaja seda väidet haldusasjas nr 3-24-857 sisustanud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole haldusasja nr 3-24-857 materjalide pinnalt võimalik tuvastada asjaolusid, mis

võimaldaks väita töötukassa poolset kaebaja diskrimineerimist. Asjaolu, et kaebaja pidi

ilmuma 11.01.2024 nõustamisele töötukassa esindusse kohapeale, ei ole samastatav

diskrimineerimise etteheitega. Ringkonnakohus on 18.12.2024 otsuses nr 3-24-857 (p 17)

selgitanud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist kindlal talle sobival viisil

ning kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud peavad toimuma e-töötukassa kaudu;

15.12.2023 individuaalses tööotsimiskavas nähti ette, et nõustamine toimub kohapeal; väidet,

et vastuvõtule ei saanud minna tervislikel põhjustel, kaebaja ei tõendanud. Eeltoodu põhjal

jättis halduskohus õigesti riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

7. Riigi õigusabi andmata jätmine ei takista EIK-i poole pöördumist omal käel. Nii nagu

taotleja on olnud võimeline oma probleemi kirjeldama riigi õigusabi taotluses ja

määruskaebuses, saab ta seda teha ka avalduses EIK-le.

8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)