3-24-3179/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3179

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 10. oktoobri 2024. a

käskkirja nr 2-24/1-3/439 ja 18. novembri 2024. a

vaideotsuse nr 1-11/24/246-2 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. jaanuari

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 10. oktoobri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/439 kinni peetava

isiku X.X.-i süüdi Tartu Vangla kodukorra punkti 4.2 nõuete rikkumises ning määras

distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt viibis X.X. 19. septembril 2024

jalutuskäigul järjepidevalt ilma korrektselt vormi kandmata. X.X. kandis musta sooja pesu

särki.

Käskkirja peale esitatud vaide jättis Tartu Vangla 18. novembri 2024. a vaideotsusega nr 1-

11/24/246-2 rahuldamata.

2. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla käskkirja nr 2-24/1-3/439 ja 18.

novembri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/246-2 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et tema suhtes

läbi viidud distsiplinaarmenetluseks puudus alus, sest puudus reaalne rikkumine. Kaebaja

karistamine noomitusega on distsiplinaarkaristuse mõttes sama range nagu kõik teised

distsiplinaarkaristused, sest selle kestus on vangistusseaduse (VangS) § 65 lõike 5 põhjal sama

nagu kõikidel teistel karistusliikidel. Seega on tegemist topeltkaristusega.

Kaebus sisaldas ka taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel

ja riigi õigusabi saamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 15. jaanuari 2025. a määrusega rahuldamata X.X.-i taotlused

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni punkt 2) ja

riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni punkt 5).

4. Tartu Ringkonnakohus tagastas 16. jaanuari 2025. a määrusega X.X.-i määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel.

5. Tartu Halduskohus tagastas 21. jaanuari 2025. a määrusega X.X.-i kaebuse HKMS § 104

lõike 2 ja § 121 lõike 1 punkti 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Halduskohus selgitas,

et viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 20. jaanuar 2025, kuid määruse tegemise seisuga ei

ole kaebaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud ega täiendavat tähtaega

riigilõivu tasumiseks palunud. Riigilõivu tasumine ei nähtu ka kohtute infosüsteemist.

Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse

võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata menetletav.

6. Kaebaja esitas 27. veebruaril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 21.

jaanuari 2025. a määruse peale.

Kaebaja leiab, et vangistusseaduse sätted, mis reguleerivad distsiplinaarmenetlust ja -karistusi,

on vananenud. Vastustaja tegevus ja VangS §-d 63-65 tuleb tunnistada põhiseadusevastaseks

ning kaebajale määratud karistus tühistada. Distsiplinaarmenetluseks puudus alus, sest puudus

kaebaja reaalne rikkumine. Distsiplinaarkaristuse negatiivne mõju kaebaja õigustele on laiem,

kuna karistusega kohaldatakse kaebajale erinevaid lisapiiranguid ja keelde, välistatud on

avavanglasse saamine ja ennetähtaegne vabanemine. Kaebaja sai karistuseks noomituse aga

see karistus kehtib 12 kuud, mis on ebaproportsionaalne. Sätted, mis puudutavad isikute

karistamist, peaksid muutuma leebemaks, sest ühiskond on pidevas muutumises. Vastustaja

kohaldab distsiplinaarkaristusest tulenevaid lisapiiranguid, mida ei ole õigusaktides sätestatud.

Näiteks ei ole lubatud kolm kuud pärast rikkumist osaleda huvialaringides ega treeningutel, ei

lubata paremale töökohale. Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne ja kaebajale tuleks

osutada menetlusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).

8. Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebaja ei tasunud kaebuse esitamisel nõutavat

riigilõivu, s.t kaebus ei vasta nõuetele, kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul

puudusi ja puudused takistavad asja läbivaatamist (HKMS § 104 lõige 2, § 121 lõige 1 punkt

2).

9. Halduskohus jättis 15. jaanuari 2025. a määrusega riigilõivust vabastamise taotluse

rahuldamata, andes tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 20 eurot. Kaebaja vaidlustas

halduskohtu 15. jaanuari 2025. a määruse, kuid ringkonnakohus leidis, et halduskohtu

määruse tühistamiseks ning määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja tagastas

määruskaebuse selle esitajale. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise eelduseks

ning kuna kaebaja seda ei teinud, halduskohus tagastas kaebuse. Eeltoodust tulenevalt tagastas

halduskohus kaebuse õiguspäraselt. Määruskaebusest ei selgu kaebaja seisukoht, miks tema

arvates halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta siiski

tasus riigilõivu, kuid see on jäänud kohtul märkamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei vii

määruskaebuse sisuline läbivaatamine kaebaja jaoks soodsa lahendini.

10. Määruskaebuses kirjeldab kaebaja põhjalikult, miks kehtiva vangistusseaduse sätted, mis

reguleerivad vanglas kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramist on vananenud ja

põhiseadusevastased. Ringkonnakohus lisab, et kaebaja väited oleksid asjakohased kohtuasja

sisulise menetlemise käigus. Praeguses menetlusetapis on kaebaja kaebus kohtu poolt

tagastatud, kuna kaebus ei vastanud nõuetele ja kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid

puudusi.

11. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse

hilinenult. Kaebaja sai halduskohtu 21. jaanuari 2025. a määruse kätte e-toimiku kaudu samal

päeval, s.o 21. jaanuaril 2025 ja seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks 5.

veebruar 2025. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 27. veebruaril 2025. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja aga ajavahemikul 21. jaanuar – 5. veebruar 2025 Tartu

Halduskohtule uue kaebuse 23. jaanuaril 2025 (haldusasi nr 3-25-188), 24. jaanuaril 2025

(haldusasi nr 3-25-198), 25. jaanuaril 2025 (haldusasi nr 3-25-201) ja 27. jaanuaril 2025

(haldusasi nr 3-25-212) ning Tartu Ringkonnakohtule määruskaebused haldusasjades nr 3-24-

3373, nr 3-24-3174, nr 3-24-3399, nr 3-24-3374, mistõttu ei saa väita, et kaebajal esinesid

nimetatud ajavahemikul mõjuvad takistused ringkonnakohtule määruskaebuse tähtaegselt

esitamiseks. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei pea kohus vajalikuks küsida

kaebajalt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna ka õigeaegselt esitatud

määruskaebuse korral oleks kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

(allkirjastatud digitaalselt)