2-24-121736/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-121736

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi

K.

S.

K. vastu

põhivõlgnevuste, intresside, viiviste euro ja edasiulatuva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7208,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud

esindaja L. V.

Kostja S. K. (isikukood xxxx); materjalid kätte toimetatud

avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja

mõista

S. K.´ilt Swedbank

AS-i

kasuks

laenulepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 1524,44 eurot, millest põhiosa on

1219,13 eurot, intress 76,86 eurot, viivis 228,45 eurot ning viivis põhinõudelt

(1219,13 eurot) määraga 17,9% aastas alates 29.01.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Välja mõista S. K.´ilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust xxxx tulenev

võlgnevus kokku 1897,43 eurot, millest põhiosa 1488,58 eurot, intress 103,32

eurot, viivis 305,53 eurot ning viivis põhinõudelt (1488,58 eurot) määraga 19,9%

aastas alates 29.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista S. K.´ilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust xxxx tulenev

võlgnevus kokku 1286,16 eurot, millest põhiosa 1000 eurot, intress 78,10 eurot,

viivis 205,06 eurot ning viivis põhinõudelt (1000 eurot) määraga 19,9% aastas

alates 29.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Välja mõista S. K.´ilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust xxxx tulenev

võlgnevus kokku 1920,27 eurot, millest põhiósa 1500 eurot, intress 110,39 eurot,

viivis 309,88 eurot ning viivis põhinõudelt (1500 eurot) määraga 19,9% aastas

alates 29.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud S. K.´i kanda.

7. Välja mõista S. K.´ilt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 665 eurot, mis

on hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv.

8. Välja mõista S. K.´ilt Swedbank ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Edastada kohtuotsuse menetlusosalistele (kostjale AT kaudu).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 06.11.2022 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille

alusel kostja sai laenu 2000 eurot; 15.08.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja

sai laenu 1500 eurot; 04.09.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu

1000 eurot ning 13.09.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 1500

eurot.

Laenulepingu nr xxxx (sõlmiti 06.11.2022) puhul oli intressimäär 17,900 % aastas ning laenu

tagastamise lõpptähtpäev 20.10.2024. Laenusumma (2000 eurot) kanti kostjale 06.11.2024.

Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 19,680% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt

maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas.

Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.12.2023 kostjale

posti ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja ühepoolselt üles 23.01.2024. Kostjal oli täielikult või

osaliselt tasumata 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023 põhiosa maksed, mis oli lepingu

ülesütlemise aluseks. Nimetatud laenulepingust võlgnevus kokku on 1524,44 eurot, millest

põhiosa on 1219,13 eurot, intress 76,86 eurot (tasumata intressimaksed alates 20.10.2023 kuni

lepingu ülesütlemiseni 23.01.2024) ja põhiosa viivis 228,45 eurot (perioodi 20.09.2023 kuni

28.01.2025).

Laenuleping nr xxxx (sõlmiti 15.08.2023) puhul oli intressimäär 19,900 % aastas ning laenu

tagastamise lõpptähtpäev 20.09.2027. Laenusumma (1500 eurot) kanti kostjale 15.08.2023.

Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 23,190% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt

maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas.

Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.12.2023 kostjale

posti ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja ühepoolselt üles 23.01.2024. Kostjal oli täielikult või

osaliselt tasumata 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023 põhiosa maksed, mis oli lepingu

ülesütlemise aluseks.

Antud laenulepingust võlgnevus kokku on 1897,43 eurot, millest põhiosa on 1488,58 eurot,

intress

103,32 eurot (tasumata intressimaksed alates 20.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni

23.01.2024) ja põhiosa viivis 305,53 eurot (perioodi 15.08.2023 kuni 28.01.2025).

Laenuleping nr xxxx (sõlmiti 04.09.2023) puhul oli intressimäär 19,900 % aastas ning laenu

tagastamise lõpptähtpäev 20.09.2026. Laenusumma (1000 eurot) kanti kostjale 04.09.2023.

Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 23,450% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt

maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas.

Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.12.2023 kostjale

posti ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja ühepoolselt üles 23.01.2024. Kostjal oli täielikult või

osaliselt tasumata 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023 põhiosa maksed, mis oli lepingu

ülesütlemise aluseks.

Antud laenulepingust võlgnevus kokku on 1283,16 eurot, millest põhiosa on 1000 eurot, intress

78,10 eurot (tasumata intressimaksed alates 20.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.01.2024)

ja põhiosa viivis 205,06 eurot (perioodi 04.09.2023 kuni 28.01.2025).

Laenuleping nr xxxx (sõlmiti 13.09.2023) puhul oli intressimäär 19,900 % aastas ning laenu

tagastamise lõpptähtpäev 20.08.2026. Laenusumma (1500 eurot) kanti kostjale 13.09.2023.

Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 23,510% aastas. Kostja pidi tagama igakuiselt

maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma kontol. Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär oli 0,031 % päevas, 11.15% aastas.

Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt laenumakseid. Hageja saatis 27.12.2023 kostjale

posti ja e-posti teel lepingu ülesütlemise teatise ja andis täiendava tähtaja tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei täitnud nõuet, ütles hageja ühepoolselt üles 23.01.2024. Kostjal oli täielikult või

osaliselt tasumata 20.10.2023, 20.11.2023 ja 20.12.2023 põhiosa maksed, mis oli lepingu

ülesütlemise aluseks.

Antud laenulepingust tulenev võlgnevus on kokku 1920,27 eurot, millest põhiosa on 1500 eurot,

intress 110,39 eurot (tasumata intressimaksed alates 20.10.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni

23.01.2024) ja põhiosa viivis 309,88 eurot (perioodi 13.09.2023 kuni 28.01.2025).

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos

menetlusse võtmise kohtumäärusega e-posti aadressidel xxxx ja xxxx, kuid kostja kohtule

dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Varasemalt on maksekäsu kiirmenetluses võlgnikule

edastatud materjalid xxxx (võlgnik kinnitas, et sellel aadressil ei ela). Võlgnik kinnitas, et elab

xxxx, kust materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seetõttu toimetas kohus kostjale

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 10.02.2025 ning see loeti

kättetoimetatuks 26.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks

(12.03.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning

leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid

ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS §

4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2022 (06.11.2022 lepingu sõlmimise ajal)

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%, s.o. 16,30*3

=48,9 % lepingus 19,680 %; teiste lepingute sõlmimise ajal 15.08.2023, 04.09.2023 ja

13.09.2023 oli Eesti Panga poolt määratud krediidi kulukuse määr 16,72 %, s.o. 16,72*3=50,16

% (lepingutes oli krediidi kulukuse määrad 23,190, 23,450 ja 23,510). Seega vastas lepingute

krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

Samuti on krediidiandja analüüsinud kostja krediidivõimelisust iga lepingu puhul alljärgnevalt:

Laenuleping nr xxxx - kostja töötas C AB-s, tema keskmine sissetuleku suurus oli ca 1695

eurot. Kostjal oli laenu väljastamisel 2 kohustust Swedbank AS-i ees (kokku 484,64 eurot

kuus). Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega

(104,28 eurot) olid kokku 589 eurot, s.o ca 35% Kostja igakuisest keskmisest sissetuleku

suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi Kostjal igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste

kandmiseks ca 1106 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtusid

regulaarsete majapidamiskuludena vaid ühistranspordi- ja sidekulude kandmine, tuleb

majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja

regulaarseks majapidamiskuluks ca 398 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust

nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel

vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.

Laenuleping nr xxxx - kostja töötas C AB-s, tema keskmine sissetuleku suurus oli ca 1747

eurot. Kostjal oli laenu väljastamisel 2 kohustust Swedbank AS-i ees (kokku ca 356 eurot

kuus). Lisaks kajastusid Swedbank AS-i ees kuumaksed kohustuse ees, mis lõppes 21.04.2023.

Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega (45,45

eurot) olid kokku 402 eurot, s.o ca 23% Kostja igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest.

Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca

1345 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtus regulaarse

majapidamiskuluna vaid sidekulude kandmine, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda

üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 475

eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka

regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo

maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.

Laenuleping nr xxxx- Kostja töötas C AB-s, tema keskmine sissetuleku suurus oli ca 1789 eurot

kuus. Kostjal oli laenu väljastamisel 2 kohustust Swedbank AS-i ees (kokku ca 150 eurot kuus).

Lisaks kajastusid kontoväljavõttelt Swedbank AS-i ees oleva 2 kohustuse kuumaksed, lepingud

lõppesid 20.08.2023 ja 21.04.2023. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos

vaidlusaluse lepingu kuumaksega (36,77 eurot) olid kokku 187 eurot, s.o ca 10% kostja

igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude

(sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1602 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto

väljavõttest nähtus regulaarsete majapidamiskuludena vaid transpordi- ja sidekulude kandmine,

tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja

regulaarseks majapidamiskuluks ca 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust

nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel

vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.

Laenuleping nr xxxx - Kostja töötas C AB-s, tema keskmine sissetuleku suurus oli ca 1873

eurot kuus. Kostjal oli laenu väljastamisel 3 kohustust Swedbank AS-i ees (kokku ca 187 eurot

kuus). Lisaks kajastusid kontoväljavõttelt Swedbank AS-i ees oleva 2 kohustuse kuumaksed,

lepingud lõppesid 20.08.2023 ja 21.04.2023. Olemas olnud krediidikohustuste kuumaksed koos

vaidlusaluse lepingu kuumaksega (57,27 eurot) olid kokku 244 eurot, s.o ca 13% kostja

igakuisest keskmisest sissetuleku suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude

(sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 1628 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto

väljavõttest nähtus regulaarse majapidamiskuluna vaid sidekulude kandmine, tuleb

majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja

regulaarseks majapidamiskuluks ca 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust

nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel

vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid.

Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Kohus nõustub krediidiandjaga.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulu on riigilõiv 665 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud TsMS §

177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik