2-23-119413/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-119413

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasi

Elama Kindlustus AS (endise nimega Aktsiaselts INGES

KINDLUSTUS) hagi P.U vastu kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1487,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elama Kindlustus AS (end Aktsiaselts INGES

KINDLUSTUS)

(registrikood 10089395),

volitatud

esindaja Elar Tamme (e-post: XXX )

Kostja: P.U (isikukood: XXX, e-post: XXX) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu (e-post: XXX)

Menetlusviis/ Kohtuistung

29. veebruar 2024, osalesid Elar Tamme ja adv Toodu,

menetlus jätkus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Elama Kindlustus AS-i hagi P.U vastu rahuldada.

2. Mõista P.U-lt Elama Kindlustus AS-i kasuks välja 1592,67 eurot (sh põhinõue 1288,11 eurot ja

kohtuotsuse 13. märtsil 2025 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 304,56

eurot).

3. Mõista P.U-lt Elama Kindlustus AS-i kasuks välja viivis protsendina põhinõude tasumata osalt

(otsuse tegemise seisuga 1288,11 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates 14. märtsist 2025 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

5. Määrata Elama Kindlustus AS-i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 333,40 eurot.

6. Mõista P.U-lt Elama Kindlustus AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 333,40 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg

21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil.

2-23-119413

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Aktsiaselts Inges Kindlustus (alates 1. novembrist 2024 ärinimega Elama Kindlustus AS) esitas 09.

mail 2023 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.U-lt tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks. Kohus tegi 15. mail 2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik

esitas vastuväite. Eeltoodu alusel 08. juunil 2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle

Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus luges hagimenetlusse üleantud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudustega hagiavalduseks, määras hagejale tähtaja põhjendatud

nõude esitamiseks hagiavalduse vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. Hageja esitas 14. juulil 2023 P.U vastu hagiavalduse, milles palub:

1) mõista kostjalt hageja AS-i Inges Kindlustus kasuks põhinõue 1288,11 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2

alusel;

2) mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 kohane viivis nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 82 lg

1 või lg 2 alusel) alates 18. märtsist 2023 kuni hagi esitamiseni 14. juulil 2023 summas 44,84 EUR

3) TsMS § 367 alusel mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis alates 15. juulist 2023 VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras põhinõudest;

4) mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõiv summas 280 eurot;

5) jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

3. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 07. oktoobril 2022 põhjustati Pärnu maakonnas Jänesselja-Urge

mnt 9 km-l liiklusõnnetus sõidukiga Škoda Superb registreerimisnumbriga XXX. Liiklusõnnetusega

kahjustati elektriliini masti ja tekitati varaline kahju Elektrilevi OÜ-le.

4. Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduk XXX kindlustatud AS-is Inges Kindlustus ning hagejal tekkis

kohustus tekkinud kahju hüvitada.

14. oktoobril 2022 esitas Elektrilevi OÜ hagejale kahjunõude, mis koosneb kahjustada saanud masti

avariieelsesse seisundisse taastamise töödest ning materjalidest. Hageja tasus Elektrilevi OÜ nõude

summas 1288,11 eurot.

5. 06. jaanuari 2023 väärteootsusega nr XXX karistati kostjat liiklusõnnetuse põhjustamise ning

sündmuskohalt lahkumise ja politseile sellest teatamata jätmise eest. Kostja ei ole otsust vaidlustanud,

väärteo otsus jõustus 24. jaanuaril 2023.

6. Hageja saatis 12. oktoobril 2022 kostja e-postile XXX teatise liiklusõnnetusest ning palus kostjalt

muu hulgas selgitusi juhtumi kohta. Väljavõte kostja vastusest: „Juht pole teada, politsei tegeleb

uurimisega.“ Väärteo otsusega on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Seega üritab kostja

kergemeelselt vastutusest vabaneda.

2-23-119413

7. Kuivõrd kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt LS § 169 lg 5 tingimusi

täitmata, s.o politseile liiklusõnnetusest teatamata, kui varalise kahju saaja ei olnud teada, siis nõuab

hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamist LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel summas 1288,11 eurot, millele

lisanduvad viivised. Hageja kahjunõue põhineb kannatanule nõudekirja alusel tasutud summal

liiklusõnnetuses kahjustada saanud vara taastamise eest.

8. Hageja saatis 3. märtsil 2023 kostja e-postile XXX kirja tagasinõudega 1288,11 euro tasumiseks,

andes kostjale täiendava tähtaja nõude tasumiseks kuni 17. märtsini 2023. Kostja kahju hüvitanud ei

ole. Hageja arvestab viiviseid põhinõudelt alates 18. märtsist 2023.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja 04. jaanuaril 2024 esitatud kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

10. Hageja nõude aluseks on toodud 07. oktoobril 2022 kell 17:26 toimunud liiklusõnnetus, mille

tagajärjel tekkis kahju Elektrilevi OÜ-le. Kostja ei ole lahkunud süüliselt sündmuskohalt ning samuti

ei ole tegemist olukorraga, kus kahju kannatanu ei oleks olnud teada. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestatud

alused kindlustusandja tagasinõude esitamiseks kahju tekitanud sõidukijuhi vastu ei ole täidetud.

LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi regressinõude tekkimiseks peab olema tuvastatud mõlemad nimetatud

sättes märgitud eeldused, st nii sõidukijuhi poolt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastane

lahkumine kui sellise tegevuse süülisus (vt Riigikohtu 25.04.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-108066, p

13). Üksnes juhul, kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid

liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise

kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks.

11. Hinnangu aluseks, kas isik on lahkunud kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt, tuleb

võtta sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsed kohustused. Liiklusõnnetuse toimumise korral sätestab

sõidukijuhi käitumisjuhised ja kohustused LS § 169 ning seda sõltumata liiklusõnnetuse tagajärgedest.

LS § 169 lg-d 4 ja 5 käsitlevad politsei teavitamise kohustust, kuid mitte sündmuskohalt lahkumist. LS

§ 169 lg-st 4 ei tulene kohustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidele, säte üksnes määrab

kindlaks tingimused, mille täidetuse korral on lubatud politsei teavitamata jätta. LS § 169 lg-st 5 on

küll kaudselt tuletatav kohustus teavitada liiklusõnnetusest politseid, kui liiklusõnnetuses osalenud

juhtidel on lahkarvamusi ja nad ei ole asjaolusid kirjalikult vormistanud ega allkirjastanud. LS § 169 lg

4 sätestab eeldused, mille korral ei ole tarvis politseid liiklusõnnetusest teavitada. Kui liiklusõnnetuses

osalenud isikud ei jõua varalise kahju saajas kokkuleppele, varalise kahju saaja ei ole teada, varalise

kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise

tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest igal juhul kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei

korraldusele (LS § 169 lg 5). Samuti tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne

politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse

või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja enne on tunnistajate juuresolekul ära märgitud

sõiduki ja esemete asend ning jäljed (LS § 169 lg 6). Juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse

sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks.

Kostja ei ole lahkunud kindlustusjuhtumi sündmuskohalt. Veelgi enam ei ole ta lahkunud

sündmuskohalt õigusvastaselt. Lisaks oli kostjale teada vara omanik, millisel juhul ei olnud ta

kohustatud kindlustusjuhtumist teavitama, mistõttu ei ole tegemist süülise käitumisega LKindlS § 53

lg 1 p 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostja vastu hagis esitatud nõue ning kohus saab

jätta hagiavalduse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja poolte esindajatega

suuliselt kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid

kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.

2-23-119413

13. Kohus on pooltele selgitanud (viimati 27. detsembril 2024 kirjaliku menetluse korraldamise

määruses), et lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtsustatud

menetluses. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormise jaotust, kohalduvat õigust ning määras

pooltele tähtaja kokkuvõtlike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pooled esitasid

määratud tähtpäevaks menetluskulude nimekirjad ning hageja ka vastuväited kostja menetluskuludele.

14. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

-

07. oktoobril 2022 toimus Pärnu maakonnas Jänesselja-Urge mnt 9 km-l liiklusõnnetus

sõidukiga Škoda Superb, registreerimisnumbriga XXX.

-

Sõidukit juhtis ja liiklusõnnetuse põhjustas kostja, P.U;

-

Politsei- ja piirivalveameti 06. jaanuari 2023 otsusega väärteoasjas nr XXX karistati P.U-d

väärteo korras liiklusseadus § 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumise eest LS § 223 lg 1 ja §

236 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsuses esitatud

teokirjelduse kohaselt P.U „Juhtis sõiduautot Škoda. Ebaõigelt valitud kiiruse tõttu kaldus teelt

välja paremale ja sõitis vastu kõrgepingeliini posti, millega põhjustas varalise kahjuga

liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse järgselt lahkus sündmuskohalt jättes politseile teatamata

toimunud õnnetusest.“

-

Sõiduk Škoda Superb, registrimärgiga XXX, oli kindlustatud hageja juures;

-

Liiklusõnnetusega sai kahjustada Elektrilevi OÜ-le kuuluv Sindi 35/10 kV alaj F-Jänesselja 10

kV õhuliini mast; juhtum on registreeritud AS Inges Kindlustuses kahjujuhtumina I00223857;

-

Elektrilevi OÜ esitas hagejale nõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1288,11 eurot, s.o

rikutud elektripaigaldise taastamise kulud (kahjustatud õhuliini masti vahetamine);

-

Hageja hüvitas Elektrilevi OÜ-le kahju 1288,11 eurot.

-

Hageja esitas 03. märtsil 2023 P.U-le tagasinõude.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas P.U lahkus sündmuskohalt, kas ta lahkus õigusvastaselt ja süüliselt

ning kas seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kannatanule makstud kahjuhüvitise tasumist.

16. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 52 kohaselt on kindlustusandjal õigus välja nõuda

kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja

tingimustel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi

vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt

ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

17. Kostja väidab, et ei lahkunud sündmuskohalt, vaid viibis õnnetuse toimumise kohast 100 m eemal

teepervel ning sealt viis politsei ta politseijaoskonda. Kostja soovis TsMS § 268 oma väiteid tõendada

enda vande all antavate ütlustega. Hageja sellega ei nõustunud, viidates muu hulgas sellele, et kostja ei

võtnud hagejaga suheldes liiklusõnnetuse põhjustamist omaks; kostja ei ole oma seniste väidete

tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, kuigi väärteomenetluse materjalides peaksid vastavasisulised

tõendid sisalduma; eeldatavalt ei võtnud ta ka väärteomenetluses õnnetuse põhjustamist omaks ning

kostja käitumise motivatsiooniks võis olla soov vabaneda nii tsiviilõiguslikust kui ka

karistusõiguslikust vastutusest. Kohus 27. detsembri 2024 määrusega jättis kostja vande all

ülekuulamise taotluse rahuldamata.

18. Hageja esitatud tõendid tõendavad kahjujuhtumi põhjustamise kõrval nõude aluseks olevat teist

peamist asjaolu – kostja lahkus õnnetuse järel sündmuskohalt politseid teavitamata, kuigi oli seaduse

järgi selleks kohustatud. Kostja väited, et ta viibis sündmuskoha läheduses, asjas esitatud kirjalikud

tõendid ei kinnita.

19. Hageja esitas kostja sündmuskohalt lahkumise tõendamiseks Elektrilevi OÜ OVB elektriku Tiit

Toomi 07. oktoobril 2022 koostatud elektripaigaldise rikkumise akti (dtl 62) ja mille kohaselt

“Sõidetud sõiduauto Škodaga riikliku numbrimärgiga 195 MRN maha 10 KV mast 68 koos

juhtmetega. Politsei on teadlik.“ Aktis on rikkuja selgituse lahtrisse märgitud: „Kohapeal ei olnud.“

2-23-119413

20. Hagiavaldusele lisatud Politsei- ja piirivalveameti väärteo otsusest (dtl 27 – 29) nähtuvalt on

kostjat karistatud rahatrahviga selle eest, et ta põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse ning õnnetuse

toimumise järel lahkus sündmuskohalt, jättes politsei sellest teavitamata. Seega on ka politsei kindlaks

teinud, et kostjal oli kohustust liiklusõnnetusest politseid teavitada.

21. Ekslik on kostja seisukoht, et kuna talle oli maha sõidetud posti omanik (s.t kahju saaja) isik teada,

siis ei pidanudki ta politseid teavitama.

Nõuded juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral on kehtestatud liiklusseaduse (LS) §-s 169. LS § 169

lg-s 4 on nimetatud tingimused, mille olemasolu korral ei ole vaja politseid õnnetusest teavitada:

1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise

oma tervise kontrolli;

2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise

kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;

3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud

inimeste andmed;

4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;

5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud

kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

Nendest sätetest ei ole kuidagi võimalik järeldada, et politseile teavitamise kohustust ei ole ka juhul,

kui kahju põhjustanud juhile endale on teada varalise kahju saaja, kuigi viimane õnnetuses ei osalenud

ega olnud sündmuspaigas.

22. Varalist kahju põhjustanud õnnetusest politsei teavitamata jätmise eelduseks LS § 169 lg 4

kohaselt on üldistatult see, et kahju põhjustaja ja kahju saaja vahel ei ole vaidlust selle üle, kes ja mis

asjaoludel kahju põhjustas ning kes kahju hüvitamise eest vastutab. Vaidluse puudumist ei saa väita

olukorras, kus kahju saaja ei ole õnnetusest ega endale sellega tekitatud kahjust veel teadagi saanud.

Vaidlusalusel juhul oleks kostjal võinud olla õigus politseid teavitamata sündmuskohalt lahkuda

üksnes siis, kui ta oleks kohe võtnud ise kahju saajaga ühendust ning nad ühiselt oleksid LS § 169 lg 4

punktide 2-5 kohaselt fikseeritud kostja poolt liiklusõnnetusega kahju põhjustamine ja kostja vastutuse

varalise kahju tekitamise eest.

23. See, et kostja talle väidetavalt teada olnud kahjusaajaga ühendust ei võtnud, lubab järeldada, et

vahetult õnnetuse toimumise järel kostjale tegelikult ei olnud teada, kes on posti omanik, kellele ta

kahju põhjustas. Kohus leiab, et kostjal ei olnud objektiivselt võimalik teada, et post kuulub Elektrilevi

OÜ-le, kahjustatud elektripostil puudus omaniku tähis. Kohtumenetluses paljasõnaliselt väidetu kostja

teadmist õnnetuse toimumise ajal ei tõenda, sest kostja oli hageja kohtueelsest kahjunõudest saanud

teada, et post kuulus Elektrilevi OÜ-le. Kostja ei ole ka väitnud, tõendamisest rääkimata, et ta juba

väärteomenetluses tugines sellele, et ei pidanud politseid õnnetusest teavitama selle tõttu, et talle oli

kahjusaaja isik teada.

24. Põhjendatud on hageja kahtlus, et kostja väited on tagantjärele otsitud ja esitatud eesmärgiga

vältida vastutust kahju hüvitamise eest. Seda kinnitab ka kostja käitumine õnnetuse järel:

kindlustusandja palvele esitada sõidukijuhi seletuskiri õnnetuse kohta, vastas P.U 18. oktoobril 2022 e-

kirjaga (dtl 30), et „Juht pole teada, politsei tegeleb uurimisega.“

25. Kostja eitab liiklusõnnetuse kohast lahkumist, väidab, et ta viibis õnnetuse paigast 100 m eemal.

Kostja sellise väitega sisuliselt kinnitab, et vahetult õnnetuse toimumise kohta ta ei jäänud. Kostja ei

ole oma väidetavale eemaldumisele mõistlikku põhjendust andnud. 100 meetrit on piisavalt pikk

vahemaa, et lugeda isik õnnetuspaigast lahkunuks, lisaks ei ole kostja tegelikult ka tõendanud, et ta jäi

100 m eemale ja viidi sealt politseiga politseijaoskonda. TsMS § 4 lg-st 2 ja § 5 lg-st 2 tulenevalt

hagimenetluses otsustab pool ise, millistele asjaoludele ta tugineb ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendada soovib. Hageja kostja vande all ülekuulamise taotlusele vastu vaieldes viitas, et kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, kuigi tõenditena oleks võimalik kasutada väärteoasja materjale. Kohus 27.

2-23-119413

detsembri 2024 määruses selgitas, et seni kohtule esitatu põhjal on tõenäoline, et kohus hagi rahuldab.

Kostja ei esitanud vastuväidet tema vande all ütluste andmise taotluse rahuldamata jätmisele, ei

soovinud taotluse rahuldamata jätmise järel oma väidete tõendamiseks esitada või kohtu kaasabil

koguda muid tõendeid.

26. Kirjaliku menetluse korraldamise määruses kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et võib kostja

lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise paigast lugeda õigusvastaseks. Kohus viitas Riigikohtu

seisukohale, et kui sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus

neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda (Vt

RKTKo 25.04.2022 nr 2-19-108066; p 16).

Kostjat on väärteo korras karistatud LS § 236 lg 1 järgi, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi

poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Seega

väärteootsus tõendab, et kostjal oli kohustus liiklusõnnetusest politseid teavitada, ta seda ei teinud ning

lahkus sündmuskohalt. Kostja väärteootsust ei vaidlustanud.

27. Kohustus politseid teavitada tuleneb LS § 169 lg-st 4. Seaduses ettenähtud kohustust rikkuv

käitumine on õigusvastane. Väärteokoosseisule vastava käitumise puhul loetakse isik KarS § 32 lg 1

kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd

välistav asjaolu.

Kostja käitumises on tuvastatud LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis, puuduvad andmed selle

kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid.

Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude esitamise mõlemad eeldused, s.o kostja

lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii õigusvastane kui ka süüline.

28. Kohus leiab, et isegi kui kostja lahkus sündmuskohalt ebaadekvaatse reageeringuna emotsionaalse

üleelamise tõttu, siis ei saanud selline segadusseisund kesta päevi. Kostja on oma hilisema käitumisega

näidanud, et ei soovi vastutust võtta. Pärast õnnetust kostja ei teinud kindlustusandjaga mõistlikult

koostööd, viis päeva pärast õnnetust hagejale saadetud vastuses kostja väitis, et ei tea, kes õnnetuse

põhjustas (s.t sisuliselt eitas enda osalust kahju tekitamises). Kostja selline käitumine on seda

arusaamatum, et kostja enda arvates oli õigustatud sündmuskohalt lahkuma ega pidanudki politseid

teavitama.

Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust lugeda, et kostja võis sündmuspaigast lahkuda õnnetuse

põhjustatud hingelise erutuse seisundis ning et tema eemaldumine võiks olla mõistlikult vabandatav,

mitte õigusvastane ja süüline.

29. Kostja ei ole liiklusõnnetusega Elektrilevi OÜ-le põhjustatud varalise kahju suurust vaidlustanud.

Kahju suurus on tõendatud Elektrilevi OÜ 14. oktoobril 2022 hagejale esitatud kahjunõudega (dtl 33)

ja elektripaigaldise rikkumise taastamistööde kalkulatsiooniga (dtl 34), millest nähtuvalt koosneb

kahjunõue 1288,11 eurot materjali (kõrgpinge mast, tarvikud) kulust 334,83 eurot ja elektriööde (ELV

lepingupartneri tööd, masti vahetus, elektrivarustuse taastamine) kulust 953,28 eurot.

Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja

1288,11 eurot.

30. Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist. Viivisenõude esitas hageja TsMS § 367 kohaselt:

hageja palub hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise 44,84 eurot välja mõista

kindlas summas ja alates 15. juulist 2023 viivise protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

31. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnikult

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-23-119413

32. Hageja andis kostjale nõutava hüvitise maksmiseks täiendava tähtaja 17. märtsini 2023. Seega

muutus nõue sissenõutavaks 18. märtsist 2023. Kuna kostja kahjuhüvitist ei tasunud, on hageja

õigustatud arvestama viivist alates 18. märtsist 2023. VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud VÕS § 94

sätestatud intressimäär on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. See tähendab, et viivisemäära

osaks on iga poole aasta tagant muutuv intressimäär.

18. märtsist 2023 kuni 30. juuni 2023 oli VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne (nn seadusjärgne) viivis

10,5% aastas (0,028767% päevas); 1. juulist 2023 – 31. detsembrini 2023 oli viivis 12% aastas

(0,032877% päevas). Sellele vastavalt on hageja hagiavalduse 14. juulil 2023 esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise summaks arvutanud 44,84 eurot.

33. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab ja mõistab kostjalt välja hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni kohtuotsuse tegemise päevani (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud

viivise kindlas summas.

Arvestuse aluseks on põhinõue 1288,11 eurot ning vastaval perioodil kehtinud viivisemäär. 01.

jaanuarist 2024 -30. juunini 2024 oli viivisemäär 12,5% aastas (0,034153% päevas), 1. juunist 2024

kuni 31. detsembrini 2024 oli viivis 12,25% aastas (0,03347% päevas) ning alates 1. jaanuarist 2025

on viivisemäär 11,15% aastas (0,030548% päevas).

Seega on perioodil 15. juuli 2023 – 13. märts 2025 viivis muutunud täiendavalt sissenõutavaks 608

päeva eest, kokku summas 259,72 eurot.

Koos hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutava viivisega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

viiviseid välja 304,56 eurot ning edasi viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

35. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna kohus hageja hagi

rahuldas.

36. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud kokku on 333,40 eurot: maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel

täiendavalt tasutud riigilõiv kokku 280 eurot ning TsMS § 144 p 2 alusel hageja lepingulise esindaja

29. veebruaril 2024 kohtuistungile sõitmise kuludest (hageja asukoht asub Tallinnas, kohtuistung

toimus Pärnus, marsruut Tallinn-Pärnu-Tallinn, kokku 267 km, arvestusega 20 senti/km) summas

53,40 eurot.

37. Kostja hageja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud. Riigilõivu tasumine on hagiavalduse

esitamisel kohustuslik, selle suurus on seaduses ette nähtud ning vaieldamatult on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kuluga.

38. Lepingulise esindaja sõidukulud on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude

hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele

riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5.

veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et

sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud

teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja

hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p

70 jj).

2-23-119413

Isikliku sõiduauto kasutamine hüvitatakse nii Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku

sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra, kui ka Advokaadile riigi

õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra kohaselt tariifiga kuni 0,3 eurot läbitud kilomeetri

kohta.

Hageja lepinguline esindaja taotleb sõidukulude hüvitamist sellest väiksemas määras, 0,2 eurot

kilomeetri kohta. Kohus leiab, et kohtuistungil osalemisega seotud kulu on põhjendatud ja vajalik, kulu

suurus 53,4 eurot on mõistlik. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud menetluskulude

suuruseks kokku 333,40 eurot ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik