2-24-3745/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3745

Kohtuasi

Julianus Inkasso OÜ hagi P.W vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Julianus Inkasso OÜ 23.12.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

186,19 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Julianus

Inkasso OÜ (registrikood 10686553, aadress

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

P.W

(isikukood XXX, rahvastikuregistri järgne elukoha

aadress XXX; lisa-aadress XXX; e-posti aadressid: XXX,

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.11.2024 otsus tühistada osaliselt, st osas, milles maakohus

jättis kostjalt välja mõistmata viivise 61,43 eurot, samuti edasiulatuva viivise

arvestuse aluse, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

Muus osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

välja täiendav viivis, muuta edasiulatuva viivise arvestuse alust, jaotada uuesti

menetluskulud ja määrata need rahaliselt kindlaks.

2. Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista välja P.W-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks krediitkaardi lepingust

tulenev põhivõlg 998,11 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 91,72 eurot.

3.3. Mõista välja P.W-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis alates 06.03.2024

kuni põhinõude 998,11 eurot täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3.4. Jätta Julianus Inkasso OÜ hagi P.W vastu rahuldamata intressi 65,43 eurot

ja viivist 91,72 eurot ületavas osas.

3.5. Jätta poolte menetluskulud maakohtus 11% ulatuses Julianus Inkasso OÜ

kanda ja 89% osas P.W kanda. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta

P.W kanda.

3.6. Mõista kostjalt P.W-lt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks välja hageja

menetluskulud maakohtus 427,20 eurot ja ringkonnakohtus 300 eurot.

3.7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal P.W-l

tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht

1. Julianus Inkasso OÜ esitas 06.03.2024 hagiavalduse P.W vastu võlgnevuse nõudes,

millega hageja palub kostjalt välja mõista krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlgnevus

998,11 eurot, intress 65,43 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 167,68 eurot, viivis 0,06% päevas arvestatuna 998,11 eurolt alates 06.03.2024 kuni

võlgnevuse lõpliku tasumiseni, riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja LHV Pank AS vahel 12.05.2018 sõlmitud

krediitkaardi leping, krediidilimiidiga 500 eurot. 31.10.2019 sõlmiti uus krediitkaardi leping,

millega suurendati krediidilimiiti 1000 euroni. Krediitkaart pidi lõppema 2021. a mais, kuna

kõik kontrollid läbiti positiivse tulemusega, uuendati kaart automaatselt järgnevaks kolmeks

aastaks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles LHV Pank AS

lepingu üles 29.05.2023.

LHV Pank AS loovutas 29.06.2023 kostja vastase nõude Intrum Investment No. 2 DAC-le,

kes loovutas 13.08.2023 nõude aktsiaseltsile Julianus Portfolio. Julianus Portfolio AS

(ühendatav ühing, registrikood 10036074) ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (ühendav ühing,

registrikood 10686553) 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena

Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus Portfolio AS-i. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb

ühinemisel ühendatava (ehk Julianus Portfolio AS) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle

ühendavale (Julianus Inkasso OÜ-le) ühingule.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja

sai kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandja andmeid kliendilt endalt,

sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse

kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis.

Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

Maakohtu otsus

2. Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 998,11 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 30,29 eurot ning viivise alates 06.03.2024 kuni põhinõude

summas 998,11 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras ja jättis rahuldamata hageja

hagi intressi 65,43 euro ja viivise 137,39 euro osas.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ega veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh

omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja

nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi

päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on kontrollinud

kliendi eelnevat maksekäitumist, kuid tegelike kohustuste suurust ei kontrollitud. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Hageja tõi välja, et perioodil 12.05.2018-30.05.2023 on kostja kasutanud krediiti 5066,82

eurot. Arvestades tasumised 4068,71 eurot täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk

998,11 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded märgitud ulatuses põhjendatud, kohus jätab

hageja intressi nõude rahuldamata.

Krediitkaardi lepingu tingimuste punktis 5.21 on pooled kokku leppinud, et viivise määr on

sätestatud hinnakirjas. Hinnakirja kohaselt on erakliendi krediitkaardi viivisemäär

lepingujärgne intressimäär.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr, mistõttu tuleb käesolevalt lugeda viivisemääraks VÕS §-s 94

sätestatud määr.

Hageja viivise nõue on perioodil 30.05.2023 - 05.03.2024 põhjendatud summas 30,29 eurot,

vastavalt alljärgnevale arvestusele:

- 998,11 eurot, periood 30.05.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 2,5% aastas, 2,19 eurot;

- 998,11 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 4% aastas, 20,12 eurot;

- 998,11 eurot, periood 01.01.2024 - 05.03.2024, viivisemäär 4,5% aastas, 7,98 eurot.

Hageja nõude suurus kokku oli 1281,22 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 1078,40 eurot. Seega rahuldas kohus

hageja nõuetest ligi 84%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 16% ulatuses

hageja kanda ning 84% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

280 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks

esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud seega (280 + 200) 480 eurot, millest kostja kanda jääb 84% ehk 403,20 eurot.

Apellatsioonkaebus

4.Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant Harju Maakohtu 25.11.2024 kohtuotsuse osaliselt

osas, millega kohus rahuldas hageja viivisenõude VÕS § 94 sätestatud määra alusel, jättes

rahuldamata hageja nõude P.W vastu viivise summas 61,43 eurot saamiseks VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuva viivise välja mõistmiseks VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määra alusel ja menetluskulude proportsiooni vastavas ulatuses.

Apellant toob esile, et kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus jõudnud seisukohale, et rikutud

on vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille rikkumise tagajärjel loetakse lepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Apellandi seisukoha järgi on väär maakohtu

käsitlus, et viivise osas tuleb kohaldada samuti VÕS § 94 sätestatud määra. Apellandi jaoks

nimetatud seisukoht on üllatuslik ning vastuolus seadusega.

Apellant on seisukohal, et kuna kostjalt tuleb välja mõista viivis suuremas ulatuses maakohtu

poolt arvestatust, tuleb ka menetluskulude proportsiooni muuta. Apellant ei vaidlusta

maakohtu poolt tuvastatud põhjendatud menetluskulude suurust, vaid proportsiooni ja selle

proportsiooni alusel kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust. Hageja

nõude suurus kokku oli 1281,22 eurot. Käesoleval juhul on kostjalt välja mõistava põhivõla,

sissenõudmiskulude ja viivise suurus kokku 113,83 eurot. Seega kuulub rahuldamisele

nõuetest ligi 89%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 11% ulatuses hageja

kanda ning 89% ulatuses kostja kanda. Kuna kohtu poolt tuvastatud põhjendatud hageja kulud

on kokku 480 eurot, tuleb kostjal hagejale hüvitada 89%, s.o 427,20 eurot.

Vastus apellatsioonkaebusele

5.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis

kostjalt välja mõistmata viivise 61,43 eurot, edasiulatuva viivise arvestuse aluse,

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja täiendavalt viivised, muuta edasiulatuva

viivise arvestuse alust, anda uus menetluskulude jaotus ja määrata menetluskulud rahaliselt

kindlaks.

7. Kuna apellant vaidlustas maakohtu otsuse vaid osaliselt on vaidlustamata osas maakohtu

otsus jõustunud.

8.Asja materjalidest nähtub:

- Kostja ja LHV Pank AS vahel sõlmiti 12.05.2018 krediitkaardi leping, krediidilimiidiga 500

eurot.

- 31.10.2019 sõlmiti uus krediitkaardi leping, millega suurendati krediidilimiiti 1000 euroni.

- 31.10.2019 sõlmitud krediitkaardi lepingu kehtivuse aeg pidi lõppema mais 2021. Kostja

soovis jätkata krediidilimiidi kasutamist, mistõttu sõlmiti 06.05.2021 uus krediitkaardi leping

lõpptähtajaga 30.04.2024.

- Krediidikonto väljavõtte järgi kasutas kostja krediiti perioodil 12.05.2018-30.05.2023 kokku

5066,82 eurot ja tagastas krediidi 4068,71 eurot.

- Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles LHV Pank AS lepingu

üles 29.05.2023.

- Arvestades perioodil 12.05.2018-30.05.2023 kostja kasutatud krediiti 5066,82 eurot ja

arvestades tasutu 4068,71 eurot täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk 998,11 eurot.

- Krediitkaardi lepingu tingimuste punktis 5.21 on pooled kokku leppinud, et viivise määr on

sätestatud hinnakirjas. Hinnakirja kohaselt on erakliendi krediitkaardi viivisemäär

lepingujärgne intressimäär.

- LHV Pank AS loovutas 29.06.2023 kostja vastase nõude Intrum Investment No. 2 DAC-le,

kes loovutas 13.08.2023 nõude aktsiaseltsile Julianus Portfolio. Julianus Portfolio AS

(ühendatav ühing, registrikood 10036074) ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (ühendav ühing,

registrikood 10686553) 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena

Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus Portfolio AS-i. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb

ühinemisel ühendatava (ehk Julianus Portfolio AS) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle

ühendavale (Julianus Inkasso OÜ-le) ühingule.

9. Apellatsioonkaebuse alusel tuleb lahendada vaidlus selles, kas maakohus kohaldas

viivisearvestusele põhjendatult VÕS § 94 sätestatut ning, kas menetluskulude jaotus ja

rahaline kindlaksmääramine maakohtu tuvastatud viisil on õigustatud.

10. Maakohus leidis, et kuna lepingupoolte kokkuleppe järgi oli viivisemääraks lepingujärgne

intressimäär ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel tuleb lugeda

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, tuleb ka viivisemääraks lugeda VÕS §-s 94

sätestatud määr. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, on võlausaldajal õigus

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

12. Kuna lepingupoolte kokkulepe intressi suuruse osas oli tühine ning intressi arvutamise

aluseks tuli võtta intressi seadusjärgne määr, ei saanud ringkonnakohtu arvates võtta

viivisearvestuse aluseks seadusjärgset intressimäära. Viivist oleks pidanud arvestama

seadusjärgse määra alusel. Põhinõude tasumisega viivitamise tõttu perioodil 30.05.2023-

05.03.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra aluseks võttes moodustub viivise

suuruseks 91,72 eurot. Maakohus mõistis otsuses välja viivise 30,29 eurot. Seega mõistis

maakohus välja viivist vähem 61,43 eurot.

13.Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud on ka apellandi väide, et edasiulatuvalt

tuleb põhivõlalt mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

06.03.2024. a kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb edasiulatuva viivise arvestamise alust

muuta.

14.Maakohus esitas menetluskulude jaotuse tulenevalt rahuldamisele kuulunud nõude

proportsioonist. Apellant on seisukohal, et kuna kostjalt tuleb välja mõista viivis suuremas

ulatuses maakohtu poolt arvestatust, tuleb ka menetluskulude proportsiooni muuta. Apellant

ei vaidlusta seejuures maakohtu poolt tuvastatud hageja põhjendatud menetluskulude suurust

480 eurot.

15. Kuna hageja nõude suurus kokku oli 1281,22 eurot, kostjalt väljamõistava põhivõla,

sissenõudmiskulude ja viivise suurus kokku 1139,83 eurot kuulub rahuldamisele nõuetest ligi

89%. Arvestades rahuldamisele kuuluvate nõuete proportsiooni tuleb menetluskulud TsMS §

163 lg 1 alusel jätta 11% ulatuses hageja kanda ning 89% ulatuses kostja kanda. Kuna

vaidlustamata kohtu seisukoha järgi moodustasid põhjendatud hageja kulud kokku 480 eurot,

tuleb kostjal hagejale hüvitada 89% maakohtus kantud põhjendatud menetluskuludest, s.o

427,20 eurot.

Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus

16. Apellant on kandnud menetluskulude näol apellatsiooniastmes esindaja kulusid 591,50

eurot ilma käibemaksuta ja tasunud riigilõivu 100 eurot, kusjuures esindaja teenuse hind on

169,00 eur/h ilma käibemaksuta. Apellant palub määrata kindlaks ja mõista vastustajalt P.W-

lt välja apellandi kasuks riigilõiv 100 eurot ja esindustasu summas 591,50 eurot. Samuti

mõista vastustajalt välja mõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse olemust ja selle vähest keerukust

ringkonnakohtus on põhjendatud apellandi menetluskulude suuruseks, mille vastustaja peab

apellandile hüvitama kokku 300 eurot, sh riigilõiv. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse,

siis juhindudes TsMS § 171 lg-st 1 tuleb nimetatud menetluskulud vastustajalt välja mõista

ning vastavalt apellandi taotlusele tuleb märkida, et menetluskulude tasumisega viivitamisel

saab nõuda ka seaduses sätestatud viivise tasumist.

/allkirjastatud digitaalselt/