3-24-3107/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3107

Haldusasi

Sillamäe linna kaebus haridus- ja teadusministri 21. oktoobri

2024. a käskkirjade nr 5.1-7.4/24/21 ja nr 5.1-7.4/24/23

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Sillamäe linn, seaduslik esindaja Tõnis Kalberg

Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud

esindaja Margit Kiin

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sillamäe linna kaebus osaliselt ning tühistada haridus- ja

teadusministri 21. oktoobri 2024. a käskkiri nr 5.1-7.4/24/21.

2. Jätta ülejäänud osas kaebus rahuldamata.

3. Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt Sillamäe linna kasuks välja

menetluskulu 10 (kümme) eurot.

4. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

5. Kohtulahendi avaldamisel asendada X ja Y nimed tähemärkidega X ja Y.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. aprillil 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haridus- ja teadusminister andis 16. märtsil 2023 määruse nr 7 „Ida-Virumaa koolieelsete

lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide

töö väärtustamiseks täiendava tööjõukulude toetuse eraldamise tingimused ja kord 2023.

aastal“ (määrus nr 7) ja 11. jaanuaril 2024 määruse nr 1 „Ida-Virumaa koolieelsete

lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide

3-24-3107

töö väärtustamiseks täiendava tööjõukulude toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024.

aastal“ (määrus nr 1). Määrustega nr 7 ja nr 1 kehtestati Ida-Virumaal tegutsevate koolieelsete

lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide töö

väärtustamiseks täiendava tööjõukulu toetuse eraldamise tingimused ja kord 2023. aastal ning

2024. aastal (vt määruste nr 7 ja nr 1 § 1).

Sillamäe Linnavalitsus esitas 19. septembril 2023 ja 15. veebruaril 2024 taotlused (dtl 46-72)

määruste nr 7 ja nr 1 alusel täiendava tööjõukulu toetuse saamiseks.

2. Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 5.1-7.4/2023/6 „Ida-

Virumaa haridustöötajatele täiendava tööjõukulu taotlemine KOV ja ERA“ (dtl 15-16) määrati

Sillamäe Linnavalitsusele taotlusvoorus „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest Ida-

Virumaa koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpetajate, juhtide

ja tugispetsialistide töö väärtustamiseks täiendava tööjõukulude toetuse eraldamine“ toetus 135

249,04 eurot.

Haridus- ja teadusministri 12. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 5.1-7.4/24/3 „Täiendava

tööjõukulu vahendite eraldamine Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ja erakoolipidajatele“

(dtl 18-19) määrati Sillamäe Linnavalitsusele taotlusvoorus „Perioodi 1.01.-31.08.2024. a

täiendava tööjõukulu toetuse taotlusvoor Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ja

erakoolipidajatele“ toetus 291 159,20 eurot.

3. Haridus- ja teadusminister andis 21. oktoobril 2024 käskkirjad nr 5.1-7.4/24/21 (dtl 21)

ja nr 5.1-7.4/24/23 (dtl 23).

Käskkirjaga nr 5.1-7.4/24/21 muutis minister varasemat käskkirja nr 5.1-7.4/2023/6, tunnistas

taotluse rahuldamise otsuse kahe isiku osas kehtetuks ja otsustas Sillamäe Linnavalitsusele

eraldada toetuse summas 129 629,44 eurot. Sama käskkirja kohaselt tuli Sillamäe

Linnavalitsusel maksta tagasi perioodiks 1. september − 31. detsember 2023 eraldatud

täiendava tööjõukulu toetus summas 5340,69 eurot.

Käskkirjaga nr 5.1-7.4/24/23 muutis minister varasemat käskkirja nr 5.1-7.4/24/3, tunnistas

taotluse rahuldamise otsuse kahe isiku osas kehtetuks ja otsustas eraldada Sillamäe

Linnavalitsusele toetuse summas 279 577,44 eurot. Sama käskkirja kohaselt tuli Sillamäe

Linnavalitsusel maksta tagasi perioodi 1. jaanuar – 31. august 2024 eest kahele

mittekvalifitseeritud isikule eraldatud täiendava tööjõukulu toetus summas 11 581,76 eurot.

Käskkirja kohaselt kuulus Sillamäe Linnavalitsusel tagastamisele ka perioodil 1. jaanuar kuni

31. august 2024 kasutamata jäänud toetuse jääk 9349,28 eurot.

Käskkirju nr 5.1-7.4/2023/6 ja nr 5.1-7.4/24/3 muudeti põhjusel, et Keeleamet tuvastas

järelevalve käigus, et kaks õpetajat, kelle kohta toetus määrati, ei vasta ettenähtud

keelenõuetele, mistõttu pole olnud võimalik täita eesmärki, mida täiendava tööjõukulu

eraldamisega saavutada sooviti.

Käskkirjades viidatud protokollide nr 5.1-7.3/2024/22 ja nr 5.1-7.3/2024/23 kohaselt on

Keeleameti järelevalve käigus tuvastatud, et kaks õpetajat ei vasta ettenähtud keelenõuetele.

Sellest tulenevalt ei ole olnud võimalik täita ka eesmärki, mida täiendava tööjõukulu

eraldamisega on soovitud saavutada ning seega on ilmnenud asjaolud, mille kohaselt ei oleks

komisjon esitatud taotlusi ka rahuldanud ja toetuse andja nõuab eraldatud toetuse tagasi

määruste nr 1 ja nr 7 § 9 p 1 alusel.

2(14)

3-24-3107

4. Sillamäe linn esitas 14. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub haridus-

ja teadusministri 21. oktoobri 2024. a käskkirjad nr 5.1-7.4/24/21 ja nr 5.1-7.4/24/23 tühistada.

Kohus võttis kaebuse 15. novembri 2024. a määrusega menetlusse.

5. Haridus- ja Teadusministeerium vastustajana esitas 12. detsembril 2024 kohtule kirjaliku

vastuse kaebusele, paludes jätta see rahuldamata.

6. Kohus määras 13. detsembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses

ning andis sama määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning

neile vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 31. jaanuaril 2025 ja

vastustaja 14. veebruaril 2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

7.1. Vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased, sest need on vastuolus kehtiva õigusega,

põhjendamata ja nende andmisel tehtud menetlus- ja vormivead on niivõrd olulised, et on

viinud asja ebaõige otsustamiseni. Vastustaja ei ole haldusaktide andmisel läbi viinud

nõuetekohast haldusmenetlust, on jätnud täitmata uurimispõhimõtte ega ole taganud

ärakuulamisõigust. Vaidlusalustes haldusaktides esinevad vead (nt pealkirjas).

7.2. Määrus nr 7 oli 21. oktoobri 2024. a käskkirja nr 5.1-7.4/24/21 andmise ajal kehtetu ning

seega on käskkiri nr 5.1-7.4/24/21 antud ilma õigusliku aluseta.

7.3. Vaidlusalustes käskkirjades puuduvad haldusakti andmise faktilised asjaolud. Need on küll

välja toodud käskkirjades viidatud komisjoni 14. oktoobri 2024. a protokollides nr 5.1-

7.3/2024/22 (dtl 34-36) ja nr 5.1-7.3/2024/23 (38-40), kuid haldusaktis tuleks ära tuua vähemalt

põhimotiivid.

7.4. Määruste nr 7 ja nr 1 kohaselt arvestatakse toetust õpetajale, kes õpetab eesti keeles ja

vastab oma ametikohale kehtestatud eesti keele oskuse nõudele ja omab kõrgharidust. Kaks

õpetajat (X ja Y), kes ei vasta protokollide kohaselt ettenähtud keelenõuetele, töötasid Sillamäe

Lasteaias Rukkilill õpetajatena ja vastasid toetuse taotlemise ajal kvalifikatsiooninõuetele.

Keeleseadusest (KeeleS) tulenevalt vastasid nad toetuse taotlemise hetkel oma ametikohale

kehtestatud eesti keele oskuse nõudele. Xle oli 1. aprillil 2000 väljastatud C1-taseme tunnistus

ja ta oli 19. juunil 2014 lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe eestikeelsel õppekaval. Yle oli

19. juunil 2017 väljastatud B2-taseme tunnistus ja ta oli 17. juunil 2022 lõpetanud Tartu

Ülikooli bakalaureuseõppe eestikeelses õppes. Vastavalt toetuse andmise määrustele olid

komisjonid neid asjaolusid kontrollinud ja toetus oli määratud arvestusega, et need kaks

õpetajat vastasid taotlemise hetkel kvalifikatsiooninõuetele.

7.5. Protokollide nr 5.1-7.3/2024/22 ja nr 5.1-7.3/2024/23 ei selgu, millisele tõendile komisjon

tugines, kui leidis, et õpetajatel puudus C1-taseme keeleoskus ja mis ajast ilmnesid asjaolud,

mille kohaselt ei oleks komisjon esitatud taotlusi rahuldanud

7.6. Haldusakte ei saa põhjendada tagantjärgi. Vastustaja seisukohtadest saab järeldada, et

mõlema õpetaja keeleoskuse puudumine on tuvastatud juba 19. septembril 2023 ehk kaebaja

poolt taotluse esitamise seisuga ning taotlust esitades pidi ka kaebaja ise sellest teadlik olema.

Samas möönab vastustaja, et mõlema õpetaja kohta olid taotluse esitamise ajal kehtivad tõendid

nõutava keeleoskuse kohta. Küsimus on, kas ja millal on nende keeleoskuse osas tekkinud

vastupidine tõend, mis kummutab KeeleS § 26 lg-s 3 sätestatud eelduse.

3(14)

3-24-3107

7.7. KeeleS regulatsioonist tulenevalt lõpeb riigi poolt omistatud eesti keele oskuse tase, kui

Keeleamet on seaduses ettenähtud korras tasemetunnistuse kehtetuks tunnistanud. Kuna

Keeleamet ei ole toetuste kasutamise perioodil sellist otsust X ega Y keeleoskuse taseme kohta

teinud, puudub alus nende osas toetust mitte maksta. Kuni sellise otsuse tegemiseni kehtivad

varem omandatud keeleoskustasemed ja seda ei muuda ametniku kahtlus, kuni keeleoskust pole

ettenähtud korras kontrollitud ja kontrolli tulemusi ettenähtud korras otsusena fikseeritud.

7.8. Toetus eraldati Sillamäe Linnavalitsuse taotluse alusel, millele olid lisatud haridustöötajate

eesti keele oskust tõendavate dokumentide koopiad. Toetuse andja kontrollis tõendeid enne

toetuse määramist. Kuna taotluse rahuldamise ajal oli õpetajate keeleoskuse nõue täidetud (vt

KeeleS § 26 lg 3), oli taotluse rahuldamiseks antud haldusakt selle andmise ajal õiguspärane.

Haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerivaid haldusmenetluse seaduse norme (HMS §-d 64-

70) pole vaidlustatud käskkirjade andmisel aluseks võetud. Ükski HMS § 66 lõigetes 2 ja 3

loetletud õiguspärase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise alustest ei ole kohaldatav.

Lisaks tulnuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel kaaluda isiku usaldust haldusakti kehtima

jäämise suhtes (HMS § 67). Vaidlustatud haldusaktides ja neis viidatud protokollides puudub

faktiline põhjendus ja kaalutlused, mille alusel on kaebaja kasuks antud haldusaktid kehtetuks

tunnistatud ja kuidas on arvestatud toetuse saaja usaldust.

7.9. Keeleamet ei ole Sillamäe Linnavalitsusele edastanud õpetajate keeleoskuse

kategooriatunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust ning ei ole teavitanud

järelevalvetoimingutest ega järelevalve käigus tehtud soovitustest või ettekirjutustest. Kaebaja

andis nendest asjaoludest teada kohe, kui selle teabe sai. Kaebajal puudub süü asjaolude

muutumisest teavitamisel (vt HMS § 66 lg 4). Kaebaja otsustas ise lõpetada kahele õpetajale

toetuse arvelt palgalisa maksmise, kui Keeleameti ettekirjutused talle teatavaks said. Haridus-

ja teadusministeeriumi protokollide järgi tehti esimene järelevalvetoiming keelenõuete osas 18.

detsembril 2023, s.o esimese perioodi lõpus, kui õppetöö oli lõppenud. Seega ei esinenud

toetuse kasutamise perioodil (1. september 2023 kuni 31. detsember 2023) mingeid asjaolusid,

mis võimaldaks kahe õpetaja osas toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistada. Teise

perioodi toetuse (1. jaanuar 2024 - 31. august 2024) taotlemisel oli nende keeleoskuse tase

tõendatud (Xl Tartu Ülikooli diplomi ja C1-taseme tunnistusega ning Yl Tartu Ülikooli

diplomiga). Kuna tagasinõutav toetus on õpetajatele palgalisana välja makstud, ei ole Sillamäe

linn selle võrra alusetult rikastunud ega pea saadut tagastama.

7.10. Kaebaja on toetuse taotlemisel esitanud kõik tema kasutuses olnud tõendid ja info ning on

kasutanud toetust eesmärgipäraselt õpetajatele palga maksmiseks. Õppetegevuse osas pole

puudusi tuvastatud ning kaebaja ei saa vastutada asjaolude eest, mida ta ise mõjutada ei saa ja

mille olemasolust ta teadlik ei ole. Maksete tegemise ajal ei olnud kaebaja teadlik toetuse

kasutamise piirangust. Seadusega ei ole kooskõlas, et vastutus hõlmab kogu toetuse perioodi,

mitte ainult seda osa, mil toetuse maksmise alus ära langeb.

7.11. X suhtes 18. detsembril 2023 tehtud Keeleameti kontrollakti kohaselt pole ettekirjutus

tehtud mitte tasemeeksamile suunamiseks, vaid eesti keele oskuse täiendamiseks tähtajaga 30.

aprill 2024. Keeleameti 18. detsembri 2023. a ettekirjutusega ei ole tuvastatud tal nõutava

keeleoskuse puudumist. Äärmisel juhul saaks lugeda keeleoskuse puudumise tuvastatuks

hetkest, mil tal tasemeeksam 21. aprillil 2024 ebaõnnestus. Keeleamet on teinud ettekirjutuse

tasemeeksamile suunamiseks alles 4. juunil 2024, täitmise tähtajaga 1. november 2024. Alles

selle ettekirjutuse täitmata jätmisel saab rääkida tema keeleoskuse puudumisest. Y keeleoskuse

puudumist saab äärmisel juhul lugeda tõendatuks alates 30. aprillist 2024. Ainsaks tõendiks

nende keeleoskuse puudumise kohta saab olla tasemeeksamile suunamise ettekirjutuse täitmata

jätmine ettekirjutuses määratud tähtajaks või tasemeeksamil läbikukkumine.

4(14)

3-24-3107

7.12. Alusetu ja tõenditega vastuolus on vastustaja etteheide, et kaebaja pidi juba 19. septembril

2023 teadma Y puudulikust keeleoskusest. Kaebaja sai taotluse esitamise ajal tugineda KeeleS

§ 26 lõikele 3, mille järgi ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isik, kes on omandanud

eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse.

7.13. Kaebajal ja vastustajal ei ole õigusaktidest tulenevat pädevust ümber hinnata isikutele

riigi poolt ettenähtud korras omistatud keeleoskuse taset – see pädevus on ainult Keeleametil

õigusaktidega reguleeritud menetluses.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning märgib järgmist.

8.1. Vähemalt C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse eesti keele ja eesti keeles õpetatavate

ainete õpetajalt või õppejõult juba 20. juunist 2011, mil kehtestati Vabariigi Valitsuse 20. juuni

2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja

kasutamise nõuded“ (keelemäärus). X ja Y õpetasid eesti keelt ja eesti keeles ning oleksid

pidanud C1-tasemel eesti keele oskuse nõudele vastama juba hetkest, mil nad asusid lasteaias

andma eestikeelset õpet.

Toetuse andmise tingimuste kohaselt arvestatakse õpetajate vastavust keeleoskustasemele, mitte

kvalifikatsioonile. Kuni 1. augustini 2023 käsitleti õpetajate keeleoskust ning

kvalifikatsiooninõudeid lahus. 1. augustist 2023 jõustunud koolieelse lasteasutuse seaduse

(KELS) § 221 tõi lasteasutuse töötajate kvalifikatsiooninõuded seaduse tasandile ning

kvalifikatsiooni osaks on ka eesti keele oskus. Keeleoskusnõuded ei ole võrreldes varasemaga

muutunud.

8.2. Kaebaja märgib küll, et toetuse taotlemisel nii esimeseks (1. september 2023-31. detsember

2023) kui teiseks perioodiks (1. jaanuar 2024-31. august 2024) oli õpetajatel nõutav

keeleoskuse tase olemas, kuid samas otsustas ta kahe õpetaja osas ise lõpetada toetuse arvelt

palgalisa maksmise alatest 1. maist 2024, kui said teatavaks Keeleameti ettekirjutused.

8.3. Keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet Keeleamet (KeeleS § 30 lg 1), kes kontrollib eesti keele oskust ning eesti

keele kasutamise nõuete täitmist. Keeleametil on KeeleS § 31 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel õigus teha

tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping, kui töötaja ei oska eesti keelt nõutaval

tasemel, ja saata nõuetele mittevastava keeleoskusega töötaja tasemeeksamile.

8.3.1. Keeleameti 18. detsembri 2023. a kontrollaktist nähtub, et lasteaia direktoril oli tekkinud

kahtlus X tegeliku keeleoskuse osas ning ta palus Keeleametil teostada kontrolli, mille käigus

tuvastati, et X eesti keele oskus vajab täiendamist, et see vastaks C1-tasemele. Keeleoskuse

täiendamiseks anti aega kuni 30. aprillini 2024. Järelkontrollis 4. juunil 2024 fikseeris

Keeleamet, et HARNO andmebaasi andmetel on X käinud 21. aprillil 2024 C1-taseme eksamil,

kuid ei ole seda positiivselt sooritanud. Seega ei vasta õpetaja keeleoskus ametikohale

kehtestatud nõuetele.

8.3.2. Keeleamet tuvastas 16. detsembril 2020 kontrolli käigus, et keelekümbluse õpetaja Y on

sooritanud B2-taseme eesti keele eksami, kuid see ei vasta tema ametikohale kehtestatud

nõuetele. Õpetajale tehti ettekirjutus sooritada C1-taseme eesti keele eksam hiljemalt 10.

jaanuaril 2022. Y lõpetas 17. juunil 2022 küll Tartu Ülikooli eestikeelsel õppekaval, kuid 18.

detsembri 2023. a järelkontrolli aktis märgib Keeleamet, et kuigi ta töötab eestikeelses rühmas,

ei vasta keeleoskus C1-tasemele. Õpetajale tehti ettekirjutus sooritada C1-taseme eksam ning

määrati ka sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Keelekontroll toimus direktori palvel.

Keeleamet on täiendavalt vastustajale selgitanud, et 2023. a märtsis (pool aastat enne toetuse

5(14)

3-24-3107

taotlemist) sai isik C1-taseme eksamil 40 punkti ja 2024. a märtsis 39 punkti, st eksam ei ole

sooritatud. 2024. a septembrikuisel eksamil osalemise isik tühistas.

8.4. Kontrolli- ja järelkontrolli aktidele kirjutavad alla töötaja ja tööandja esindaja. Kaebaja pidi

olema teadlik tema töötajate kohta tehtud ettekirjutustest ning nende mittetäitmisest, sest sellest

sõltub, millisel ametikohal töötaja võib töötada. Vastustaja ei ole nõus kaebaja väitega, et

toetuse taotlemisel nii esimeseks kui ka teiseks perioodiks oli õpetajatel nõutav keeleoskuse

tase olemas. See ei ole Keeleameti kontrolli- ja järelkontrolli akte vaadates eluliselt usutav.

8.5. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et seni kuni Keeleamet ei ole seaduses ettenähtud

korras teinud tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust, vastab töötaja riigi poolt

omistatud eesti keele oskuse tasemele ning toetuse mittemaksmiseks puudub alus. KeeleS § 26

lg 3 järgi ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles

põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse. Töötaja eesti keele oskust võib peale

tasemetunnistuse tõendada ka kõrgharidust tõendav dokument, kuid tegelikult ei pruugi isik

keeleoskuse nõudele vastata (nagu nt Y puhul). Vaatamata toetuse taotlemisel esitatud haridust

tõendavatele dokumentidele, ei ole X ega Y tegelikult osanud C1-tasemel eesti keelt ajal, kui

nende kohta esitati taotlus toetuse saamiseks 19. septembril 2023. Vastav kahtlus oli ka

kaebajal. Keeleameti kontrolli- ja järelkontrolli aktid tõendavad, et isikute tegelik keeleoskus ei

vasta keelemääruses sätestatud nõuetele.

8.6. Toetuse eesmärk oli kindlustada Ida-Virumaa haridusasutustele võimekus tagada

nõuetekohase eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu ja viia õppetööd läbi nõutava

eesti keele tasemega. Riigi toetusmeetmega toetatakse ainult neid õpetajaid, kes õpetavad eesti

keeles ja vastavad oma ametikohale kehtestatud C1-tasemel eesti keele oskuse nõudele ning kes

suudavad reaalset õppetööd seega ka kvaliteetselt läbi viia. Kuna X ja Y ei osanud toetuse

saamise ajal tegelikult nõuetekohaselt eesti keelt, ei saanud nad viia õppetööd läbi nõutaval

eesti keele tasemel ega olnud õigustatud saama määrusega ette nähtud täiendavat töötasu.

Vastustaja on seda selgitanud vestluses kaebajaga ning märkinud ka protokollis.

8.7. Haldusakti tagasiulatuval kehtetuks tunnistamisel on praegu kohased HMS § 66 lg 3 p-d 1

ja 3. Kuigi käskkirjas ei ole märgitud konkreetset HMS sätet, on viidatud määruse nr 7 §-le 9,

mis kehtestab selgelt toetuse tagasinõudmise alused. Seaduse kohaselt võib haldusakti

tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada juhul, kui see on lubatud seadusega või ette nähtud

haldusaktis, Kui kehtetuks tunnistamise võimalus on sätestatud seaduse alusel antud määruses

ning toodud on konkreetsed alused, millal haldusakti on võimalik kehtetuks tunnistada, on

haldusakti tagasiulatuv kehtetuks tunnistamine HMS 66 lg 3 alusel lubatav.

HMS § 66 lõike 3 järgi võib haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada isiku kahjuks, kui

isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha eesmärgipäraselt. Kaebaja kinnitas taotluses, et

kasutab toetust määruses sätestatud eesmärgil ning haridustöötajad vastavad määruses

sätestatud nõuetele, kuigi oli teadlik, et X ja Y ei vastanud ametikohale kehtestatud C1-tasemel

keelenõudele. Kaebaja ise on palunud Keeleametil nende keeleoskust kontrollida Kaebaja ei

teavitanud vastustajat, et Y pole keeletaseme eksamit sooritanud, ega Keeleameti

ettekirjutustest, ning ei näidanud neid asjaolusid ka 2023. a toetuse kasutamise aruandes. Kuna

kaebaja varjas vastustaja eest olulisi dokumente, ei saa ta tuginedes asjaolule, et vastustaja

kiitis 2023. a toetuse aruande heaks ning määrus on käesolevaks ajaks kehtetu, väita, et toetusi

ei ole võimalik tagasi nõuda.

8.8. Kaebajal ei saanud tekkida kaitstavat usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes, sest ta

pidi olema teadlik määruses sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalusest. Usalduse

kaitse välistab ka asjaolu, et isik ei kasutanud haldusakti alusel üleantud raha eesmärgipäraselt.

6(14)

3-24-3107

Haldusakti kehtima jäämine ei ole avalikes huvides ega ka proportsionaalne nende õpetajate

suhtes, kes saavad toetust ning vastavad nõuetele.

8.9. Kaebajale eraldati toetus õiguspärase haldusaktiga sel ajal kehtinud määruste nr 7 ja 1

alusel. Määruse nr 7 § 6 lg 1 kohaselt menetleb taotlusi ministri moodustatud komisjon. Pärast

seda, kui vastustajale said teatavaks Keeleameti kontrolli- ja järelkontrolli aktid, töötas

komisjon läbi 2023. a taotlusvooru materjalid. Lõpliku otsuse haldusakti kehtetuks

tunnistamiseks tegi minister, kes andis ka algse haldusakti.

8.10. Määruse nr 7 seletuskirjas on selgitatud järgmist. Eestikeelsele õppele üleminekul on

vajalik, et õpetajad oskaksid reaalselt nõuetekohaselt eesti keelt. Toetuste andmisel viiakse läbi

mahukas taotluste kontroll, et hilisemalt võimalikult vähe toetusi tagasi nõuda. Määruse alusel

tööjõukulude toetuseks eraldatavat raha ei saa muul viisil kasutada. Kui seda ikkagi tehakse,

siis nõuab toetuse andja toetuse tagasi. Eraldatav toetus võimaldab töötajaid motiveerida ja

seda eelkõige eestikeelsele õppele ülemineku ülesande täitmisel. Eesti keelt mitteoskav õpetaja,

tugispetsialist ning haridusasutuse juht ei saa osaleda oma haridusasutuses eestikeelsele õppele

üleminekul. Oluline on, et õpetajad oskaksid nõuetekohaselt eesti keelt reaalselt, mitte ainult

dokumentide järgi. Toetuse tagasinõudmisel peavad haridusasutuste pidajad tagasinõutava

summa leidma oma eelarvest, sest sellisel juhul on tööandja ise valesti hinnanud töötaja

keeleoskust (või ka tasemehariduse olemasolu) ning märkinud nõude täidetuks.

8.11. Vaidlusalused käskkirjad on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ning sellega kooskõlas. Käskkirjad on proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning

vastavad vorminõuetele.

KOHTU SEISUKOHT

9. Käesoleva vaidluse on ajendanud vastustaja käskkirjad (vt täpsemad viited käesoleva otsuse

p-des 1 ja 2), millega muudeti varasemaid toetuse määramise käskkirju ning nõutakse kaebajalt

osaliselt tagasi toetus, mis on määratud haridus- ja teadusministri määruste nr 7 ja 1 alusel1.

Viidatud määrused kehtisid vastavalt kuni 31. detsembrini 2023 ja 31. detsembrini 2024.

Viidatud määrustega kehtestati Ida-Virumaal tegutsevate koolieelsete lasteasutuste,

üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste (edaspidi koos haridusasutus) õpetajate, juhtide ja

tugispetsialistide (haridustöötajad) töö väärtustamiseks täiendava tööjõukulu toetuse eraldamise

tingimused ja kord 2023. ja 2024. aastal (määruste § 1).

Määruste nr 7 ja nr 1 § 2 lg 1 sätestasid toetuse eesmärgina tagada Ida-Virumaa haridusasutuste

võimekus tagada nõuetekohase eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu ja nende

võimekus viia õppetööd läbi nõutava eesti keele tasemega.

Määruse nr 7 ja määruse nr 1 § 3 lg 5 sätestasid, et toetust eraldatakse täiendava töötasu

maksmiseks õpetajale, kes õpetab eesti keeles ja vastab oma ametikohale kehtestatud eesti

keele oskuse nõudele ja omab kõrgharidust. Eesti keeles õpetamise nõuet ei rakendata

võõrkeeleõpetajale.

10. Määruste nr 7 ja nr 1 § 1 lg-st 1 ja § 2 lg-st 2 nähtub, et täiendava tööjõukulu toetuse puhul

on tegemist ajutise toetusega, mida makstakse Ida-Viru maakonnas eesti keeles õpetavate

määruses nimetatud töötajate (sh koolieelse lasteasutuse õpetajad) töö väärtustamiseks.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/125082023012; https://www.riigiteataja.ee/akt/127072024008

7(14)

3-24-3107

Määruse nr 7 seletuskirjas (dtl 244-256) märgitakse, et eraldatav toetus võimaldab töötajaid

motiveerida ja seda eelkõige eesseisva ülesande – eestikeelsele õppele üleminek – täitmisel.

Riigikogu võttis 12. detsembril 2022 vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek), mis nägi ette, et alates 1.

septembrist 2024 lähevad eestikeelsele õppele üle koolieelsed lasteasutused ning

üldhariduskoolide 1. ja 4. klassid.

Selle ülesande tõhusamaks täitmiseks peeti oluliseks motiveerida nii olemasolevaid töötajaid

kui ka luua soodne pinnas selleks, et piirkonda, kus on eesoleva ülesande täitmine kõige

keerulisem (Ida-Virumaa), tuleksid eesti keelt väga hästi oskavad õpetajad. Seletuskirja järgi

on oluline, et toetust saavatel õpetajatel oleks C1-taseme eesti keele oskus ning määrus

puudutabki palgalisa saamise alusena üksnes eesti keeles õpetavaid haridustöötajaid, kellele

kohaldub nõue osata eesti keelt C1-tasemel.

11. Kaebaja on esmalt tõstatanud küsimuse, kas 21. oktoobri 2024. a käskkirja nr 5.1-7.4/24/21

andmiseks ja selle alusel kaebajale makstud toetuse tagasinõudmiseks oli käskkirja andmise

ajal kehtiv õiguslik alus. Vastustaja on selle käskkirja andmisel viidanud määruse nr 7 § 6 lg-le

1 ja § 9 p-le 1.

Määruse nr 7 § 6 lg 1 sätestab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjoni

pädevuse taotluste menetlemiseks. Määruse nr 7 § 9 p 1 kohaselt tunnistatakse taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks ja toetuse saaja maksab toetuse tagasi, kui ilmnevad asjaolud,

mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud.

Riigi Teatajast nähtuvalt lõppes määruse nr 7, mille alusel vastutaja viidatud käskkirjaga enda

varasemat 2023. aastaks toetuse andmise käskkirja muutis ning väidetavalt alusetult antud

toetuse osa tagasi nõudis, kehtivus 31. detsembril 2023. HMS § 93 lg 1 kohaselt kehtib määrus

kuni selle kehtivusaja lõppemiseni. Seega ei kehtinud määrus enam vaidlustatud käskkirja

andmise ajal 21. oktoobril 2024.

HMS § 54 kohaselt on haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks selle andmine kehtiva õiguse

alusel. Kohtu hinnangul ei ole see nõue praegusel juhul täidetud, kuna haldusakti andmisel on

vastustaja tuginenud kehtivuse kaotanud õigusaktile (ministri määrusele). Vastustaja ei ole 21.

oktoobri 2024. a käskkirja nr 5.1-7.4/24/21 õiguslike aluste hulgas märkinud ka ühtegi muud

alust, mis võimaldanuks tal 2023. a eest antud toetust õiguspäraselt tagasi nõuda.

12. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et haridus- ja teadusministri 21. oktoobri 2024. a käskkiri

nr 5.1-7.4/24/21 on sisuliselt õigusvastane ning tuleb tühistada.

13. Haridus- ja teadusministri 21. oktoobri 2024 a käskkirja nr 5.1 7.4/24/23 puhul on vaidluse

keskseks küsimuseks, kas õpetajad, kellele 2024. a toetuse arvelt makstud täiendava töötasu

ulatuses toetust tagasi nõutakse, vastasid toetuse taotlemise hetkel toetuse saamise tingimustele,

st kas nad oskasid eesti keelt C1 tasemel, ning kuidas tuli nõuetekohane keeleoskus välja

selgitada ja kellel oli vastava hinnangu andmiseks pädevus.

14. Vastustaja leiab kokkuvõtvalt, et õpetajad, kelle töötasu puudutavas osas toetus tagasi nõuti,

ei vastanud juba kaebaja poolt tööjõukulu toetuse taotlemise ajal määrustes nr 7 ja nr 1

õpetajatele kehtestatud keelenõudele. Kaebaja on vastupidiselt arvamusel, et toetuse taotlemise

ajal oli nende õpetajate keeleoskus tõendatud, ning alus toetuse maksmise käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks ning toetuse tagasinõudmiseks nende osas puudub.

8(14)

3-24-3107

15. Keeleseaduse § 23 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr

84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise

nõuded“ (Keelemäärus) § 9 p-s 7 on eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatele või

õppejõududele kehtestatud C-1 tasemel eesti keele oskuse nõue juba alates Keelemääruse

jõustumisest 1. juulil 2011. Sellisena kehtis viidatud säte ka 12. märtsil 2024 kaebajale toetuse

määramisel käskkirjaga nr 1.

Seega on oluline, kas kaebajale oli 15. veebruaril 2024 taotlust (dtl 63-72) esitades teada, kas

taotlusega hõlmatud õpetajad, sh X ja Y oskavad eesti keelt tasemel, mis võimaldab määruse nr

1 alusel antava toetuse raames neile täiendavat töötasu maksta. Pooled on erineval arvamusel,

kas õpetajate eesti keele oskus vastas C1-tasemele.

16. Asja materjalidest nähtuvalt õpetasid õpetajad X ja Y eesti keelt ja eesti keeles ning selle

üle pole poolte vahel ka vaidlust. Seega pidi nende keeleoskus vastama C1-tasemele ning seda

ka tööjõukulu toetuse taotlemise ajal. Vaid selle tingimuse täidetuse korral saab öelda, et

õpetajad vastasid oma ametikohale kehtestatud eesti keele oskuse nõudele määruse nr 1 § 3 lg 5

mõttes.

17. Vaidlus puudub selles, et Xle oli 1. aprillil 2000 väljastatud eesti keele C1-taseme tunnistus

(dtl 41) ja ta oli 19. juunil 2014 lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe eestikeelsel õppekaval

(dtl 42-44). Yle oli küll 19. juunil 2017 väljastatud B2-taseme tunnistus, kuid ta oli 17. juunil

2022 lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe eestikeelses õppes (dtl 45). Arvestades, et

KeeleS § 26 lg 3 kohaselt ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isik, kes on omandanud

eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse, ei olnud Yl õpetajana töötades

iseenesest C1-taseme keeleeksami sooritamise kohustust.

Samas sätestab KeeleS § 28 lg 2, et keeleametniku ettekirjutusega võib tasemeeksamile saata

ka KeeleS § 26 lg-s 3 nimetatud isiku, kui keeleametnikul on riikliku või haldusjärelevalve

käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud

keeleoskustaseme nõuetele.

Eeltoodust nähtub, et toetuse maksmine oli seotud eestikeelsele õppele üleminekuga ning selle

ülesande juures oli iseäranis tähtis, et toetust saavad õpetajad oskaksid ka tegelikult eesti keelt

C1-tasemel.

18. Kaebaja esitas vastustajale määruste nr 7 ja nr 1 alusel täiendava tööjõukulu toetuse

taotlused vastavalt 19. septembril 2023 ja 15. veebruaril 2024 (dtl 46-72). Seejuures tugines

kaebaja 15. veebruari 2024. a taotlust esitades varasema taotluse andmetele (dtl 64). Vastustaja

kontrollis taotluste vastavust määruste nr 7 ja nr 1 nõuetele, kuid ilmneb, et tegemist oli

dokumentide formaalse kontrolliga ning X ja Y tegelikku keeleoskust seejuures ei kontrollitud.

Vastustaja tugines taotleja (kaebaja) kinnitusele, et ta on teadlik, et toetuse rahuldamise otsus

tunnistatakse kehtetuks, kui ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud või

kui toetuse saaja ei pea kinni määruste §-s 8 sätestatust (dtl 62 ja 72). Mõlema määruse § 8 lg-

test 1 ja 3 tulenes toetuse saajale kohustus kasutada toetust määruses sätestatud eesmärgi

kohaselt ning kohustus teavitada toetuse andjat, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati,

muutuvad oluliselt. Kaebaja ei ole vastustajat teavitanud talle teatavaks saanud asjaoludest, st et

kahel õpetajal puudub keeleoskus tasemel, mis on toetuse raames täiendava töötasu maksmise

tingimuseks.

19. Asja materjalidest ilmneb, et juba pärast kaebaja esimese toetustaotluse esitamist (s.o pärast

19. septembrit 2023) toimus Sillamäe Lasteaias Rukkilill direktori palvel 18. detsembril 2023

Keeleameti järelevalve keelenõuete täitmise üle.

9(14)

3-24-3107

19.1. Keeleametnik tuvastas kontrolli käigus, et X eesti keele oskus vajab täiendamist, et see

vastaks C1-tasemele. Talle tehti kontrollaktis ettekirjutus eesti keele oskuse täiendamiseks

tähtajaga 30. aprill 2024. Keeleametnik on 18. detsembril 2023 järelevalve käigus kontrollaktis

märkinud, et X suhtleb küll aktiivselt ja kiiresti, kuid suhtluses esineb hulk grammatikavigu

ning kirjalikus töös kirjutas ta antud teemast mööda (kontrollakt, dtl 226). Keeleameti 4. juuni

2024. a järelkontrolli aktist nr J21873 (dtl 227) nähtub, et HARNO andmebaasi andmetel käis

X 21. aprillil 2024 C1-taseme keeleeksamil, kuid tulemus 49% võimalikust punktisummast ei

andnud positiivset tulemust ning eksam on seega sooritamata. Aktis kajastatud X selgituste

kohaselt lubas ta minna 22. septembril 2024 uuesti C1-taseme keeleksamile ning järelkontrolli

aktis on talle tehtud ettekirjutus sooritada C1-taseme eksam 1. novembriks 2024.

19.2. Keeleamet leidis 18. detsembri 2023. a järelkontrolli aktis (dtl 229), et Y eesti keele oskus

ei vasta C1-tasemele. Akti kohaselt on tema kõne päris ladus, kuid esineb hulgaliselt

grammatikavigu; kirjalikus töös on vigu vähem; on läbinud mitmeid koolitusi, et parandada

keeleoskust. Yle on järelkontrolli aktis tehtud ettekirjutus sooritada C1-taseme keeleeksam 30.

aprilliks 2024. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks on rakendatud ka sunniraha. Asja materjalidest

nähtub, et Keeleamet kontrollis Y keeleoskust ka juba 16. detsembril 2020. Keeleameti

kontrollaktist (dtl 228) nähtub, et viiruse leviku tõkestamiseks toimus keelekontroll

dokumentide põhjal. Aktis on märgitud, et eesti.ee andmetel on Y sooritanud B2-taseme eesti

keele eksami, mis ei vasta aga tema ametikohale kehtestatud nõudele. Õpetajale tehti

ettekirjutus sooritada C1-taseme eksam 10. jaanuariks 2022. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt

on õpetaja seejärel 17. juunil 2022 lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe eestikeelses

õppes (dtl 45), on tal pärast seda siiski jäänud 2023. a ja 2024. a märtsis C1-taseme eesti keele

eksam positiivsele tulemusele sooritamata (dtl 115, 228).

20. Kaebaja on seisukohal, et varem omandatud keeleoskustasemed kehtivad seni, kuni

Keeleamet ei ole otsustanud õpetajatele varem omistatud keeleoskustaseme tunnistusi

kehtetuks tunnistada, ning keeleametniku kahtlus keeleoskuse ebapiisavusest seda ei muuda.

Kaebaja arvates puudub seetõttu ka alus nende õpetajate osas toetust maksmata jätta. Kohus

kaebajaga ei nõustu.

Vaidlus puudub selles, et X sooritas C1-taseme keeleeksami 1. märtsil 2020 positiivsele

tulemusele (dtl 41). Arvestades C1-tasemel keeleoskuse kirjeldust (vt KeeleS lisa 1), ei ole aga

alust kahelda, et isiku eesti keele oskus ei vastanud 18. detsembril 2023 ilmselgelt C1-

tasemele. Kaebaja märgib õigesti, et Keeleamet ei teinud 2023. a detsembris talle ettekirjutust

C-1 taseme eksami sooritamiseks, kuid selline kohustus on talle pandud 4. juuni 2024. a

järelkontrolli aktis. Tema eesti keele oskuse mittevastavus C-1 tasemele on kinnitust leidnud

21. aprilli 2024. a tasemeeksami tulemusega.

Y puhul saab asja materjalidest järeldada, et ta ei ole kunagi C1-taseme keeleeksamit

positiivsele tulemusele sooritanud ning Keeleameti 18. detsembri 2023. a järelevalve käigus

tuvastati, et tema keeleoskus ei vastanud kontrolli ajal C1-tasemele.

Vaatamata varasemalt väljastatud keeletaseme tunnistustele ja eesti keeles hariduse

omandmaist tõendavatele dokumentidele selgus 18. detsembril 2023, et kummagi õpetaja

keeleoskus ei ole tegelikult C1-tasemel ning kumbki õpetajatest ei ole pärast Keeleameti

kontrolli ja enne vaidlusaluste käskkirjade andmist C1-tasemel keeleeksamit positiivsele

tulemusele sooritanud.

21. Riigikohus on avaliku teenistuse valdkonna vaidluses 7. märtsi 2003. a otsuses asjas nr 3-3-

1-20-03 (p 15) leidnud, et üksnes keeleoskuse tunnistuse olemasolu ei taga

teenistusülesannetega toimetulekut ega välista teenistusest vabastamist ametikohale

10(14)

3-24-3107

mittevastavuse tõttu seoses ebapiisava keeleoskusega. Viidatud vaidluses leidis Riigikohus, et

teenistusest vabastamise õigust omaval isikul on diskretsiooniruum otsustamaks, kas ametniku

keeleoskus, hoolimata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav oma

teenistusülesannetega toimetulekuks, ja keeleoskuse ebapiisavuse korral on pädeval juhil õigus

rakendada teenistusest vabastamist kui ebapiisava keeleoskuse järelmiks olevat õiguslikku

tagajärge. Kõnealuses asjas tingis ametniku teenistusest vabastamise Keeleinspektsiooni

tuvastatud asjaolu, et tema eesti keele oskus ei vasta ametikohal nõutavale tasemele. Tartu

Ringkonnakohus on 21. novembri 2024. a otsuses asjas nr 3-21-255 (hetkel veel jõustumata)

samuti leidnud, et üksnes keeleoskuse tunnistuse olemasolu ei taga ametniku

teenistusülesannetega toimetulekut ega välista teenistusest vabastamist ametikohale

mittevastavuse tõttu seoses ebapiisava keeleoskusega (otsuse p 15.4). Ringkonnakohus ei ole

viidatud asjas nõustunud kaebajaga selles, et tema eesti keele C1-tasemel valdamist saaks

pidada tõendatuks ainuüksi tulenevalt sellest, et ametnikul on olemas kehtiv 24. aprillil 2015

välja antud C1-taseme tunnistus (otsuse p 15.5).

22. Kohtu hinnangul saab eeltoodud kohtupraktika valguses ka käesolevas asjas asuda

seisukohale, et keeleoskuse tasemest sõltuvate otsuste tegemisel ei saa lähtuda vaid keeleoskuse

nõude formaalsest täidetusest ning otsuse tegemine ei eelda eelnevalt isikule omistatud

keeleoskustaseme tunnistuse (või vastava otsuse) kehtetuks tunnistamist.

Arvestades praegusel juhul ka toetuse andmise põhjust ja eesmärki – eestikeelsele õppele

üleminekul kvalifitseeritud ja eesti keelt hästi oskavate õpetajate olemasolu – oli toetuse

määramisel oluline õpetajate tegelik keeleoskus. Kohtu hinnangul on ka kaebaja ise seda

mõistnud, sest peatas õpetajatele Keeleameti ettekirjutuste tõttu lisatoetuse maksmise 1. maist

2024 (dtl 8 ja 127). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tegevus ja seisukohad on

vastuolulised, sest peatades küll Keeleameti ettekirjutuste tõttu õpetajatele toetuse maksmise,

on ta jätkuvalt seisukohal, et toetuse taotlemisel nii esimeseks (1. september 2023-31.

detsember 2023) kui teiseks perioodiks (1. jaanuar 2024-31. august 2024) oli õpetajatel nõutav

keeleoskuse tase olemas.

23. Määruse nr 1 § 9 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetuse

saaja maksab toetuse tagasi järgmistel juhtudel: 1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei

oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja loobub toetusest; 3) toetuse saaja ei ole kinni pidanud

määruse §-s 8 sätestatust.

Vastustaja on otsustanud toetuse määramise käskkirja muutmise (osalise kehtetuks

tunnistamise) ning toetuse osalise tagasinõudmise tuginedes määruse nr 1 § 9 p-s 1 sätestatud

alusele, st ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud. Kaebaja arvates jääb

selgusetuks, mis ajast alates õpetajad enam keelenõudele ei vastanud ja mis ajast ilmnesid

asjaolud, mille kohaselt ei oleks toetustaotlust rahuldatud.

23.1. Vastustaja on, arvestades 18. detsembril 2023 toimunud Keeleameti kontrolli tulemusi,

seisukohal, et Xl ja Yl puudus C1-tasemel eesti keele oskus juba ajal, mil kaebaja esitas

esimese toetustaotluse, st 19. septembril 2023. Vastustaja märgib, et kontrolli- ja järelkontrolli

aktidele kirjutavad alla töötaja ja tööandja esindaja ning kaebaja pidi olema teadlik tema

töötajate eesti keele oskust puudutavatest ettekirjutustest ning nende mittetäitmisest, sest sellest

sõltub, millisel ametikohal töötaja võib töötada (dtl 115).

23.2. Kaebaja esitas esimese toetustaotluse 19. septembril 2023 ning Keeleameti kontroll

toimus lasteaia direktori palvel juba 18. detsembril 2023 ehk kolm kuud hiljem. Kohus nõustub

vastustajaga, et keeleoskuse taset ei saa minetada päevapeal ning pole eluliselt usutav, et kui

detsembris 2023 tuvastati, et õpetajatel C1-tasemele vastav eesti keele oskus puudub, oleks see

11(14)

3-24-3107

neil olnud kolm kuud varem septembris 2023 taotluse esitamise ajal. Tegemist on küllaltki

lühikese ajavahemikuga, mis ei saanud keeleoskuse taset mõjutada. Samuti ei ole usutav, et

lasteaia direktoril tekkis õpetajate keeleoskuse osas kahtlus vahetult enne Keeleameti kontrolli.

Selgunud on ka, et Y püüdis juba 2023. a märtsis sooritada C1-taseme keeleeksamit, kuid see ei

õnnestunud.

23.3. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et õpetajatel X ja Y puudus juba esimese

toetustaotluse esitamise ajal ehk 19. septembril 2023 nõutav C1-taseme keeleoskus ning pole

millegagi tõendatud, et nõutav keeloskuse tase oleks saavutatud 2024. a toetuse taotlemise

ajaks 15. veebruaril 2024. 12. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 5.1-7.4/24/3 antud toetust taotles

kaebaja seega ajal, mil tegelikult oli juba kahtlus õpetajate keeleoskustaseme osas ning selle

kontrollimiseks oli lasteaia direktor palunud Keeleametil teostada järelevalvet. Vaidlust ei saa

seega olla selle üle, et lasteaia direktor teadis nii ebapiisavast keeloskusest kui ka

konkreetsemalt järelevalve tulemustest.

23.4. Sillamäe lasteaed Rukkilill on Sillamäe Linnavalitsuse hallatav asutus (vt Sillamäe

lasteaia Rukkilill põhimääruse2 § 1 lg 1), mistõttu pidi ka kohalik omavalitsus olema eeltoodust

teadlik. See järeldus tugineb analoogia korras kohaldataval tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

133 lg-l 1, mis sätestab: „Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või

kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses

kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded

ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või

kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist,

arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata.“

Kohtu hinnangul oli praegusel juhul mõistlik eeldada, et kaebajale oli teada tema hallatava

lasteaia direktoril olnud teave asjaolude kohta, mis välistanuks toetuse andmise.

24. Vaidlusalustest käskkirjast nr 5.1-7.4/24/23 (dtl 23) nähtub, et vastustaja on toetuse

tagasinõudmisel tuginenud määruse nr 1 § 9 p-le 1 ehk sellele, et ilmnesid asjaolud, mille

kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud. Käskkirja aluseks ei ole olnud määruse § 9 p 3 ega

etteheide kaebajapoolse teavitamiskohustuse täitmata jätmisest.

Kohus on jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse käskkirja nr 5.1-7.4/24/23 tegemise ajaks oli

ilmnenud, et õpetajad X ja Y ei vastanud toetuse taotlemise ajal määruse nr 1 § 3 lg-s 5

sätestatud eesti keele oskuse nõudele, mistõttu toimus neid puudutavas osas toetuse määramise

käskkirja kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagasi küsimine kehtival õiguslikul ja faktilisel

alusel.

25. Kaebaja ei saanud praegusel juhul tugineda usalduse kaitsele, sest määruses nr 1 oli toetuse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise võimalus ette nähtud (HMS § 67 lg 4 p 2). Kohtu

hinnangul ei ole praegusel juhul asjakohased viited õiguspärase haldusakti tagasiulatuva

kehtetuks tunnistamise sätetele, sest olukorras, kus õpetajatel puudus 15. veebruaril 2024

toetustaotluse esitamise ajal nõutav keeleoskus, ei olnud nende osas antud haridus- ja

teadusministri 12. märtsi 2024. a käskkiri nr 5.1-7.4/24/3 selles osas õiguspärane.

26. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega kaalutlusõiguse teostamata jätmisest ning ekslikust

hinnangust tõenditele. Kohus nõustub vastustaja lähenemisega, et õpetajate keeleoskuse taseme

kindlakstegemisel oli määrav tegelik keeleoskus, ning samuti hinnanguga tõenditele, millest

järeldub neil C1-keeletaseme puudumine taotluse esitamise ajal. Nõutava keeleoskuse

puudumine on praegusel juhul tuvastatud dokumentaalselt, mitte hinnanguliselt ning vastustajal

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/406102023048

12(14)

3-24-3107

puudus asjakohaseid tõendeid arvestades kaalumisruum. Tagasinõutava toetuseosa suuruse üle

pooled ei vaidle.

27. Kaebaja on heitnud vastustajale ette lisaks käskkirja sisulisele õigusvastasusele ka

uurimispõhimõtte ja ärakuulamiskohustuse rikkumist ning põhjendamispuudusi.

28. Vastustaja on 21. oktoobri 2024. a käskkirjas nr 5.1-7.4/24/23 viidanud asjakohaselt 9.

jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Ida-Virumaa koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning

kutseõppeasutuste õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide töö väärtustamiseks täiendava

tööjõukulude toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024. aastal“ § 7 lg-le 1, § 8 lg-tele 6 ja 61

ning § 9 p-le 1 ning on välja toonud tagasi nõutava rahasumma suuruse, tuues eraldi välja

summa, mis oli antud kahele mittekvalifitseerituks osutunud isikule eraldatud täiendava

tööjõukulu toetusena ning kasutamata jäänud toetuse jäägi. Kuigi käskkiri ei sisalda

üksikasjalikumat sisulist analüüsi, on selles viidatud ministri 8. veebruari 2024. a käskkirjaga

nr 1.1-2/24/33 moodustatud Ida-Virumaa haridustöötajate täiendava tööjõukulu 2024. a

taotluste menetlemise komisjoni (muudetud 6. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1.1-2/24/264)

koosoleku protokollile nr 5.1-7.3/2024/23 (dtl 38-40), mis kajastab põhjalikumalt toetuse

andmise asjaolusid, Keeleameti kontrolli menetlust ja selle tulemusi ning tagasinõutava summa

kujunemist ja komisjoni järeldust.

HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt tuleb kirjaliku haldusakti põhjendus esitada haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seda nõuet on

vastustaja vaidlustatud käskkirjas järginud ning kohtu hinnangul on põhjendamiskohustus

piisava põhjalikkuse ja arusaadavusega täidetud.

29. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega uurimispõhimõtte ja ärakuulamiskohustuse

rikkumise kohta. Vastusest kaebusele ilmneb, et vastustajal on olnud otsustamisel aluseks

erinevad dokumendid, mis kogumis on viinud järeldusele õpetajate keeloskuse tasemest.

Kogutud tõendite hulka kuulub ka kaebaja enda esitatud teave kahele õpetajale lisatasu

maksmise lõpetamise kohta seoses Keeleameti ettekirjutusega. Vastustaja on kogunud

menetluses ka ise otsustamiseks vajalikke tõendeid päringuga Keeleametilt.

Haldusasja tõenditest ei ilmne, et kaebaja esindaja olnuks kutsutud komisjoni arutelule 10.

oktoobril 2024, et seal oma seisukohti esitada, ega ka et kaebajale oleks saadetud komisjoni

otsus (ettepanek ministrile täiendava tööjõukulu toetuse perioodi 1.jaanuar – 31. august 2024. a

eest tagasinõudmiseks) ja võimaldatud selle kohta enne ministri käskkirja andmist arvamust

avaldada. Seega ei ole tõepoolest toimunud otsesõnu kaebaja ärakuulamist HMS § 40

tähenduses teda koormava haldusakti menetluses. Samas on vastustaja vastuses kaebusele

kajastanud ka taotluste tagasinõudmist menetlenud komisjoni suhtlust kaebajaga. Ilmneb, et 9.

septembril 2024 vestles taotlusvooru koordinaator kaebajaga telefoni teel ja selgitas, et

vastustaja hakkab menetlema toetuse tagasinõudmist. 13. septembril 2024 vestles taotlusvooru

koordinaator kaebajaga telefoni teel ning selgitas täiendavalt olukorda. Seega ei olnud kaebaja

teadmatuses vastustaja kavatsusest toetus osaliselt tagasi nõuda ning vähemalt eelpool viidatud

telefonivestlustes oli tal võimalik oma selgitusi ja vastuväiteid esitada. Kohus möönab, et

kaebaja võinuks olla menetlusse põhjalikumalt kaasatud, kuid leiab, et vastustaja ei ole teinud

sellist menetlusviga, mis tooks praegusel juhul kaasa 21. oktoobri 2024. a käskkirja nr 5.1-

7.4/24/23 tühistamise (vt HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1).

30. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et haridus- ja teadusministri 21. oktoobri 2024. a

käskkiri nr 5.1-7.4/24/23 on nii sisuliselt kui vormiliselt õiguspärane ning puuduvad alused

selle tühistamiseks.

13(14)

3-24-3107

31. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tühistades haridus- ja teadusministri 21. oktoobri 2024. a

käskkirja nr 5.1-7.4/24/21. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2).

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Muude menetluskulude kandmist

asjas ei ilmne.

Kuna kohus tühistab kahest vaidlustatud käskkirjast ühe, tuleb lugeda kaebus rahuldatuks

pooles ulatuses. Kohus mõistab seega vastustajalt kaebaja kasuks välja ka menetluskulud

pooles ulatuses, st 10 eurot. Kui pooltel on tekkinud veel muid menetluskulusid, jäävad need

vastavalt HKMS § 109 lg 1 ls-le 4 nende enda kanda.

33. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus X ja Y nimed otsuses tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

14(14)