3-25-533/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-533

Haldusasi

Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi

kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.01.2025 maksuotsuse

nr 12.2-3/057272-21 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Interchemie Werken De Adelaar Eesti

aktsiaselts, esindajad vandeadvokaat Egon Talur ja

advokaat Taaniel Sivonen

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas

Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 06.03.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.

2. Rahuldada Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 ja teha

uus määrus, millega rahuldada Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi

esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Maksu- ja Tolliameti 31.01.2025 maksuotsuse

nr 12.2-3/057272-21 täitmine selliselt, et maksuhalduril ei ole lubatud teha

maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktis 3 nimetatud täitetoiminguid.

4. Jätta Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi taotlus määruskaebuse

tagamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 31.01.2025 maksuotsusega nr 12.2-3/057272-21

Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi (kaebaja) perioodide jaanuar 2020 – juuni

3-25-533

2020, august 2020 – juuni 2021 ja august 2021 – oktoober 2021 ühendusesisest soetust kokku

550 000 euro võrra ning kohustas kaebajat tasuma maksusumma 6 229 207,48 eurot.

2. Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts esitas Tallinna Halduskohtule

04.03.2025 kaebuse 31.01.2025 maksuotsuse tühistamiseks.

Maksuhaldur on ebaõigesti määranud kaebaja ja Hollandis registreeritud äriühingu

Interchemie werken 'De Adelaar' B.V. (INNL) vaheliste tehingute turuväärtuse, lähtudes

väärast eeldusest, et kaebaja on iseseisev täisriskiga tootja. Tegelikult on kaebaja INNL-i

lepinguline tootja, kelle tasu vastas turuväärtusele. Seega puudub alus kaebaja ja INNL-i

vaheliste tehingute maksustamiseks. Samuti on maksuhaldur vääralt leidnud, et kaebaja ja

Lovapharm Consulting B.V. vahelised tehingud (toodete otsemüügi toetamiseks teenuse

osutamine) ei ole tegelikult toimunud.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (täiendatud 06.03.2025)

31.01.2025 maksuotsuse täitmise peatamiseks ja maksuhalduri keelamiseks pöörata

sissenõuet kaebaja rahalistele õigustele, sh arestida kaebaja pangakontot kuni haldusasja

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Maksuotsuse täitmine sissnõude pööramisega

kaebaja rahalistele õigustele muudaks kaebaja äritegevuse keeruliseks. Maksuotsusega

määratud maksusumma ületab kaebaja kontrolliperioodil teenitud kasumit. Maksukohustuse

viivitamatu täitma asumine kaebaja rahaliste õiguste arvelt ohustaks tõsiselt tema tegevuse

jätkusuutlikust. Alates 2021. a-st on kaebaja olnud aktsionäride vahelise vaidluse keskmes,

mis on kahjustanud kaebaja finantsseisundit ja tema tegevuse stabiilsust. Vaidluse tõttu on

kaebaja finantspaindlikkus ja likviidsus oluliselt häiritud. Kaebaja rahavood on piiratud.

Maksukohustuse kohene täitmine ammendaks hädavajaliku käibekapitali, mida kaebaja vajab

senisel kujul äritegevusega jätkamiseks ning enam kui 150 töötaja palgakulu ja

tööjõumaksude katmiseks. See sunniks kaebajat tegevust oluliselt ümber korraldama ning

tegema olulisi kärpeid: koondama töötajaid, vähendama tootmisvõimsust ning lükkama edasi

või tühistama hädavajalikke investeeringuid. Maksukohustuse kohene täitmine sunniks

kaebajat müüma oma vara, sh tootmisseadmeid ja laovarusid. See kahjustaks oluliselt kaebaja

tuluteenimise võimekust, ohustaks äritegevuse jätkumist ning vähendaks mh võimalusi

teenida maksukohustuse katmiseks vajalikku kasumit. Kaebaja on pikas perspektiivis

võimeline maksukohustusi täitma ja maksejõuetuse ohtu ei ole, kui maksusummat ei asuta

koheselt täitma.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid objektiivselt

ega arvestanud maksukohustuse määramist välistavate tõenditega.

Maksuotsusega määratud maksusumma kohese sissenõudmise vastu puudub ülekaalukas

avalik huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel lükkub edasi maksuotsuse täitmine kaebaja

rahaliste õiguste arvelt ning kaebaja saab äritegevusega jätkata. Maksuhalduril on võimalik

rakendada muid täitetoiminguid maksu laekumise tagamiseks. Vastavalt maksuhalduri

avaandmetele oli kaebaja käive 2024. a neljandas kvartalis 6 099 839,1 eurot. Kaebaja tasus

sel perioodil 155 946,45 eurot riiklikke makse ja 567 684,66 eurot tööjõumakse. Need

andmed kinnitavad kaebaja majanduslikku jätkusuutlikkust ja korrapärast maksukäitumist.

3. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Avalik huvi maksulaekumiste tagamiseks

kaalub üles kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ühest küljest väidab kaebaja

saabuvaid pöördumatuid tagajärgi ning teisalt väidab, et omab vara maksukohustuse täitmise

tagamiseks. Järelikult on kaebajal võimalik pakkuda maksuvõla tagamiseks tagatist, mida ta ei

ole teinud. Juhul, kui kaebajal on vara, millega maksukohustust tagada või mille arvelt see

2(6)

3-25-533

täita, ei ole tegemist pöördumatute tagajärgede saabumise ohuga. Maksuotsusega määratud

maksusumma tasumine võib olla kaebaja jaoks ebamugav, kuid pöördumatute tagajärgede

saabumise oht ei ole äratuntav. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa põhjendada asjaoluga,

et vastasel korral ei ole võimalik jätkata äritegevust tõusutrajektooris. Äritegevuse edukus ei

saa olla prioriteet maksukohustuse täitmise ees. Kaebaja registervara ei kata määratud

maksusummat. Puudub kindlus, et kaebaja suudab maksukohustused tulevikus täita. Kaebajal

on võimalik taotleda maksuvõla ajatamist, et tasuda maksusumma ositi.

4. Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Kaebuse läbivaatamine eeldab maksuhalduri kogutud tõendite põhjalikku hindamist ja enne

tõenditega tutvumist ei ole alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

Esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamata jätmiseks puudub reeglina avalik

huvi, ent avalikuks huviks, mida kohus peab samuti kaitsma, on maksude laekumise

tagamine. Kui kaebajal on vara, mida ta saaks maksuvõla tasumiseks suuremate raskusteta

tavapärast majandustegevust jätkates müüa või täiendava kapitali kaasamiseks koormata, siis

ei saa kaebajal olla esialgse õiguskaitse vajadust. Maksukohustuste täitmiseks tehtavad

kulutused oleksid hiljem hõlpsasti kõrvaldatavad (vt maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 33

ja 116). Taotluse kohaselt kaasneb kaebajale pöördumatu kahju, kui ta on sunnitud

maksusumma tasumiseks võõrandama äritegevuseks vajaliku vara. Kaebaja vajab vara

(tootmisseadmeid, laovarusid, käibekapitali) ettevõtluse tarbeks ja tulu teenimiseks. Vaidlust

ei ole, et kaebajal on esitamata 2023. a majandusaasta aruanne. Kaebaja ei vaidlusta vastustaja

seisukohta, et kaebajale kuuluv registervara ei kata määratud maksusummat. Kaebaja esitas

31.01.2025 seisuga andmed vara kohta, mille arvelt võib vajadusel maksukohustuse tagada

(dtl 1691). Nimetatud tõendi alusel ei ole võimalik üheselt järeldada, et kaebaja on võimeline

vajadusel täitma maksukohustuse pärast kohtumenetluse lõppu. MKS § 111 lg 1 alusel on

maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla

tasumine. Arvestades, et kaebaja hinnangul on tal piisavalt vara hilisema maksukohustuse

täitmiseks, nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal on võimalik pakkuda tagatist maksuvõla

tagamiseks. Eelnev aitab kaebajal vältida pöördumatute tagajärgede tekkimist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts palub 08.03.2025 määruskaebuses

kohaldada määruskaebuse menetlemise ajaks esialgset õiguskaitset ja peatada 31.01.2025

maksuotsuse täitmine MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud toimingutega ja keelata maksuhalduril

pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele õigustele, sh arestida kaebaja pangakontot (HKMS §

208 lg 2) ning tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2025 määruse resolutsiooni p 1 ning

peatada esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmine MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud

toimingutega ja keelata maksuhalduril pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele õigustele

maksuotsuse täitmiseks, sh arestida kaebaja pangakontot, kuni haldusasja menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni.

Kaebajal on vajadus esialgseks õiguskaitseks. Kaebaja on enam kui 170 töötajaga

tootmisettevõtja, kelle finantsseisundit on kahjustanud pikaaegne aktsionäride vaheline

vaidlus. Kaebaja tegutseb jätkusuutlikult ning majandusprognoos aastateks 2024–2028 osutab

märkimisväärsele tulude kasvule. Kaebaja rahaliste vahendite arestimine kuni 6 229 207,48

euro ulatuses jätaks kaebaja ilma hädavajalikust käibekapitalist. Kaebaja oleks sunnitud

koondama töötajaid, müüma äritegevuseks vajalikku vara ja potentsiaalselt tegevuse

lõpetama. Maksusumma ajatamise taotlemine ei välista kahjulike tagajärgede saabumist.

Kaebaja ei saa realistlikult pakkuda maksusumma tasumist lähima paari aasta jooksul, ilma

oma tegevust oluliselt ümber korraldamata. Maksuhaldur ei pea maksuvõla ajatamise taotlust

3(6)

3-25-533

rahuldama ning võib maksuotsust alates 07.03.2025 sundtäita kaebaja pangakonto

arestimisega. Kaebaja võimalus taotleda maksusumma ajatamist ei välista pöördumatult

kahjulike tagajärgede saabumist. Pangakonto arestimisel peaks kaebaja tegevuse lõpetama või

vähemalt müüma olulise osa äritegevuseks vajalikust varast. Maksuhaldurile tagatise

pakkumine ei ole vajalik. Maksuhaldur saab alates 07.03.2025 rakendada muid

täitetoiminguid, sealhulgas taotleda käsutuskeelde, hüpoteeke ja arestida kaebaja varalisi

õigusi (MKS § 130 lg 1 p-d 1, 2 ja 4).

Kaebaja tasub igakuiselt ligikaudu 200 000 eurot tööjõumakse. Väljaspool vaidlusalust

(õigusvastast) maksuotsust puuduvad kaebajal maksuvõlgnevused. Maksuotsuse sundtäitmine

kaebaja rahaliste õiguste arvelt ohustaks kaebaja eksistentsi. Maksuotsuse kohene

sundtäitmine põhjustaks topeltmaksustamise, kuna kaebaja tulumaksukohustus on täidetud

Hollandis. Kaebaja on piiriüleselt tegutsev äriühing. Õigusvastase maksuotsuse kohene

sundtäitmine moonutab konkurentsi Euroopa Liidu tasandil ja riivab kaebaja

ettevõtlusvabadust. Kaebajal on tõendatud pikaajaline võime täita maksukohustusi.

Maksuotsuse sundtäitmise vastu võib olla avalik huvi eelkõige siis, kui on oht, et

maksusumma jääb täitmise edasilükkamise tõttu laekumata (või laekub väiksemas summas).

Halduskohus ei ole seda tuvastanud ning sellist ohtu ei eksisteeri. Kaebaja on

välisinvesteeringutele rajatud ja aastakümneid Eesti majandusse panustanud tootmisettevõtja,

kelle tegevuse võib lõpetada õigusvastase maksuotsuse täitmine enne selle kohtulikku

kontrolli. Kaebaja täidab regulaarselt ja õigeaegselt märkimisväärseid maksukohustusi.

Maksude laekumise tagamise asemel vähendaks maksuotsuse kohene sundtäitmine riigi

tulubaasi, pikaajalist maksulaekumist ja majanduse stabiilsust. Miski ei viita kaebaja

kavatsusele vältida maksukohustuste täitmist. Maksuotsuse sundtäitmine kahjustab oluliselt

majandust ja kaebaja 179 töötaja huve.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). MTA esitas oma seisukoha halduskohtule. Arvestades asja

kiireloomulisust, ei pea ringkonnakohus seetõttu vajalikuks küsida MTA-lt vastust

määruskaebusele ning arvestab tema varasemate seisukohtadega.

7. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu

või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset

õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning avalik

huvi ja puudutatud isiku õigused ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt

kahjustada. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiireloomulisena piiratud

informatsiooni tingimustes (HKMS § 252 lg 1).

9. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus, st peab

esinema olukord, kus kaebajate õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt

raskendatud või võimatu. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks peab taotletav abinõu

aitama kaebajal põhivaidluse tulemuse selgumiseni kas oma õigusi kindlustada või kahjulikke

4(6)

3-25-533

mõjutusi tõrjuda (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 12). Kaebaja on põhistanud,

et vaidlustatud maksuotsuse kohene sundtäitmine MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud

täitetoimingute teel (ja eeskätt kaebaja kui tegutseva ettevõtte pangakontode arestimine)

mõjutaks olulisel määral tema majandustegevust, ammendades käibekapitali, mida ta vajab

senisel kujul äritegevusega jätkamiseks ning enam kui 150 töötaja palgakulu ja

tööjõumaksude katmiseks. Kaebaja on usutavalt selgitanud, et tema rahalistele õigustele

sissenõude pööramine kohtumenetluse ajal sunniks teda oma majandustegevust oluliselt

ümber korraldama ning võimalik, et koondama töötajaid ja müüma vara, sh tootmisseadmeid.

Nende tagajärgede tagasipööramine kohtuvaidluse edukuse korral on keeruline. Isegi kui

selliste kahjulike tagajärgede saabumine kaebajatele ei ole praegu kindel, on nende saabumise

oht piisav, et kaebaja välja toodud asjaoludel jaatada tema esialgse õiguskaitse vajadust.

10. Ringkonnakohtu nõustub halduskohtuga, et praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust

pidada ilmselgelt perspektiivituks.

11. Esialgset õiguskaitset ei kohaldata, kui see kahjustab ülemääraselt avalikku huvi või

kolmandate isikute õigusi. Maksude laekumine on kahtlemata avalikes huvides. Maksuotsuse

täitmise peatamata jätmiseks puudub aga tavaliselt konkreetne oluline avalik huvi, sest

õiguspärase maksuotsuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu tasumine vaid edasi (vt

Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3 - 3 - 1-57-01

, p 2). Vastavalt maksuhalduri avaandmetele oli

kaebaja käive 2024. a neljandas kvartalis 6 099 839,1 eurot, kaebaja tasus sel perioodil 155

946,45 eurot riiklikke makse ja 567 684,66 eurot tööjõumakse. Kaebaja on pikaajaliselt

tegutsev ettevõte ning asja materjalidest ei nähtu, et tal oleks varem olnud

maksuõigusrikkumisi või ta oleks hoidnud kõrvale maksude tasumisest. Kuigi MTA on

kohtule esitatud seisukohas märkinud, et vaatamata kaebaja välja toodud prognoosidele

puudub kindlus, et kaebaja suudab maksukohustused tulevikus täita, ei ole maksuhaldur seda

väidet täpsemalt sisustanud. Ringkonnakohtule ei nähtu praeguses menetlusstaadiumis

selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et maksuotsuse täitmine võib kaebaja võimalikust

käitumisest tulenevalt muutuda pärast kohtumenetluse lõppemist ülemäära raskeks või suisa

võimatuks. Kaebaja on selgitanud, et maksusumma kohene tasumine tekitaks talle

majanduslikult keeruka olukorra, kuid pikemas perspektiivis on ta suuteline maksusumma

tasuma. Kaebajal on võimalik taotleda maksuvõla ajatamist, kuid maksuhalduril on üsna avar

kaalutlusruum selle taotluse lahendamisel (MKS §-d 111 ja 112). Seega ei välista ajatamise

taotlemise võimalikkus siinse vaidluse asjaoludel esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Maksuhaldurile jääb õigus rakendada kõiki muid MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid

peale MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatute. Kuna maksuotsuse peatamise korral lükkuks maksu

maksmine vaid edasi, ei saa siinsel juhul pidada avalikku huvi maksuotsuse koheseks

sundtäitmiseks kaalukamaks kui kaebaja õigust jätkata kohtuvaidluse ajal takistamatult senise

majandustegevusega.

12. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu

06.01.2025 määruse resolutsiooni p-i 1, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata, ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning

peatab 31.01.2025 maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril ei ole lubatud teha MKS §

130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoiminguid.

13. Määruskaebuses on esitatud taotlus määruskaebuse tagamiseks. HKMS § 208 lg 2 järgi

kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne

määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse

täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Kuna ringkonnakohus lahendas

määruskaebuse sisuliselt, jääb taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata.

5(6)

3-25-533

14. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel

esialgset õiguskaitset muuta või tühistada, kui kohtumenetluse kestel on muutunud esialgse

õiguskaitse rakendamise või rakendamata jätmise aluseks olnud asjaolud, kahjulike

tagajärgede saabumise ohu tõenäosus, kaebaja või kolmanda isiku õiguste riive intensiivsus

või avalik huvi või kaebuse perspektiivikus (HKMS § 253 lg 1; vt ka Riigikohtu 10.06.2009

määrus nr 3-3-1-44-09, p 10 ja 06.08.2015 määrus nr 3-3-1-44-15, p 10).

15. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et esialgse õiguskaitse määrus avaldatakse HKMS §-s

175 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3-21-2196, p 12). Kaebaja on

palunud kaebuses piirata juurdepääsu kaebaja ärisaladust sisaldavatele dokumentidele ning

avaldada kohtulahend ilma kaebaja ärisaladust puudutavate andmeteta. Ringkonnakohtule ei

nähtu, et käesolev määrus sisaldaks kaebaja ärisaladust (vt kaebuse p 5.3–5.6), kuid vajadusel

on kaebajal võimalik esitada ringkonnakohtule põhjendatud taotlus määruse avaldamise

piiramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)