2-23-8955/38 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

T. Talviste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-8955

Tsiviilasi

A. K. i hagi XXX vastu saamata jäänud töötasu,

puhkusehüvitise ja viivise nõudes summas 48 990.67

eurot (neto), lisatööde eest saamata töötasu nõudes

summas 1350 eurot (neto)

või alternatiivselt saamata jäänud töötasu ja

puhkusehüvitise nõudes summas 41 955 eurot (bruto)

ning lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

53 254.62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. K. , isikukood XXX, eluk. XXX, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja XXX, registrikood XXX, asuk. Asuk. XXX,

lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja põhinõue saama jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja

viivise nõudes summas 48 990.67 eurot ning lisatööde eest saamata töötasu

nõudes summas 1350 eurot (netosummad).

3. Rahuldada osaliselt hageja alternatiivnõue saamata jäänud töötasu nõudes

summas 34 967.43 eurot brutosummana ning välja mõista nimetatud summa

XXX-lt A. K. i kasuks.

4. Välja mõista viivis nimetatud töötasult (34 967.43 eurot brutosummas) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 01.03.2023 kuni summa

tasumiseni.

5. Rahuldada osaliselt hageja nõue saamata jäänud puhkusehüvitise nõudes

summas 1206.90 eurot ning välja mõista nimetatud summa XXX-lt A. K. i

kasuks.

6. Välja mõista viivis nimetatud puhkusehüvitiselt (1206.90 eurot brutosummas)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 01.03.2023 kuni summa

tasumiseni.

7. Jätta poolte kantud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Hageja nõuded, väited ja tõendid

1. Vastavalt hagiavaldusele (digitoimiku lk 1-8), teistele menetlusdokumentidele (dtl

120-123, 172-181,) ja kohtuistungeil (18.06.2024, protokoll dtl 154-170; 27.09.2024,

protokoll dtl 204-215; 09.01.2025, protokoll dtl 331 – 340) selgitatule sõlmisid A. K.

(hageja) ja XXX (kostja) 11.09.2020 suulise tähtajatu töölepingu metsatööde (harvester,

metsamaterjali väljavedu) tegemiseks Saksamaal. Pooled leppisid kokku töötasus 1,20 eurot

tihumeetri eest, remondipäeva tasus 50 eurot ja lisatööde vajadusel – tunnitasus 15 eurot

(viimane oli alates 01.11.2022 ja seisnes uute raielankide ülevaatuses ja suhtluses metsnikega,

vt allpool p 22). Töö tegemise kohaks oli kokku lepitud Saksamaa. Töötaja asus tööle

septembris 2020 (dtl 9 – väljavõte töötamise registrist). Töötaja edastas tööandjale e-maili teel

igakuiselt aruandeid töödeldud metsamaterjali koguste kohta (dtl 124-149, masina programm

fikseeris ka neid) ja tööandja tasus töötajale töö eest ülekandega töötaja kontole reeglina 15-

ndaks kuupäevaks, kuid osaliselt. Tööandja pani selgitusse: „töötasu, päevaraha“. Töötasuks

panka oli millegipärast igakuiselt 1200 eurot kuus, sõltumata tehtud töö mahust, lisaks maksis

tööandja töötajale osa töötasust sularahas summas 500 eurot kuus (neto). Alates 03.07.2022

leppisid pooled suuliselt kokku tasus 1,30 eurot metsa tihumeetri eest. Tööandja korraldusel

täitis töötaja vajadusel lisaks ka töökorraldaja ülesandeid, mille eest lubati lisatasu. Töötajale

ei olnud võimaldatud puhkusepäevi. Tööleping lõppes 28.02.2023. Lõpparvena tasuti töötaja

kontole 03.03.2023 osaliselt töötasu veebruari eest ja 1040 eurot selgitusega “puhkusetasu”.

Töötaja on detsembri 2021, jaanuari, juuni, septembri ja detsembri 2022 osas välja toonud, et

tihumeetripõhine arvestus ja remondipäevade tasu haakub väljamaksetega. Eeltoodust

nähtuvalt ei saa rääkida fikseeritud töötasust, nagu seda väidab kostja. Kui hageja töötasu ei

oleks töödeldud metsamaterjali kogustest sõltunud, puuduks vajadus neid kostjale esitada, sest

samad andmed fikseerib metsamasin oma arvutis ja saab neid aruandeid äritegevuses

kasutada.

Kokku on hagejal kostjalt saamata jäänud töötasu (ilma päevarahata) netosummas 75 245.70

eurot (arvestus kuude kaupa 19.08.2024 menetlusdokumendis). Päevaraha (neto) on

ajavahemikul 2020-2023 makstud summas kokku 29 004 eurot. Hageja tasaarvestab töötasu

nõude päevarahaga (75 245.70 - 29 004) ja hageja nõudeks jääb töötasu nõue netosummas 46

241.70 eurot, millele lisanduvad kohtuotsuse täitmise korras töötaja töötasust kinnipeetavad

riigimaksud, mida tuleb tööandjal kanda.

2. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 kohaselt tuli sõlmida kirjalik tööleping. Seega oli

töötasu kokkuleppe kirjalik vormistamine ja dokumenteerimiskohustus kostja ülesanne, mille

on kostja jätnud täies ulatuses täitmata. Kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede

riski kannab tööandja, s.t vaidluse korral ei ole tööandjal võimalik töötajatele makstava

töötasu suurust jms tõendada. Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt

peab aga kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

2(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnimetatud üldreeglist on praeguse

vaidluse eripäraks, et hageja on töösuhte nõrgem pool, kellel on võrreldes kostjaga väiksem

tõendamiskoormus. Suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu

kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, ning

kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski peab kandma tööandja. Kui poolte

kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu

kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted

tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad. Hageja esindaja päringutele

vastanud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu selgituse kohaselt (dtl 150) võib töötasu kujuneda

tükitöö alusel (tihumeeter jne), sest tükitöö juhul on töötajal võimalik teenida rohkem kui

fikseeritud tunnitasu alusel. Et metsafirmad maksavad operaatoritele palka ikkagi tihumeetri

järgi ja Eestis on tasuks 1-1,2 eurot/tm eest, kinnitab ka metsafirma Starforest OÜ (dtl 151-

152). Seega ei saa mõistlikuks ja keskmiseks töötasuks operaatoril (hagejal) olla Saksamaal

töötades 1200 eurot kuus.

3. Töötaja on korduvalt teatanud tööandjale, et tööandja on jätnud tasumata osaliselt

töötasu (bruto), lisatasu, puhkusehüvitis, ja nõudis juurde tasumist vastavalt seadusele.

25.04.2023 esitas hageja esindaja kostjale nõudekirja (dtl 10-12), milles selgitas

tööandjapoolseid seaduserikkumisi või valearusaamu töösuhtest ning tegi ettepaneku asuda

konkreetsetele kohtuvälistele läbirääkimistele hageja nõuete rahuldamiseks. Kostja

08.05.2023 vastuses ei ole tööandja töötajaga nõustunud ja on järjekordselt väitnud, et oma

kohustusi töötaja ees on tööandja kohaselt täitnud (dtl 14-15). 12.05.2023 küsis hageja

esindaja kostjalt (dtl 16-17) töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 12 tulenevalt (tööandja on

kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele

kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi) järgmised

andmed: 1) andmed A. K. i tööülesannete ja tööaja mahu kohta; 2) andmed A. K. ile arvutatud

töötasu kohta ajavahemikul 11.09.2020 kuni 28.02.2023 (brutotasu, arvutamise alus-tunnid,

tükitöö vms, maksud); 3) töötaja avaldused maksuvaba summa rakendamise kohta; 4) töötaja

avaldused puhkusesooviga perioodil 2020-2023; 5) 03.03.2023 välja makstud puhkusetasu

arvutuskäik. 22.05.2023 esitas kostja hagejale palga-ja puhkusetasu arvestuse ning selgitas

hageja tööülesandeid (dtl 18-19). Kostja ei ole kõigile hageja küsimustele teavet andnud ja

sellega seotud täiendavale järelepärimisele (dtl 20) enam ei vastanud.

4. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu

kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale töötasu

üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat aega. Kostja ei ole oma

kohustust nõuetekohaselt täitnud, töötasu maksmine ei toimunud vastavalt kokkuleppele:

kontole laekus osa töötasust ulatuses, mis võimaldas tööandjal säästa riigimaksud; osa

töötasust varjati päevaraha all, kuigi hageja ei olnud töölähetuses Saksamaal, vaid tema töö

tegemise kohaks oli välisriik ja siis ei ole tegemist töölähetusega TLS § 40 mõttes. Kõik

pangaülekandega tasutud summad on toodud konto väljavõtetel (dtl 24-28). Osa töötasust

maksti sularahas 500 eurot kuus, kuid mitte igakuiselt. Hageja on koostanud omapoolse

töötasu arvestuse (tema enda koostatud palgalehed dtl 29-57).

5. Kostja on hageja esindajale selgitanud hageja tööülesandeid: metsamasinatega

opereerimine (Forwarder, Harvester), uute raielankidega tutvumine, suhtlus metsnikega ning

metsamasinate tehnilise seisukorra eest vastutamine. Hageja ei kinnita nende tööülesannete

kirjeldust, kuid masina remondiga ta tegeles. Teostatud remontidest on hageja informeerinud

kostjat igakuiselt (vt ülalpool dtl 124-149 hageja e-kirjad) ja kostja on remondi eest hagejale

ka tasunud 50 eurot päevas (jaanuar 2021, aprill 2021, detsember 2021, jaanuar 2022, juuni

2022, september 2022, detsember 2022, jaanuar 2023). Samas tasumata remondipäevi

3(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

novembrist 2020 veebruarini 2023 on kokku 86, ja kokku on seega tasumata 4300 eurot.

Kostja ei ole remondipäevade arvule vastu vaielnud.

6. TLS § 28 lg 2 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud

puhkust ja maksma puhkusetasu. Kostja ei ole hagejale kordagi puhkust andnud ega

puhkusetasu maksnud. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud

hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja maksis hagejale

lõpparvena puhkusehüvitist (dtl 27-28): 03.03.2023 – summas 1040 eurot (28 päeva) ja

08.05.2023 – summas 345,42 eurot (4,6 päeva). Tegelikult pidi kostja maksma hagejale

puhkusehüvitist 2022.a aasta (28 päeva) ja 2023. aasta (4,6 päeva) eest, milles pole vaidlust.

Kostja ei ole hagejale puhkusehüvitise arvestust esitanud, kuid hageja arvestuste kohaselt (dtl

182-185) on kogu saamata puhkusehüvitise summaks 1219.81 eurot. Kostja on

puhkusehüvitise arvestusi teinud hageja kontole laekunud summade alusel, mis on ülekande

selgituses märgitud „töötasuna“. Kuna kostja jooksvad töötasu arvestused olid ebaõiged, ei

ole õige ka väljamakstud puhkusehüvitise summa.

7. Viivise nõue

. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste

kohustuste täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS § 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Hagi esitamise hetkel (20.06.2023) oli

intressimääraks 10,25%. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töösuhtest tulenevad nõuded muutuvad

sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja arvates põhinõudeks,

mille pealt tuleb viivist arvestada, on töötasu nõue summas 46 241.70 eurot ja

puhkusehüvitise nõue 1219.81 eurot. Nõuded muutusid sissenõutavaks alates 01.03.2023.

Viivis töötasu nõudelt hagi esitamise seisuga on 1489.86 eurot (dtl 186) ja puhkusehüvitise

nõudelt 39.30 eurot (dtl 187).

8. Eelneva põhjal on hageja esitanud järgmised nõuded (vt alternatiiv- ja lisanõue

allpool p 20 ja 21):

8.1.Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemikul september 2020

kuni 28.02.2023 kokku summas 46 241.70 eurot (neto);

8.2. Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks viivis saamata jäänud töötasult 46 241.70 eurot VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 01.03.2023 kuni hagi esitamiseni 20.06.2023

summas 1489.86 eurot ja hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses;

8.3. Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks saamata jäänud puhkusehüvitis kokku summas

1219.81 eurot (neto);

8.4. Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks viivis saamata jäänud puhkusehüvitiselt summas

1219.81 eurot (neto) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 01.03.2023 kuni

hagi esitamiseni 20.06.2023 summas 39.30 eurot ja hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses;

8.5. Jätta menetluskulud XXX kanda ja välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks A. K. i

menetluskulud;

8.6. Välja mõista XXX-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

Kostja seisukohad ja tõendid

9. Kostja märgib oma kirjalikus vastuses (dtl 75-82), teistes menetlusdokumentides (dtl

189-197, 225-227) ja kohtuistungeil, et hagi rahuldamiseks puuduvad alused. Hageja ja kostja

sõlmisid 11. septembril 2020.a tähtajatu töölepingu, mis lõppes hageja soovil 28. veebruaril

2023.a (lahkumisavaldus dtl 83). Hageja ja kostja läbisaamine töölepingu kehtivuse ajal oli

hea. Hageja ei esitanud 2,5 aasta pikkuse töösuhte jooksul kostjale ühtegi töö- või

puhkusetasuga seonduvat pretensiooni ega nõudmist. Vastupidi, hageja küsis kostjalt

vähemalt kahel korral kostjalt avanssi (dtl 84-85), mille kostja ka hagejale täpselt vastavalt

hageja soovidele välja maksis. Hageja ütles töölepingu üles korraliselt (dtl 83), kostja suhtes

ühtki pretensiooni esitamata. Hageja hakkas kostja suhtes nõudmisi esitama alates 11. märtsist

2023 ehk vähem kui 2 nädalat peale töölepingu lõppemist.

10. Hageja väidetavad nõuded kostja vastu on algusest peale olnud ajas hüppeliselt

kasvavad, alusetud ja arusaamatud. Hageja etteheidetel puudub põhjuslik seos hageja

väidetava rahalise nõudega. Kostja proovis 2023. a kevadel hagejale selgitada, et on hagejale

kogu raha nõuetekohaselt välja maksnud (mh saatis kostja hageja nõudmisel tema töötasu ja

palgaarvestuse, dtl 86-91). Eelnevast hoolimata jätkas hageja nii kirja kui ka telefoni teel

kostjale enda meelevaldsete nõudmiste edastamist ja üldsõnaliste etteheidete tegemist.

Kostjale sai üsna peatselt selgeks, et hagejaga läbirääkimiste pidamine ei ole objektiivselt

võimalik. Hageja ainus eesmärk oli kostjalt oma suva järgi kujundatud põhjendamatute

provokatsioonide abil raha n-ö välja pressida. Seetõttu oli kohtuvälise lahenduse leidmine

välistatud.

11. Kostjal ei ole hageja ees ühtegi võlgnevust. Hageja väidetavate nõuete kujunemine on

äärmiselt ebaselge ning hageja ei ole enda arusaamatute arvutuskäikude põhistamiseks

esitanud ühtki (isegi kaudset) sisulist tõendit. Täiesti selgusetuks jääb hageja arvutuskäikude

aluseks olevate numbrite päritolu. Pooled ei ole sõlminud töömahul (ehk n-ö tihumeetril)

põhinevat töötasu kokkulepet. Hageja enda koostatud „palgalehed“ ei ole tõendina

käsitletavad. Kostja on hageja töötasu arvestanud korrektselt. Kostja maksis kogu

kokkulepitud töötasu ehk 1200 eurot kuus netosummana õigeaegselt välja hageja kontole ja

deklareeris selle e-MTAs (hageja on sellekohased tõendid esitanud). Täielikult on tõendamata

ka nii väidetav tööseisak 2021. a juunis, lisatööde tegemise kokkuleppe kui ka hagejale

sularahas töötasu osaline tasumine. Kostjal ei ole loogiliselt võimalik tõendada midagi, mida

ei ole olnud. Kostja maksis hagejale päevaraha, mida ei saa lugeda töötasu hulka ega

arvestada puhkusetasu juures. Kaheksal erineval kuul ilmnenud fikseeritud töötasu

väljamakse erisustega on kostja esitanud vastavad selgitused tabelis (10.09.2024

menetlusdokumendi p 10) ning need on seotud töötaja eemalviibimisega töölt.

12. Fikseeritud töötasu kokkuleppe puudumist ei järeldu ka asjaolust, et hageja saatis

kostjale töösuhte jooksul regulaarselt iga kuu e-kirja teel ülevaate eelnenud kuu jooksul tehtud

töö kohta. Kostja selgitab, et igas kuus tehtud töö üle iga töötaja kohta arvestuse pidamine oli

vajalik tehtud tööst adekvaatse ja kontrollitava ülevaate saamiseks. Kostja müüb enda

äritegevuse raames teenuseid (ehk metsatöid) teistele äriühingutele ning arveldab enda

klientidega (ehk teiste äriühingutega) osutatud teenuse mahu (ehk tihumeetri) põhiselt.

Vaidlusaluse töösuhte kontekstis, müüs kostja enda teenuseid Hollandi äriühingule

Bosexploitatie Van den Nagel B.V. (Hollandi registrikood 000016628659). Arusaadavalt on

kostjal vaja enda äritegevuse raames arvete esitamiseks vaja võimalikult täpset ülevaadet selle

kohta, kui suures mahus tellitud tööd iga kuu lõikes teostati. Kostjal on mõistlikult võimalik

koguda töömahtu puudutavat teavet kahel moel: töötajatelt endilt ja töömasinate arvutitest.

Kostja kogub töötajatelt vastavat teavet äririski maandamiseks (eelkõige võimaliku tarkvara

5(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

rikkega seonduvalt) ja tehtud töömahu kontrollimiseks. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuse

raames tegutsev isik vastutab enda töö korraldamise eest täielikult ise. Muu hulgas peab

kostja ise korraldama ära tööks vajalike masinate ja muu varustuse hoolduse ja remondi.

Kostja peab enda äritegevuse raames arvestust ka n-ö kostja enda hüvanguks tehtud tööde üle.

Töötajate vaatest eelnev märkimisväärset sisulist tähtsust ei oma. Kostja kokkulepped enda

töötajatega on täiesti eraldiseisvad kostja äritegevuse raames sõlmitud kokkulepetest kostja

klientidega. Kindlasti ei saa samastada äriühingute vahelist tasukokkulepet ühe äriühingu

sisese töösuhtest tuleneva töötasu kokkuleppega. Järelikult ei nähtu hageja saadetud e-

kirjadest mitte midagi töötasu kokkuleppe sisu kohta.

13. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja saamata jäänud töötasu nõue on ka eluliselt

ebausutav. Hageja töötas kostja juures 2,5 aastat ilma ühtegi saamata jäänud töötasu nõudmist

või päringut esitamata. Samal ajal pidas hageja enda sõnul kogu töösuhte jooksul väga täpset

palgaarvestust ehk pidi olema kostja väidetavatest ulatuslikest rikkumistest teadlik. Selline

käitumine on olemuslikult ebaloogiline ja vastuoluline. Ükski mõistlikult käituv inimene ei

jää aastateks tööandja juurde, kes rikub oluliselt ja järjepidevalt töötasu kokkulepet.

Loogiliselt järeldub, et hageja ei esitanud töösuhte jooksul kostja vastu ühtki nõuet, sest

hagejal ei ole päriselt kostja vastu nõudeid. Töösuhte lõppedes asus hageja agressiivselt

esitama kostja vastu sisutühje nõudeid, lootuses kostja arvelt alusetult rikastuda. Märkimist

väärib, et hageja on varasemalt pöördunud töösuhetest tulenevate nõuetega nii

töövaidluskomisjoni kui ka kohtusse (kohtuasi nr 2-16-9134), mistõttu on hageja keskmisest

enam seonduva õigusliku raamistikuga tuttav.

14. Kostja on esitanud detailse hageja tööaja ning töötasu ja päevaraha arvestuse (dtl 228-

242). Sellest lähtuvalt leppisid pooled täistööajaga töötamise eest kokku töötasus netosummas

1200 eurot kuus. Kostja kohustus tasuma hagejale lähetuses viibitud ajal päevaraha, kusjuures

kuu esimesed 15 päeva oli kokkulepitud päevaraha suuruseks 50 eurot ning järgnevatel

päevadel 32 eurot päevas. Kostja on osadel kuudel ekslikult tasunud päevaraha kokkulepitust

suuremas summas ehk 31 päeva eest kuudel, milles on vähem kui 31 päeva (2020 november,

2021 veebruar, september ja november, 2022 veebruar, aprill, juuni ja november ning 2023

veebruar).

15. Hagejal ei ole kostja vastu saamata jäänud puhkusetasu nõuet. Kostja vaidleb hageja

nõudele tervikuna vastu. Kostja on hagejale 2022. a ja 2023. a puhkusehüvitise

nõuetekohaselt välja maksnud. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on

28 kalendripäeva ehk iga töötatud kuu eest koguneb 2,33 päeva põhipuhkust. Töölepingu

lõppemise seisuga 28. veebruaril 2023. a sai hagejal seega olla kasutamata põhipuhkuse nõue

maksimaalselt 14 kuu jooksul kogunenud põhipuhkuse ehk 32,66 puhkusepäeva eest. Kostja

on hagejale tasunud eelnimetatud puhkuseperioodi eest kompensatsiooni tervikuna. Järelikult,

ei ole hagejal kostja suhtes ühtegi sissenõutavat põhipuhkusega seonduvat nõuet.

16. Isegi kui kohus võtab puhkusetasu arvutamisel arvesse päevaraha (millega kostja ei

nõustu), jääks väidetav saamata jäänud puhkusetasu nõue endiselt oluliselt alla hageja poolt

nõutud summadele. Sellisel juhul saab hageja nõue kostja vastu olla maksimaalselt

netosummas 772.3 eurot (ehk 981.07 eurot brutosummana). Hageja laekumiste brutosumma

alates 2022. augustist kuni 2023. a jaanuarini on 15 049.85 eurot. Perioodil oli 179

kalendripäeva (ilma riigipühadeta), mistõttu on ühe päeva puhkusetasu brutosumma 84.08

eurot (brutosumma) ehk 32,6 päeva puhkusetasu 2741.01 eurot (brutosumma). Kostja maksis

hagejale puhkusehüvitist 1759.94 eurot brutosummana (s.o 1382.42 eurot netosummana).

Järelikult, saab arvutuslikult tasumata olla 981.07 eurot brutosummana või 772.3 eurot

netosummana. Hageja esitatud puhkusetasu arvutused ei kannata kriitikat. Teadupärast on

töötajal vastavalt TLS § 70 lg 1 õigus saada TLS § 29 lg 8 korras arvutatud puhkusetasu. TLS

§ 29 lg 8 viitab Vabariigi Valitsuse määrusele pealkirjaga „Keskmise töötasu maksmise

6(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Määruse § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine

töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud

töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutuse vajaduse tekke kuuks on kuu,

millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise

vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Eelnevast

hoolimata on üsna ilmne, et hageja ei ole enda arvutuste tegemisel lähtunud õigusaktides

ettenähtud metoodikast. Nimelt on hageja 2022. aasta puhkusetasu arvestamisel tuginenud

viimase kuue kuu ning 2023. aasta puhkusetasu arvestamiseks 2023. aastal töötatud kahe kuu

väidetavale sissetulekule. Oluline on, et nii 2022. a kui ka 2023. a puhkusetasu arvutamise

vajadus tekkis täpselt samal ajal. Järelikult, on hageja puhkusetasu arvutused ilmselges ja

olulises vastuolus kehtiva puhkusetasu arvutamise metoodikaga.

17. Kostja vaidleb tervikuna vastu hageja viivisenõudele, sest kuivõrd hagejal ei ole kostja

vastu rahalist nõuet, ei saa hageja nõuda kostjalt mistahes viivise tasumist.

Hageja seisukohad/tõendid kostja väidete osas, alternatiiv- ja lisanõue

18. Hageja leiab (11.11.2024 menetlusdokument dtl

246-253, 02.12.2024

menetlusdokument dtl 300-304), et isegi kui eeldada kostja esitatud väidete õigsust

palgakokkuleppe ja päevarahade suuruse osas, on hagejal saamata töötasu summas 1425.91

eurot netosummas (veebruar, aprill ja juuli 2021 ning august 2022 eest). Muuhulgas on hageja

töötanud laupäeval 13.02.2021 ja pühapäeval 18.07.2021 (sotsiaalmeedia suhtlused dtl 254-

255).

19. Kui kohus aga leiab, et kumbki pool ei ole suutnud enda väidetud töötasu kokkulepet

tõendada, siis tuleb kohaldada TLS § 29 lg 2 sätteid. Nimetatu kohaselt on töötasu suuruseks

sarnastel asjaoludel sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu. Kuna hageja töökoht oli Saksamaal,

siis tuleb kohaldada ka hageja töökohale (metsanduse oskustööline) sarnase töökoha töötasu,

mida makstakse Saksamaal. Seega ei sisalda seadus nõuet, et hagejal peaks olema dokument

väljaõppe kohta harvesteri masinal töötamiseks. Kui see töö vajaks eriväljaõpet õppeasutuses, ei

oleks kostja saanud ilma vastava lõputunnistuseta hagejat tööle võtta.

Hageja esitatud Saksamaa statistikaameti tabelis on märgitud, et nõudetase seostatakse valitud

kutsealaga, kuid see ei ole sama, mis on töötaja kutseõppe kvalifikatsioonitase. Seega ei eelda

see klassifikaator töötajal erihariduse omamist. Saksamaa statistikaameti klassifikaator näeb

oskustöölisele ette põhjalikud erialateadmised ja spetsialisti oskused; erialateadmisi on võimalik

omandada ka samal erialal töötades (või õppides kõrvalt). Abistaja puhul näeb klassifikaator

ette aga lihtsad ja tavaliselt mitte väga keerulised tegevused, mis nõuavad üldiselt vähe või

üldse mitte eriteadmisi.

Hageja tegi sarnast tööd (harvesteri juhina) enne kostja juurde tööle asumist. Näiteks,

tsiviilasjast nr 2-16-9134 hageja töövaidluses teise tööandjaga (metsafirma Tovister OÜ)

nähtub, et hageja töötas harvesteri juhina alates 2014 aastast (kohtuotsus dtl 305-313), s.t enne

kostja juurde tööle asumist ca 7 aastat. Tol ajal sai hageja ka Komatsu masina programmi ja

arvutikoolituse, ilma milleta oleks keeruline masinat kasutada. Hageja esitas Internetist saadud

fotod Komatsu 931xc kabiinist ja kompuutrist (dtl 314-316). Hageja pidi sisestama

kompuutrisse raielangi andmeid (langi nimi ja muud andmed), materjali sortimendid ja

pikkused; iga kolme päeva tagant tuleb masinat kalibreerida (pikkus ja diameeter). Iga kuu aja

tagant tuleb kalibreerida hüdropumpasid, et masina töö oleks tõhusam, kalibreerida juhtkangid

(igaüks ei oska, hageja oskab). Kui masinal tekib mingi elektrooniline probleem, pead teadma

kuidas seda likvideerida (masinal olemas selline programm nagu veaotsing ja seda peab oskama

kasutada, mida hageja oskab). Asja materjalidest nähtub ja selles puudub vaidlus, et hageja on

7(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

teostanud ise ka har-vesteri remonditöid. Hagejal on olemas kõikide sõidukite kategooriate

juhiload (dtl 317-318), seega tegemist on oskustöölisega, mh ka metsandustööde teostamisel,

sest ka siis tuleb sõiduvahend juhtida ja seda tihti metsa keerulistes tingimustes.

Hageja on võimeline suhtlema ja arutama tööasju (st metsanduse terminite kasutades)

metsnikega inglise keeles (õpitud koolis alates 3.klassist).

20. Saksamaa statistikaameti andmetel oli metsanduses oskustöölise (meesterahvas)

keskmine bruto kuutöötasu 2021 aastal 3192 eurot bruto, aastatasu 38 304 eurot; 2022 aastal –

keskmine bruto kuutöötasu 2710 eurot, aastatasu 32 520 eurot (dtl 256-261). Hagejal puuduvad

andmed 2023. aasta kohta.

21. Eelnevast tulenevalt on hageja saanud/jäänud saamata töötasu vastavalt ülekannetele

21.1.

2021.aastal töötasu kokku 10 800 eurot neto, s.t 13 719 eurot bruto

(palgaarvestus 2021 palgakalkulaatoriga dtl 262). Saamata on 24 585 eurot bruto (38

304-13 719);

21.2.

2022.aastal

töötasu kokku 12 793 eurot neto, s.t 16 251 eurot bruto

(palgaarvestus 2022 palgakalkulaatoriga dtl 263). Saamata on 16 269 eurot bruto (32

520-16 251);

21.3.

2023.aastal

töötasu kokku 2343 eurot bruto (palgaarvestus 2023

palgakalkulaatoriga dtl 264). Kui lähtuda 2022 aasta keskmisest kuutöötasust 2710

eurot, siis hagejal on kahe 2023.a kuu eest saamata 3077 eurot bruto (2710x2 = 5420-

2343).

NB! Kohtuistungil vähendas hageja nõuet (arvestades osasid kostja vastuväiteid hageja

puudumise osas töölt) kokku 1976 euro võrra brutosummas. Seega kokku on hagejal saamata

töötasu summas 41 955 eurot bruto (24 585+16 269+3077-1976), mis on ligilähedane töötasule,

mida hageja pidi saama arvestusega töödeldud metsamaterjali tihumeetrilt. Hageja palub oma

nõue selles summas rahuldada juhul, kui algset nõuet (vt otsuse p 8.1.) ei rahuldata. Hageja

märgib, et kuna kostja on ise teinud talle ülekandeid selgitusega „päevaraha“,

arvutanud/käsitlenud seda ise vastavalt kuupäevadele ega ole seda töötasuna deklareerinud, ei

ole tegemist hageja palgatuluga ja seda ei saa palgatuluna käsitleda. Seadus ei keela maksta

päevaraha ka siis, kui töötaja töötamise koht on välisriigis.

22. Täiendavalt on hagejal nõue kostja vastu lisatöö eest tasumata osas

: november 2022 –

38 tundi x 15 eurot/t = 570 eurot neto ja veebruar 2023 – 52 tundi x 15 eurot/t = 780 eurot neto

Hageja esitab vestlused metsnik J. S. iga (dtl 262-272), millest nähtub, et hageja töö korraldus

oli hageja enda teha; hageja ja metsnik vaatasid koos raielangid, sh uued raielangid üle ja

selleks kulus aega, millal hageja ei saanud teha oma põhitööd. Kui hageja märkis oma

aruannetesse lisatöö tunnid, kostja ei vaielnud sellele vastu, kuid jättis nende eest tasumata ja

see oli süvendanud töösuhte lõpus konflikti varasemalt maksmata jäetud summade pärast.

Kostja seisukohad/tõendid hageja alternatiiv- ja lisanõude osas

23. Kostja on oma seisukohad hageja 11.11.2024 menetlusdokumendi nõuetele esitanud

29.11.2024 (dtl 277-286). Kostja hinnangul on käesoleval juhul ilmselt mõistlik lähtuda hageja

töötasu kindlaks tegemisel TLS § 29 lg 2 mõttes tavaliselt makstava tasu mõistest. Arvestada

tuleb, et poolte nägemused töötasu kokkuleppest on vastupidised ja olemuselt üksteist

välistavad. Menetluse jooksul on ilmnenud, et pooltevahelised erimeelsused on ületamatud,

mistõttu ei ole tulnud kõne alla ka pooltevahelise kompromissi sõlmimine. Samal ajal esinevad

tõendamisraskused mõlemal poolel. Täiendavaid töötasu kokkuleppega seonduvaid tõendeid ei

ole esitada kummalgi poolel, mistõttu ei aita ka vastastikku seisukohtade esitamine ilmselt

lahendusele lähemale. Kostja on huvitatud vaidluse õiglasest lahendamisest esimesel

8(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

võimalusel, mistõttu pooldab kostja õigusrahu ja selguse saavutamise huvides TLS § 29 lg 2

kohaldamist. Menetlusökonoomikat silmas pidades ei vaidle kostja vastu ka hageja poolt 11.

novembril 2024. tõendina esitatud väidetavale Saksamaa statistikaameti väljavõte metsanduse

töökohtade keskmise töötasude kohta. Küll aga vaidleb kostja tervikuna vastu hageja

alternatiivnõude aluseks olevatele arvutuskäigudele neljal alljärgneval põhjusel.

24. Esiteks, põhistamata ja tõendamata on hageja väide, et hageja on oskustööline. Hageja

poolt esitatust tuleneb, et Saksamaal käsitletakse oskustöölisena inimest, kellel on vastav

erialane kutsekvalifikatsioon (ehk eriharidus). Teadupärast on Saksamaal erialase hariduse

omandamine oluliselt tähtsam kui Eestis, kuivõrd ilma erialase hariduseta oskustööd tegema ei

lasta. Hageja ei ole omandanud Eestis ega Saksamaal ühtegi metsandusega seonduvat

eriharidust ega kutsekvalifikatsiooni. Eelneva valguses, esitab kostja vastuväite – hagejat tuleb

käsitleda kui abitöölist ehk töötajat, kellel puudub erikvalifikatsioon.

25. Teiseks, hageja poolt tõendina esitatud keskmise töötasu arvestus on poolik. Ebaselgeks

jääb, mis põhjusel proovib hageja tõendada 2022. aasta keskmist töötasu viidates 2022. aasta

aprillikuu keskmise töötasu statistikale. Kostja esitab vastuväite, sest ühe kuu statistika jätab

tegelikkusest moonutatud mulje ega kajasta sugugi terviklikku pilti. Otstarbekuse kaalutlusel

tuleb kostja arvates lähtuda esitatud keskmise töötasu tabelist (hageja 11. novembri 2024. a lisa

3, lk 3-4). Seega tuleb lugeda hageja kui meessoost abitöölise TLS § 29 lg 2 mõttes keskmiseks

töötasuks 2197 eurot kuus (brutosummana).

26. Kolmandaks ei võta hageja arvestus korrektselt arvesse kõiki kostja poolt üle kantud

summasid. Arusaamatul kombel on hageja jätnud enda alternatiivnõude arvestusest välja

hagejale laekunud päevaraha. Hageja alternatiivnõudest ei selgu, kuidas käsitleb hageja TLS §

29 lg 2 kontekstis ülekantud päevaraha või millisel (õiguslikul) alusel on hagejal õigus

päevaraha arvestusest välja jätta. Kostja arvates on tegemist hageja järjekordse katsega kostja

arvelt alusetult rikastuda. Hagejal ei ole õigust lihtsalt niisama kostjalt raha saada, mistõttu peab

olema iga kostjalt saadud makse jaoks olemas alus. Seetõttu on lubamatu jätta kostja poolt üle

kantud päevaraha TLS § 29 lg 2 arvestuse tegemisel tähelepanuta ja seda tuleb käsitleda

palgatuluna. Hageja sõnul oli tema töö tegemise koht Saksamaal. Hüpoteetiliselt eelnimetatud

väite õigsust eeldades järeldub, et hageja tegi tööd kokkulepitus kohas (ega olnud lähetuses),

mistõttu puudus alus päevaraha maksmiseks. Eelnevat põhjusel ei saanud hageja samaaegselt

viibida enda töö tegemise kohas ja lähetuses. Seetõttu tuleb kogu kostja poolt hagejale üle

kantud raha käsitleda palgatuluna.

27. Neljandaks ei võta hageja arvutuskäik arvesse päevi, mil hageja tööle ei tulnud. Hageja

alternatiivnõude arvutuskäik põhineb vääral eeldusel, et hageja oli terve töösuhte jooksul alati

täiskohaga tööl. Samal ajal on hageja ise kinnitanud, et on viibinud töösuhte jooksul palgata

puhkusel. Hageja arvestuskäik pidi silmas pidama vähemalt neid päevi, mil hageja enda

kinnitusel ei töötanud. Hagejal ei ole õigust nõuda raha päevade eest, mil hageja ei töötanud ega

kasutanud põhipuhkust.

28. Kostja on ise esitanud arvutuskäigud eelnevat silmas pidades ja hageja poolt esitatud

Saksamaa Statistikaameti tõenditele tuginedes ning leiab, et:

28.1.

Hageja ei ole alternatiivnõudena esitanud nõuet 2020.aasta saamatajäänud

töötasu kohta, mistõttu tuleb järeldada, et sellist nõuet ei olegi;

28.2.

2021.aastal

saaks ainult aprillikuu osas lugeda hageja töötasu suuruseks 2490

eurot brutosummas, kuid ühe kalendrikuu osas suurema tasu arvestamine on vastuolus

TLS § 29 lg 2 eesmärgi ja sõnastusega. Kostja esitatud arvutuste kohaselt ja tema

väidete õigsust eeldades (vaidlus on 2021.a aprilli ja detsembri tööpäevade osas, dtl

287-290) pidanuks hageja saama sel aastal kas 20 071.63 eurot (kuupalk 2197 eurot) või

9(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

22 748.96 eurot (kuupalk 2490 eurot) töötasu brutosummana, mis on väiksem kui

väljamakstud palgatulu. Hageja väidete õigsust eeldades (kuupalk 3192 eurot) on

saamatajäänud töötasu 4376.80 eurot ehk pea 5x väiksem alternatiivnõudes esitatust;

28.3.

2022.aastal

saaks pidanuks esitatud arvutuste kohaselt ja tema väidete õigsust

eeldades (vaidlus on 2022.a jaanuari, septembri ja detsembri tööpäevade osas, dtl 291-

296) hageja saama sel aastal kas 23 472.69 eurot (kuupalk 2197 eurot) töötasu

brutosummana, mis on väiksem kui väljamakstud palgatulu. Hageja väidete õigsust

eeldades (kuupalk 2710 eurot) pidanuks hageja saama sel aastal kas 29 035.70 töötasu

brutosummana, mis jääb väljamakstule samuti alla;

28.4.

2023.aastal

pidanuks kostja esitatud arvutuste kohaselt ja tema väidete õigsust

eeldades (vaidlus tööpäevade osas puudub, dtl 297-298) hageja saama sel aastal kas

3396.26 eurot (kuupalk 2197 eurot) töötasu brutosummana, mis on väiksem kui

väljamakstud palgatulu. Hageja väidete õigsust eeldades (kuupalk 2710 eurot) pidanuks

hageja saama sel aastal 4188.18 töötasu brutosummana, mis jääb väljamakstule samuti

alla.

29. Kokkuvõtvalt on hageja esitatud saamata jäänud töötasu nõue on suuremalt jaolt

põhjendamatu. Kui kohus teeb töötasu suuruse kindlaks TLS § 29 lg 2 ja hageja esitatud

Saksamaa statistikaameti andmete põhjal, on hageja nõue kostja vastu maksimaalselt 4376.80

eurot brutosummana. Samal ajal proovib hageja kostjalt alternatiivselt nõuda enam kui 8

korda suurema hüvitise tasumist. Hageja alternatiivnõude ülespaisutamine on peaasjalikult

päevaraha maksete ja puudutud tööpäevade arvesse jätmise ning hageja kvalifikatsiooni

põhjendamatu ülehindamise tulemus. Kostja jääb seisukohale, et hagejal ei ole kostja vastu

saamata töötasu nõuet ning palub seega jätta kohtul hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

30. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS

§ 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte.

31. Tulenevalt TLS § 5 lg 1 ja § 4 lg 2 peaks tööleping olema sõlmitud kirjalikus vormis.

Selle kirjalikult sõlmimata jätmine ei tee töösuhet tühiseks (TLS § 4 lg 4) ning ta loetakse

sõlmituks kirjaliku lepingu puudumisel ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist

võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesoleval juhul puudub poolte vahel

vaidlus, et kirjalik tööleping jäi sõlmimata ja töösuhe kestis ligemale 2,5 aastat suulise

töölepingu alusel. Riigikohus on selgitanud mitmes lahendis (mh lahend asjas nr 2-18-6908 p

17), et kuna töölepingu, sh töötasu kokkuleppe (TLS § 5 lg 1 p 5) kirjalikult vormistamine on

tööandja kohustus ning töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu

korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest

tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise

tagajärgede riski tööandja. Seega tuleb pooltel vastavalt hagimenetluse reeglitele oma väiteid

(ja vastuväiteid vastaspoole esitatud väidete osas) töötasu suuruse kohta tõendada (TsMS §

10(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

230 lg 1 ja 2) ning kohtul seejärel otsustada siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Seega hindab kohus järgnevalt

esmalt seda, kas hageja või kostja versioon töötasu kokkuleppest on tõendatud ning kui

kumbki neist tõendatuks ei osutu, tuleb hinnata alternatiivnõude kohta esitatut.

32. Töötasu kokkuleppe hindamise juures tuleb kahtlemata silmas pidada Riigikohtu lahendis

nr 3-2-1-124-05 punktis 12 märgitut: „Kolleegium leiab, et kohtud on töötasu määra

tuvastamisel põhjendamatult tuginenud üksnes kostja koostatud tööaja arvestuse tabelitele ja

palgalehtedele ning jätnud arvestamata hageja väited, et pooled leppisid kokku kõrgemas

tunnitasu määras. Kuna töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik

vormistamine on eelkõige tööandja kohustus, mille täitmata jätmise eest kannab tööandja

TLS § 28 lg 3 (kehtivas redaktsioonis § 117) järgi ka haldusvastutust, ei saa töölepingu

kirjalikult vormistamata jätmise korral tuvastada töötasu kokkulepet üksnes kostja koostatud

dokumentide alusel.“ Kohus rõhutab, et menetluses on enda koostatud dokumentidele

tuginenud mõlemad pooled (kostja on esitanud palga ja tööajaarvestuse tabelid, hageja enda

koostatud palgalehed ja kirjad tööandjale).

32.1. Hageja versioon töötasu kokkuleppest. Hageja väitel oli tema kokkulepe tööandjaga

töötasu maksmises metsas langetatud puidu tihumeetrite järgi 1,2 eurot tm eest ning alates

03.07.2022 1,3 eurot tm eest, lisaks maksis kostja osadel kuudel 500 eurot töötasust

sularahana ja kokkulepe oli remondipäevade eest 50 eurot tasuna päeva kohta. Lisatööde osas

oli eraldi kokkulepe alates 01.11.2022 (15 eurot tunnis).

Kohus nõustub hagejaga selles, et põhimõtteliselt võib tööandja metsatöötajatega kokku

leppida tihumeetripõhises palgaarvestuses, samas on palgasüsteemi kehtestaja ikkagi

tööandja, nagu viidatakse ka hageja esitatud Eesti Metsatööstuse Ametiühingu juhatuse

vastuses (dtl 150). Palk võib olla kokku lepitud nii kindla summana, tunnipalgana kui

tükitööpõhisena. Starforest OÜ arvamusel on võimalik ka palga sõltuvus ettevõtte käibest (dtl

151). Seega tuleb hinnata esitatud tõendeid nende võimalikult laias kogumis.

Hageja on esile toonud, et temale maksti enamikel töötatud kuudel palka vähem kui tema

väidetav kokkulepe tööandjaga oli. Viimases nimekirjas, kus nõue on kuude kaupa lahti

kirjutatud (19.08.2024 menetlusdokument), puudub hagejal saamatajäänud töötasu nõue 7 kuu

eest 30st, kusjuures saamatajäänud töötasu on kuude lõikes väga suurel määral kõikuv,

ulatudes netotasuna 100.80 eurost (jaanuar 2022) kuni 4292.80 euroni (august 2022). Oluline

on siinkohal märkida, et hageja enda põhimõttelised arvestuse aluseks olevad seisukohad on

menetluse käigus muutunud, mh puuduvad hiljemesitatus etteheited hagiavalduses

väljatoodud vale tulumaksuvaba miinimumi arvestusele, samuti on võrreldes esialgsega

töötasu hulgast välja jäetud kostja tehtud päevaraha maksed (mis iseenesest ei ole vale, vt ka

allpool). 19.08.2024 menetlusdokumendi punktis 4.2. on hageja esile toonud, et tema arvestus

tihumeetritel põhineva töötasu + remondipäevade osas klapib tegelike väljamaksetega kuue

kuu osas (erinevused on sentides, samas jaanuaris 2022 on erinevus 100.80 eurot). Sama

dokumendi punktis 4.3. tehtud arvutuste järgi on enamikel vähemmakstud summadega kuudel

(milliseid on 4x rohkem kui väidetavalt õigete väljamaksetega kuudel) saamata jäänud üle

1000 euro töötasu. Kui siia juurde arvestada kostja esitatud tõendeid hageja poolt avansi

palumise ehk töötasu varem kontole kandmise kohta (mis haakub ka väljamaksetega vastavalt

juulis 2022 ja jaanuaris 2023, mil seda tehti oluliselt varem kui tavapärane 15. kuupäev), siis

ei ole hageja suutnud kohut veenda oma tihumeetrite arvestusel põhineva töötasu kokkuleppe

õigsuses. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et väljateenitud palga mittenõudmine ei tähenda

nõude puudumist, kuid 2022.a suvel ja 2023.a jaanuaris ettemaksete soovi esitamisel sellele

viitamata jätmist (siis oli hagejale vähemmakstud palgasumma juba üle 30 000 euro) ei saa

kohus tähelepanuta jätta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks saamatajäänud

töötasule tähelepanu juhtinud enne töösuhte lõppu.

11(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

Omaette vaidlusküsimus on väidetav kokkulepe nn remondipäevade eest makstava tasu osas

(50 eurot päev). Need kajastuvad hageja enda poolt töösuhte ajal kostjale saadetud e-kirjades.

Ainsad kuud, kus nimetatud summa aritmeetilise korrutamistehte tulemusena haakub tööandja

väljamakstuga, on jaanuar ja aprill 2021, mil hageja e-kirjadest (dtl 125 ja 128) nähtuvad

vastavalt 8 ja 4 remondipäeva ning väljamaksed osalise töötasuna olid 400 ja 200 eurot (dtl

25). Arvestades, et

- tööandja poolt hagejale enne kohtumenetlust saadetud tasuarvestuse märkuste lahtris

(22.05.2023 kirja lisa tabel – dtl 18-19) on eraldi nimetuse all „tööpäevad 50 euri päev“

märgitud üksnes 8 kuu osas, ja needki (v.a ülaltoodud kuud) ei kattu hageja e-kirjades

märgituga, samas on hageja remondipäevi märkinud pea igas kuus;

- tööandja poolt kohtumenetluses vastuse lisana esitatud sama tasuarvestuse (dtl 86-91)

märkuste lahter on tühi ja kostja on 10.09.2024 menetlusdokumendi p 10 tabelis (dtl 194)

selgitanud 400 ja 200 euro maksmist sootuks teisiti (hageja viibis väidetavalt töölt eemal);

- tööandja 22.10.2024 menetlusdokumendi lisana esitatud hageja tasuarvestuse kuupõhistes

tabelites (dtl 228-242) on kuudes, kus tööpäevad tabeli all eraldi välja toodud, tööpäeva tasu

märgitud igakordselt erinevalt (nt jaanuar 2021 60 eurot, aprill 2021 57,14 eurot, detsember

2021 54,54 eurot, juuni 2022 60 eurot jne)

ei ole võimalik tõendatuks lugeda, et poolte vahel oli kokkulepe remondipäevade tasustamise

osas hageja märgitud summas.

32.2. Kostja versioon töötasu kokkuleppest. Siinkohal tugineb kohus ülalpool p 32

sissejuhatuses esiletoodud Riigikohtu lahendile ning leiab, et kostja viidatud kokkulepe 1200-

eurose netotöötasu kohta kuus ei ole tuvastatav. Selle väidetava kokkuleppe tõendamise

aluseks saaks olla üksnes kostja enda koostatud tasuarvestuse tabelid (nii enne kohtumenetlust

kui menetluse ajal esitatud, sisult kattuvad, v.a märkuste lahter), kostja enda koostatud

kuupõhised tasuarvestuse/tööaja tabelid ja kostja enda edastatud info hageja töötasu kohta

Maksu- ja Tolliametist (dtl 21-23). Pidades silmas, et tehtud väljamaksed ei kattu ka töötasu

osas kõikidel kuudel kostja enda tabelitega (dtl 228-242) – september 2020, jaanuar 2021,

aprill 2021 jt kuud, mil ei tasutud 1200 eurot – ei ole võimalik kirjaliku töölepingu

puudumisel üksnes tööandja koostatule tugineda.

32.3. Seega peab kohus käesoleval juhul hageja töötasu määrama TLS § 29 lg 2 alusel ning

nõustub selles osas kostja seisukohaga (vt otsuse p 23). Hageja ja kostja versioonid töötasu

kokkuleppest tuginevad erinevatele aluspõhimõtetele ja tõendamisraskused esinevad mõlemal

poolel. Esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik ühe või teise töösuhte poole versiooni

tõendatuks lugeda.

33. TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu kokkulepet ei suudeta

tõendada, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Pooled ei vaidle selles, et võtta tasu määramisel aluseks hageja esitatud Saksamaa

statistikaameti andmed koos tõlgetega. Pooled ei vaidle sisuliselt ka selles, et hageja töötaski

Saksamaal. Vaidlus on selles, millist hinnangut kõnealustele andmetele anda ja mida õige

töötasuna käsitleda.

Kohus leiab nendes küsimustes järgmist:

33.1. Esitatud andmed on vastavalt 2022.a aprillist (dtl 256-257) ja 2023.a aprillist (dtl 258-

259). Muude tõendite puudumisel võib kohtu hinnangul 2022.a aprilli kandvat väljatrükki

käsitleda 2021.a töötasu arvestuse alusena ning 2023.a aprilli oma 2022.a töötasu arvestuse

alusena. 2023.a andmete puudumisel tuleb 2023.a aprilli tõendit ka 2023.a kahele töötatud

kuule laiendada.

12(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

33.2. Hageja on enda kogemust (vt töötaja suhtes 25.05.2017 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

otsus asjas nr 2-16-9134, hageja töötas harvesteri juhina juba alates 2014.a algusest) ja töö sisu

(hageja kirjad kostjale aruandluseks, sh remondipäevad, suhtlus nii kostjaga remondi tegemise

teemadel, kui ka metsnikuga – dtl 254-255, 265-272) silmas pidades oskustööline esitatud

Saksamaa statistikaameti tabelite nõudetaseme selgituste (dtl 260-261) mõttes. Oskustöölise

ülesandeks metsanduses on selgitustes märgitud erialased tegevused. Vajalikud on põhjalikud

eriteadmised ja spetsialisti oskused. Kuigi sama selgituse all märgitakse, et tavaliselt on

oskustööline läbinud kahe kuni kolmeaastase kutseõppe või sellega võrreldava

kutsekvalifikatsiooni, on selgituste sissejuhatuses esile toodud, et nõudetase ei ole sama, mis

töötaja kutseõppe kvalifikatsioonitase. Arvestades, et hageja tegeles lisaks harvesteriga metsa

lõikamisele ka andmete sisestamisega kompuutrisse ja sai langetamisega hakkama ka üksi ilma

nn saemeesteta (vt dtl 267-268), oli tema kvalifikatsiooniks oskustööline. Siinkohal arvestab

kohus ka sellega, et nõudetaseme selgituste järgi on olemas ka abistajad ehk oluliselt lihtsamate

tegevustega metsatöötajad (saemehed), aga ka kõrgema taseme/palgaga spetsialistid ja

eksperdid. Spetsialisti puhul on muuhulgas välja toodud, et erialaseks tegevuseks on tavaliselt

nõutav meistri või tehniku väljaõpe, kusjuures masinate remontimine võiks kohtu hinnangul ka

tehniku kvalifikatsiooni alla sobida.

33.3. Puutuvalt päevaraha märgib kohus, et ei saa mingil juhul selles osas kostja käsitlusega

nõustuda. TLS § 40 sätete kohaselt on töötajal õigus nõuda päevaraha seoses töölähetusega

kaasnevate kuludega ning kostja on järjepidevalt kogu töösuhte ajal hagejale eraldi töötasu ja

päevaraha maksnud (pangaülekanded) ega ole päevaraha töötasuna maksuarvestuse alusena

deklareerinud. Seadus ei keela maksta päevaraha välismaal töötades ka lähetust vormistamata

ning olukorras, kus tööandja on ise kogu töösuhte jooksul käsitlenud töötasuna 1200 eurot

netosummana kuus päevaraha sinna juurde liitmata, ei saa kohus päevarahana makstut (kostja

on selgesõnaliselt väitnud ja tööaja/töötasuarvestuse tabelites kinnitanud, et esimese 15 päeva

eest kuus maksti päevaraha 50 eurot ning järgmise 15 päeva eest 32 eurot) töötasuna võtta.

Hageja märkis viimasel kohtuistungil õigesti, et alusetult makstud päevaraha korral saanuks

kostja esitada vastu- või tasaarvestusnõude.

33.4. Enne konkreetsete aastate/kuude osas arvutuste juurde asumist märgib kohus, et hageja on

enda menetlusdokumentides ja põhinõude juures selgesõnaliselt kinnitanud, et on saanud osa

töötasust kostjalt sularahas (500-euroste maksetena). Neid makseid ta alternatiivnõude juures ei

arvesta, mida kohus aga lubatavaks pidada ei saa.

34. Eelneva põhjal saab teha järgmised arvutused (vt ka otsuse p 20 ja 21, 2020.aasta kohta

nõuet ei ole esitatud):

34.1.

2021.aastal

sai hageja töötasu kokku 10 800 eurot netosummana kontole, lisaks

vastavalt hagis märgitule 3000 eurot sularahas (märts, mai, juuli, august, oktoober ja

november)

ehk 13 800 eurot, mis teeb palgakalkulaatoriga

(kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator) arvestatuna 17 530.49 eurot bruto. Saamata on 20

773.51 eurot bruto (38 304-17 530.49);

34.2.

2022.aastal

sai hageja töötasu kokku 12 793 eurot netosummana kontole, lisaks

vastavalt hagis märgitule 2500 eurot sularahas (märts, mai, juuli, august ja november)

ehk 15 293 eurot, mis teeb palgakalkulaatoriga (kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator)

arvestatuna 19 427.08 eurot bruto. Saamata on 13 092.92 eurot bruto (32 520-19

427.08).

34.3.

2023.aastal

sai hageja töötasu kokku 1845 eurot netosummana kontole, mis on 2343

eurot bruto (palgaarvestus tehtud hageja poolt palgakalkulaatoriga dtl 264). Kui

lähtuda 2022 aasta keskmisest kuutöötasust 2710 eurot, siis hagejal on kahe 2023.a kuu

eest saamata 3077 eurot bruto (2710x2 = 5420-2343).

13(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

Kohtuistungil vähendas hageja nõuet 1976 euro võrra brutosummas vastavalt 02.12.2024

menetlusdokumendi punktile 4.4., nõustudes osade kostja vastuväidetega hageja töötamise aja

osas (2021.a jaanuar ja mõned kuud 2022.aastal). Kostja väited, et töötaja viibis töölt eemal

2021.a aprillis ja detsembris (10.09.2024 menetlusdokumendi p 10 tabel) ning ei täitnud

tööülesandeid osadel 2022.a kuudel ei ole millegiga tõendatud ning neid kohus ei arvesta. Seega

on hageja saamatajäänud töötasu summa 20 773.51 + 13 092.92 + 3077 – 1976 = 34 967.43

eurot brutosummana.

34.4.

Puhkusehüvitis.

Hageja laekumiste netosumma alates 2022. augustist kuni

2023.a jaanuarini (nii 2022.a kui 2023.a eest tekkis puhkusehüvitise maksmise

kohustus veebruari lõpus 2023) pidi brutosummas olema 6x2710 = 16 260 eurot.

Kostja tõlgendus Vabariigi Valitsuse määrusest „Keskmise töötasu maksmise

tingimused ja kord“ ja selle alusel puhkusehüvitise arvuatmisest (otsuse p 16) on

õige. Perioodil oli 179 kalendripäeva (ilma riigipühadeta), mistõttu on ühe päeva

puhkusetasu brutosumma 90,84 eurot ehk 32,66 päeva puhkusetasu 2966.83 eurot

(brutosumma). Tegelikult maksti puhkusekompensatsiooni välja netosummas

1385.42 eurot, mis brutosummana on 2023.aastal palgakalkulaatori järgi 1759.93

eurot. Seega on kasutamata puhkusehüvitist hageja saamata brutosummana 2966.83 –

1759.93 = 1206.90 eurot.

34.5. Puutuvalt hageja lisanõuet novembri 2022 ja veebruar 2023 eest netosummas

1350 eurot (90 tundi a 15 eurot lisatööde eest) märgib kohus, et kõnealuse

tasukokkuleppe kohta igasugused tõendid puuduvad. Asjaolu, et hageja need kostjale

teatas (dtl 146 ja 149) ei tähenda kokkulepet nende tasustamise ja tasumäära osas, 15-

eurosele tunnitasule ei viita hageja ka ise oma e-kirjades.

35. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude saamata jäänud töötasu

osas ning rahuldab osaliselt alternatiivnõude, mõistes kostjalt välja 34 967.43 eurot

brutosummana. Samuti rahuldab kohus osaliselt hageja nõude saamata jäänud

puhkusehüvitise osas 1206.90 eurot brutosummana ning jätab rahuldamata hageja nõude

lisatööde tegemise eest 1350 eurot brutosummana. Viivisenõue tuleb VÕS § 113 lg 1 teise

lause alusel arvutatud summas välja mõista hagi rahuldatud osas alates 01.03.2023 ehk selle

sissenõutavaks muutumise hetkest, kohus ei arvuta seda käesolevalt välja, kuivõrd see eeldab

maksude arvestamist ehk brutosummade taandamist netosummadele.

36. Arvestades, et kohus

- ei rahuldanud põhinõuet ja rahuldas osaliselt alternatiivnõude

- alternatiivnõude rahuldamise ulatus oli ca 80%, kusjuures summaliselt moodustas

alternatiivnõue selle rahuldatud osas ca 60% põhinõudest (48 990.67 netosummana vs 36

174.33 brutosummana)

- kohus ei rahuldanud hageja nõuet lisatööde tegemise osas,

siis tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jätta täielikult neid kandnud poole enda kanda.

Kohtu hinnangul on see ka õiglane, arvestades, et kummagi poole versioon töötasu

kokkuleppe osas tõendamist ei leidnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

T. H. Talviste

kohtunik

14(23)

Tsiviilasi nr 2-23-8955

19.12.2025 Tln Rkk otsuse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 13. märtsi 2025. a otsus osas, millega maakohus

rahuldas A. K. i saamata jäänud töötasu nõude ja mõistis XXX

OÜ-lt A. K. i kasuks välja 34 967,43 eurot (bruto) ja sellelt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise, samuti menetluskulude

jaotuse osas. Teha uus otsus, millega jätta A. K. i hagi tühistatud osas

rahuldamata ning poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 97,7%

ulatuses A. K. i ja 2,3% ulatuses XXX kanda. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada XXX apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2.

Jätta rahuldamata A. K. i saamata jäänud töötasu nõue, jätta osaliselt, s.o 7068,35 euro

ulatuses rahuldamata A. K. i puhkusehüvitise väljamõistmise nõue, samuti nendelt nõuetelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivisenõue.

3.3.

Rahuldada osaliselt A. K. i nõue saamata jäänud puhkusehüvitise väljamõistmiseks ja mõista

XXX-lt A. K. i kasuks välja 1206,90 eurot.

3.4.

Välja mõista XXX-lt A. K. i kasuks viivis nimetatud puhkusehüvitiselt (1206,90 eurot bruto)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 1. märtsist 2023 kuni

kohustuse täitmiseni.

3.5.

Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 97,7% ulatuses A. K. i ja 2,3%

ulatuses XXX kanda.

15(23)